(1)

Digiteenustel üldiselt ja eelkõige digiplatvormidel on majanduses, eriti siseturul, üha olulisem roll, võimaldades jõuda ettevõtjatel kasutajateni kogu liidus, hõlbustades piiriülest kaubandust ja pakkudes väga paljudele liidu äriühingutele täiesti uusi ärivõimalusi, millest võidavad liidu tarbijad.

(2)

Seejuures on nende digiteenuste hulgas põhiplatvormiteenustel hulk omadusi, mida neid osutavad ettevõtjad saavad ära kasutada. Põhiplatvormiteenuste selliste omaduste üks näide on ülisuur mastaabisääst, mis tuleneb sellest, et ärikasutajate või lõppkasutajate lisandumisel on piirkulud sageli nullilähedased. Põhiplatvormiteenuste muude selliste omaduste hulka kuuluvad väga tugev võrguefekt, suutlikkus ühendada paljusid ärikasutajaid paljude lõppkasutajatega tänu asjaomaste teenuste mitmepoolsusele, nii ärikasutajate kui ka lõppkasutajate märkimisväärne sõltuvus, seotuse efektid, lõppkasutajate vähene samale eesmärgile pühendatud mitme platvormi kasutamine, vertikaalne integratsioon ja andmepõhised eelised. Kõik need omadused võivad põhiplatvormiteenuseid osutavate ettevõtjate ebaausate tavade korral oluliselt pärssida põhiplatvormiteenuste turu avatust konkurentsile ning avaldada mõju kõnealuseid teenuseid osutavate ettevõtjate ning nende ärikasutajate ja lõppkasutajate vaheliste kaubanduslike suhete õiglusele. Praktikas toob see kaasa ärikasutajate ja lõppkasutajate valikuvõimaluste kiire ja võib-olla ulatusliku vähenemise ning kõnealuste teenuste osutajad võivad seetõttu saada nn pääsuvalitseja positsiooni. Samal ajal tuleks tunnistada, et mitteärilisel eesmärgil osutatavaid teenuseid, nagu koostööprojektid, ei tohiks käsitada käesoleva määruse tähenduses põhiplatvormiteenustena.

(3)

Esile on tõusnud väike hulk põhiplatvormiteenuseid osutavaid suurettevõtjaid, kellel on märkimisväärne majanduslik võim, mis võiks kvalifitseerida need ettevõtjad käesoleva määruse kohaselt pääsuvalitsejateks. Tavaliselt suudavad nad ühendada oma teenuste kaudu paljusid ärikasutajaid paljude lõppkasutajatega, mis võimaldab neil omakorda ära kasutada ühes tegevusvaldkonnas saadud eeliseid, näiteks juurdepääsu suurtele andmehulkadele, mõnes teises valdkonnas. Mõni neist ettevõtjatest kontrollib digimajanduses terveid platvormide ökosüsteeme ning turu teistel või uutel ettevõtjatel on nendega struktuuriliselt äärmiselt raske konkureerida, olenemata sellest, kui uuenduslikud ja tõhusad need ettevõtjad on. Konkurentsile avatust vähendavad eelkõige väga suured sisenemis- või väljumistõkked, sealhulgas suured investeerimiskulud, mida turult väljumise korral tagasi ei saa või ei ole lihtne tagasi saada, ja digimajanduse mõne olulise sisendi, näiteks andmete puudumine või piiratud juurdepääs neile. Selle tulemusena suureneb tõenäosus, et alusturud ei toimi hästi või lakkavad varsti hästi toimimast.

(4)

Pääsuvalitsejate selliste omaduste kombinatsioon põhjustab paljudel juhtudel tõenäoliselt suurt ebavõrdsust läbirääkimisjõus ning seega ebaausate tavade ja ebaõiglaste tingimuste rakendamist pääsuvalitsejate osutatavaid põhiplatvormiteenuseid kasutavate ärikasutajate ja lõppkasutajate suhtes, mis mõjutab digisektoris negatiivselt hindu, kvaliteeti, ausat konkurentsi, valikuvõimalusi ja innovatsiooni.

(5)

Sellest tulenevalt ei taga turuprotsessid sageli põhiplatvormiteenuste puhul õiglaseid majandustulemusi. Kuigi pääsuvalitsejate tegevuse suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikleid 101 ja 102, kuuluvad nende sätete kohaldamisalasse vaid teatavad turuvõimu (näiteks turgu valitsev seisund konkreetsel turul) ja konkurentsivastase tegevuse juhud ning nende täitmise tagamine toimub tagantjärgi ja eeldab sageli väga keerukate asjaolude põhjalikku juhtumipõhist uurimist. Lisaks ei käsitleta kehtivas liidu õiguses üldse või tulemuslikult neid siseturu tõhusa toimimisega seotud probleeme, mida oma tegevusega tekitavad pääsuvalitsejad, kes konkurentsiõiguse käsituses ei pruugi turgu valitseda.

(6)

Pääsuvalitsejatel on märkimisväärne mõju siseturule, kuna nad pakuvad paljudele ärikasutajatele juurdepääsuteed, mille abil saab jõuda lõppkasutajateni kõikjal liidus ja eri turgudel. Ebaausate tavade kahjulik mõju siseturule ja põhiplatvormiteenuste eriti vähene avatus konkurentsile, sealhulgas selliste ebaausate tavade negatiivsed ühiskondlikud ja majanduslikud tagajärjed, on sundinud liikmesriikide seadusandjaid ja erinevaid valdkondi reguleerivaid asutusi meetmeid võtma. Liikmesriikide tasandil on juba vastu võetud või välja pakutud mitmed regulatiivsed lahendused, et käsitleda ebaausate tavade ja vähese konkurentsile avatuse probleemi seoses digiteenustega või vähemalt mõnega neist. See on põhjustanud regulatiivsete lahenduste lahknevuse, mille tulemuseks on siseturu killustumine, mis on suurendanud ohtu, et nõuete täitmisest tulenevad kulud suurenevad, kuna riikide regulatiivsed nõuded on erinevad.

(7)

Seepärast on käesoleva määruse eesmärk aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele, kehtestades õigusnormid, millega tagatakse konkurentsile avatus ja õiglased turud digisektoris üldiselt ning eelkõige pääsuvalitsejate osutatavate põhiplatvormiteenuste ärikasutajate ja lõppkasutajate jaoks. Pääsuvalitsejate osutatavate põhiplatvormiteenuste ärikasutajatele ja lõppkasutajatele tuleks tagada kogu liidus asjakohased regulatiivsed kaitsemeetmed pääsuvalitsejate ebaausate tavade eest, et hõlbustada piiriülest äritegevust liidus ja parandada seeläbi siseturu nõuetekohast toimimist ning kõrvaldada olemasolev või tõenäoliselt tekkiv killustumine konkreetsetes käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades. Kuigi pääsuvalitsejad kasutavad üldiselt üleilmseid või vähemalt üleeuroopalisi ärimudeleid ja algoritmilisi struktuure, võivad nad lisaks rakendada ja mõnel juhul on rakendanud eri liikmesriikides erinevaid äritingimusi ja -tavasid, mis võib tekitada erinevusi pääsuvalitsejate osutatavate põhiplatvormiteenuste kasutajate konkurentsitingimustes ning kahjustada nõnda siseturu integreerimist.

(8)

Erinevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamisega on võimalik kõrvaldada tõkked, mis piiravad siseturul teenuste, sealhulgas jaemüügiteenuste osutamise ja kasutamise vabadust. Seega tuleks liidu tasandil kehtestada sihipärased ühtlustatud õiguslikud kohustused, et tagada siseturu digiturgudel, kus tegutsevad pääsuvalitsejad, konkurentsile avatus ja õiglus, mis on kasulik liidu majandusele tervikuna ja millest lõpuks võidavad liidu tarbijad.

(9)

Siseturu killustatust saab tulemuslikult vältida üksnes juhul, kui liikmesriike takistatakse kohaldamast selliseid riigisiseseid õigusnorme, mis kuuluvad käesoleva määruse kohaldamisalasse ja millel on samad eesmärgid nagu käesoleval määrusel. See ei välista võimalust kohaldada käesoleva määruse tähenduses pääsuvalitsejate suhtes muid riigisiseseid õigusnorme, millega taotletakse muid õiguspäraseid avaliku huvi eesmärke, nagu need on sätestatud ELi toimimise lepingus, või tegutsetakse avalikust huvist tulenevatel ülekaalukatel põhjustel, mida on tunnustatud Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) praktikas.

(10)

Kuna käesoleva määruse eesmärk on täiendada konkurentsiõiguse täitmise tagamist, tuleks käesolevat määrust kohaldada, ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102, vastavate riigisiseste konkurentsireeglite ning muude selliste ühepoolset tegevust käsitlevate riigisiseste konkurentsireeglite kohaldamist, mis tuginevad turupositsiooni ja turukäitumise, sealhulgas selle tegeliku või potentsiaalse mõju ja keelatud tegevuse täpse ulatuse individuaalsele hindamisele ning millega nähakse ettevõtjatele ette võimalus esitada kõnealuse käitumise kohta tõhususel ja objektiivsetel põhjendustel põhinevaid argumente, ning ühinemiskontrolli käsitlevate riigisiseste reeglite kohaldamist. Kõnealuste reeglite kohaldamine ei tohiks aga mõjutada käesoleva määruse kohaselt pääsuvalitsejate suhtes kehtestatud kohustusi ega nende reeglite ühetaolist ja tõhusat kohaldamist siseturul.

(11)

ELi toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 ning vastavate konkurentsivastast mitme- ja ühepoolset tegevust ning ühinemiskontrolli käsitlevate riigisiseste konkurentsireeglite eesmärk on kaitsta turul moonutamata konkurentsi. Käesoleva määruse eesmärk täiendab konkurentsiõiguses määratletud eesmärki kaitsta moonutamata konkurentsi mis tahes turul, kuid erineb sellest, kuna sellega soovitakse tagada, et turud, kus tegutsevad pääsuvalitsejad, oleksid konkurentsile avatud ja õiglased ning jääksid selliseks, sõltumata käesoleva määrusega reguleeritud pääsuvalitseja tegevuse tegelikust, potentsiaalsest või eeldatavast mõjust konkurentsile konkreetsel turul. Seega on käesoleva määruse eesmärk kaitsta kõnealuste reeglitega võrreldes erinevat õiguslikku huvi ja seda tuleks kohaldada, ilma et see piiraks nende reeglite kohaldamist.

(12)

Samuti tuleks käesolevat määrust kohaldada, ilma et see piiraks õigusnorme, mis tulenevad käesoleva määrusega hõlmatud teenuste osutamise teatavaid aspekte reguleerivatest muudest liidu õigusaktidest, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2016/679 (4) ja (EL) 2019/1150 (5) ja digiteenuste ühtse turu määrusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividest 2002/58/EÜ (6), 2005/29/EÜ (7), 2010/13/EL (8), (EL) 2015/2366 (9), (EL) 2019/790 (10) ja (EL) 2019/882 (11) ning nõukogu direktiivist 93/13/EMÜ (12), samuti ilma et see piiraks riigisiseseid õigusnorme, mille eesmärk on tagada kõnealuste liidu õigusaktide täitmise tagamine või nende rakendamine.

(13)

Vähest konkurentsile avatust ja ebaausaid tavasid esineb digisektoris teatavate digiteenuste puhul sagedamini ja ilmsemalt kui teiste puhul. Neid esineb eelkõige levinud ja laialdaselt kasutatavate digiteenuste puhul, mille kaudu enamasti otse vahendatakse ärikasutajate ja lõppkasutajate suhtlust ning mille puhul avalduvad kõige valdavamalt sellised omadused nagu äärmiselt suur mastaabisääst, väga tugev võrguefekt, suutlikkus ühendada paljusid ärikasutajaid paljude lõppkasutajatega tänu kõnealuste teenuste mitmepoolsusele, seotuse efektid ning mitme platvormi kasutamise puudumine või vertikaalne integratsioon. Sageli osutab kõnealuseid digiteenuseid vaid üks suur ettevõtja või on selliseid ettevõtjaid väga vähe. Sellistest ettevõtjatest on kõige sagedamini saanud ärikasutajate ja lõppkasutajate jaoks pääsuvalitsejad ning sellel on ulatuslikud tagajärjed. Eelkõige on nad saanud võimaluse vähese vaevaga kehtestada kaubandustingimusi ühepoolselt ning ärikasutajate ja lõppkasutajate jaoks kahjulikul moel. Seega on vaja keskenduda üksnes sellistele digiteenustele, mida ärikasutajad ja lõppkasutajad kõige rohkem kasutavad ning mille puhul on pääsuvalitsejate vähese konkurentsile avatuse ja ebaausate tavadega seotud mured siseturu seisukohast kõige ilmsemad ja pakilisemad.

(14)

Eelkõige on nii suurt hulka lõppkasutajaid kui ka ettevõtjaid võimalik mõjutada selliste teenustega nagu veebipõhised vahendusteenused, veebipõhised otsingumootorid, operatsioonisüsteemid, veebipõhised sotsiaalvõrgud, videojagamisplatvormi teenused, numbrivaba isikutevahelise side teenused, pilvandmetöötlusteenused, virtuaalassistendid, veebibrauserid ja internetireklaamiteenused, sealhulgas reklaamivahendusteenused, mistõttu kaasneb nendega ebaausate äritavade rakendamise oht. Seepärast tuleks kõnealused teenused lisada põhiplatvormiteenuste määratlusse ja need peaksid kuuluma käesoleva määruse kohaldamisalasse. Veebipõhiseid vahendusteenuseid võidakse pakkuda ka finantsteenuste valdkonnas ning kasutada selliste teenuste vahendamiseks või osutamiseks, mille mitteammendav loetelu on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535 (13) II lisas. Käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil peaks põhiplatvormiteenuste määratlus olema tehnoloogianeutraalne ning seda tuleks mõista mitmesugustes vahendites või seadmetes (nagu nutitelevisioon või sõidukitesse integreeritud digiteenused) või nende kaudu osutatavaid teenuseid hõlmavana. Teatavatel asjaoludel peaks lõppkasutajate mõiste hõlmama kasutajaid, keda peetakse tavaliselt küll ärikasutajateks, kuid kes konkreetses olukorras ei kasuta põhiplatvormiteenuseid selleks, et pakkuda kaupu või teenuseid teistele lõppkasutajatele, näiteks ettevõtjaid, kes kasutavad pilvandmetöötlusteenuseid oma tarbeks.

(15)

Asjaolu, et digiteenus kvalifitseerub põhiplatvormiteenuseks, ei anna iseenesest piisavat põhjust tunda muret vähese konkurentsile avatuse või ebaausate tavade pärast. Selliste probleemidega seotud murekohad tekivad alles siis, kui põhiplatvormiteenus kujutab endast olulist juurdepääsuteed ja kui seda käitab ettevõtja, kellel on siseturul märkimisväärne mõju ning kindel ja püsiv positsioon, või ettevõtja, kes tõenäoliselt saavutab sellise positsiooni lähitulevikus. Seega tuleks käesolevas määruses sätestatud sihipäraseid ühtlustatud õigusnorme kohaldada üksnes nimetatud kolme objektiivse kriteeriumi alusel kindlaksmääratud ettevõtjate suhtes ning neid tuleks kohaldada üksnes kõnealuste ettevõtjate selliste põhiplatvormiteenuste suhtes, mis eraldiseisvana kujutavad endast ärikasutajate jaoks olulist juurdepääsuteed lõppkasutajateni jõudmiseks. Asjaolu, et on võimalik, et põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tegutseb lisaks ärikasutajate ja lõppkasutajate vahendamisele ka vahendajana lõppkasutajate vahel, näiteks numbrivaba isikutevahelise side teenuste puhul, ei peaks välistama järeldust, et selline ettevõtja on või võib olla ärikasutajate jaoks oluline juurdepääsutee lõppkasutajateni jõudmiseks.

(16)

Et tagada käesoleva määruse tõhus kohaldamine selliste põhiplatvormiteenuseid osutavate ettevõtjate suhtes, kes kõige tõenäolisemalt vastavad kõnealustele objektiivsetele nõuetele, ja olukordades, kus konkurentsi nõrgestavad ebaausad tavad on kõige valdavamad ja kõige suurema mõjuga, peaks komisjonil olema võimalik vahetult määrata pääsuvalitsejaks sellised põhiplatvormiteenuseid osutavad ettevõtjad, kes vastavad teatavatele kvantitatiivsetele künnistele. Selliste ettevõtjate puhul tuleks igal juhul rakendada kiiret määramisprotsessi, mis peaks algama pärast seda, kui käesolev määrus muutub kohaldatavaks.

