1.   Iga liikmesriik määrab ühe või mitu kriisilahendusasutust, millel on õigus rakendada käesolevas määruses sätestatud kriisilahenduse vahendeid ja kriisilahendusõigusi.

Kriisilahendusasutuseks on liikmesriigi keskpank, pädev ministeerium, avalik-õiguslik haldusasutus või muu asutus, millele on antud avaliku halduse pädevus.

2.   Kriisilahendusasutusel peavad olema vajalikud teadmised, ressursid ja tegevussuutlikkus kriisilahenduse meetmete võtmiseks ning oma õiguste kasutamiseks sellise kiiruse ja paindlikkusega, nagu on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks.

3.   Kui käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud kriisilahendusasutusele on antud muid funktsioone, tuleb luua asjakohane struktuur, et hoida ära huvide konflikte kriisilahendusasutusele käesoleva määruse kohaselt antud funktsioonide täitmise ja sellisele asutusele antud kõigi muude funktsioonide täitmise vahel. Eelkõige tuleb kehtestada kord, et tagada kõnealuse kriisilahendusasutuse tegevuse tegelik sõltumatus, sealhulgas töötajad, aruandlusahelad ja otsustamisprotsess, mis on eraldiseisvad ülesannetest, mida kriisilahendusasutus võib täita keskse vastaspoole pädeva asutusena vastavalt määruse (EL) nr 648/2012 artiklile 22, ning ülesannetest, mida kriisilahendusasutus võib täita kliirivate liikmete pädeva asutusena, nagu on osutatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 18 lõike 2 punktis c.

4.   Lõikes 3 esitatud nõuded ei välista seda, et mitme funktsiooniga või mitmest asutusest koosneva organisatsiooni kõrgeimal tasandil aruandlusahelad ühtivad või et töötajaid võib jagada eelnevalt kindlaksmääratud tingimustel kriisilahendusasutusele antud muude funktsioonide vahel, et tulla toime ajutise suure töökoormusega, või et kriisilahendusasutus võib kasutada jagatud töötajate eksperditeadmisi.

5.   Määruse (EL) nr 648/2012 ja käesoleva määruse alusel järelevalve- ja kriisilahendusfunktsioone täitvad asutused ning nende asutuste nimel kõnealuseid funktsioone täitvad isikud teevad kriisilahenduse otsuste ettevalmistamisel, kavandamisel ja rakendamisel tihedat koostööd nii juhul, kui kriisilahendusasutus ja pädev asutus on eraldi üksused, kui ka juhul, kui neid funktsioone täidab üks ja sama üksus.

6.   Kriisilahendusasutus võtab vastu ja avalikustab sise-eeskirjad, millega tagatakse lõikes 3 sätestatud nõuete, sealhulgas ametisaladuse hoidmise ja eri funktsionaalsete valdkondade vahelise teabevahetuse reeglite täitmine.

7.   Liikmesriigid, kus ei ole asutatud ühtegi keskset vastaspoolt, võivad teha erandi lõikes 3 sätestatud nõuetest, välja arvatud nendest, mis puudutavad huvide konfliktide vältimise korda.

8.   Iga liikmesriik määrab ühe ministeeriumi, mis vastutab käesoleva määruse alusel pädevale ministeeriumile usaldatud ülesannete täitmise eest.

9.   Kui liikmesriigi kriisilahendusasutus ei ole pädev ministeerium, teavitab kriisilahendusasutus pädevat ministeeriumi põhjendamatu viivituseta käesoleva määruse kohaselt tehtud otsustest ja, juhul kui liikmesriigi õiguses ei ole sätestatud teisiti, peab ta saama ministeeriumi heakskiidu enne selliste otsuste rakendamist, millel on otsene eelarvemõju või süsteemne mõju, mis võib tõenäoliselt viia otsese eelarvemõju tekkimiseni.

10.   Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja määrusega (EL) nr 1095/2010 asutatud Euroopa järelevalveasutust (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet) (edaspidi „ESMA“) lõike 1 kohaselt määratud kriisilahendusasutustest.

11.   Kui liikmesriik määrab lõike 1 kohaselt rohkem kui ühe kriisilahendusasutuse, hõlmab lõikes 10 osutatud teade järgmist:

12.   ESMA avaldab lõike 10 kohaselt teatatud kriisilahendusasutuste ja kontaktasutuste nimekirja.

1.   Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus moodustab artiklites 12, 15 ja 16 osutatud ülesannete täimiseks kriisilahenduse kolleegiumi ning haldab ja juhatab seda ning tagab kriisilahenduse kolleegiumi liikmeteks olevate asutustega tehtava koostöö ja kooskõlastamise ning kohasel juhul kolmandate riikide pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega tehtava koostöö.

Kriisilahenduse kolleegiumid kehtestavad kriisilahendusasutuste ja muude asjaomaste asutuste jaoks raamistiku järgmiste ülesannete täitmiseks:

2.   Kriisilahenduse kolleegiumisse kuuluvad järgmised asutused:

3.   ESMA-l, EBA-l ning lõike 2 punktides d, e, k ja l osutatud asutustel ei ole kriisilahenduse kolleegiumides hääleõigust.

Kui EKP on kolleegiumi liige vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktidele c ja j, on tal kolleegiumis kaks häält.

4.   Kriisilahenduse kolleegiumis võidakse kutsuda vaatlejana osalema kolmandates riikides asutatud kliirivate liikmete pädevaid asutusi ja kriisilahendusasutusi ning kolmandate riikide selliste kesksete vastaspoolte, millega keskne vastaspool on sõlminud koostalitluskokkulepped, pädevaid asutusi ja kriisilahendusasutusi. Nende osalemise tingimuseks on, et kõnealuste asutuste suhtes kohaldatakse konfidentsiaalsusnõudeid, mis on keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse kui kriisilahenduse kolleegiumi eesistuja hinnangul samaväärsed artiklis 73 sätestatud nõuetega.

Kolmandate riikide asutuste osalemine kriisilahenduse kolleegiumis võib piirduda aruteludega konkreetsetes piiriülese täitmisele pööramise küsimustes, mis võivad hõlmata järgmist:

5.   Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus vastutab kriisilahenduse kolleegiumi juhatajana järgmiste ülesannete täitmise eest:

6.   Selleks et hõlbustada kolleegiumile antud ülesannete täitmist, antakse lõikes 2 osutatud kolleegiumi liikmetele õigus osaleda kolleegiumi koosolekute päevakordade koostamises, eelkõige koosoleku päevakorda punkte lisades.

7.   Selleks et tagada kriisilahenduse kolleegiumide järjepidev ja ühetaoline toimimine kogu liidus, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, millega määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud kriisilahenduse kolleegiumide toimimisega seotud kirjaliku korra ja kirjalike menetluste sisu.

Nende regulatiivsete standardite koostamisel võtab ESMA arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 88 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide asjakohaseid sätteid.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   ESMA moodustab kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 41 kriisilahenduskomitee (ESMA kriisilahenduskomitee), kes valmistab ette käesoleva määruse kohaselt ESMA-le usaldatud otsused, välja arvatud need otsused, mis võetakse vastu käesoleva määruse artikli 11 kohaselt.

ESMA kriisilahenduskomitee edendab ka kriisilahenduse kavade koostamist ja kooskõlastamist ning töötab välja meetodeid maksejõuetute kesksete vastaspoolte kriisilahenduseks.

2.   ESMA kriisilahenduskomiteesse kuuluvad artikli 3 lõike 1 kohaselt määratud asutused.

Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõike 2 punktides i ja v osutatud asutused kutsutakse ESMA kriisilahenduskomitees osalema vaatlejana.

3.   Käesoleva määruse kohaldamisel teeb ESMA määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 54, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1094/2010 (23) artikli 54 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 54 alusel asutatud Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee raames koostööd Euroopa järelevalveasutusega (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) (edaspidi „EIOPA“), mis asutati määrusega (EL) nr 1094/2010, ning EBAga.

4.   Käesoleva määruse kohaldamisel tagab ESMA kriisilahenduskomitee ja teiste määruses (EL) nr 1095/2010 osutatud funktsioonide struktuurilise eraldatuse.

1.   Pädevad asutused, kriisilahendusasutused ja ESMA teevad käesoleva määruse kohaldamisel tihedat koostööd. Eelkõige peaksid pädev asutus ja järelevalvekolleegiumi liikmed finantsseisundi taastamise etapis tegema koostööd ja suhtlema tõhusalt kriisilahendusasutusega, et võimaldada kriisilahendusasutusel õigel ajal tegutseda.

2.   Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ja selle kliirivate liikmete kriisilahendusasutused teevad tihedat koostööd eesmärgiga tagada takistusteta kriisilahendus.

3.   Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused teevad käesoleva määruse kohaldamisel koostööd ESMAga vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

Pädevad asutused ja kriisilahendusasutused edastavad ESMA-le viivitamata kogu teabe, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35.

1.   Kriisilahendusasutused, pädevad asutused ja ESMA esitavad omal algatusel või taotluse alusel üksteisele aegsasti kogu teabe, mis on vajalik neile käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

2.   Erandina lõikest 1 avaldavad kriisilahendusasutused kolmanda riigi asutuselt saadud konfidentsiaalse teabe ainult juhul, kui nimetatud asutus on selleks eelnevalt oma kirjaliku nõusoleku andnud.

3.   Kriisilahendusasutused esitavad pädevale ministeeriumile kogu teabe seoses otsuste või meetmetega, mis nõuavad selle ministeeriumi teavitamist, temaga konsulteerimist või temalt nõusoleku saamist.

1.   Kesksed vastaspooled koostavad finantsseisundi taastamise kava, milles nähakse ette meetmed, mis tuleb võtta, kui esineb kohustuste mittetäitmine, muu kui kohustuste mittetäitmine või mõlema kombinatsioon, et nende rahanduslik usaldusväärsus taastada ilma erakorralise avaliku sektori finantstoetuseta ning võimaldada neil jätkata kriitiliste funktsioonide täitmist, kui nende finantsseisund on oluliselt halvenenud või kui on olemas risk, et rikutakse neile määrusest (EL) nr 648/2012 tulenevaid kapitali- ja usaldatavusnõudeid, ning haldavad neid kavasid.

2.   Finantsseisundi taastamise kavas sisalduvad meetmed peavad:

3.   Finantsseisundi taastamise kava sisaldab keskse vastaspoole riskiprofiilil põhinevate näitajate raamistikku, mille alusel tehakse kindlaks olukorrad, kus tuleb võtta finantsseisundi taastamise kava kohaseid meetmeid. Keskse vastaspoole finantsusaldusväärsuse ja tegevuse elujõulisusega seotud näitajad võivad olla kas kvalitatiivsed või kvantitatiivsed ning peaksid võimaldama võtta finantsseisundi taastamise meetmeid piisavalt varakult, et anda piisavalt aega kava rakendamiseks.

4.   Kesksed vastaspooled kehtestavad asjakohase korra lõikes 3 osutatud näitajate regulaarseks seireks. Kesksed vastaspooled annavad seiretulemuste kohta aru oma pädevatele asutustele. Kui pädevad asutused leiavad, et see teave on oluline, edastavad nad selle järelevalvekolleegiumile.

5.   ESMA annab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hiljemalt 12. veebruariks 2022 kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate minimaalne loetelu.

6.   Kesksed vastaspooled lisavad oma tegevuseeskirjadesse sätted, milles on välja toodud menetlus, mida nad peavad järgima, kui nad teevad finantsseisundi taastamise eesmärkide saavutamiseks ettepaneku

Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsusest ja selle põhjendustest teatatakse viivitamata pädevale asutusele.

7.   Kui keskne vastaspool kavatseb käivitada oma finantsseisundi taastamise kava, teavitab ta pädevat asutust tema poolt tuvastatud probleemide laadist ja ulatusest, kirjeldades kõiki nendega seotud asjaolusid ja loetledes finantsseisundi taastamise meetmed või muud meetmed, mille ta kavatseb olukorra lahendamiseks võtta, ning esitab kavandatava ajakava oma finantsusaldusväärsuse taastamiseks nimetatud meetmete abil.

Kui pädev asutus leiab, et keskse vastaspoole kavandataval finantsseisundi taastamise meetmel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju finantssüsteemile või et see meede tõenäoliselt ei ole tulemuslik, võib ta nõuda keskselt vastaspoolelt sellise meetme võtmisest hoidumist.

Pärast käesoleva artikli lõike 6 teise lõigu alusel saadud teadet hindab pädev asutus viivitamata, kas olukord nõuab varajase sekkumise õiguste kasutamist vastavalt artiklile 18.

8.   Pädev asutus teavitab viivitamata kriisilahendusasutust ja järelevalvekolleegiumi ning kriisilahendusasutus teavitab viivitamata kriisilahenduse kolleegiumi kõigist lõike 6 teise lõigu ja lõike 7 esimese lõigu kohaselt saadud teadetest ja pädeva asutuse kõigist sellele järgnevatest juhistest kooskõlas lõike 7 teise lõiguga.

Kui pädevat asutust teavitatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 7 esimese lõiguga, piirab ta võimalikult suures ulatuses omakapitali või omakapitalina käsitatavate instrumentide hüvitamist, sealhulgas keskse vastaspoole dividendimakseid ja tagasioste, või keelab need, käivitamata seejuures kohustuste mittetäitmist, ning ta võib piirata kõiki määruse (EL) nr 648/2012 artikli 26 lõike 5 kohase keskse vastaspoole tasustamispoliitika kaudu määratletud muutuvtasu makseid ning vabatahtlike pensionihüvitiste või lahkumishüvitiste makseid määruse (EL) nr 648/2012 artikli 2 teise lõigu punktis 29 määratletud kõrgemale juhtkonnale või need maksed keelata.

9.   Kesksed vastaspooled vaatavad oma finantsseisundi taastamise kava läbi ning testivad ja vajaduse korral ajakohastavad seda vähemalt kord aastas ja igal juhul pärast iga nende õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris või äritegevuses või finantsolukorras toimunud muutust, mis võib kõnealust kava oluliselt mõjutada või muul viisil tingida vajaduse kavade muutmiseks. Pädevad asutused võivad nõuda, et kesksed vastaspooled ajakohastaksid oma finantsseisundi taastamise kava sagedamini.