(17)

Asjaolu, et ettevõtjal on liidus märkimisväärselt suur käive ja ta osutab põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis, on oluline märk sellest, et kõnealusel ettevõtjal on märkimisväärne mõju siseturule. Samale asjaolule viitab ka see, kui vähemalt kolmes liikmesriigis põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal on märkimisväärselt suur turukapitalisatsioon või samaväärne õiglane turuväärtus. Seega tuleks eeldada, et põhiplatvormiteenust osutaval ettevõtjal on märkimisväärne mõju siseturule siis, kui ta osutab põhiplatvormiteenust vähemalt kolmes liikmesriigis ja kui tema kontserni liidus realiseeritud käive vastab teatavale kõrgele künnisele või ületab seda või kui kontserni turukapitalisatsioon vastab teatavale suurele absoluutväärtusele või ületab seda. Selliste põhiplatvormiteenuseid osutavate ettevõtjate puhul, kes kuuluvad börsil noteerimata ettevõtjatele, tuleks kasutada võrdlusalusena samaväärset õiglast turuväärtust. Komisjonil peaks olema võimalik kasutada oma õigust võtta vastu delegeeritud õigusakte, et töötada välja objektiivne metoodika kõnealuse väärtuse arvutamiseks.

Kontserni liidus realiseeritud suur käive koos künniseni küündiva põhiplatvormiteenuste kasutajate arvuga liidus annab märku suhteliselt suurest suutlikkusest kõnealuste kasutajate pealt tulu teenida. Suur turukapitalisatsioon sama künniseni küündiva kasutajate arvu suhtes liidus annab märku suhteliselt suurest suutlikkusest kõnealuste kasutajate pealt lähitulevikus tulu teenida. Selline raha teenimise potentsiaal kajastab omakorda põhimõtteliselt asjaolu, et asjaomased ettevõtjad on olulised juurdepääsuteed. Mõlemad näitajad kajastavad lisaks asjaomaste ettevõtjate finantssuutlikkust, sealhulgas võimet kasutada ära juurdepääsu finantsturgudele, et oma positsiooni tugevdada. Nii võib juhtuda näiteks olukorras, kui kõnealust head juurdepääsu kasutatakse teiste ettevõtjate omandamiseks, millel on omakorda tõendatud potentsiaalne negatiivne mõju innovatsioonile. Turukapitalisatsioon võib samuti kajastada asjaomaste ettevõtjate tõenäolist tulevast positsiooni ja mõju siseturule, olgugi et praegu võib nende käive olla suhteliselt väike. Turukapitalisatsiooni piirväärtus peaks põhinema tasemel, mis vastab liidu suurimate börsil noteeritud ettevõtjate turukapitalisatsiooni keskmisele väärtusele asjakohasel ajavahemikul.

(18)

Kui viimase majandusaasta künnise tasemel või sellest suurem turukapitalisatsioon peaks andma aluse eeldada, et põhiplatvormiteenuseid osutaval ettevõtjal on märkimisväärne mõju siseturule, siis põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja püsivat künnise tasemel või sellest suuremat turukapitalisatsiooni kolme või enama aasta jooksul tuleks käsitada kui asjaolu, mis kinnitab kõnealust eeldust veelgi.

(19)

Seevastu võiks turukapitalisatsiooniga seoses olla vajalik arvestada mitut tegurit, mida tuleks põhjalikult hinnata, et teha kindlaks, kas põhiplatvormiteenuseid osutavat ettevõtjat tuleks käsitada siseturule olulist mõju avaldava ettevõtjana. See võiks osutuda vajalikuks olukorras, kus põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja turukapitalisatsioon oli eelnevatel majandusaastatel künnisest oluliselt väiksem ning kus tema turukapitalisatsiooni volatiilsus vaadeldaval perioodil ei olnud proportsioonis aktsiaturu üldise volatiilsusega või kus tema turukapitalisatsiooni trajektoor ei olnud turusuundumuste kontekstis kooskõlas kiire ja ühesuunalise kasvuga.

(20)

Kui väga suur hulk ärikasutajaid sõltub põhiplatvormiteenusest, et jõuda väga suure hulga igakuiste aktiivsete lõppkasutajateni, on kõnealust teenust osutaval ettevõtjal võimalik mõjutada suure osa ärikasutajate tegevust oma huvides, mis viitab põhimõtteliselt sellele, et kõnealune ettevõtja on oluline juurdepääsutee. Nende arvnäitajate jaoks tuleks määrata kindlaks asjakohased tasemed, mis tähistavad lõppkasutajate puhul märkimisväärset protsendimäära kogu liidu elanikkonnast ning ärikasutajate künnise kindlaksmääramisel märkimisväärset protsendimäära kõigist põhiplatvormiteenuseid kasutavatest ettevõtjatest. Aktiivsed lõppkasutajad ja ärikasutajad tuleks kindlaks teha ja neid tuleks arvestada viisil, mis kajastab adekvaatselt asjaomase konkreetse põhiplatvormiteenuse rolli ja ulatust. Selleks et tagada pääsuvalitsejate jaoks õiguskindlus, tuleks tegurid, mille põhjal määratakse kindlaks aktiivsete lõppkasutajate ja ärikasutajate arv põhiplatvormiteenuse kohta, esitada käesoleva määruse lisas. Selliseid tegureid võivad mõjutada tehnoloogia areng ja muud arengusuunad. Komisjonile tuleks seega anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat määrust, ajakohastades metoodikat ja näitajate loetelu, mille põhjal määratakse kindlaks aktiivsete lõppkasutajate ja aktiivsete ärikasutajate arv.

(21)

Põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja kindlat ja püsivat positsiooni tema tegevusalal või sellise positsiooni tulevikus saavutamise tõenäosust näitab eelkõige see, kui kõnealuse ettevõtja positsiooni avatus konkurentsile on piiratud. Selline on olukord tõenäoliselt siis, kui ettevõtja on vähemalt kolmes liikmesriigis osutanud põhiplatvormiteenust väga suurele hulgale ärikasutajatele ja lõppkasutajatele vähemalt kolme aasta jooksul.

(22)

Selliseid künniseid võib mõjutada turu ja tehnoloogia areng. Seepärast tuleks komisjonile anda õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada metoodikat, mille abil tehakse kindlaks, kas kvantitatiivsed künnised on saavutatud, ning kohandada seda vajaduse korral korrapäraselt vastavalt turu ja tehnoloogia arengule. Selliste delegeeritud õigusaktidega ei tohiks muuta käesolevas määruses sätestatud kvantitatiivseid künniseid.

(23)

Põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja peaks erandolukorras suutma lükata ümber eelduse, et tal on märkimisväärne mõju siseturule, tõendades, et kuigi ta täidab käesolevas määruses sätestatud kvantitatiivseid künniseid, ei täida ta pääsuvalitsejaks määramise nõudeid. Kohustus esitada tõendeid selle kohta, et kvantitatiivsete künniste täitmisest tulenevat eeldust ei tuleks kohaldada, peaks lasuma kõnealusel ettevõtjal. Esitatud tõendite ja väidete hindamisel peaks komisjon võtma arvesse üksnes neid elemente, mis on kvantitatiivsete künnistega vahetult seotud, nimelt põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja selline mõju siseturule, mis ületab tema tulusid või turukapitalisatsiooni, näiteks ettevõtja suurus absoluutarvudes ning nende liikmesriikide arv, kus ta tegutseb; määr, mille võrra ärikasutajate ja lõppkasutajate tegelik arv ületab künniseid, ning ettevõtja osutatava põhiplatvormiteenuse tähtsus, võttes arvesse asjaomase põhiplatvormiteenuse üldist ulatust; ning see, mitme aasta jooksul on künniseid täidetud.

Igasugused majanduslikel alustel esitatud põhjendused, mis tuginevad turu määratlusele või näitavad põhiplatvormiteenuseid osutava ettevõtja teatavat liiki tegevusest tulenevat tõhusust, tuleks jätta tähelepanuta, sest need ei ole pääsuvalitsejaks määramisel asjakohased. Kui esitatud väited ei ole piisavalt põhjendatud, sest need ei sea eeldust ilmselgelt kahtluse alla, peaks komisjonil olema võimalik lükata väited tagasi pääsuvalitsejaks määramise jaoks ette nähtud 45 tööpäeva jooksul. Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja takistab uurimist, hoidudes komisjoni võetavate uurimismeetmete järgimisest, peaks komisjonil olema võimalik teha otsus kvantitatiivsete künniste kohta olemasoleva teabe põhjal.

(24)

Ette tuleks näha ka selliste põhiplatvormiteenuseid osutavate ettevõtjate pääsuvalitseja rolli hindamine, kes ei vasta kõigile kvantitatiivsetele künnistele, võttes arvesse üldisi objektiivseid nõudeid selle kohta, et neil on märkimisväärne mõju siseturule, et nad on ärikasutajate jaoks olulised juurdepääsuteed, mis võimaldavad jõuda lõppkasutajateni, ning neil on kindel ja püsiv positsioon oma tegevusalal või nad tõenäoliselt saavutavad selle lähitulevikus. Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja on keskmise suurusega, väike- või mikroettevõtja, tuleks hindamisel hoolikalt arvesse võtta seda, kas selline ettevõtja võiks oluliselt kahjustada põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile, kuna käesolev määrus on suunatud eelkõige märkimisväärse majandusliku võimuga suurettevõtjatele, mitte niivõrd keskmise suurusega, väike- või mikroettevõtjatele.

(25)

Sellise hinnangu saab anda üksnes turu-uuringu alusel, võttes arvesse kvantitatiivseid künniseid. Oma hinnangus peaks komisjon pidama silmas eesmärki säilitada ja edendada innovatsiooni ning digitoodete ja -teenuste kvaliteeti, hindade õiglust ja konkurentsivõimet ning kvaliteedi ja valikuvõimaluste jätkuvat kõrget taset ärikasutajate ja lõppkasutajate jaoks. Arvesse võib võtta põhiplatvormiteenuseid osutavatele ettevõtjatele omaseid tunnuseid, nagu äärmiselt suur mastaabi- või mitmekülgsussääst, väga tugev võrguefekt, andmepõhised eelised, suutlikkus ühendada paljusid ärikasutajaid paljude lõppkasutajatega tänu kõnealuste teenuste mitmepoolsusele, seotuse efektid, mitme platvormi kasutamise puudumine, konglomeraadile omane struktuur või vertikaalne integratsioon. Lisaks võib väga suurt turukapitalisatsiooni, väga suurt omakapitali väärtust võrreldes kasumiga või väga suurt käivet, mis saadakse ühe põhiplatvormiteenuse lõppkasutajatelt, kasutada selliste ettevõtjate võimenduspotentsiaali ja turu enda kasuks kallutamise suutlikkuse näitajatena. Lisaks turukapitalisatsioonile on suured suhtelised kasvumäärad näide dünaamilistest parameetritest, mis on eriti asjakohased selliste põhiplatvormiteenuseid osutavate ettevõtjate kindlakstegemiseks, kes tõenäoliselt saavutavad kindla ja püsiva turupositsiooni. Kui põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja takistab uurimist märkimisväärselt, hoidudes komisjoni võetavate uurimismeetmete järgimisest, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu otsus, tehes kättesaadavate faktide põhjal negatiivseid järeldusi.

(26)

Kohaldada tuleks eraldi norme selliste põhiplatvormiteenuseid osutavate ettevõtjate suhtes, kes tõenäoliselt saavutavad kindla ja püsiva turupositsiooni lähitulevikus. Samad põhiplatvormiteenuste konkreetsed omadused viitavad tõenäosusele, et turgu on võimalik ettevõtja kasuks kallutada: kui põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja on saanud seoses oma mastaabi või vahendusjõuga konkurentide või potentsiaalsete konkurentide ees teatava eelise, võib tema positsioon muutuda kõigutamatuks ning olukord võib kujuneda selliseks, et tõenäoliselt saavutab ta lähitulevikus kindla ja püsiva turupositsiooni. Ettevõtjad võivad püüda turgu enda kasuks kallutada ning saada pääsuvalitsejaks, rakendades mõningaid käesoleva määruse alusel reguleeritud ebaõiglasi tingimusi ja ebaausaid tavasid. Sellises olukorras näib olevat asjakohane sekkuda enne, kui turg pöördumatult ettevõtja kasuks kaldub.

(27)

Selline varajane sekkumine peaks aga piirduma üksnes seda laadi kohustuste kehtestamisega, mis on vajalikud ja asjakohased tagamaks, et kõnealused teenused on endiselt konkurentsile avatud ning võimaldavad vältida ebaõiglaste tingimuste ja ebaausate tavade kvalifitseeritud riski. Kohustused, mis takistavad põhiplatvormiteenuseid osutavatel ettevõtjatel saavutada oma tegevuses kindlat ja püsivat positsiooni, näiteks need, mis takistavad võimendust, ning need, mis hõlbustavad platvormi vahetamist ja mitme platvormi kasutamist, on otsesemalt suunatud kõnealuse eesmärgi saavutamisele. Lisaks peaks komisjon proportsionaalsuse tagamiseks kohaldama kõnealustest kohustustest üksnes neid, mis on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks vajalikud ja proportsionaalsed, ning korrapäraselt kontrollima, kas sellised kohustused tuleks jätta kehtima, kaotada või kas neid tuleks kohandada.

(28)

Üksnes nende kohustuste kohaldamine, mis on vajalikud ja proportsionaalsed käesoleva määruse eesmärkide täitmiseks, peaks võimaldama komisjonil õigel ajal ja tõhusalt sekkuda, tagades samal ajal täielikult kaalutud meetmete proportsionaalsuse. Samuti peaks see veenma tegelikke või potentsiaalseid turuosalisi, et asjaomased teenused on konkurentsile avatud ja õiglased.

(29)

Pääsuvalitsejad peaksid täitma käesolevas määruses sätestatud kohustusi seoses iga põhiplatvormiteenusega, mis on loetletud asjaomases määramisotsuses. Kohustusi tuleks kohaldada, võttes arvesse pääsuvalitseja konglomeraadipositsiooni, kui see on asjakohane. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik kehtestada oma otsusega pääsuvalitsejale rakendusmeetmeid. Rakendusmeetmed tuleks kavandada tõhusal viisil, võttes arvesse põhiplatvormiteenuste omadusi ja võimalikku kõrvalehoidmise riski ja järgides proportsionaalsuse põhimõtet ning austades asjaomaste ettevõtjate ja kolmandate isikute põhiõigusi.

(30)

Põhiplatvormiteenuste väga kiirelt muutuva ja keeruka tehnoloogilise iseloomu tõttu on vaja korrapäraselt läbi vaadata pääsuvalitsejate staatus, samuti nende ettevõtjate staatus, kes tõenäoliselt saavutavad oma tegevuses kindla ja püsiva positsiooni lähitulevikus. Et kõik turuosalised, sealhulgas pääsuvalitsejad, saaksid kohaldatavate õiguslike kohustustega seoses nõutava kindluse, tuleb kehtestada selliste korrapäraste läbivaatamiste tähtaeg. Samuti on oluline korraldada selliseid läbivaatamisi korrapäraselt ja vähemalt iga kolme aasta tagant. Lisaks on oluline selgitada, et mitte iga selliste asjaolude muutus, mille põhjal põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja on määratud pääsuvalitsejaks, ei peaks nõudma määramisotsuse muutmist. Määramisotsuse muutmine on vajalik ainult juhul, kui muutunud asjaolud toovad kaasa ka hinnangu muutumise. See, kas hinnang muutub, tuleks teha kindlaks asjaolude ja olukorra juhtumipõhise hindamise teel.

(31)

Et tagada pääsuvalitsejate osutatavate põhiplatvormiteenuste puhul konkurentsile avatus ja õiglus, tuleb selgelt ja ühemõtteliselt sätestada nende teenuste suhtes ühtlustatud õigusnormid. Selliseid norme on vaja, et vähendada pääsuvalitsejate tavadest tuleneva kahjuliku mõju ohtu – see oleks kõnealuste teenuste ärikeskkonna, kasutajate ja kokkuvõttes kogu ühiskonna huvides. Kohustused vastavad nendele tavadele, mida digisektori omadusi arvesse võttes peetakse konkurentsile avatust kahjustavaks või ebaausaks või mõlemaks ning millel on eriti negatiivne otsene mõju ärikasutajatele ja lõppkasutajatele. Käesolevas määruses sätestatud kohustuste puhul peaks olema võimalik võtta konkreetselt arvesse osutatavate põhiplatvormiteenuste laadi. Käesolevas määruses sätestatud kohustused ei peaks tagama konkurentsile avatuse ja õigluse üksnes seoses määramisotsuses loetletud põhiplatvormiteenustega, vaid ka seoses muude digitoodete ja -teenustega, mille puhul pääsuvalitsejad võimendavad oma juurdepääsutee positsiooni ja mida sageli pakutakse koos põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks.