10.   Finantsseisundi taastamise kava koostatakse vastavalt lisa A jaole ning selles võetakse arvesse igasugust asjassepuutuvat vastastikust sõltuvust konsolideerimisgrupis, kuhu keskne vastaspool kuulub. Pädevad asutused võivad nõuda, et kesksed vastaspooled esitaksid finantsseisundi taastamise kavas lisaandmeid. Vajaduse korral konsulteerib keskse vastaspoole pädev asutus keskse vastaspoole emaettevõtja pädeva asutusega.

11.   Finantsseisundi taastamise kavas

12.   ESMA annab koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga hiljemalt 12. veebruariks 2022 kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse stsenaariumeid, mida tuleb käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel arvesse võtta. Selliste suuniste väljaandmisel võtab ESMA kohasel juhul arvesse järelevalvealaseid stressiteste.

13.   Kui keskne vastaspool kuulub konsolideerimisgruppi ja finantsseisundi taastamise kava sisaldab lepingupõhiseid kokkuleppeid, mille kohaselt annab emaettevõtja või konsolideerimisgrupp toetust, käsitletakse finantsseisundi taastamise kavas stsenaariume, mille korral ei ole neid kokkuleppeid võimalik täita.

14.   Pärast kohustuste mittetäitmist või muud kui kohustuste mittetäitmist kasutab keskne vastaspool enne käesoleva määruse lisa A jao punktis 15 osutatud kokkulepete ja meetmete kasutamist oma eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasummat. See summa ei tohi moodustada vähem kui 10 % ega rohkem kui 25 % määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 2 kohaselt arvutatud riskipõhistest kapitalinõuetest.

Selle nõude täitmiseks võib keskne vastaspool kasutada kapitali, mida ta hoiab lisaks oma miinimumkapitalinõuetele, et järgida määruse (EL) nr 648/2012 artikli 16 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis osutatud teatamiskünnist.

15.   ESMA töötab tihedas koostöös EBAga ning pärast EKPSiga konsulteerimist kooskõlas lõikega 14 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse kasutatava eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma arvutamise ja säilitamise metoodika. Kõnealuste tehniliste standardite väljatöötamisel võtab ESMA arvesse kõike järgmist:

Kui ESMA teeb esimese lõigu punktis c osutatud kriteeriumide põhjal järelduse, et teatavatel kesksetel vastaspooltel on asjakohane investeerida kõnealune eelrahastatud sihtotstarbeliste omavahendite lisasumma muudesse varadesse kui määruse (EL) nr 648/2012 artikli 47 lõikes 1 osutatud varad, täpsustab ta samuti järgmist:

ESMA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

16.   Keskne vastaspool töötab välja sobilikud mehhanismid, et kaasata kõnealuse kava koostamisse seotud finantsturutaristud ja sidusrühmad, kes finantsseisundi taastamise kava rakendamise korral kannaksid kahju või kulusid või panustaksid likviidsuspuudujäägi katmisse.

17.   Enne finantsseisundi taastamise kava esitamist pädevale asutusele hindab keskse vastaspoole juhtorgan kava, võttes arvesse riskikomitee nõuannet kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 28 lõikega 3, ja kiidab kava heaks.

18.   Kui keskse vastaspoole juhtorgan otsustab riskikomitee nõuannet mitte järgida, teavitab ta sellest viivitamata pädevat asutust kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 28 lõikega 5 ning selgitab pädevale asutusele üksikasjalikult oma otsust.

19.   Finantsseisundi taastamise kavad integreeritakse keskse vastaspoole üldjuhtimisse ning üldisesse riskijuhtimise raamistikku.

20.   Finantsseisundi taastamise kavades esitatud meetmed, mis loovad finants- või lepingulisi kohustusi kliirivatele liikmetele ja vajaduse korral klientidele ja kaudsetele klientidele, seotud finantsturutaristutele või kauplemiskohtadele, on osa keskse vastaspoole tegevuseeskirjadest.

21.   Kesksed vastaspooled tagavad, et finantsseisundi taastamise kavades esitatud meetmed on igal ajal täitmisele pööratavad kõigis jurisdiktsioonides, kus asuvad kliirivad liikmed, seotud finantsturutaristud või kauplemiskohad.

22.   Kesksete vastaspoolte kohustus lisada oma finantsseisundi taastamise kavadesse õigus rakendada finantsseisundi taastamisel sissenõutavaid rahalisi makseid ning vajaduse korral vähendada kesksete vastaspoolte poolt kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele makstava tulu väärtust ei ole kohaldatav määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõigetes 4 ja 5 osutatud üksuste suhtes.

23.   Kliirivad liikmed teavitavad oma kliente selgelt ja läbipaistvalt sellest, kas ja mil moel keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kava meetmed võivad neid mõjutada.

1.   Kesksed vastaspooled esitavad oma finantsseisundi taastamise kava pädevale asutusele.

2.   Pädev asutus edastab kõik kavad põhjendamatu viivituseta järelevalvekolleegiumile ja kriisilahendusasutusele. Pädev asutus vaatab finantsseisundi taastamise kava läbi ja hindab selle vastavust artikli 9 nõuetele kuue kuu jooksul alates kava esitamisest ning koostöös järelevalvekolleegiumiga vastavalt artiklis 11 sätestatud menetlusele.

3.   Finantsseisundi taastamise kava hindamisel võtavad pädev asutus ja järelevalvekolleegium arvesse järgmisi tegureid:

4.   Finantsseisundi taastamise kava hindamisel võtab pädev asutus emaettevõtja antavat toetust käsitlevaid kokkuleppeid finantsseisundi taastamise kava kehtivate osadena arvesse üksnes juhul, kui need kokkulepped on lepinguliselt siduvad.

5.   Kriisilahendusasutus vaatab finantsseisundi taastamise kava läbi, et teha kindlaks kõik meetmed, millel võib olla negatiivne mõju keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkusele. Kui selliseid meetmeid täheldatakse, juhib kriisilahendusasutus neile pädeva asutuse tähelepanu ja esitab pädevale asutusele soovitused selle kohta, kuidas käsitleda nende meetmete negatiivset mõju keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkusele, kahe kuu jooksul alates finantsseisundi taastamise kava edastamisest pädeva asutuse poolt.

6.   Kui pädev asutus otsustab mitte tegutseda vastavalt kriisilahendusasutuse lõike 5 kohastele soovitustele, põhjendab ta sellist otsust igakülgselt kriisilahendusasutusele.

7.   Kui pädev asutus nõustub kriisilahendusasutuse soovitustega või leiab kooskõlastades järelevalvekolleegiumiga vastavalt artiklile 11, et finantsseisundi taastamise kavas on olulisi puudusi või selle rakendamisel võib ette tulla olulisi takistusi, teavitab ta keskset vastaspoolt ning annab kesksele vastaspoolele võimaluse esitada oma seisukohad.

8.   Keskse vastaspoole seisukohti arvesse võttes võib pädev asutus nõuda, et keskne vastaspool esitaks kahe kuu jooksul (seda tähtaega võib pädeva asutuse nõusolekul ühe kuu võrra pikendada) muudetud kava, milles näidatakse ära, kuidas need puudused või takistused kõrvaldatakse. Muudetud kava hinnatakse kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2–7.

9.   Kui pädev asutus pärast kriisilahendusasutusega konsulteerimist ja kooskõlastamist järelevalvekolleegiumiga vastavalt artiklis 11 sätestatud menetlusele leiab, et muudetud kavas ei ole puudusi ja takistusi asjakohaselt käsitletud, või kui keskne vastaspool ei ole muudetud kava esitanud, nõuab pädev asutus, et keskne vastaspool teeks kavasse konkreetsed muudatused mõistliku aja jooksul, mille määrab kindlaks pädev asutus.

10.   Kui puudusi ja takistusi ei ole võimalik asjakohaselt kõrvaldada kavas konkreetsete muudatuste tegemisega, nõuab pädev asutus pärast konsulteerimist kriisilahendusasutusega ja kooskõlastades järelevalvekolleegiumiga vastavalt artiklis 11 sätestatud menetlusele, et keskne vastaspool teeks mõistliku aja jooksul kindlaks, milliseid muudatusi ta saab oma äritegevuses teha finantsseisundi taastamise kava puuduste või selle rakendamisel tekkivate takistuste kõrvaldamiseks.

Kui keskne vastaspool ei tee selliseid muudatusi kindlaks pädeva asutuse määratud aja jooksul või kui pädev asutus leiab pärast konsulteerimist kriisilahendusasutusega ja kooskõlastades järelevalvekolleegiumiga vastavalt artiklis 11 sätestatud menetlusele, et kavandatavate meetmetega ei käsitletaks asjakohaselt finantsseisundi taastamise kava puudusi või selle rakendamisel tekkivaid takistusi, nõuab pädev asutus, et keskne vastaspool võtaks mõistliku aja jooksul, mille määrab kindlaks pädev asutus, konkreetseid meetmeid seoses ühe või mitme järgmise eesmärgiga, võttes arvesse puuduste ja takistuste tõsidust ning meetmete mõju keskse vastaspoole äritegevusele ja võimele täita määruse (EL) nr 648/2012 nõudeid:

11.   Lõike 10 teises lõigus osutatud nõuet põhjendatakse ja see tehakse kesksele vastaspoolele kirjalikult teatavaks.

12.   ESMA töötab koostöös EKPSi ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse täiendavalt lõike 3 punktides a, b ja c osutatud tegureid.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonil on õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Järelevalvekolleegium vaatab finantsseisundi taastamise kava läbi ja kui mõni kolleegiumi liige leiab, et finantsseisundi taastamise kavas on olulisi puudusi või selle rakendamisel võib ette tulla olulisi takistusi, esitab asjaomane liige keskse vastaspoole pädevale asutusele soovitused kõnealuste küsimuste kohta kahe kuu jooksul alates finantsseisundi taastamise kava edastamisest pädeva asutuse poolt.

2.   Järelevalvekolleegium teeb ühisotsuse kõigis järgmistes küsimustes:

3.   Järelevalvekolleegium teeb lõikes 2 osutatud küsimustes ühisotsuse nelja kuu jooksul pärast finantsseisundi taastamise kava edastamist pädeva asutuse poolt.

ESMA võib järelevalvekolleegiumisse kuuluva pädeva asutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 31 lõike 2 punktiga c järelevalvekolleegiumit abistada ühisotsuse tegemisel.

4.   Kui kolleegium ei ole nelja kuu jooksul pärast finantsseisundi taastamise kava edastamist lõikes 2 osutatud küsimustes ühisotsust teinud, teeb keskse vastaspoole pädev asutus ise otsuse.

Keskse vastaspoole pädev asutus võtab esimeses lõigus osutatud otsuse tegemisel arvesse kolleegiumi teiste liikmete seisukohti, mida nad on väljendanud kõnealuse neljakuulise tähtaja jooksul. Keskse vastaspoole pädev asutus teeb selle otsuse kirjalikult teatavaks kesksele vastaspoolele ja teistele kolleegiumi liikmetele.

5.   Juhul kui enne nimetatud neljakuulise tähtaja möödumist ei ole ühisotsust tehtud ja hääleõigusega liikmed ei ole lihthäälteenamusega nõus pädeva asutuse ühisotsuse ettepanekuga finantsseisundi taastamise kavade hindamise või käesoleva määruse artikli 10 lõike 10 punktide a, b ja d kohaste meetmete rakendamisega seotud küsimuses, võib iga asjaomane hääleõigusega liige kõnealusele häälteenamusele tuginedes suunata selle küsimuse ESMA-le kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19. Keskse vastaspoole pädev asutus ootab ära ESMA poolt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõike 3 kohaselt tehtud otsuse ning teeb oma otsuse kooskõlas ESMA otsusega.

6.   Neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitusetapina määruse (EL) nr 1095/2010 tähenduses. ESMA teeb oma otsuse ühe kuu jooksul pärast seda, kui küsimus on suunatud talle. Küsimust ei suunata ESMA-le pärast neljakuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist. Kui ESMA ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse keskse vastaspoole pädeva asutuse otsust.

1.   Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus koostab pärast konsulteerimist pädeva asutusega ja kooskõlastades kriisilahenduse kolleegiumiga artiklis 14 sätestatud menetluse kohaselt keskse vastaspoole jaoks kriisilahenduse kava.

2.   Kriisilahenduse kavas nähakse ette kriisilahenduse meetmed, mida kriisilahendusasutus võib võtta, kui keskne vastaspool vastab artiklis 22 osutatud kriisilahenduse eeltingimustele.

3.   Kriisilahenduse kavas võetakse arvesse vähemalt järgmist:

4.   Kriisilahenduse kavas ei eeldata järgmist:

5.   Kriisilahenduskavas esitatakse konservatiivsed eeldused kriisilahenduse vahenditena kättesaadavate rahaliste vahendite kohta, mida võib olla vaja kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks, ja vahendite kohta, mis on kriisilahendusmenetluse algatamise ajal keskse vastaspoole eeskirjade ja kokkulepete kohaselt eeldatavalt kättesaadavad. Nende konservatiivsete eeldusete puhul võetakse arvesse kõige hiljutisemate, määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 32 lõike 2 kohaselt tehtud ja määruse (EL) nr 648/2012 artikli 24a lõike 7 punktis b täpsustatud stressitestide asjakohaseid tulemusi ning äärmuslike turutingimuste stsenaariume, mis ulatuvad kaugemale keskse vastaspoole finantsseisundi taastamise kavas esitatud stsenaariumidest.

6.   Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus vaatab pärast konsulteerimist pädeva asutusega ning kooskõlastades kriisilahenduse kolleegiumiga vastavalt artiklis 14 sätestatud menetlusele kriisilahenduse kavad läbi ja vajaduse korral ajakohastab neid vähemalt kord aastas ning igal juhul pärast muudatusi keskse vastaspoole õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris, äritegevuses või finantsolukorras või pärast muud muudatust, mis mõjutab oluliselt kava tõhusust.

Keskne vastaspool ja pädev asutus teavitavad kriisilahendusasutust viivitamata kõigist sellistest muudatustest.