(32)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks konkurentsile avatus olema seotud ettevõtjate suutlikkusega kõrvaldada tõhusalt turule sisenemise ja turu laienemise tõkked ning konkureerida pääsuvalitsejaga toodete ja teenuste omaduste osas. Põhiplatvormiteenuste omadused digisektoris, nagu võrguefekt, suur mastaabisääst ja kasu andmetest, on piiranud nende teenuste ja nendega seotud ökosüsteemide konkurentsile avatust. Selline vähene konkurentsile avatus vähendab stiimuleid uuendada ja täiustada tooteid ja teenuseid pääsuvalitseja, tema ärikasutajate, konkurentide ja klientide jaoks ning avaldab seega negatiivset mõju laiema digiplatvormimajanduse innovatsioonipotentsiaalile. Teenuste konkurentsile avatus digisektoris võib olla piiratud ka juhul, kui põhiplatvormiteenusel on rohkem kui üks pääsuvalitseja. Seepärast tuleks käesoleva määrusega keelata pääsuvalitsejate teatavad tavad, mis võivad suurendada sisenemis- või laienemistõkkeid, ning kehtestada pääsuvalitsejatele teatavad kohustused, mis neid tõkkeid vähendavad. Kohustustes tuleks käsitleda ka olukordi, kus pääsuvalitseja positsioon võib olla kindlustatud sellisel määral, et platvormidevaheline konkurents ei ole lühikeses perspektiivis tõhus, mis tähendab, et tuleb luua platvormisisene konkurents või tuleb seda suurendada.

(33)

Käesoleva määruse kohaldamisel peaks ebaõiglus puudutama ärikasutajate õiguste ja kohustuste tasakaalustamatust, mille puhul pääsuvalitseja saab ebaproportsionaalse eelise. Turuosalistel, sealhulgas põhiplatvormiteenuste ärikasutajatel ja koos selliste põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatavate teenuste alternatiivsetel osutajatel peaks olema võimalik piisavalt ära kasutada kasu, mis tuleneb nende uuendusalastest või muudest jõupingutustest. Tänu pääsuvalitsejate juurdepääsupositsioonile ja suuremale läbirääkimisjõule on võimalik, et nad tegutsevad viisil, mis ei võimalda teistel täielikult ära kasutada oma panusest saadavat kasu, ning seavad ühepoolselt tasakaalustamata tingimused nende põhiplatvormiteenuste või kõnealuste teenustega koos osutatavate või neid toetavate teenuste kasutamiseks. Sellist tasakaalustamatust ei välista asjaolu, et pääsuvalitseja pakub konkreetset teenust tasuta konkreetsele kasutajate rühmale, ning see võib seisneda ka ärikasutajate välistamises või diskrimineerimises, eelkõige juhul, kui viimased konkureerivad pääsuvalitseja osutatavate teenustega. Seepärast tuleks käesoleva määrusega kehtestada pääsuvalitsejatele kohustused, mis sellist tegevust käsitlevad.

(34)

Konkurentsile avatus ja õiglus on omavahel tihedalt seotud. Teatava teenuse vähene konkurentsile avatus või selle puudumine võib võimaldada pääsuvalitsejal kasutada ebaausaid tavasid. Samamoodi võivad pääsuvalitseja ebaausad tavad vähendada ärikasutajate või teiste võimalust pääsuvalitsejaga konkureerida. Käesolevas määruses sätestatud konkreetne kohustus võib seega käsitleda mõlemat elementi.

(35)

Käesolevas määruses sätestatud kohustused on seega vajalikud avaliku korraga seoses kindlaks tehtud probleemide lahendamiseks, kuna puuduvad alternatiivsed ja vähem piiravad meetmed, millega oleks võimalik tõhusalt saavutada sama tulemus, võttes arvesse vajadust kindlustada avalikku korda, kaitsta privaatsust ning võidelda pettuste ja petturlike tavade vastu.

(36)

Pääsuvalitsejad koguvad sageli otse lõppkasutajate isikuandmeid internetireklaamiteenuste osutamiseks, kui lõppkasutajad kasutavad kolmandate isikute veebisaite ja tarkvararakendusi. Ka kolmandad isikud annavad pääsuvalitsejatele oma lõppkasutajate isikuandmeid, et kasutada teatavaid pääsuvalitsejate poolt põhiplatvormiteenuste raames osutatavaid teenuseid, nagu näiteks valitud sihtrühm. Põhiplatvormiteenuseid kasutavatelt kolmandatelt isikutelt saadud isikuandmete töötlemine internetireklaamiteenuste osutamise eesmärgil annab pääsuvalitsejatele potentsiaalseid andmete kogumisega seotud eeliseid, mis suurendavad turule sisenemise tõkkeid. Seda seetõttu, et pääsuvalitsejad töötlevad isikuandmeid, mis on saadud oluliselt suuremalt hulgalt kolmandatelt isikutelt kui ainult teistelt ettevõtjatelt. Sarnaseid eeliseid annab i) põhiplatvormiteenuse kaudu kogutud lõppkasutajate isikuandmete kombineerimine muude teenuste kaudu kogutud andmetega, ii) põhiplatvormiteenuse kaudu saadud isikuandmete ristkasutamine muude pääsuvalitseja poolt eraldi osutatavate teenuste puhul, eelkõige teenused, mida ei osutata koos asjaomase põhiplatvormiteenusega või selle toetamiseks, ja vastupidi, või iii) lõppkasutajate sisselogimine pääsuvalitsejate eri teenustesse, eesmärgiga isikuandmeid kombineerida. Tagamaks et pääsuvalitsejad ei kahjusta ebaõiglaselt põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust, peaksid nad võimaldama lõppkasutajatel vabalt valida, kas nad on nõus selliste andmete töötlemise ja sisselogimise tavade kasutamisega, pakkudes vähem isikustatud, kuid samaväärset alternatiivi ning ilma et põhiplatvormiteenuse või selle teatavate funktsioonide kasutamine sõltuks lõppkasutaja nõusolekust. See ei tohiks piirata pääsuvalitseja poolt isikuandmete töötlemist ega lõppkasutajate teenusesse sisselogimist, mis tugineb määruse (EL) 2016/679 artikli 6 lõike 1 punktides c, d ja e ette nähtud õiguslikule alusele, kuid mitte nimetatud määruse artikli 6 lõike 1 punktidele b ja f.

(37)

Vähem isikustatud alternatiiv ei tohiks olla nõusoleku andnud lõppkasutajatele pakutava teenusega võrreldes erinev või halvema kvaliteediga, välja arvatud juhul, kui kvaliteedi halvenemine on vahetult tingitud sellest, et pääsuvalitseja ei ole võimeline selliseid isikuandmeid töötlema või lõppkasutajaid teenusesse sisse logima. Nõusoleku andmata jätmine ei tohiks olla keerulisem kui nõusoleku andmine. Kui pääsuvalitseja küsib nõusolekut, peaks ta ennetavalt pakkuma lõppkasutajale kasutajasõbralikku lahendust nõusoleku andmiseks, muutmiseks või tagasivõtmiseks sõnaselgel, lihtsal ja arusaadaval viisil. Eelkõige tuleks nõusolek anda selge nõusolekut väljendava tegevusega või avalduse vormis, millega lõppkasutaja annab vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt nõusoleku, nagu see on määratletud määruses (EL) 2016/679. Nõusoleku andmise ajal ning üksnes siis, kui see on asjakohane, tuleks lõppkasutajat teavitada, et keeldumine võib tuua kaasa vähem isikustatud pakkumise, kuid muidu jääb põhiplatvormiteenus muutmata ja ühtegi funktsiooni ei suleta. Erandkorras, kui nõusolekut ei saa anda otse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenusele, peaks lõppkasutajatel olema võimalik anda nõusolek iga kolmanda isiku teenuse kaudu, mis seda põhiplatvormiteenust kasutab, et pääsuvalitseja saaks töödelda isikuandmeid internetireklaamiteenuste osutamise eesmärgil.

Samuti peaks nõusoleku tagasivõtmine olema sama lihtne kui nõusoleku andmine. Pääsuvalitsejad ei tohiks kavandada, korraldada ega käitada oma internetipõhiseid kasutajaliideseid viisil, mis petab, manipuleerib või muul viisil oluliselt moonutab või kahjustab lõppkasutajate võimalust anda oma nõusolek vabatahtlikult. Eelkõige ei tohiks pääsuvalitsejatel lubada nõuda lõppkasutajatelt rohkem kui üks kord aastas, et nad annaksid nõusoleku samale töötlemiseesmärgile, millele nad algselt nõusolekut ei andnud või millele antud nõusoleku nad tagasi võtsid. Käesolev määrus ei piira määruse (EL) 2016/679, sealhulgas selle täitmise tagamise raamistiku kohaldamist, mida kohaldatakse jätkuvalt täies ulatuses andmesubjektide kõigi nõuete suhtes, mis on seotud nende kõnealusest määrusest tulenevate õiguste rikkumisega.

(38)

Lapsed väärivad nende isikuandmete osas erilist kaitset, eelkõige mis puudutab nende isikuandmete kasutamist kommertsteadaannete või kasutajaprofiilide loomise eesmärgil. Laste kaitsmine internetis on liidu oluline eesmärk ja see peaks kajastuma asjakohases liidu õiguses. Sellega seoses tuleks igakülgselt arvesse võtta digiteenuste ühtse turu määrust. Miski käesolevas määruses ei vabasta pääsuvalitsejaid kohaldatavas liidu õiguses sätestatud kohustusest kaitsta lapsi.

(39)

Teatavatel juhtudel, näiteks lepingutingimuste kehtestamisega, saavad pääsuvalitsejad piirata oma veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate võimalusi pakkuda tooteid või teenuseid lõppkasutajatele soodsamatel tingimustel (sealhulgas soodsama hinnaga) muude veebipõhiste vahendusteenuste või veebipõhiste otsemüügikanalite kaudu. Kui sellised piirangud on seotud kolmandate isikute veebipõhiste vahendusteenustega, piiravad need platvormidevahelist konkurentsile avatust, mis omakorda piirab lõppkasutajate jaoks alternatiivsete veebipõhiste vahendusteenuste valikut. Kui sellised piirangud on seotud veebipõhiste otsemüügikanalitega, piiravad need ebaõiglaselt ärikasutajate vabadust selliseid kanaleid kasutada. Tagamaks et pääsuvalitsejate osutatavate veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajad saaksid vabalt valida alternatiivseid veebipõhiseid vahendusteenuseid või veebipõhiseid otsemüügikanaleid ja eristada tingimusi, mille alusel nad oma tooteid või teenuseid lõppkasutajatele pakuvad, ei tohiks lubada pääsuvalitsejatel takistada ärikasutajaid pakkumast erinevaid kaubandustingimusi, sealhulgas erinevat hinda. Seda piirangut tuleks kohaldada kõigi samaväärse mõjuga meetmete suhtes, nagu vahendustasude suurendamine või ärikasutajate pakkumiste valikust kõrvaldamine.

(40)

Et ennetada ärikasutajate sõltuvuse suurenemist pääsuvalitsejate põhiplatvormiteenustest ja edendada mitme platvormi kasutamist, peaks kõnealuste pääsuvalitsejate ärikasutajatel olema vabadus sellise turustuskanali reklaamimiseks ja valimiseks, mida nad peavad kõige asjakohasemaks, et suhelda lõppkasutajatega, kes on juba ärikasutajate kliendiks saanud pääsuvalitseja osutatavate põhiplatvormiteenuste või muude kanalite kaudu. Seda tuleks kohaldada pakkumiste reklaamimise suhtes, sealhulgas ärikasutaja tarkvararakenduse kaudu, ning ärikasutajate ja lõppkasutajate vahelise mis tahes vormis teabevahetuse ja lepingute sõlmimise suhtes. Kliendiks saanud lõppkasutaja on lõppkasutaja, kes on ärikasutajaga juba sõlminud ärisuhte ning kelle puhul on ärikasutaja, kui see on asjakohane, otseselt või kaudselt maksnud pääsuvalitsejale tasu selle eest, et ta hõlbustas lõppkasutaja algset ärikasutaja kliendiks saamist. Sellised ärisuhted võivad olla tasulised või tasuta (näiteks tasuta proovid ja tasuta teenusepaketid) ning need võivad olla sõlmitud kas pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuse või muu kanali kaudu. Seejuures peaks ka lõppkasutajatel olema vabadus valida selliste ärikasutajate pakkumisi ja sõlmida nendega lepinguid kas pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuste kaudu, kui see on asjakohane, või ärikasutaja otsese turustuskanali või muu kaudse kanali kaudu, mida ärikasutaja kasutab.

(41)

Lõppkasutajate võimalust hankida sisu, tellimusi, funktsioone või muid tooteid, mis asuvad pääsuvalitseja põhiplatvormiteenustest väljaspool, ei tohiks kahjustada ega piirata. Eelkõige tuleks ära hoida olukord, kus pääsuvalitsejad piiravad lõppkasutajate juurdepääsu sellistele teenustele ja nende teenuste kasutamist pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuse tarkvararakenduse kaudu. Näiteks ei tohiks tellijatel, kes ostavad võrgusisu väljaspool tarkvararakendust, tarkvararakenduste poodi või virtuaalassistenti, takistada juurdepääsu kõnealusele võrgusisule läbi pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuses töötava tarkvararakenduse pelgalt seetõttu, et see osteti väljaspool sellist tarkvararakendust, tarkvararakenduste poodi või virtuaalassistenti.

(42)

Õiglase kaubanduskeskkonna ja digisektori konkurentsile avatuse huvides on oluline kaitsta ärikasutajate ja lõppkasutajate, sealhulgas rikkumisest teavitavate isikute õigust juhtida tähelepanu pääsuvalitsejate ebaausate tavadega seotud probleemidele, pöördudes liidu või liikmesriigi asjakohase õiguse rikkumise küsimustes asjaomaste haldus- või muude asutuste, sealhulgas liikmesriigi kohtu poole. Näiteks võivad ärikasutajad või lõppkasutajad soovida esitada kaebusi eri liiki ebaausate tavade kohta, nagu diskrimineerivad juurdepääsutingimused, ärikasutajate kontode põhjendamatu sulgemine või ebaselgetel põhjustel toodete loetelust väljaarvamine. Seetõttu tuleks keelata igasugune tegevus, mis võib kõnealustel kasutajatel probleemide tõstatamist või kehtivate õiguskaitsevahendite kasutamist mingil viisil takistada või pärssida, näiteks lepingute konfidentsiaalsusklauslite või muude kirjalike tingimuste abil. Selle keeluga ei tohiks piirata ärikasutajate ja pääsuvalitsejate õigust näha oma lepingutes ette kasutamistingimused, sealhulgas seaduslike kaebuste menetlemise mehhanismide kasutamine, mis hõlmab alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide või konkreetsete kohtute pädevuse kasutamist kooskõlas liidu ja liikmesriigi vastava õigusega. See ei tohiks piirata ka pääsuvalitsejate rolli ebaseadusliku veebisisu vastu võitlemisel.

(43)

Teatavad teenused, mida osutatakse koos pääsuvalitseja asjaomaste põhiplatvormiteenustega või nende teenuste toetamiseks, nagu identimisteenused, brauserimootorid, makseteenused või makseteenuste osutamist toetavad tehnilised teenused, nagu rakendusesiseste ostude tegemiseks mõeldud maksesüsteemid, on ärikasutajate jaoks äritegevuseks ja teenuste optimeerimiseks väga olulised. Eelkõige on iga brauser ehitatud brauserimootorile, mis vastutab peamiste brauserifunktsioonide eest, nagu kiirus, usaldusväärsus ja veebiga ühilduvus. Kui pääsuvalitsejad käitavad ja näevad ette brauserimootoreid, on neil võimalik kindlaks määrata funktsioonid ja standardid, mida kohaldatakse mitte ainult nende oma veebibrauserite, vaid ka konkureerivate veebibrauserite ja veebitarkvara rakenduste suhtes. Pääsuvalitsejad ei tohiks seega oma positsiooni ära kasutada, nõudmaks nendest sõltuvatelt ärikasutajatelt, et nad kasutaksid enda osutatavate põhiplatvormiteenuste või neid toetavate teenuste raames pääsuvalitseja osutatavaid teenuseid. Selleks et vältida olukorda, kus pääsuvalitsejad sunnivad ärikasutajaid kaudselt kasutama oma teenuseid, mida osutatakse koos põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks, tuleks pääsuvalitsejatel samuti keelata nõuda, et lõppkasutajad kasutaksid selliseid teenuseid, kui selline nõue kehtestataks lõppkasutajatele pääsuvalitseja põhiplatvormiteenust kasutava ärikasutaja poolt osutatava teenuse raames. Selle keelu eesmärk on kaitsta ärikasutaja vabadust valida pääsuvalitseja teenustele alternatiivseid teenuseid, kuid seda ei tohiks käsitada ärikasutaja kohustusena pakkuda selliseid alternatiive oma lõppkasutajatele.