7.   Kriisilahenduse kavas täpsustatakse kriisilahenduse vahendite ja kriisilahendusõiguste rakendamise asjaolud ja erinevad stsenaariumid. Selles eristatakse selgelt, eelkõige erinevate stsenaariumide abil, kohustuste mittetäitmisest, muust kui kohustuste mittetäitmisest ja mõlema kombinatsioonist tulenevat maksejõuetust ning eri liiki muud kui kohustuste mittetäitmist. Kriisilahenduse kava sisaldab järgmisi elemente, mis on asjakohasel juhul ja võimaluse korral kvantifitseeritud:

8.   Lõike 7 punktis a osutatud teave avaldatakse asjaomasele kesksele vastaspoolele. Keskne vastaspool võib esitada kriisilahendusasutusele kirjalikult oma arvamuse kriisilahenduse kava kohta. Selline arvamus lisatakse kavale.

9.   Olles konsulteerinud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga ja võttes arvesse direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide asjaomaseid sätteid ning järgides proportsionaalsuse põhimõtet, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse täiendavalt kriisilahenduse kava sisu kooskõlas käesoleva artikli lõikega 7.

Regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võimaldab ESMA kriisilahendusasutustele piisava paindlikkuse, et võtta arvesse nende riigisisese maksejõuetusõiguse eripära ning kesksete vastaspoolte kliirimistegevuse laadi ja keerukust.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Kesksed vastaspooled teevad vastavalt vajadusele koostööd kriisilahenduse kavade koostamisel ning esitavad oma kriisilahendusasutustele kas otse või oma pädeva asutuse kaudu kogu teabe, mis on vajalik selliste kavade koostamiseks ja rakendamiseks, sealhulgas lisa B jaos täpsustatud teave ja analüüs.

Pädevad asutused esitavad kriisilahendusasutustele kogu esimeses lõigus osutatud teabe, mis on juba nende käsutuses.

2.   Kriisilahendusasutused võivad nõuda, et keskne vastaspool esitaks neile üksikasjalikud andmed määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 29 osutatud lepingute kohta, mille osalised nad on. Kriisilahendusasutused võivad määrata tähtaja, mille jooksul sellised andmed tuleb esitada, ja võivad määrata eri liiki lepingutega seoses erinevad tähtajad.

3.   Keskne vastaspool vahetab oma pädevate asutustega õigeaegselt teavet, et hõlbustada keskse vastaspoole riskiprofiilide hindamist ning tema seotuse hindamist muude finantsturutaristute, muude finantseerimisasutuste ning finantssüsteemiga üldiselt, nagu on osutatud käesoleva määruse artiklites 9 ja 10. Kui pädevad asutused leiavad, et see teave on oluline, edastavad nad selle järelevalvekolleegiumile.

1.   Kriisilahendusasutus edastab kriisilahenduse kolleegiumile kriisilahenduse kava projekti, artikli 13 kohaselt esitatud teabe ja kogu täiendava, kriisilahenduse kolleegiumi jaoks asjakohase teabe.

2.   Kriisilahenduse kolleegium teeb ühisotsuse kriisilahenduse kava ja kõigi selle muudatuste kohta nelja kuu jooksul pärast nimetatud kava edastamist kriisilahendusasutuse poolt vastavalt lõikele 1.

Kriisilahendusasutus tagab, et ESMA-le esitatakse kogu teave, mis on asjakohane seoses tema käesoleva artikli kohaste ülesannetega.

3.   Kriisilahendusasutus võib kooskõlas artikli 4 lõikega 4 otsustada kaasata kriisilahenduse kava koostamisse ja läbivaatamisse kolmandate riikide asutused, tingimusel et nad täidavad artiklis 73 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ja kuuluvad jurisdiktsioonidesse, kus on asutatud ükskõik milline järgmistest ettevõtjatest:

4.   ESMA võib kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 31 lõike 2 punktiga c kriisilahenduse kolleegiumi ühisotsuse tegemisel abistada.

5.   Kui kriisilahenduse kolleegium ei ole nelja kuu jooksul pärast kriisilahenduse kava edastamist ühisotsust teinud, teeb kriisilahendusasutus kriisilahenduse kava kohta ise otsuse. Kriisilahendusasutus teeb oma otsuse, võttes arvesse kriisilahenduse kolleegiumi teiste liikmete poolt kõnealuse nelja kuu jooksul esitatud seisukohti. Kriisilahendusasutus teeb selle otsuse kirjalikult teatavaks kesksele vastaspoolele ja teistele kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

6.   Juhul kui enne käesoleva artikli lõikes 5 osutatud neljakuulise tähtaja möödumist ei ole ühisotsust tehtud ja hääleõigusega liikmed ei ole lihthäälteenamusega nõus kriisilahendusasutuse ühisotsuse ettepanekuga kriisilahenduse kavaga seotud küsimuses, võib iga asjaomane hääleõigusega liige kõnealusele häälteenamusele tuginedes suunata selle küsimuse ESMA-le kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ootab ära ESMA poolt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõike 3 kohaselt tehtud otsuse ning teeb oma otsuse kooskõlas ESMA otsusega.

Kõnealust neljakuulist ajavahemikku käsitatakse lepitusetapina määruse (EL) nr 1095/2010 tähenduses. ESMA teeb oma otsuse ühe kuu jooksul pärast küsimuse suunamist talle. Küsimust ei suunata ESMA-le pärast neljakuulise ajavahemiku lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist. Kui ESMA ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse kriisilahendusasutuse otsust.

7.   Juhul kui tehakse ühisotsus vastavalt lõikele 1 ja kui mõni kriisilahendusasutus või pädev ministeerium leiab lõike 6 alusel, et lahkarvamust tekitav küsimus läheb vastuollu tema liikmesriigi eelarvekohustustega, algatab keskse vastaspoole kriisilahendusasutus kriisilahenduse kava ümberhindamise.

1.   Kriisilahendusasutus hindab kriisilahenduse kolleegiumiga kooskõlastades vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele ja pärast konsulteerimist pädeva asutusega seda, mil määral on keskne vastaspool kriisilahenduskõlblik, ilma et eeldataks ühtegi järgmistest:

2.   Keskset vastaspoolt peetakse kriisilahenduskõlblikuks juhul, kui kriisilahendusasutus leiab, et teostatav ja usutav on kas keskse vastaspoole likvideerimine tavalises maksejõuetusmenetluses või keskse vastaspoole kriisilahendus kriisilahenduse vahendite ja kriisilahendusõiguste rakendamise teel, tagades samal ajal keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide täitmise jätkumise ja vältides erakorralise avaliku sektori finantstoetuse kasutamist ning võimalikult suures ulatuses märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile ja mõjutatud sidusrühmade põhjendamatult ebasoodsasse olukorda seadmist.

Esimeses lõigus osutatud negatiivseks mõjuks on muu hulgas üldine finantsiline ebastabiilsus või kogu süsteemi haaravad sündmused ükskõik millises liikmesriigis.

Kui kriisilahendusasutus ei pea keskset vastaspoolt kriisilahenduskõlblikuks, annab ta sellest ESMA-le õigeaegselt teada.