(44)

Tegevus, millega ärikasutajatelt või lõppkasutajatelt nõutakse pääsuvalitseja määramise otsuses loetletud muude põhiplatvormiteenuste tellimist või nende kasutajaks registreerumist või mis vastab käesolevas määruses sätestatud aktiivsete lõppkasutajate ja ärikasutajate künnistele eeltingimusena põhiplatvormiteenuse kasutamisele, sellele juurdepääsu saamisele või selle liikmeks või kasutajaks registreerumisele, annab pääsuvalitsejale vahendi oma põhiplatvormiteenuste uute ärikasutajate ja lõppkasutajate püüdmiseks ning sidumiseks, kuna see tagab, et ärikasutajad ei saa kasutada ühte põhiplatvormiteenust ilma, et nad vähemalt registreeruksid või looksid konto teise põhiplatvormiteenuse kasutamise eesmärgil. Selline tegevus annab pääsuvalitsejatele samuti võimaliku eelise andmete kogumisel. Seega võib selline tegevus tekitada turule sisenemise tõkkeid ja tuleks keelata.

(45)

Tingimused, mille alusel pääsuvalitsejad osutavad internetireklaamiteenuseid ärikasutajatele, sealhulgas nii reklaamijatele kui ka avaldajatele, on sageli läbipaistmatud. See läbipaistmatus on osaliselt seotud mõne platvormi tavadega, kuid on tingitud ka lihtsalt tänapäevase programmeeritava reklaami suurest keerukusest. Ollakse seisukohal, et kõnealune sektor on pärast uute privaatsust käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist muutunud vähem läbipaistvaks. Selle tulemuseks on sageli olukord, kus reklaamijatel ja avaldajatel ei ole piisavalt teavet ja teadmisi nende ostetud internetireklaamiteenuste tingimuste kohta, ning see vähendab nende suutlikkust minna üle mõne teise ettevõtja osutatavatele internetireklaamiteenustele. Lisaks on internetireklaamiteenuste kulud nendel tingimustel tõenäoliselt suuremad, kui need oleksid õiglasemas, läbipaistvamas ja konkurentsile avatumas platvormikeskkonnas. Kõnealused suuremad kulud kajastuvad tõenäoliselt hindades, mida lõppkasutajad maksavad paljude igapäevatoodete ja -teenuste eest, mille müük sõltub internetireklaamiteenuste kasutamisest. Läbipaistvuskohustusega tuleks seega nõuda, et pääsuvalitsejad esitaksid reklaamijatele ja avaldajatele, kellele nad internetireklaamiteenuseid osutavad, taotluse korral tasuta teavet, mis võimaldab mõlemal poolel mõista hinda, mida asjaomase reklaami väärtusahela raames osutatavate eri internetireklaamiteenuste eest makstakse.

See teave tuleks taotluse korral esitada reklaamijale individuaalse reklaami tasandil hinna ja tasude kohta, mida kõnealuselt reklaamijalt nõutakse, ning kui avaldaja, kes omab reklaamiruumi, kus reklaam kuvatakse, on sellega nõus, siis ka kõnealuse avaldaja saadava tasu kohta. Selle teabe igapäevane esitamine võimaldab reklaamijatel saada piisavalt üksikasjalikku teavet, mis on vajalik, et võrrelda pääsuvalitsejate internetireklaamiteenuste kasutamise kulusid alternatiivsete ettevõtjate internetireklaamiteenuste kasutamise kuludega. Kui mõned avaldajad ei anna oma nõusolekut asjakohase teabe jagamiseks reklaamijaga, peaks pääsuvalitseja esitama reklaamijale teabe päeva keskmise tasu kohta, mida need avaldajad asjaomaste reklaamide eest saavad. Sama kohustust ja samu internetireklaamiteenuste osutamisega seotud asjakohase teabe jagamise põhimõtteid tuleks kohaldada ka avaldajate taotluste suhtes. Kuna pääsuvalitsejad võivad reklaamijatele ja avaldajatele internetireklaamiteenuste osutamisel kasutada erinevaid hinnakujundusmudeleid, näiteks hinda reklaamiga kokkupuute, vaatamise või muu kriteeriumi kohta, peaksid pääsuvalitsejad samuti esitama meetodi, mille alusel iga hind ja tasu arvutatakse.

(46)

Pääsuvalitsejal on teatavates olukordades põhiplatvormiteenust osutava ettevõtjana topeltroll, mille puhul ta osutab oma ärikasutajatele põhiplatvormiteenust ja sellega koos või selle toetamiseks võib-olla muid teenuseid, kuid samal ajal konkureerib või kavatseb konkureerida nendesamade ärikasutajatega, pakkudes samadele lõppkasutajatele samu või sarnaseid teenuseid või tooteid. Sellises olukorras võib pääsuvalitseja lõigata oma topeltrollist kasu, kasutades oma teenuste või toodete huvides andmeid, mis on loodud või esitatud tema ärikasutajate poolt nende tegevuse raames, kui kõnealused ärikasutajad kasutavad põhiplatvormiteenuseid või nende teenustega koos või nende toetamiseks osutatavaid teenuseid. Ärikasutaja andmed võivad sisaldada ka tema lõppkasutajate loodud või nende tegevuse käigus esitatud andmeid. Selline võib olukord olla näiteks juhul, kui pääsuvalitseja pakub ärikasutajatele internetipõhist kauplemiskohta või tarkvararakenduste poodi ning ühtlasi osutab teenuseid internetipõhise jaemüügi teenuseid osutava või tarkvararakendusi pakkuva ettevõtjana. Vältimaks olukorda, kus pääsuvalitsejad saavad oma topeltrollist ebaõiglaselt kasu, on vaja tagada, et nad ei kasuta ärikasutajate teenustega sarnaste teenuste osutamisel koond- või koondamata andmeid, mis võivad hõlmata anonüümitud andmeid ja isikuandmeid, mis ei ole üldsusele kättesaadavad. Seda kohustust tuleks kohaldada pääsuvalitseja kui terviku suhtes, sealhulgas, kuid mitte üksnes tema äriüksuse suhtes, mis konkureerib põhiplatvormiteenuse ärikasutajatega.

(47)

Ärikasutajad võivad põhiplatvormiteenuseid osutavalt ettevõtjalt osta ka internetireklaamiteenuseid lõppkasutajatele kaupade ja teenuste pakkumise eesmärgil. Sellisel juhul võib juhtuda, et andmeid ei looda põhiplatvormiteenuses, vaid ärikasutaja esitab need põhiplatvormiteenuse keskkonda või need luuakse, tuginedes tema tegevusele asjaomases põhiplatvormiteenuses. Teatavatel juhtudel võib kõnealusel reklaami pakkuval põhiplatvormiteenusel olla topeltroll, mille puhul ta on korraga nii internetireklaamiteenuseid osutav ettevõtja kui ka ärikasutajatega konkureerivaid teenuseid osutav ettevõtja. Seega tuleks kohustust, millega keelatakse topeltrolliga pääsuvalitsejal kasutada ärikasutajate andmeid, kohaldada ka selliste andmete suhtes, mida põhiplatvormiteenus on ettevõtjatelt saanud eesmärgiga osutada selle põhiplatvormiteenusega seotud internetireklaamiteenuseid.

(48)

Pilvandmetöötlusteenuste puhul peaks ärikasutajate andmete mittekasutamise kohustus laienema andmetele, mida esitavad või loovad pääsuvalitseja ärikasutajad seoses kõnealuse pääsuvalitseja pilvandmetöötlusteenuse kasutamisega või tema tarkvararakenduste poe kaudu, mis võimaldab pilvandmetöötlusteenuste lõppkasutajatele juurdepääsu tarkvararakendustele. See kohustus ei tohiks piirata pääsuvalitseja õigust kasutada koondandmeid, et osutada oma põhiplatvormiteenusega koos või selle toetamiseks osutatavaid muid teenuseid, nagu näiteks andmeanalüüsiteenused, tingimusel et järgitakse määrust (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ ning käesolevas määruses sätestatud asjaomaseid kohustusi, mis käsitlevad selliseid teenuseid.

(49)

Pääsuvalitseja võib kasutada eri vahendeid, et soosida enda või kolmanda isiku pakutavaid teenuseid või tooteid oma operatsioonisüsteemis, virtuaalassistendis või veebibrauseris, kahjustades sellega samu või sarnaseid teenuseid, mida lõppkasutajad võiksid saada muude kolmandate isikute kaudu. Selline olukord võib esineda näiteks siis, kui pääsuvalitseja eelinstallib ise teatavaid tarkvararakendusi või -teenuseid. Selleks et lõppkasutajad saaksid valikuvõimaluse, ei tohiks pääsuvalitsejad takistada lõppkasutajatel tarkvararakendusi oma operatsioonisüsteemis desinstallida. Pääsuvalitsejal peaks olema võimalik tarkvararakenduste desinstallimist piirata üksnes juhul, kui need rakendused on operatsioonisüsteemi või seadme tööks hädavajalikud. Pääsuvalitsejad peaksid samuti võimaldama lõppkasutajatel hõlpsasti muuta operatsioonisüsteemi, virtuaalassistendi ja veebibrauseri vaikeseadeid, kui need vaikeseaded eelistavad tema enda tarkvararakendusi ja -teenuseid. See hõlmab valikukuva siis, kui kasutajad kasutavad esimest korda määramisotsuses loetletud pääsuvalitseja veebipõhist otsingumootorit, virtuaalassistenti või veebibrauserit, võimaldades lõppkasutajatel valida alternatiivse vaiketeenuse, kui pääsuvalitseja operatsioonisüsteem suunab lõppkasutajad kõnealuse veebipõhise otsingumootori, virtuaalassistendi või veebibrauseri juurde ning kui pääsuvalitseja virtuaalassistent või veebibrauser suunab kasutaja määramisotsuses loetletud veebipõhise otsingumootori juurde.

(50)

Pääsuvalitseja poolt tarkvararakenduste levitamisele kehtestatud reeglid võivad teatavatel asjaoludel piirata lõppkasutajate võimalusi installida ja tõhusalt kasutada kolmanda isiku tarkvararakendusi või tarkvararakenduste poode asjaomase pääsuvalitseja riistvaral või operatsioonisüsteemis ning piirata lõppkasutajate juurdepääsu sellistele tarkvararakendustele või tarkvararakenduste poodidele väljaspool kõnealuse pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuseid. Sellised piirangud võivad vähendada tarkvararakenduste arendajate võimalusi kasutada alternatiivseid turustuskanaleid ja lõppkasutajate võimalusi valida eri turustuskanalite kaudu pakutavate eri tarkvararakenduste vahel ning tuleks keelata ebaausa tavana, mis pärsib põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust. Konkurentsile avatuse tagamiseks peaks pääsuvalitseja lisaks võimaldama kolmanda isiku tarkvararakendustel või tarkvararakenduste poodidel suunata lõppkasutajat otsustama, kas see teenus peaks muutuma vaiketeenuseks, ja võimaldama seda muudatust hõlpsasti teha.

Tagamaks, et kolmanda isiku tarkvararakendused või tarkvararakenduste poed ei ohusta pääsuvalitseja pakutava riistvara või operatsioonisüsteemi terviklust, peaks kõnealusel pääsuvalitsejal olema võimalik rakendada tervikluse kaitseks vajalikke ja proportsionaalseid tehnilisi või lepingulisi meetmeid, kui pääsuvalitseja tõendab, et sellised meetmed on vajalikud ja põhjendatud ning riistvara või operatsioonisüsteemi tervikluse kaitsmiseks puuduvad vähem piiravad vahendid. Riistvara või operatsioonisüsteemi terviklus peaks hõlmama kõiki projekteerimislahendusi, mida on vaja rakendada ja säilitada, et riistvara või operatsioonisüsteem oleks kaitstud loata juurdepääsu eest, tagades, et asjaomase riistvara või operatsioonisüsteemi jaoks ette nähtud turvameetmeid ei saa ohtu seada. Tagamaks, et kolmanda isiku tarkvararakendused või tarkvararakenduste poed ei kahjusta lõppkasutajate turvalisust, peaks pääsuvalitsejal olema võimalik rakendada rangelt vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid ja seadeid, välja arvatud vaikeseaded, mis võimaldavad lõppkasutajatel tõhusalt kaitsta turvalisust seoses kolmanda isiku tarkvararakenduste või tarkvararakenduste poodidega, kui pääsuvalitseja tõendab, et sellised meetmed ja seaded on rangelt vajalikud ja põhjendatud ning et selle eesmärgi saavutamiseks puuduvad vähem piiravad vahendid. Pääsuvalitsejal ei tohiks olla võimalik rakendada selliseid meetmeid vaikeseadete või eelinstallimise kaudu.

(51)

Pääsuvalitsejad on sageli vertikaalselt integreeritud ja pakuvad lõppkasutajatele teatavaid tooteid või teenuseid oma põhiplatvormiteenuste kaudu või nende kontrolli all oleva ärikasutaja kaudu, mis toob sageli kaasa huvide konflikti. See võib hõlmata olukorda, kus pääsuvalitseja osutab veebipõhise otsingumootori kaudu omaenda veebipõhiseid vahendusteenuseid. Pakkudes neid tooteid või teenuseid põhiplatvormiteenuse kaudu, saavad pääsuvalitsejad tagada oma pakkumisele sama põhiplatvormiteenust kasutavate kolmandate isikute toote- või teenusepakkumistega võrreldes parema positsiooni järjestuse ning sellega seotud indekseerimise ja veebisorimise osas. Näiteks võib seda esineda toodete või teenuste, sealhulgas muude põhiplatvormiteenuste puhul, mis järjestatakse veebipõhiste otsingumootorite kaudu esitatud tulemustes või mis osaliselt või täielikult lõimitakse veebipõhiste otsingumootorite tulemustesse, teatavat teemat puudutavate otsingutulemuste rühmade puhul, mis kuvatakse koos veebipõhise otsingumootori tulemustega, mida teatavad lõppkasutajad peavad veebipõhisest otsingumootorist eraldiseisvaks või seda täiendavaks teenuseks või sellisena kasutavad.

Näiteks võib tuua ka tarkvararakenduste poodide kaudu levitatavad tarkvararakendused, videojagamisplatvormi kaudu levitatavad videod, veebipõhise sotsiaalvõrguteenuse uudisvoos esile tõstetavad ja kuvatavad tooted või teenused, otsingutulemustes järjestatavad või internetipõhises kauplemiskohas kuvatavad tooted või teenused või virtuaalassistendi kaudu pakutavad tooted või teenused. Selline pääsuvalitseja enda pakkumisele parema positsiooni tagamine võib toimuda isegi enne päringule järgnevat järjestust, näiteks veebisorimise ja indekseerimise ajal. Näiteks võib pääsuvalitseja juba veebisorimise ajal, mis kujutab endast avastamisprotsessi, mille käigus leitakse uut ja ajakohastatud sisu, ning indekseerimise ajal, mis hõlmab veebisorimisprotsessi käigus leitud sisu salvestamist ja organiseerimist, eelistada oma sisu kolmandate isikute sisule. Sellistes olukordades on pääsuvalitsejal korraga kaks rolli, kuna ta on nii kolmandast isikust ettevõtjate vahendaja kui ka vahetult tooteid või teenuseid pakkuv ettevõtja. Seega võivad kõnealused pääsuvalitsejad otseselt kahjustada selliste põhiplatvormiteenuste kaudu pakutavate toodete või teenuste konkurentsile avatust, kahjustades seeläbi ärikasutajaid, kes ei ole pääsuvalitseja kontrolli all.

(52)

Sellistes olukordades ei tohiks pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuses järjestamisel ega sellega seotud indekseerimise ja veebisorimise puhul rakendada õiguslike, kaubanduslike või tehniliste vahendite abil eri- või eeliskohtlemist nende toodete või teenuste kasuks, mida ta pakub ise või tema kontrolli all oleva ärikasutaja kaudu. Vastava kohustuse tulemuslikkuse tagamiseks peaksid ka kõnealuse järjestuse suhtes kohaldatavad tingimused olema üldiselt õiglased ja läbipaistvad. Selles kontekstis peaks järjestus hõlmama kõiki suhtelise edemuse vorme, sealhulgas tulemuste kuvamine, hinnangud, lingid või häälotsingutulemused, ning peaks samuti hõlmama juhtumeid, kus põhiplatvormiteenus esitab või edastab lõppkasutajale ainult ühe tulemuse. Tagamaks, et see kohustus on tõhus ja et sellest ei saa kõrvale hoida, tuleks seda kohaldada ka kõigi selliste meetmete suhtes, millel on samaväärne toime nagu järjestusega seotud eri- või sooduskohtlemisel. Selle kohustuse kohaldamist ja täitmise tagamist peaksid hõlbustama ka määruse (EL) 2019/1150 artikli 5 kohaselt vastu võetud suunised.

(53)

Pääsuvalitsejad ei tohiks piirata ega takistada lõppkasutajate vaba valikut, takistades tehniliselt või muul viisil eri tarkvararakenduste ja -teenuste vahetamist või tellimist. See võimaldaks rohkematel ettevõtjatel oma teenuseid pakkuda, tagades seeläbi lõppkasutajatele rohkem valikuvõimalusi. Pääsuvalitsejad peaksid tagama kasutajatele vaba valiku, olenemata sellest, kas nad toodavad riistvara, mille abil sellistele tarkvararakendustele või -teenustele juurde pääsetakse, ning nad ei tohiks tekitada kunstlikke tehnilisi või muud laadi tõkkeid, et muuta vahetamine võimatuks või ebatõhusaks. Üksnes teatava toote või teenuse tarbijale pakkumist (sealhulgas eelinstallimise teel) ning lõppkasutajale parema pakkumise tegemist, näiteks hinnaalandamise või parema kvaliteedi pakkumisega, ei tohiks iseenesest käsitada platvormi vahetamise tõkestamisena.

(54)

Pääsuvalitsejad võivad takistada lõppkasutajate juurdepääsu võrgusisule ja internetipõhistele teenustele, sealhulgas tarkvararakendustele. Seega tuleks kehtestada normid, millega tagatakse, et pääsuvalitsejad ei saa oma tegevusega piirata lõppkasutajate õigust pääseda avatud internetti. Pääsuvalitsejad võivad ka tehniliselt piirata lõppkasutajate võimalusi vahetada tõhusalt internetiühenduse teenust osutavaid ettevõtjaid, eelkõige selle kaudu, et neil on kontroll riistvara või operatsioonisüsteemide üle. See moonutab internetiühenduse teenustega seotud võrdseid võimalusi ja kahjustab kokkuvõttes lõppkasutajaid. Seepärast tuleks tagada, et pääsuvalitsejad ei piiraks põhjendamatult lõppkasutajate võimalust valida internetiühenduse teenust osutavat ettevõtjat.

(55)

Pääsuvalitseja võib osutada teenuseid või pakkuda riistvara, näiteks kantavaid seadmeid, mis võimaldavad juurdepääsu seadme riistvara- või tarkvarafunktsioonidele, millele pääsetakse juurde või mida juhitakse operatsioonisüsteemi või virtuaalassistendi kaudu, et pakkuda lõppkasutajatele konkreetseid funktsioone. Sellisel juhul vajavad konkureerivad teenuseosutajad või riistvarapakkujad, näiteks kantavate seadmete pakkujad, samade tark- või riistvarafunktsioonidega seoses sama tõhusat koostalitlusvõimet ja sel eesmärgil kõnealustele funktsioonidele juurdepääsu, et suuta teha lõppkasutajatele konkureeriv pakkumine.

(56)

Pääsuvalitsejatel võib samuti olla topeltroll nii operatsioonisüsteemide arendaja kui ka seadmete tootjana, sealhulgas selliste seadmete tehnilised funktsioonid. Näiteks võib pääsuvalitseja, kes on seadme tootja, piirata juurdepääsu mõnele selle seadme funktsioonile, näiteks lähiväljaside tehnoloogia turvalistele elementidele ja protsessoritele, autentimismehhanismidele ja selle tehnoloogia kasutamiseks vajalikule tarkvarale, mida võib vaja olla põhiplatvormiteenusega koos või selle toetamiseks osutatava teenuse tõhusaks osutamiseks pääsuvalitseja ning sellist teenust osutava kolmandast isikust ettevõtja poolt.

(57)

Kui sellist topeltrolli kasutatakse viisil, mis takistab alternatiivsetel teenuseosutajatel ja riistvarapakkujatel pääseda võrdsetel tingimustel juurde samadele operatsioonisüsteemi, riist- või tarkvarafunktsioonidele, mis on kättesaadavad või mida kasutatakse pääsuvalitseja enda täiendavate või tugiteenuste osutamisel või riistvara pakkumisel, võib see oluliselt kahjustada selliste alternatiivsete teenuseosutajate ja pakkujate innovatsioonitegevust ning vähendada lõppkasutajate valikuvõimalusi. Seepärast tuleks pääsuvalitsejatelt nõuda, et nad tagaksid tasuta tõhusa koostalitlusvõime samade operatsioonisüsteemi, riist- või tarkvarafunktsioonidega, mis on kättesaadavad või mida kasutatakse pääsuvalitseja enda täiendavate ja tugiteenuste osutamisel ning riistvara pakkumisel, ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääsu sellistele funktsioonidele. Sellist juurdepääsu võivad nõuda ka tarkvararakendused, mis on seotud koos põhiplatvormiteenusega või selle toetamiseks osutatavate asjaomaste teenustega, et tõhusalt arendada ja pakkuda funktsioone, mis on koostalitlusvõimelised pääsuvalitsejate pakutavate funktsioonidega. Nende kohustuste eesmärk on võimaldada konkureerivatel kolmandatel isikutel olla liideste või sarnaste lahenduste kaudu ühendatud vastavate funktsioonidega sama tõhusalt kui see toimub pääsuvalitseja enda teenuste või riistvara puhul.

(58)

Tingimused, mille alusel pääsuvalitsejad osutavad internetireklaamiteenuseid ärikasutajatele, sealhulgas nii reklaamijatele kui ka avaldajatele, on sageli läbipaistmatud. Seetõttu ei ole reklaamijatel ega avaldajatel sageli piisavalt teavet konkreetse reklaami mõju kohta. Et suurendada määramisotsuses loetletud internetireklaamiteenuste, sealhulgas sama ettevõtja muude põhiplatvormiteenustega täielikult integreeritud reklaamiteenuste osutamisel õiglust, läbipaistvust ja konkurentsile avatust, peaksid pääsuvalitsejad pakkuma reklaamijatele ja avaldajatele ning nende volitatud kolmandatele isikutele taotluse korral tasuta juurdepääsu pääsuvalitseja tulemuste mõõtmise vahenditele ning andmetele, sealhulgas koond- ja koondamata andmetele, mida reklaamijad, volitatud kolmandad isikud, nagu reklaami telliva ettevõtja nimel tegutsevad reklaamiagentuurid, ja avaldajad vajavad selleks, et ise sõltumatult kontrollida asjaomaste internetireklaamiteenuste osutamisega seotud asjaolusid.

(59)

Pääsuvalitsejad saavad kasu sellest, et neil on juurdepääs tohutule hulgale andmetele, mida nad koguvad põhiplatvormiteenuseid ja muid digiteenuseid osutades. Tagamaks, et pääsuvalitsejad ei kahjusta põhiplatvormiteenuste avatust konkurentsile ega pärsi dünaamilise digisektori innovatsioonipotentsiaali, piirates platvormide vahetamist või mitme platvormi kasutamist, tuleks lõppkasutajatele ning lõppkasutaja volitatud kolmandatele isikutele anda tõhus ja vahetu juurdepääs andmetele, mida nad on esitanud või mille nad on oma tegevusega asjaomases pääsuvalitseja põhiplatvormiteenuses loonud. Andmed tuleks esitada vormingus, mis võimaldab lõppkasutajale või lõppkasutaja volitatud asjaomasele kolmandale isikule, kellele andmed üle kantakse, vahetut ja tõhusat juurdepääsu ning kasutamist. Pääsuvalitsejad peaksid samuti tagama selliste asjakohaste ja kvaliteetsete tehniliste meetmete abil nagu rakendusliidesed, et lõppkasutajad või lõppkasutajate volitatud kolmandad isikud saavad andmeid järjepidevalt ja reaalajas vabalt üle kanda. See peaks kehtima ka muude eri koondamistaseme andmete kohta, mis on vajalikud, et sellist ülekandmist tõhusalt võimaldada. Kahtluste vältimiseks täiendab pääsuvalitseja kohustus tagada käesoleva määruse kohane andmete tõhus ülekantavus määruse (EL) 2016/679 kohast andmete ülekandmise õigust. Platvormi vahetamise või mitme platvormi kasutamise hõlbustamine peaks omakorda suurendama lõppkasutajate valikuvõimalusi ning motiveerima pääsuvalitsejaid ja ärikasutajaid uuendusi tegema.

(60)

Ärikasutajad, kes kasutavad pääsuvalitsejate osutatavaid põhiplatvormiteenuseid, ning selliste ärikasutajate lõppkasutajad esitavad ja loovad väga suurel hulgal andmeid. Et tagada ärikasutajatele juurdepääs sel viisil loodud asjakohastele andmetele, peaks pääsuvalitseja andma ärikasutajatele nende taotluse korral sellistele andmetele tõhusa ja tasuta juurdepääsu. Selline juurdepääs tuleks tagada ka ärikasutajate lepingulistele kolmandast isikust töövõtjatele, kes tegutsevad ärikasutajate huvides nende andmete volitatud töötlejana. Juurdepääs peaks hõlmama ka andmeid, mida samad ärikasutajad ja nende ärikasutajate samad lõppkasutajad esitavad või loovad sama pääsuvalitseja osutatavate muude teenuste kontekstis, sealhulgas koos põhiplatvormiteenustega või nende toetamiseks osutatavad teenused, kui see on asjaomase taotlusega lahutamatult seotud. Seda silmas pidades ei tohiks pääsuvalitseja rakendada lepingulisi ega muid piiranguid, millega takistada ärikasutajate juurdepääsu asjakohastele andmetele, ning peaks võimaldama ärikasutajatel saada oma lõppkasutajatelt andmetele juurdepääsuks ja nendega seotud päringute tegemiseks nõusoleku, kui selline nõusolek on nõutav määruse (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ alusel. Pääsuvalitsejad peaksid samuti tagama nendele andmetele pideva reaalajas juurdepääsu asjakohaste tehniliste meetmete abil, võttes selleks kasutusele näiteks kvaliteetsed rakendusliidesed või väikeste ärikasutajate jaoks mõeldud integreeritud vahendid.

(61)

Veebipõhiste otsingumootorite väärtus nende vastavate ärikasutajate ja lõppkasutajate jaoks suureneb, kui nende kasutajate koguarv kasvab. Veebipõhiste otsingumootorite teenuseid osutavad ettevõtjad koguvad ja säilitavad koondandmete kogusid, mis sisaldavad teavet selle kohta, mida kasutajad otsisid ning kuidas nad neile esitatud tulemustele reageerisid. Veebipõhiseid otsingumootoreid pakkuvad ettevõtjad koguvad kõnealuseid andmeid nende veebipõhise otsingumootori kaudu tehtud otsingutest ja asjakohasel juhul nende järgmise etapi äripartnerite platvormide kaudu tehtud otsingutest. Pääsuvalitsejate juurdepääs sellistele järjestusi, päringuid, klõpsamisi ja vaatamisi käsitlevatele andmetele on märkimisväärselt turule sisenemist ja laienemist tõkestav asjaolu, mis vähendab veebipõhiste otsingumootorite turu avatust konkurentsile. Seega tuleks pääsuvalitsejatelt nõuda, et nad tagaksid ka teistele selliseid teenuseid osutavatele ettevõtjatele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu järjestusi, päringuid, klõpsamisi ja vaatamisi käsitlevatele andmetele seoses veebipõhiseid otsingumootoreid kasutavate tarbijate tehtavate tasuta ja tasuliste otsingutega, et need kolmandast isikust ettevõtjad saaksid oma teenuseid optimeerida ja asjaomastele põhiplatvormiteenustele konkurentsi pakkuda. Selline juurdepääs tuleks anda ka veebipõhise otsingumootori pakkuja lepingulistele kolmandast isikust töövõtjatele, kes tegutsevad kõnealuse veebipõhise otsingumootori pakkuja huvides kõnealuste andmete volitatud töötlejana. Oma otsinguandmetele juurdepääsu võimaldamisel peaks pääsuvalitseja asjakohaste vahenditega, näiteks isikuandmete anonüümimisega, tagama lõppkasutajate isikuandmete kaitse, muu hulgas seoses tagasituvastuse ohuga, ilma et see oluliselt halvendaks andmete kvaliteeti või kasulikkust. Asjaomased andmed on anonüümitud, kui isikuandmeid on tagasipööramatult muudetud nii, et nendest saadav teave ei seostu tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga või kui isikuandmed on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekti ei ole või enam ei ole võimalik tuvastada.

(62)

Määramisotsuses loetletud tarkvararakenduste poodide, veebipõhiste otsingumootorite ja veebipõhiste sotsiaalvõrguteenuste puhul peaksid pääsuvalitsejad avaldama sellised juurdepääsu üldtingimused, mis peaksid olema õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad, ning neid kohaldama. Nende üldtingimustega tuleks ette näha liidupõhine vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanism, mis on kergesti ligipääsetav, erapooletu, sõltumatu ja ärikasutajale tasuta, ilma et see piiraks ärikasutaja enda kulusid ega proportsionaalseid meetmeid, mille eesmärk on vältida vaidluste lahendamise mehhanismi kuritarvitamist ärikasutajate poolt. Vaidluste lahendamise mehhanism ei tohiks piirata ärikasutajate õigust pöörduda õiguskaitse saamiseks kohtu poole kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega. Pääsuvalitsejad, kes pakuvad juurdepääsu tarkvararakenduste poodidele, on eelkõige oluliseks juurdepääsuteeks ärikasutajatele, kes otsivad võimalusi lõppkasutajateni jõudmiseks. Pidades silmas kõnealuste pääsuvalitsejate ja nende tarkvararakenduste poodide ärikasutajate ebavõrdset läbirääkimisjõudu, ei tohiks lubada neil pääsuvalitsejatel kehtestada üldtingimusi, sealhulgas hinnakujundustingimusi, mis oleksid ebaõiglased või millega kaasneks põhjendamatu eristamine.

Hinnakujundust või muid juurdepääsuga seotud üldtingimusi tuleks pidada ebaõiglaseks, kui need tekitavad ärikasutajate suhtes kehtestatud õiguste ja kohustuste tasakaalustamatust või kui need annavad pääsuvalitsejale eelise, mis ei ole proportsionaalne teenusega, mida kõnealune pääsuvalitseja ärikasutajatele osutab, või mis panevad ärikasutajad ebasoodsasse olukorda, kui nad osutavad samu või sarnaseid teenuseid nagu pääsuvalitsejad. Järgmised võrdlusalused võivad olla mõõdupuuks, mille abil teha kindlaks üldiste juurdepääsutingimuste õiglus: teiste tarkvararakenduste poodi pakkuvate ettevõtjate poolt samade või sarnaste teenuste eest küsitavad hinnad või nende suhtes kehtestatud tingimused; hinnad või tingimused, mille on kehtestanud tarkvararakenduste poodi pakkuv ettevõtja erinevate seotud või sarnaste teenuste või eri liiki lõppkasutajate jaoks; hinnad või tingimused, mille on kehtestanud tarkvararakenduste poodi pakkuv ettevõtja sama teenuse puhul erinevates geograafilistes piirkondades; hinnad või tingimused, mille on kehtestanud tarkvararakenduste poodi pakkuv ettevõtja sama teenuse puhul, mida pääsuvalitseja endale osutab. Selle kohustusega ei tohiks kehtestada juurdepääsuõigust ning see ei tohiks piirata tarkvararakenduste poodi pakkuvate ning veebipõhiseid otsingumootoreid pakkuvate ja veebipõhiseid sotsiaalvõrguteenuseid osutavate ettevõtjate võimalust võtta nõutav vastutus ebaseadusliku ja soovimatu sisu vastu võitlemisel, nagu on sätestatud digiteenuste ühtse turu määruses.