3.   Kui kriisilahendusasutus seda nõuab, esitab keskne vastaspool tõendid selle kohta, et:

4.   Et hinnata kriisilahenduskõlblikkust, nagu on osutatud lõikes 1, uurib kriisilahendusasutus vastavalt vajadusele lisa C jaos sätestatud aspekte.

5.   Hiljemalt 12. augustiks 2022 annab ESMA tihedas koostöös Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukoguga välja suunised, et edendada seoses käesoleva määruse lisa C jao kohaldamisega kriisilahenduse tavade lähendamist vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 16.

6.   Kriisilahendusasutus, kooskõlastades oma tegevust kriisilahenduse kolleegiumiga, viib kriisilahenduskõlblikkuse hindamise läbi samal ajal kriisilahenduse kava koostamise ja ajakohastamisega vastavalt artiklile 12.

1.   Kui kriisilahendusasutus leiab pärast artikli 15 kohaselt läbiviidud hindamist, olles kooskõlastanud kriisilahenduse kolleegiumiga vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele, et mõned asjaolud pärsivad keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkust oluliselt, koostab kriisilahendusasutus koostöös pädeva asutusega aruande ning esitab selle kesksele vastaspoolele ja kriisilahenduse kolleegiumile.

Esimeses lõigus osutatud aruandes analüüsitakse keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse vahendite ja kriisilahendusõiguste tulemuslikku rakendamist oluliselt pärssivaid asjaolusid, vaagitakse nende mõju keskse vastaspoole ärimudelile ja pakutakse välja sihipäraseid meetmeid nende asjaolude kõrvaldamiseks.

2.   Artiklis 14 sätestatud nõue, et kriisilahenduse kolleegium peab tegema kriisilahenduse kava suhtes ühisotsuse, peatatakse pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande esitamist, kuni kriisilahendusasutus on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt heaks kiitnud kriisilahendust oluliselt pärssivate asjaolude kõrvaldamise meetmed või kuni käesoleva artikli lõike 4 kohaselt on otsustatud võtta alternatiivseid meetmeid.

3.   Nelja kuu jooksul pärast vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 esitatud aruande kättesaamist esitab keskne vastaspool kriisilahendusasutusele ettepanekud võimalike meetmete kohta aruandes kindlaks tehtud ja kriisilahendust oluliselt pärssivate asjaoludega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks. Kriisilahendusasutus teavitab kriisilahenduse kolleegiumit kõigist keskse vastaspoole väljapakutud meetmetest. Kriisilahendusasutus ja kriisilahenduse kolleegium hindavad kooskõlas artikli17 lõike 1 punktiga b seda, kas need meetmed on pärssivate asjaoludega tegelemisel või nende kõrvaldamisel tõhusad.

4.   Kui kriisilahendusasutus, kooskõlastades oma tegevuse kriisilahenduse kolleegiumiga vastavalt artiklis 17 sätestatud menetlusele, leiab, et keskse vastaspoole poolt vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 välja pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda aruandes välja toodud pärssivaid asjaolusid tulemuslikult, teeb kriisilahendusasutus kindlaks alternatiivsed meetmed ja teeb need teatavaks kriisilahenduse kolleegiumile artikli 17 lõike 1 punkti c kohase ühisotsuse tegemiseks.

Esimeses lõigus osutatud alternatiivsete meetmete puhul võetakse arvesse järgmist:

Teise lõigu punktide a ja b kohaldamisel konsulteerib kriisilahendusasutus pädeva asutuse ja kriisilahenduse kolleegiumiga ning kohasel juhul asjakohaste makrotasandi usaldatavusjärelevalvet teostavate määratud riiklike asutustega.

5.   Kriisilahendusasutus teavitab keskset vastaspoolt kirjalikult kas otse või pädeva asutuse kaudu alternatiivsetest meetmetest, mis tuleb võtta eesmärgiga kõrvaldada kriisilahenduskõlblikkust pärssivad asjaolud. Kriisilahendusasutus esitab põhjendused selle kohta, miks keskse vastaspoole väljapakutud meetmed ei võimaldaks kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivaid asjaolusid kõrvaldada ja kuidas alternatiivsed meetmed seda suudaksid.

6.   Keskne vastaspool pakub ühe kuu jooksul välja kava alternatiivsete meetmete võtmiseks koos kava rakendamiseks ette nähtud mõistliku ajakavaga. Kui kriisilahendusasutus peab seda vajalikuks, võib ta kavandatud ajakava kas lühendada või pikendada.

7.   Lõike 4 kohaldamisel võib kriisilahendusasutus pärast pädeva asutusega konsulteerimist ning nähes rakendamiseks ette mõistliku ajakava, teha järgmist:

1.   Kriisilahenduse kolleegium teeb ühisotsuse seoses järgmisega:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud ühisotsus kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssivate asjaolude kindlakstegemise kohta võetakse vastu nelja kuu jooksul pärast artikli 16 lõikes 1 osutatud aruande esitamist kriisilahenduse kolleegiumile.

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud ühisotsus võetakse vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui keskne vastaspool on esitanud ettepaneku meetmete kohta kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude kõrvaldamiseks, nagu on osutatud artikli 16 lõikes 3.

4.   Käesoleva artikli lõike 1 punktis c osutatud ühisotsus võetakse vastu nelja kuu jooksul pärast seda, kui kriisilahenduse kolleegiumile on esitatud ettepanek alternatiivsete meetmete kohta, nagu on osutatud artikli 16 lõikes 4.

5.   Lõikes 1 osutatud ühisotsus peab olema põhjendatud ja kriisilahendusasutus peab sellest kirjalikult teavitama keskset vastaspoolt ja, kui kriisilahendusasutus peab seda asjakohaseks, keskse vastaspoole emaettevõtjat.

6.   ESMA võib keskse vastaspoole kriisilahendusasutuse taotlusel kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 31 lõike 2 punktiga c abistada kriisilahenduse kolleegiumi ühisotsuse tegemisel.

7.   Kui kriisilahenduse kolleegium ei ole nelja kuu jooksul alates artikli 16 lõike 1 kohase aruande edastamisest ühisotsust teinud, teeb kriisilahendusasutus ise otsuse asjakohaste meetmete kohta, mis tuleb võtta kooskõlas artikli 16 lõikega 5. Kriisilahendusasutus teeb oma otsuse kriisilahenduse kolleegiumi teiste liikmete poolt kõnealuse neljakuulise tähtaja jooksul esitatud seisukohti arvesse võttes.

Kriisilahendusasutus teeb otsuse kirjalikult teatavaks kesksele vastaspoolele, selle emaettevõtjale, kui see on asjakohane, ja teistele kriisilahenduse kolleegiumi liikmetele.

8.   Juhul kui enne käesoleva artikli lõikes 7 nimetatud neljakuulise tähtaja lõppu ei ole ühisotsust tehtud ja hääleõigusega liikmed ei ole lihthäälteenamusega nõus kriisilahendusasutuse ühisotsuse ettepanekuga käesoleva määruse artikli 16 lõike 7 punktides j, l või o osutatud küsimuses, võib iga asjaomane hääleõigusega liige kõnealusele häälteenamusele tuginedes suunata selle küsimuse ESMA-le kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19. Keskse vastaspoole kriisilahendusasutus ootab ära ESMA poolt määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 19 lõike 3 kohaselt tehtud otsuse ning teeb oma otsuse kooskõlas ESMA otsusega.