(63)

Pääsuvalitsejad võivad takistada ärikasutajaid ja lõppkasutajaid lõpetamast sellise põhiplatvormiteenuse tellimist, mida nad on varem tellinud. Seepärast tuleks kehtestada normid, mis hoiaksid ära olukorra, kus pääsuvalitsejad pärsivad ärikasutajate ja lõppkasutajate õigust vabalt valida, millist põhiplatvormiteenust nad kasutavad. Ärikasutajate ja lõppkasutajate valikuvabaduse kaitsmiseks ei tohiks pääsuvalitsejal lubada muuta põhiplatvormiteenuse tellimise lõpetamist ärikasutajate või lõppkasutajate jaoks tarbetult raskeks või keeruliseks. Konto sulgemine või tellimisest loobumine ei tohiks olla keerulisem kui konto avamine või sama teenuse tellimine. Pääsuvalitsejad ei tohiks oma lõpp- või ärikasutajatega lepingute lõpetamisel nõuda lisatasusid. Pääsuvalitsejad peaksid tagama, et lepingute lõpetamise tingimused on alati proportsionaalsed ja lõppkasutajad saavad neid kasutada põhjendamatute raskusteta, mis võiksid ilmneda näiteks seoses lõpetamise põhjuste, etteteatamisaja või lepingu lõpetamise vormiga. See ei piira selliste riigisiseste õigusaktide kohaldamist, mida kohaldatakse kooskõlas liidu õigusega, millega on kehtestatud lõppkasutajate õigused ja kohustused seoses põhiplatvormiteenuste kasutamise lõpetamisega.

(64)

Koostalitlusvõime puudumine võimaldab numbrivaba isikutevahelise side teenuseid osutavatel pääsuvalitsejatel saada kasu tugevast võrguefektist, mis vähendab konkurentsile avatust. Lisaks, olenemata sellest, kas lõppkasutajad kasutavad mitut platvormi, pakuvad pääsuvalitsejad numbrivaba isikutevahelise side teenuseid sageli oma platvormi ökosüsteemi osana, mis süvendab veelgi selliste teenuste alternatiivsete osutajate turule sisenemise tõkkeid ning suurendab lõppkasutajate jaoks platvormi vahetamise kulusid. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (14) ning eelkõige selle artiklis 61 sätestatud tingimuste ja menetluste kohaldamist, peaksid pääsuvalitsejad seetõttu tagama numbrivaba isikutevahelise side teenuseid osutavatele kolmandatele isikutele nende taotluse korral tasuta koostalitlusvõime oma selliste numbrivaba isikutevahelise side teenuste teatavate põhifunktsioonidega, mida nad osutavad oma lõppkasutajatele.

Pääsuvalitsejad peaksid tagama koostalitlusvõime selliste numbrivaba isikutevahelise side teenuseid osutavate kolmandate isikute jaoks, kes pakuvad või kavatsevad pakkuda oma numbrivaba isikutevahelise side teenuseid liidu lõpp- ja ärikasutajatele. Sellise koostalitlusvõime praktilise rakendamise hõlbustamiseks tuleks asjaomaselt pääsuvalitsejalt nõuda, et ta avaldaks standardpakkumise, milles määratakse kindlaks tema numbrivaba isikutevahelise side teenustega rakendatava koostalitlusvõime tehnilised üksikasjad ja üldtingimused. Komisjonil peaks olema võimalik asjakohasel juhul konsulteerida elektroonilise side Euroopa reguleerivate asutuste ametiga, et teha kindlaks, kas standardpakkumises avaldatud tehnilised üksikasjad ja üldtingimused, mida pääsuvalitseja kavatseb rakendada või on rakendanud, tagavad selle kohustuse täitmise.

Igal juhul peaksid pääsuvalitseja ja taotluse esitanud teenuseosutaja tagama, et koostalitlusvõime ei kahjusta kõrgetasemelist turvalisust ja andmekaitset kooskõlas nende kohustustega, mis on sätestatud käesolevas määruses ja kohaldatavas liidu õiguses, eelkõige määruses (EL) 2016/679 ja direktiivis 2002/58/EÜ. Koostalitlusvõimega seotud kohustus ei tohiks piirata teavet ja valikuid, mis tuleb teha kättesaadavaks pääsuvalitseja ja taotluse esitanud teenuseosutaja numbrivaba isikutevahelise side teenuste lõppkasutajatele käesoleva määruse ja muu liidu õiguse, eelkõige määruse (EL) 2016/679 alusel.

(65)

Et tagada käesolevas määruses sätestatud kohustuste tõhusus ja kindlustada ühtlasi, et need piirduksid üksnes sellega, mis on vajalik konkurentsile avatuse tagamiseks ja pääsuvalitsejate ebaausatest tavadest tuleneva kahjuliku mõju vastu võitlemiseks, on oluline kõnealused kohustused selgelt kindlaks määrata ja piiritleda, nii et pääsuvalitseja saaks neid täielikult täita, järgides seejuures täielikult kohaldatavat õigust, eelkõige määrust (EL) 2016/679 ja direktiivi 2002/58/EÜ ning tarbijakaitset, küberturvalisust, tooteohutust ja juurdepääsunõudeid käsitlevaid õigusakte, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive (EL) 2019/882 ja (EL) 2016/2102 (15). Pääsuvalitsejad peaksid tagama vastavuse käesoleva määruse nõuetele integreeritult. Seepärast peaksid vajalikud meetmed olema võimalikult suures ulatuses integreeritud pääsuvalitsejate kasutatavasse tehnoloogilisse lahendusse.

Teatavatel juhtudel võib olla asjakohane, et komisjon täpsustab pärast asjaomase pääsuvalitsejaga peetud dialoogi ja olles lubanud kolmandatel isikutel esitada märkusi, teatavaid meetmeid, mida asjaomane pääsuvalitseja peaks võtma, et täita tõhusalt kohustusi, mida võidakse täiendavalt täpsustada, või kõrvalehoidmise korral kõiki kohustusi. Eelkõige peaks selline täiendav täpsustamine olema võimalik juhul, kui sellise kohustuse rakendamist, mida võidakse täiendavalt täpsustada, võib mõjutada ühe põhiplatvormiteenuste kategooria piires osutatavate teenuste varieerumine. Sel eesmärgil peaks pääsuvalitsejal olema võimalik taotleda komisjonilt, et ta osaleks protsessis, mille raames komisjon saab täiendavalt täpsustada teatavaid meetmeid, mida asjaomane pääsuvalitseja peaks võtma, et kõnealuseid kohustusi tõhusalt täita.

Komisjonil peaks olema õigus otsustada, kas ja millal selline täiendav täpsustus esitatakse, järgides samal ajal võrdse kohtlemise, proportsionaalsuse ja hea halduse põhimõtet. Sellega seoses peaks komisjon esitama oma hinnangu peamised põhjused, sealhulgas kõik täitmise tagamise prioriteedid. Seda protsessi ei tohiks kasutada käesoleva määruse tõhususe vähendamiseks. Lisaks ei piira see protsess komisjoni õigust võtta vastu otsus selle kohta, et pääsuvalitseja on jätnud täitmata mõne käesolevas määruses sätestatud kohustuse, sealhulgas võimalust määrata trahve või sunniraha. Komisjonil peaks olema võimalik menetlust uuesti alustada, sealhulgas juhul, kui täpsustatud meetmed osutuvad ebatõhusaks. Menetluse uuesti alustamine vastu võetud otsusega täpsustatud meetmete ebatõhususe tõttu peaks võimaldama komisjonil täpsustatud meetmeid edasiulatuvalt muuta. Komisjonil peaks samuti olema võimalik määrata mõistlik ajavahemik, mille jooksul võib menetlust uuesti alustada, kui täpsustatud meetmed osutuvad ebatõhusaks.

(66)

Proportsionaalsuse tagamise täiendava vahendina tuleks pääsuvalitsejatele anda võimalus taotleda konkreetse kohustuse kohaldamise peatamist niivõrd, kuivõrd see on vajalik, erandlikel asjaoludel, mis ei sõltu pääsuvalitsejatest, näiteks ettenägematu väline šokk, mis on ajutiselt oluliselt vähendanud lõppkasutajate nõudlust asjaomase põhiplatvormiteenuse järele, kui pääsuvalitseja tõendab, et konkreetse kohustuse täitmine võib ohustada tema liidus toimuva tegevuse majanduslikku elujõulisust. Komisjon peaks oma otsuses määrama kindlaks peatamist õigustavad erandlikud asjaolud ja otsuse korrapäraselt läbi vaatama, et hinnata, kas peatamise tingimusi saab endiselt arvesse võtta.

(67)

Erandlikel asjaoludel, mis on õigustatud piiratud põhjustel, mis on seotud rahvatervise või avaliku julgeolekuga, nagu need on sätestatud liidu õiguses ja nagu neid tõlgendab Euroopa Kohus, peaks komisjonil olema võimalik otsustada, et konkreetset kohustust teatava põhiplatvormiteenuse suhtes ei kohaldata. Selliste avalike huvide kahjustamine võib viidata asjaolule, et teatava kohustuse täitmise tagamise kulu ühiskonna jaoks tervikuna on konkreetsetel erandlikel asjaoludel liiga suur ja seega ebaproportsionaalne. Asjakohasel juhul peaks komisjonil olema võimalik kohustuste täitmist hõlbustada, hinnates, kas piiratud ja igakülgselt põhjendatud peatamine või erandite tegemine on põhjendatud. See peaks tagama käesolevas määruses sätestatud kohustuste proportsionaalsuse, ilma et see kahjustaks taotletavat ennetavat mõju õiglusele ja konkurentsile avatusele. Kui selline erand tehakse, peaks komisjon oma otsuse igal aastal läbi vaatama.

(68)

Käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks ette nähtud aja jooksul peaksid pääsuvalitsejad teavitama komisjoni kohustusliku aruandluse kaudu meetmetest, mida nad kavatsevad rakendada või on rakendanud, et tagada kõnealuste kohustuste tõhus täitmine, sealhulgas meetmed, mis on seotud määruse (EL) 2016/679 nõuete täitmisega, niivõrd kui need on asjakohased käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, mis peaks võimaldama komisjonil täita oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. Lisaks tuleks sellise teabe selge ja arusaadav mittekonfidentsiaalne kokkuvõte teha üldsusele kättesaadavaks, võttes samal ajal arvesse pääsuvalitsejate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet. Selline mittekonfidentsiaalne avaldamine peaks võimaldama kolmandatel isikutel hinnata, kas pääsuvalitsejad täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustusi. Selline aruandlus ei tohiks piirata täitmise tagamise meetmeid, mille komisjon võtab mis tahes ajal pärast seda, kui aruanded on juba esitatud. Komisjon peaks avaldama lingi aruande mittekonfidentsiaalsele kokkuvõttele ja kogu muu käesolevast määrusest tuleneval teavitamiskohustusel põhineva avaliku teabe internetis, et tagada sellisele teabele kasutuskõlblik ja ulatuslik juurdepääs, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) jaoks.

(69)

Pääsuvalitsejate kohustusi tuleks ajakohastada alles pärast seda, kui konkreetsete tavade, mis võivad olla äsja kindlaks tehtud, laadi ja mõju on põhjalikult uuritud ning kui selle uurimise tulemusel jõutakse järeldusele, et need tavad on sama ebaausad või konkurentsi piiravad nagu käesolevas määruses sätestatud ebaausad tavad, kuid jäävad potentsiaalselt praeguste kohustuste kohaldamisalast välja. Komisjonil peaks olema võimalik kas omal algatusel või vähemalt kolme liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel algatada uurimine, et teha kindlaks, kas olemasolevad kohustused vajavad ajakohastamist. Selliste põhjendatud taotluste esitamisel peaks liikmesriikidel olema võimalik lisada teavet uute toodete, teenuste, tarkvara või funktsioonide pakkumise kohta, mis tõstatavad konkurentsile avatuse või õiglusega seotud küsimusi, olenemata sellest, kas pakkumine toimub olemasolevate põhiplatvormiteenuste raames või muul viisil. Kui komisjon peab turu-uuringu tulemusena vajalikuks muuta käesoleva määruse olemuslikke osi, näiteks lisada uusi kohustusi, mis erinevad käesolevas määruses käsitletavatest konkurentsile avatuse või õigluse küsimustest, peaks komisjon esitama ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks.

(70)

Arvestades pääsuvalitsejate märkimisväärset majanduslikku võimu, on oluline, et kohustusi kohaldataks tulemuslikult ja nende täitmisest ei hoitaks kõrvale. Selleks tuleks kõnealuseid õigusnorme kohaldada pääsuvalitseja igasuguse tava suhtes, olenemata selle vormist ja sellest, kas see on lepingulist, kaubanduslikku, tehnilist või muud laadi, kui see vastab sellist liiki tavale, mille suhtes kohaldatakse mõnda käesoleva määrusega ette nähtud kohustust. Pääsuvalitsejad ei tohiks tegutseda viisil, mis kahjustab käesolevas määruses sätestatud keeldude ja kohustuste tõhusust. Selline tegevus hõlmab pääsuvalitseja kasutatavat projekteerimislahendust, lõppkasutaja valikute mitteneutraalset esitamist või kasutajaliidese või selle osa struktuuri, funktsiooni või toimimisviisi kasutamist, et vähendada või kahjustada kasutajate sõltumatust, otsuste tegemist või valikut. Lisaks ei tohiks pääsuvalitsejal olla lubatud tegutseda viisil, mis kahjustab käesoleva määrusega nõutud koostalitlusvõimet, näiteks kasutades põhjendamatuid tehnilisi kaitsemeetmeid, diskrimineerivaid teenusetingimusi, taotledes ebaseaduslikult autoriõigust rakendusliideste puhul või esitades eksitavat teavet. Pääsuvalitsejatel ei tohiks lubada hoida kõrvale nende pääsuvalitsejaks määramisest, jagades oma põhiplatvormiteenused kunstlikult segmentideks, jaotisteks, alajaotisteks või neid killustades või poolitades, et hoida kõrvale käesolevas määruses sätestatud kvantitatiivsetest künnistest.

(71)

Et tagada pääsuvalitseja staatuse läbivaatamise tulemuslikkus ning võimalus kohandada pääsuvalitseja osutatavate põhiplatvormiteenuste loetelu, peaksid pääsuvalitsejad enne kõnealuseid toiminguid teavitama komisjoni kõigist põhiplatvormiteenuseid või muid digisektoris pakutavaid teenuseid või muid andmete kogumist võimaldavaid teenuseid osutavate teiste ettevõtjate kavandatud omandamistest. Selline teave ei peaks teenima üksnes üksikute pääsuvalitsejate staatust puudutavat läbivaatamisprotsessi, vaid andma ka olulist teavet, mida on vaja konkurentsile avatusega seotud üldisemate suundumuste jälgimiseks digisektoris ja mis võib seega olla kasulik tegur, mida arvesse võtta ka käesoleva määrusega ette nähtud turu-uuringute kontekstis. Lisaks peaks komisjon liikmesriike sellisest teabest teavitama, võttes arvesse võimalust kasutada seda teavet liikmesriigi tasandi ühinemiskontrolli jaoks ning asjaolu, et teatavatel tingimustel on liikmesriigi pädeval asutusel võimalik pöörduda kõnealuste omandamiste küsimuses ühinemiskontrolli eesmärgil komisjoni poole. Komisjon peaks samuti avaldama igal aastal selliste omandamiste nimekirja, millest pääsuvalitseja on teda teavitanud. Et tagada sellise teabe vajalik läbipaistvus ja kasulikkus käesoleva määrusega ette nähtud eri eesmärkideks, peaksid pääsuvalitsejad esitama teabe vähemalt koondumisega seotud ettevõtjate kohta, nende aastakäibe kohta liidus ja kogu maailmas, nende tegevusvaldkonna kohta, sealhulgas koondumisega vahetult seotud tegevuse kohta, tehinguväärtuse või selle hinnangulise suuruse kohta ning esitama koondumise kokkuvõtte, sealhulgas selle laadist ja põhjendustest, samuti toiminguga seotud liikmesriikide loetelu.

(72)

Lõppkasutajate andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud huvid on asjakohased, kui hinnatakse sellist võimalikku negatiivset mõju, mis pääsuvalitsejate täheldatud tegevusel võib olla, kui nad koguvad lõppkasutajatelt suurt hulka andmeid. Pääsuvalitsejate kasutatavate profiilianalüüsitavade, sealhulgas, kuid mitte üksnes määruse (EL) 2016/679 artikli 4 punkti 4 tähenduses profiilianalüüsi piisava läbipaistvuse tagamine toetab põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust. Läbipaistvus avaldab pääsuvalitsejatele välissurvet, et nad ei muudaks põhjalikku tarbijate profiilianalüüsi sektori standardiks, arvestades, et võimalikel turule sisenejatel või iduettevõtjatel ei ole andmetele samaväärset juurdepääsu ei ulatuse, mahu ega põhjalikkuse poolest. Suurem läbipaistvus peaks võimaldama teistel põhiplatvormiteenuseid osutavatel ettevõtjatel paremini eristuda tänu paremate eraelu puutumatuse tagatiste kasutamisele.

Kõnealuse läbipaistvuskohustuse minimaalse tõhususe tagamiseks peaksid pääsuvalitsejad vähemalt esitama profiilianalüüsi tegemise aluste sõltumatult auditeeritud kirjelduse, sealhulgas selle, kas tuginetakse isikuandmetele ja kasutaja tegevusest tulenevatele andmetele vastavalt määrusele (EL) 2016/679, milliseid töötlemisviise rakendatakse, mis on profiilianalüüsi tegemise ja selle tulemuste hilisema kasutamise eesmärk, milline on profiilianalüüsi kestus, milline on profiilianalüüsi mõju pääsuvalitseja teenustele ning milliseid meetmeid on võetud selleks, et tagada tulemuslikult lõppkasutajate teadlikkus sellise profiilianalüüsi kasutamisest, samuti milliseid samme on astutud lõppkasutajatelt nõusoleku küsimiseks või neile võimaluse andmiseks nõusoleku andmisest keelduda või see tagasi võtta. Komisjon peaks edastama auditeeritud kirjelduse Euroopa Andmekaitsenõukogule, et anda teavet liidu andmekaitsealaste õigusnormide täitmise tagamise kohta. Komisjonile tuleks anda õigus töötada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) nr 182/2011 (16) ja (EL) 2018/1725 (17) välja auditeeritud kirjelduse metoodika ja menetluskord, konsulteerides Euroopa Andmekaitseinspektori, Euroopa Andmekaitsenõukogu, kodanikuühiskonna ja ekspertidega.

(73)

Et saavutada täielikult ja püsivalt käesoleva määruse eesmärgid, peaks komisjonil olema võimalik hinnata, kas põhiplatvormiteenuseid osutav ettevõtja tuleks määrata pääsuvalitsejaks, ilma et ta vastaks käesolevas määruses sätestatud kvantitatiivsetele künnistele; kas pääsuvalitseja süsteemne määruse täitmata jätmine õigustab täiendavate parandusmeetmete kehtestamist; kas põhiplatvormiteenuste loetellu tuleks lisada rohkem digisektori teenuseid; ning kas tuleb uurida täiendavaid tavasid, mis on samamoodi ebaausad ja pärsivad digiturgude konkurentsile avatust. Selline hindamine peaks põhinema turu-uuringutel, mis viiakse läbi asjakohase perioodi jooksul, rakendades selgeid menetlusi ja tähtaegu, et toetada käesoleva määruse ennetavat mõju seoses konkurentsile avatuse ja õiglusega digisektoris ning tagada vajalik õigluskindlus.

(74)

Komisjonil peaks olema võimalik turu-uuringu tulemusena leida, et põhiplatvormiteenust osutav ettevõtja vastab kõigile üldistele kvalitatiivsetele künnistele, mille põhjal võib teda lugeda pääsuvalitsejaks. Sellisel juhul peaks kõnealune ettevõtja põhimõtteliselt täitma kõiki käesolevas määruses sätestatud asjakohaseid kohustusi. Selliste pääsuvalitsejate suhtes, kelle komisjon on määranud pääsuvalitsejaks, kuna nad saavutavad tõenäoliselt lähitulevikus kindla ja püsiva positsiooni, peaks aga komisjon kehtestama üksnes need kohustused, mis on vajalikud ja asjakohased vältimaks seda, et asjaomane pääsuvalitseja oma tegevuses sellise kindla ja püsiva positsiooni saavutab. Selliste esilekerkivate pääsuvalitsejate puhul peaks komisjon võtma arvesse, et kõnealune staatus on põhimõtteliselt ajutine, ning seetõttu tuleks teataval ajal otsustada, kas sellise põhiplatvormiteenust osutava ettevõtja suhtes tuleks kohaldada kõiki pääsuvalitsejate puhul kohaldatavaid kohustusi, sest ta on saavutanud kindla ja püsiva positsiooni, või tuleks kõik varem kehtestatud kohustused kaotada, kuna määramise tingimused ei ole enam täidetud.

(75)

Komisjon peaks uurima ja hindama, kas täiendavad tegevusega seotud või asjakohasel juhul struktuurilised parandusmeetmed on põhjendatud tagamaks, et pääsuvalitseja ei saa käesoleva määruse eesmärkide saavutamist õõnestada, jättes ühe või mitu käesolevas määruses sätestatud kohustust süsteemselt täitmata. Nii on see juhul, kui komisjon on teinud pääsuvalitseja kohta kaheksa aasta jooksul vähemalt kolm täitmata jätmist käsitlevat otsust, mis võivad puudutada erinevaid põhiplatvormiteenuseid ja käesolevas määruses sätestatud erinevaid kohustusi, ning kui pääsuvalitseja on säilitanud, laiendanud või veelgi tugevdanud oma mõju siseturul, oma ärikasutajate ja lõppkasutajate majanduslikku sõltuvust tema põhiplatvormiteenustest või kui pääsuvalitseja turupositsioon kinnistub veelgi. Pääsuvalitseja positsiooni tuleks pidada säilinuks, laienenuks või tugevnenuks, kui vaatamata komisjoni võetud täitmise tagamise meetmetele omab pääsuvalitseja endiselt või on veelgi tugevdanud või kindlustanud oma tähtsust ärikasutajate jaoks lõppkasutajateni jõudmise juurdepääsuteena.

Komisjonil peaks sellistel juhtudel olema õigus kehtestada nii tegevusega seotud kui ka struktuurseid parandusmeetmeid, võttes igakülgselt arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Sellega seoses peaks komisjonil olema õigus keelata pääsuvalitsejal piiratud ajavahemiku jooksul – kui selline parandusmeede on proportsionaalne ja vajalik, et säilitada või taastada õiglus ja konkurentsile avatus, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab – koonduda kõnealuste põhiplatvormiteenuste või muude digisektoris osutatavate teenuste puhul või teenuste puhul, mis võimaldavad koguda andmeid, mida süsteemne kohustuste mittetäitmine mõjutab. Selleks et võimaldada kolmandate isikute tõhusat kaasamist ja võimalust katsetada parandusmeetmeid enne nende kohaldamist, peaks komisjon avaldama juhtumi ja võetavate meetmete üksikasjaliku mittekonfidentsiaalse kokkuvõtte. Komisjonil peaks olema võimalik menetlust uuesti alustada, sealhulgas juhul, kui kindlaksmääratud parandusmeetmed osutuvad ebatõhusaks. Otsusega vastu võetud ebatõhusate parandusmeetmete tõttu menetluse uuesti alustamine peaks võimaldama komisjonil parandusmeetmeid edasiulatuvalt muuta. Komisjonil peaks samuti olema võimalik määrata mõistlik ajavahemik, mille jooksul peaks olema võimalik menetlust uuesti alustada, kui parandusmeetmed osutuvad ebatõhusaks.

(76)

Kui süsteemset kohustuste mittetäitmist käsitleva uurimise käigus pakub pääsuvalitseja komisjonile, et ta võtab kohustusi, peaks komisjonil olema võimalik võtta vastu otsus, millega muudetakse kõnealused kohustused asjaomasele pääsuvalitsejale siduvaks, kui komisjon leiab, et sellised kohustused tagavad käesolevas määruses sätestatud kohustuste tõhusa täitmise. Samuti tuleks selles otsuses sedastada, et komisjonil ei ole enam põhjust võtta meetmeid seoses uurimisaluse süsteemse kohustuste mittetäitmisega. Hinnates, kas pääsuvalitseja pakutud kohustused on piisavad, et tagada käesolevast määrusest tulenevate kohustuste tõhus täitmine, peaks komisjonil olema lubatud võtta arvesse pääsuvalitseja tehtud teste, et tõendada pakutud kohustuste tõhusust praktikas. Komisjon peaks kontrollima, kas kohustusi käsitlevast otsusest peetakse täielikult kinni ja see saavutab oma eesmärgid, ning tal peaks olema õigus otsus uuesti läbi vaadata, kui ta leiab, et võetud kohustused ei ole tõhusad.

(77)

Digisektoris osutatavad teenused ja nende teenustega seotud tavad võivad kiiresti ja märkimisväärselt muutuda. Tagamaks, et käesolev määrus püsib ajakohasena ning kujutab endast tõhusat ja terviklikku regulatiivset meedet pääsuvalitsejatega seotud probleemide lahendamiseks, on oluline näha ette nii põhiplatvormiteenuste loetelude kui ka käesoleva määrusega ette nähtud kohustuste korrapärane läbivaatamine. See on eriti tähtis selliste tavade kindlakstegemiseks, mis võivad tõenäoliselt piirata põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust või olla ebaausad. Kuigi digisektori kiirelt muutuvat laadi arvestades on oluline, et läbivaatamine toimuks korrapäraselt, on selleks, et tagada regulatiivsete tingimustega seoses õiguskindlus, vaja kõik läbivaatamised lõpule viia mõistliku ja asjakohase ajavahemiku jooksul. Lisaks tuleks turu-uuringutega tagada kindel tõenduslik alus, mille põhjal komisjon saaks hinnata, kas ta peaks tegema ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks, et vaadata läbi, laiendada või täpsustada põhiplatvormiteenuste loetelusid. Samuti peaksid turu-uuringud tagama komisjoni jaoks kindla tõendusliku aluse, millest lähtudes saab hinnata, kas komisjon peaks tegema ettepaneku käesolevas määruses sätestatud kohustuste muutmiseks või võtma vastu delegeeritud õigusakti, millega kõnealuseid kohustusi ajakohastatakse.

(78)

Seoses pääsuvalitsejate tegevusega, mida käesolevas määruses sätestatud kohustustega ei reguleerita, peaks komisjonil olema võimalus algatada turu-uuring uute teenuste ja uute tavade kohta, et teha kindlaks, kas käesolevas määruses sätestatud kohustusi tuleb täiendada delegeeritud õigusaktiga, mis kuulub selliste delegeeritud õigusaktide jaoks käesolevas määruses sätestatud volituste kohaldamisalasse, või esitades ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks. See ei piira komisjoni võimalust algatada asjakohastel juhtudel menetlus ELi toimimise lepingu artikli 101 või 102 alusel. Selliseid menetlusi tuleks läbi viia vastavalt nõukogu määrusele (EL) nr 1/2003 (18). Pakilistel juhtudel, mil valitseb oht tekitada konkurentsile suurt ja korvamatut kahju, peaks komisjon kaaluma ajutiste meetmete võtmist kooskõlas määruse (EÜ) nr 1/2003 artikliga 8.

(79)

Kui pääsuvalitsejad rakendavad tava, mis on ebaaus või piirab käesoleva määruse alusel juba määratud põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust, kuid mis ei ole käesolevas määruses sätestatud kohustustega sõnaselgelt hõlmatud, peaks komisjonil olema võimalik käesolevat määrust delegeeritud õigusaktidega ajakohastada. Selline delegeeritud õigusaktidega ajakohastamine peaks põhinema samadel uurimisstandarditel ja sellele peaks eelnema turu-uuring. Komisjon peaks ka kõnealuste tavade kindlakstegemisel kohaldama eelnevalt kindlaksmääratud standardit. Sellise õigusliku standardiga tuleks tagada, et kohustused, mida käesoleva määruse kohaselt võidakse pääsuvalitsejate suhtes kohaldada, on piisavalt prognoositavad.

(80)

Et tagada käesoleva määruse tõhus kohaldamine ja järgimine, peaks komisjonil olema piisavad uurimis- ja täitmise tagamise volitused, mis võimaldavad tal käesolevas määruses sätestatud normidega seotud küsimusi uurida, tagada normide täitmise ja teha selle üle seiret, tagades samal ajal täitemenetluse raames selliste põhiõiguste austamise nagu õigus olla ära kuulatud ja toimikule juurdepääsu õigus. Komisjon peaks kasutama kõnealuseid uurimisvolitusi ka selleks, et teha turu-uuringuid, sealhulgas käesoleva määruse ajakohastamiseks ja läbivaatamiseks.

(81)

Komisjonile tuleks anda õigus nõuda teavet, mida on vaja käesoleva määruse kohaldamiseks. Täpsemalt peaks komisjonil olema juurdepääs kõigile asjakohastele dokumentidele, andmetele, andmebaasidele, algoritmidele ja muule teabele, mida on vaja uurimiste algatamiseks ja läbiviimiseks ning käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise seireks, olenemata sellest, kelle valduses selline teave on, ning olenemata teabe vormist või vormingust, andmekandjast või selle säilitamise kohast.

(82)

Komisjonil peaks olema võimalik otse nõuda, et ettevõtjad või ettevõtjate ühendused esitaksid asjakohaseid tõendeid, andmeid ja teavet. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil nõuda liikmesriigi pädevatelt asutustelt ning kõigilt füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohast teavet. Komisjoni otsust täites on ettevõtjad kohustatud vastama faktilistele küsimustele ja esitama dokumente.

(83)

Komisjonile tuleks samuti anda õigus kontrollida ettevõtjaid ja ettevõtjate ühendusi ning küsitleda kõiki isikuid, kellel võib olla kasulikku teavet, ning nende ütlused jäädvustada.

(84)

Ajutised meetmed võivad olla oluline vahend tagamaks, et uurimise ajal ei tekita uuritav rikkumine pääsuvalitsejate ärikasutajatele või lõppkasutajatele suurt ja korvamatut kahju. Kõnealune vahend on tähtis sellise arengu ärahoidmiseks, mida võib olla menetluse lõpus komisjoni otsusega väga raske tagasi pöörata. Seega peaks komisjonil olema õigus määrata ajutisi meetmeid menetluse raames, mis on algatatud seoses täitmata jätmist käsitleva otsuse võimaliku vastuvõtmisega. Seda õigust tuleks kohaldada juhul, kui komisjon on prima facie avastanud, et pääsuvalitsejad on kohustusi rikkunud, ning kui on oht, et pääsuvalitsejate ärikasutajad või lõppkasutajad võivad saada tõsist ja korvamatut kahju. Ajutisi meetmeid tuleks kohaldada ainult kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul, st kas komisjoni menetluse lõpetamiseni või kindlaksmääratud tähtajani, mida saab vajalikul ja asjakohasel juhul pikendada.

(85)

Komisjonil peaks olema võimalik võtta vajalikke meetmeid, et jälgida käesolevas määruses sätestatud kohustuste tõhusat rakendamist ja järgimist. Sellised meetmed peaksid hõlmama komisjoni võimalust määrata sõltumatuid väliseksperte ja audiitoreid, kes toetavad komisjoni selles protsessis, sealhulgas asjakohasel juhul värvata neid liikmesriikide pädevatest asutustest, näiteks andme- või tarbijakaitseasutustest. Audiitorite määramisel peaks komisjon tagama piisava rotatsiooni.

(86)

Käesoleva määrusega kehtestatud kohustuste täitmise tagamiseks peaks olema võimalik määrata trahve ja sunniraha. Selleks tuleks ette näha trahvide ja sunniraha asjakohased tasemed kohustuste täitmata jätmise ja menetlusnormide rikkumise korral, kohaldades seejuures asjakohaseid aegumistähtaegu ning kooskõlas proportsionaalsuse ja ne bis in idem-põhimõttega. Komisjon ja asjaomased liikmesriikide asutused peaksid kooskõlastama oma täitmise tagamise jõupingutused, et tagada nimetatud põhimõtete järgimine. Eelkõige peaks komisjon võtma arvesse trahve ja sunniraha, mis on määratud samale juriidilisele isikule samade tegude eest lõpliku otsusega menetluses, mis on seotud muude liidu või riigisiseste õigusnormide rikkumisega, tagamaks, et määratud trahvid ja karistused kokku vastavad toimepandud rikkumiste raskusele.

(87)

Et tagada ettevõtjate ühendustele nende toimepandud rikkumiste eest määratud trahvide tõhus sissenõudmine, tuleb sätestada tingimused, mille korral peaks komisjonil olema võimalik nõuda trahvi tasumist asjaomase ettevõtjate ühenduse liikmetelt, kui ühendus on maksejõuetu.