Kõnealust neljakuulist tähtaega käsitatakse lepitusetapina määruse (EL) nr 1095/2010 tähenduses. ESMA teeb oma otsuse ühe kuu jooksul pärast seda, kui küsimus on talle suunatud. Küsimust ei suunata ESMA-le pärast neljakuulise tähtaja lõppu ega pärast ühisotsuse tegemist. Kui ESMA ei ole ühe kuu jooksul otsust teinud, kohaldatakse kriisilahendusasutuse otsust.

1.   Kui keskne vastaspool rikub või lähitulevikus tõenäoliselt rikub määruse (EL) nr 648/2012 kohaseid kapitali- ja usaldatavusnõudeid või kujutab endast ohtu liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantsstabiilsusele või kui pädev asutus on tuvastanud muud näitajad, mis annavad tunnistust tekkivast kriisiolukorrast, mis võib mõjutada keskse vastaspoole toimimist ja eriti selle suutlikkust osutada kliirimisteenuseid, võib pädev asutus:

2.   Pädev asutus kehtestab kõikide lõikes 1 osutatud meetmete elluviimiseks sobiva tähtaja ja hindab pärast meetmete võtmist nende tulemuslikkust.

3.   Pädev asutus kohaldab lõike 1 punktide a–m alusel võetavaid meetmeid üksnes tingimusel, et ta on arvesse võtnud kõnealuste meetmete mõju teistes liikmesriikides, kus keskne vastaspool tegutseb või teenuseid osutab, ning pärast asjaomaste pädevate asutuste teavitamist, eriti juhul, kui keskse vastaspoole tegevus on kohalike finantsturgude jaoks kriitilise tähtsusega või oluline, sealhulgas kohtades, kus on asutatud kliirivad liikmed, seotud kauplemiskohad ja seotud finantsturutaristud.

4.   Pädev asutus kohaldab lõike 1 punktis i sätestatud meedet üksnes juhul, kui see on avalikes huvides ja vajalik selleks, et saavutada ükskõik milline järgmistest eesmärkidest:

Pädev asutus ei kohalda lõike 1 punktis i sätestatud meedet seoses meetmetega, millega kaasneb teise keskse vastaspoole omandi, õiguste või kohustuste üleandmine.

5.   Kui keskne vastaspool kasutab kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt tagatisfondi tehtud makseid kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 45 lõikega 3, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta pädevat asutust ja kriisilahendusasutust ja selgitab, kas see annab tunnistust asjaomase keskse vastaspoole nõrkustest või probleemidest.

6.   Kui lõikes 1 osutatud tingimused on täidetud, teavitab pädev asutus ESMAt ja kriisilahendusasutust ning konsulteerib järelevalvekolleegiumiga lõikes 1 ettenähtud meetmete osas.

Pärast kõnealuseid teavitamisi ja järelevalvekolleegiumiga konsulteerimist otsustab pädev asutus, kas kohaldada mõnd lõikes 1 sätestatud meedet. Pädev asutus teavitab otsusest meetmete kohta, mis tuleb võtta, järelevalvekolleegiumi, kriisilahendusasutust ja ESMAt.

7.   Käesoleva artikli lõike 6 esimese lõigu kohase teavitamise järel võib kriisilahendusasutus nõuda, et keskne vastaspool võtaks oma kriisilahenduse ettevalmistamiseks ühendust võimalike omandajatega vastavalt artiklis 41 sätestatud tingimustele ja artikli 73 konfidentsiaalsussätetele.

8.   ESMA annab hiljemalt 12. veebruariks 2022 kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja suunised, et edendada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete käivitamise tingimuste järjepidevat kohaldamist.

1.   Juhul kui keskse vastaspoole finantsseisund on oluliselt halvenenud või kui keskne vastaspool rikub talle kehtivaid õiguslikke nõudeid, sealhulgas oma tegevuseeskirju, ja artikli 18 kohaste muude meetmete võtmine ei ole olukorra parandamiseks piisav, võivad pädevad asutused nõuda keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna või juhtorgani osalist või täielikku tagasikutsumist.

Kui pädev asutus nõuab keskse vastaspoole kõrgema juhtkonna või juhtorgani osalist või täielikku tagasikutsumist, teavitab ta sellest ESMAt, kriisilahendusasutust ja järelevalvekolleegiumi.

2.   Kõrgema juhtkonna või juhtorgani uus koosseis nimetatakse ametisse kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 27 ja selle eelduseks on pädeva asutuse heakskiit või nõusolek. Kui pädev asutus leiab, et kõrgema juhtkonna või juhtorgani asendamisest käesoleva artikli kohaselt ei piisa, võib ta määrata kesksele vastaspoolele ühe või mitu ajutist haldurit, kes asendavad keskse vastaspoole juhtorganit ja kõrgemat juhtkonda või teevad ajutiselt nendega koostööd. Kõigil ajutistel halduritel peavad olema oma ülesannete täitmiseks vajalikud kvalifikatsioonid, võimed ja teadmised ning neil ei tohi olla huvide konflikti.

1.   Juhul kui muu kui kohustuste mittetäitmise tõttu finantsseisundi taastamist läbiv keskne vastaspool on kohaldanud tema finantsseisundi taastamise kavas sisalduvaid kokkuleppeid ja meetmeid, mille eesmärk on vähendada keskse vastaspoole poolt kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele makstava tulu väärtust, ning selle tulemusena ei ole tema suhtes algatatud kriisilahendusmenetlust, võib keskse vastaspoole pädev asutus nõuda, et keskne vastaspool hüvitaks kliirivatele liikmetele rahamaksete teel nende kantud kahju, või vajaduse korral nõuda, et keskne vastaspool emiteeriks instrumente, millega tunnustatakse nõuet keskse vastaspoole tulevase kasumi suhtes, ilma et see piiraks kliirivate liikmete vastutust kanda kaskaadi põhimõtet ületav kahju. Võimalust maksta kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele hüvitist ei kohaldata nende lepinguga võetud kahjumi katmise kohustuse suhtes makseviivitushalduse või finantsseisundi taastamise etappides.

Igale kohustusi täitvale mõjutatud kliirivale liikmele tehtud rahamaksed või nende jaoks emiteeritud selliste instrumentide väärtus, millega tunnustatakse nõuet keskse vastaspoole tulevase kasumi suhtes, peab olema proportsionaalne kahjuga, mida asjaomane kliiriv liige on kandnud lisaks oma lepingulistele kohustustele. Instrumendid, millega tunnustatakse nõuet keskse vastaspoole tulevase kasumi suhtes, annavad omanikule õiguse saada keskselt vastaspoolelt iga-aastaseid makseid sobiva maksimaalse arvu aastate jooksul alates emiteerimise kuupäevast, kuni kahju on (võimaluse korral täielikult) korvatud. Kui kohustusi täitvad kliirivad liikmed on kandnud ülemäärase kahju üle oma klientidele, on kohustusi täitvad kliirivad liikmed kohustatud kandma keskselt vastaspoolelt saadud maksed oma klientidele üle sellises ulatuses, mil hüvitatav kahju on seotud kliendi positsioonidega. Asjakohast maksimaalset osa keskse vastaspoole aastakasumist tuleb kasutada nende instrumentidega seotud makseteks.