(88)

Käesoleva määruse alusel toimuvate menetluste raames tuleks asjaomasele ettevõtjale tagada õigus olla komisjoni poolt ära kuulatud ning tehtud otsused tuleks laialdaselt avalikustada. Tagades õiguse heale haldusele, toimikule juurdepääsu õiguse ja õiguse olla ära kuulatud, on oluline kaitsta konfidentsiaalset teavet. Lisaks peaks komisjon teabe konfidentsiaalsust austades tagama, et teave, millele tehtud otsus tugineb, avalikustatakse sellises ulatuses, mis võimaldab otsuse adressaadil mõista otsuseni viinud asjaolusid ja kaalutlusi. Samuti on vaja tagada, et komisjon kasutaks üksnes käesoleva määruse alusel käesoleva määruse kohaldamiseks kogutud teavet, välja arvatud juhul, kui on sätestatud teisiti. Lisaks peaks teatavatel tingimustel olema võimalik teatavaid äridokumente, näiteks advokaatide ja nende klientide vahelist suhtlust sisaldavaid dokumente, pidada konfidentsiaalseks, kui on täidetud asjakohased tingimused.

(89)

Mittekonfidentsiaalsete kokkuvõtete koostamisel avaldamiseks, et huvitatud kolmandad isikud saaksid tõhusalt märkusi esitada, peaks komisjon igakülgselt arvesse võtma ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet.

(90)

Pääsuvalitsejate suhtes kohaldatavate olemasolevate õiguslike vahendite ühtne, tulemuslik ja vastastikku täiendav täitmise tagamine nõuab komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelist koostööd ja koordineerimist nende pädevuse piires. Komisjon ja liikmesriikide asutused peaksid tegema koostööd ning koordineerima meetmeid, mida on vaja pääsuvalitsejate suhtes kohaldatavate olemasolevate õiguslike vahendite täitmise tagamiseks käesoleva määruse tähenduses, ning järgima Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 4 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtet. Liikmesriikide asutuste toetus komisjonile peaks võimaldama hõlmata kogu nende valduses oleva vajaliku teabe andmist komisjonile või komisjoni taotluse korral tema abistamist oma volituste kasutamisel, et komisjon saaks paremini täita talle käesoleva määrusega pandud ülesandeid.

(91)

Komisjonil on ainsana õigus käesoleva määruse täitmist tagada. Komisjoni toetamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik volitada konkurentsireeglite täitmist tagavaid liikmesriikide pädevaid asutusi uurima käesolevast määrusest tulenevate teatavate kohustuste võimalikku täitmata jätmist pääsuvalitsejate poolt. See võib olla asjakohane eelkõige juhul, kui ei ole võimalik algusest peale kindlaks teha, kas pääsuvalitseja tegevus võib rikkuda käesolevat määrust, konkurentsireegleid, mille täitmist liikmesriigi pädev asutus on volitatud tagama, või mõlemaid. Konkurentsireeglite täitmist tagav liikmesriigi pädev asutus peaks teatama komisjonile oma järeldustest käesolevast määrusest tulenevate teatavate kohustuste võimaliku täitmata jätmise kohta pääsuvalitseja poolt, et komisjon saaks algatada käesoleva määruse sätete ainsa täitmise tagajana menetluse täitmata jätmise uurimiseks.

Komisjonil peaks olema kõnealuse menetluse algatamise üle otsustamisel täielik kaalutlusõigus. Selleks et vältida käesoleva määruse kohaste uurimiste kattumist, peaks asjaomane liikmesriigi pädev asutus teavitama komisjoni enne, kui ta võtab esimese meetme pääsuvalitsejate poolt käesolevast määrusest tulenevate teatavate kohustuste võimaliku täitmata jätmise uurimiseks. Samuti peaksid liikmesriikide pädevad asutused tegema tihedat koostööd ja koordineerima oma tegevust komisjoniga, kui nad tagavad riigisiseste konkurentsireeglite täitmist pääsuvalitsejate suhtes, sealhulgas seoses trahvide määramisega. Selleks peaksid nad teavitama komisjoni riigisisestel konkurentsireeglitel põhinevate menetluste algatamisest pääsuvalitsejate vastu ning enne pääsuvalitsejatele sellistes menetlustes kohustuste kehtestamist. Dubleerimise vältimiseks peaks olema võimalik kasutada määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 11 kohase otsuse eelnõust teatamist asjakohasel juhul käesoleva määruse kohase teatena.

(92)

Käesoleva määruse ühtlustatud kohaldamise ja täitmise tagamiseks on oluline kindlustada, et liikmesriigi asutustel, sealhulgas liikmesriikide kohtutel, on kogu vajalik teave tagamaks, et nende otsused ei ole vastuolus käesoleva määruse alusel vastu võetud komisjoni otsusega. Liikmesriigi kohtutel peaks olema võimalik paluda komisjonilt teavet või arvamusi käesoleva määruse kohaldamisel tekkivate küsimuste kohta. Samal ajal peaks komisjonil olema võimalik esitada liikmesriikide kohtutele suulisi või kirjalikke seisukohti. See ei piira liikmesriigi kohtu õigust taotleda ELi toimimise lepingu artikli 267 alusel eelotsust.

(93)

Selleks et tagada sidusus ja tõhus vastastikune täiendavus käesoleva määruse ning pääsuvalitsejate suhtes kohaldatavate muude valdkondlike õigusnormide rakendamisel, peaks komisjon kasutama spetsiaalse kõrgetasemelise töörühma eksperditeadmisi. Kõrgetasemelisel töörühmal peaks olema võimalik abistada asjakohasel juhul komisjoni nõuannete, eksperditeadmiste ja soovituste abil ka käesoleva määruse rakendamise või täitmise tagamisega seotud üldistes küsimustes. Kõrgetasemeline töörühm peaks koosnema asjaomastest Euroopa organitest ja võrgustikest ning selle koosseis peaks tagama kõrgetasemelise oskusteabe ja geograafilise tasakaalu. Kõrgetasemelise töörühma liikmed peaksid korrapäraselt aru andma enda esindatavatele organitele ja võrgustikele töörühma raames täidetavate ülesannete kohta ning nendega selles küsimuses konsulteerima.

(94)

Kuna ELi toimimise lepingu kohaselt vaatab komisjoni käesoleva määruse alusel tehtud otsused läbi Euroopa Kohus, peaks Euroopa Kohtul ELi toimimise lepingu artikli 261 kohaselt olema täielik pädevus trahvide ja sunniraha määramisel.

(95)

Komisjonil peaks olema võimalik välja töötada suunised, et anda täiendavaid juhiseid käesoleva määruse eri aspektide kohta või abistada põhiplatvormiteenuseid osutavaid ettevõtjaid käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmisel. Peaks olema võimalik, et sellised juhised põhinevad eelkõige kogemustel, mille komisjon saab käesoleva määruse täitmise seire tulemusena. Suuniste andmine käesoleva määruse alusel on eesõigus, mille üle otsustamine on komisjoni ainupädevuses, ning seda ei tohiks pidada põhielemendiks, mille abil tagatakse, et asjaomased ettevõtjad või ettevõtjate ühendused täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi.

(96)

Tehniliste standardite kasutamine võib hõlbustada pääsuvalitsejate teatavate kohustuste täitmist, näiteks seoses andmetele juurdepääsu, andmete kaasaskantavuse või koostalitlusvõimega. Sellega seoses peaks komisjonil olema võimalik, kui see on asjakohane ja vajalik, paluda Euroopa standardiorganisatsioonidel neid välja töötada.

(97)

Et tagada digisektoris konkurentsile avatud ja õiglased turud kõikjal liidus, kus tegutsevad pääsuvalitsejad, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse käesoleva määruse lisas esitatud metoodikat, mille alusel tehakse kindlaks, kas täidetud on aktiivseid lõppkasutajaid ja aktiivseid ärikasutajaid puudutavad kvantitatiivsed künnised pääsuvalitsejate määramiseks, ning millega täpsustustakse veelgi kõnealuse metoodika lisaelemente, mida ei ole nimetatud lisas esitatud ja mida kasutatakse selle kindlakstegemiseks, kas pääsuvalitsejaks määramise kvantitatiivsed künnised on täidetud; samuti millega täiendatakse käesolevas määruses sätestatud olemasolevaid kohustusi, kui komisjoni turu-uuringu tulemusena on kindlaks tehtud, et on vaja ajakohastada kohustusi, mis käsitlevad tavasid, mis piiravad põhiplatvormiteenuste konkurentsile avatust või mis on ebaausad, ning kavandatav ajakohastamine kuulub selliste delegeeritud õigusaktide jaoks käesolevas määruses sätestatud volituste kohaldamisalasse.

(98)

Käesoleva määruse alusel delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel on eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (19) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(99)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et täpsustada meetmeid, mida pääsuvalitsejad peavad rakendama, et tõhusalt täita käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi; peatada täielikult või osaliselt konkreetne pääsuvalitsejale kehtestatud kohustus; vabastada pääsuvalitseja kas täielikult või osaliselt konkreetsest kohustusest; täpsustada meetmeid, mida pääsuvalitseja peab rakendama, kui ta hoidub kõrvale käesolevast määrusest tulenevatest kohustustest; viia lõpule turu-uuring pääsuvalitsejate määramise kohta; kehtestada süsteemse kohustuste mittetäitmise korral parandusmeetmeid; määrata pääsuvalitsejale ajutisi meetmeid; muuta võetavad kohustused pääsuvalitseja jaoks siduvaks; esitada oma järeldused kohustuste mittetäitmise kohta; määrata kindlaks sunniraha lõplik summa; määrata kindlaks pääsuvalitsejate edastatavate teadete, teabe esitamise, põhjendatud taotluste ja kohustuste täitmist käsitlevate aruannete vorm, sisu ja muud üksikasjad; kehtestada koostalitlusvõime rakendamiseks vajalik tegevus- ja tehniline kord ning tarbijate profiilianalüüsi koostamiseks kasutatavate meetodite auditeeritud kirjeldamise metoodika ja menetlus; näha ette praktiline kord menetluste, tähtaegade pikendamise, menetluste ajal õiguste kasutamise, avalikustamistingimuste ning komisjoni ja liikmesriikide asutuste vahelise koostöö ja koordineerimise jaoks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(100)

Komisjoni ja liikmesriikide vahelise koostöö ja koordineerimise praktilist korda käsitleva rakendusakti vastuvõtmiseks tuleks kasutada kontrollimenetlust. Käesoleva määrusega ette nähtud ülejäänud rakendusaktide puhul tuleks kasutada nõuandemenetlust. Seda õigustab asjaolu, et nendes ülejäänud rakendusaktides käsitletakse käesolevas määruses sätestatud menetluste praktilisi aspekte, nagu erinevate menetlusetappide vorm, sisu ja muud üksikasjad, erinevate menetlusetappide praktiline korraldus, näiteks menetlustähtaegade pikendamine või õigus olla ära kuulatud, ning pääsuvalitsejale suunatud individuaalseid rakendusotsuseid.

(101)

Vastavalt määrusele (EL) nr 182/2011 peaks iga liikmesriik olema esindatud nõuandekomitees ja otsustama oma delegatsiooni koosseisu üle. Delegatsiooni võivad muu hulgas kuuluda liikmesriikide pädevate asutuste eksperdid, kellel on asjakohased eksperditeadmised nõuandekomiteele esitatud konkreetses küsimuses.

(102)

Rikkumisest teavitavad isikud võivad esitada pädevatele asutustele uut teavet, mis võib aidata neil avastada käesoleva määruse rikkumisi ja määrata nende eest karistusi. Tuleks tagada, et kehtestatakse asjakohane kord, mis võimaldab rikkumisest teavitavatel isikutel teatada pädevatele asutustele käesoleva määruse tegelikust või võimalikust rikkumisest ning kaitsta rikkumisest teavitavaid isikuid survemeetmete eest. Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada, et käesoleva määruse rikkumisest teatamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute kaitse suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1937 (20).

(103)

Et suurendada õiguskindlust, peaks direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldatavus vastavalt käesolevale määrusele rikkumisest teatamise ning sellistest rikkumistest teavitavate isikute kaitse suhtes kajastuma kõnealuses direktiivis. Seetõttu tuleks direktiivi (EL) 2019/1937 lisa vastavalt muuta. Liikmesriigid peavad tagama, et see muudatus kajastuks nende ülevõtmismeetmetes, mis on vastu võetud kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1937, kuigi riigisiseste ülevõtmismeetmete vastuvõtmine ei ole tingimus, millest sõltuks kõnealuse direktiivi kohaldamine käesoleva määruse rikkumisest teatamise ja rikkumisest teavitavate isikute kaitse suhtes alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

(104)

Tarbijatel peaks olema õigus kasutada oma õigusi seoses käesoleva määruse alusel pääsuvalitsejatele pandud kohustustega esindushagide kaudu vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2020/1828 (21). Selleks tuleks käesolevas määruses sätestada, et direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldatakse esindushagide suhtes, mis on esitatud seoses pääsuvalitsejate poolt käesoleva määruse sätete rikkumisega, mis kahjustab või võib kahjustada tarbijate kollektiivseid huve. Kõnealuse direktiivi lisa tuleks seetõttu vastavalt muuta. Liikmesriikide ülesanne on tagada, et see muudatus kajastuks nende ülevõtmismeetmetes, mis on vastu võetud kooskõlas direktiiviga (EL) 2020/1828, kuigi asjaomaste riigisiseste ülevõtmismeetmete vastuvõtmine ei ole tingimus, millest sõltuks kõnealuse direktiivi kohaldamine nende esindushagide suhtes. Direktiivi (EL) 2020/1828 kohaldatavus esindushagide suhtes, mis on esitatud seoses pääsuvalitsejate poolse käesoleva määruse sätete rikkumisega, mis kahjustab või võib kahjustada tarbijate kollektiivseid huve, peaks algama kõnealuse direktiivi ülevõtmiseks vajalike liikmesriikide õigus- ja haldusnormide kohaldamise alguskuupäevast või käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.

(105)

Komisjon peaks käesolevat määrust korrapäraselt hindama ning jälgima tähelepanelikult selle mõju õiglusele ja konkurentsile avatusele digiplatvormimajanduse kaubanduslikes suhetes, eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas seda on vaja muuta, võttes arvesse asjakohast tehnoloogilist või kaubanduslikku arengut. Hindamine peaks hõlmama põhiplatvormiteenuste loetelu ja pääsuvalitsejate kohustuste ning nende täitmise tagamise korrapärast läbivaatamist, pidades silmas vajadust tagada liidu digiturgude konkurentsile avatus ja õiglus. Sellega seoses peaks komisjon hindama ka numbrivaba elektroonilise side teenuste koostalitlusvõimet käsitleva kohustuse ulatust. Et saada digisektoris toimuvast arengust laiapõhjaline ülevaade, tuleks hindamisel arvesse võtta liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmade kogemusi. Sellega seoses peaks komisjonil olema võimalik arvesse võtta ka arvamusi ja aruandeid, mille on talle esitanud veebiplatvormimajanduse vaatlusrühm, mis loodi komisjoni 26. aprilli 2018. aasta otsusega C(2018)2393. Pärast hindamist peaks komisjon võtma asjakohaseid meetmeid. Komisjon peaks käesolevas määruses sätestatud tavade ja kohustuste hindamisel ja läbivaatamisel võtma eesmärgiks tagada ühiste õiguste ja väärtuste, eelkõige võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõtte kõrgetasemeline kaitse ja austamine.

(106)

Ilma et see piiraks eelarvemenetlust, tuleks komisjonile olemasolevate rahastamisvahendite kaudu eraldada piisavad inim-, finants- ja tehnilised ressursid, et ta saaks tõhusalt täita oma ülesandeid ja kasutada oma volitusi seoses käesoleva määruse täitmise tagamisega.

(107)

Kuna käesoleva määruse eesmärki tagada konkurentsile avatud ja õiglane digisektor üldises plaanis ja eelkõige seoses põhiplatvormiteenustega, et edendada innovatsiooni, digitoodete ja -teenuste head kvaliteeti ning õiglasi ja konkurentsivõimelisi hindu, samuti kvaliteeti ja valikut digisektori lõppkasutajate jaoks, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda pääsuvalitsejate ärimudeli ja tegevuse ning selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(108)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725 artikliga 42 ning ta esitas arvamuse 10. veebruaril 2021 (22).

(109)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest, eelkõige selle artiklitest 16, 47 ja 50. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada nende õiguste ja põhimõtete kohaselt,