2.   ESMA koostab regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada hüvitise maksmise järjekord, sobiv maksimaalne aastate arv ning sobiv maksimaalne osa keskse vastaspoole aastakasumist, millele on osutatud lõike 1 teises lõigus.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonil on õigus käesolevat määrust täiendada, võttes vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Kriisilahenduse vahendite ja kriisilahendusõiguste rakendamisel peab kriisilahendusasutus silmas kõiki järgnevaid kriisilahenduse eesmärke, mis on tähtsuselt võrdsed, ning tasakaalustab neid vastavalt iga konkreetse juhtumi laadile ja asjaoludele:

2.   Lõikes 1 sätestatud eesmärkide taotlemisel püüab kriisilahendusasutus vähendada kriisilahenduse kulusid miinimumini kõigi mõjutatud sidusrühmade puhul ning vältida keskse vastaspoole väärtuse vähenemist, välja arvatud juhul, kui selline vähenemine on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks.

1.   Kriisilahendusasutus võtab keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse meetmeid juhul, kui täidetud on kõik järgnevad tingimused:

2.   Lõike 1 punkti a alapunkti ii kohaldamisel esitab pädev asutus kriisilahendusasutusele omal algatusel ja viivituseta kogu teabe, mis võib näidata, et keskne vastaspool on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks. Pädev asutus annab kriisilahendusasutusele taotluse korral ka muud teavet, mida kriisilahendusasutus vajab oma hinnangu andmiseks.

3.   Lõike 1 punkti a kohaldamisel käsitatakse keskset vastaspoolt maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana juhul, kui esineb üks või mitu järgmist asjaolu:

4.   Lõike 3 punkti e kohaldamisel ei käsitata avaliku sektori finantstoetust erakorralise avaliku sektori finantstoetusena, kui see vastab kõigile järgnevatele tingimustele:

5.   Samuti võib kriisilahendusasutus võtta kriisilahenduse meetmeid juhul, kui ta leiab, et keskne vastaspool on rakendanud või kavatseb rakendada finantsseisundi taastamise meetmeid, mis võiksid hoida ära keskse vastaspoole maksejõuetuse, ent millel oleks märkimisväärne negatiivne mõju liidu või ühe või mitme liikmesriigi finantssüsteemile.

6.   ESMA annab hiljemalt 12. veebruariks 2022 välja suunised, et edendada järelevalve- ja kriisilahenduse tavade lähendamist seoses asjaoludega, mille korral tuleb keskset vastaspoolt käsitada maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana, võttes asjakohasel juhul arvesse liidus asutatud kesksete vastaspoolte osutatavate teenuste laadi ja keerukust.

Kõnealuste suuniste väljatöötamisel võtab ESMA arvesse kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõikega 6 välja antud suuniseid.

1.   Kriisilahendusasutus võtab kõik asjakohased meetmed, et rakendada artiklis 27 osutatud kriisilahenduse vahendeid ja artiklis 48 osutatud kriisilahendusõigusi kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

2.   Kriisilahendusasutused võivad võtta käesoleva artikli lõike 1 punktis d või e sätestatud põhimõtetest kõrvale kalduvaid kriisilahenduse meetmeid, kui see on põhjendatud avaliku huviga saavutada kriisilahenduse eesmärgid ning on proportsionaalne käsitletava riskiga. Siiski, kui selle kõrvalekaldumise tulemusena kannab aktsionär, kliiriv liige või mõni muu võlausaldaja suuremat kahju, kui ta oleks kandnud artiklis 60 osutatud olukorras, kohaldatakse artiklis 62 sätestatud õigust vahe hüvitamisele.

3.   Kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole juhtorgan ja kõrgem juhtkond osutavad kriisilahendusasutusele igakülgset vajalikku abi kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks.

1.   Kriisilahendusasutused tagavad, et kõigi kriisilahenduse meetmete võtmine põhineb väärtuse hindamisel, millega tagatakse, et keskse vastaspoole vara, õigusi ja kohustusi hinnatakse õiglaselt, konservatiivselt ja realistlikult.

2.   Enne keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatamist tagab kriisilahendusasutus, et läbi on viidud esimene väärtuse hindamine, millega määratakse kindlaks, kas artikli 22 lõike 1 kohased kriisilahenduse tingimused on täidetud.

3.   Pärast seda, kui kriisilahendusasutus on otsustanud keskse vastaspoole suhtes kriisilahendusmenetluse algatada, tagab ta, et läbi viiakse teine väärtuse hindamine, mille eesmärk on:

Punkti d kohaldamisel võetakse väärtuse hindamisel arvesse mis tahes kahjum, mis oleks kaetud, kui täitmisele pöörataks täitmata kohustused, mis on kliirivatel liikmetel või muudel kolmandatel isikutel keskse vastaspoole ees, ja võlainstrumentide suhtes kohaldatavat konverteerimise taset.

4.   Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud väärtuse hindamine on võimalik artikli 74 alusel vaidlustada ainult koos otsusega rakendada kriisilahenduse vahendit või kriisilahendusõigust.

1.   Kriisilahendusasutus tagab, et artiklis 24 osutatud väärtuse hindamise viib läbi:

2.   Artiklis 24 osutatud väärtuse hindamine loetakse lõplikuks, kui selle on läbi viinud käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud isik ja kui täidetud on kõik käesolevas artiklis sätestatud nõuded.

3.   Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist ja kui see on asjakohane, põhineb lõplik väärtuse hindamine konservatiivsetel eeldustel ja selle juures ei eeldata võimalikku erakorralist avaliku sektori finantstoetust, keskpanga erakorralist likviidsusabi ega mittestandardse tagatise, tähtaja ja intressimääraga antavat keskpanga likviidsusabi, mida antakse kesksele vastaspoolele alates ajahetkest, kui võetakse kriisilahenduse meetmed. Väärtuse hindamisel võetakse samuti arvesse kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole kantud mis tahes mõistlike kulude võimalikku sissenõudmist kooskõlas artikli 27 lõikega 10.

4.   Lõplikule väärtuse hindamisele lisatakse järgnev keskse vastaspoole valduses olev teave:

5.   Lõplikus väärtuse hindamises näidatakse ära võlausaldajate jaotus klasside kaupa vastavalt nende nõuete rahuldamisjärkudele kooskõlas kohaldatava maksejõuetusõigusega. Samuti esitatakse prognoos selle kohta, kuidas iga aktsionäride ja võlausaldajate klassi oleks eeldatavalt koheldud artikli 23 lõike 1 punktis e sätestatud põhimõtte kohaldamisel.

Esimeses lõigus osutatud prognoos ei piira artiklis 61 osutatud väärtuse hindamist.

6.   Võttes arvesse kõiki direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõigete 14 ja 15 kohaselt koostatud ja artikli 36 lõike 16 alusel vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Artiklis 24 osutatud väärtuse hindamine, mis ei vasta artikli 25 lõikes 2 sätestatud nõuetele, loetakse esialgseks väärtuse hindamiseks.

Esialgne hindamine sisaldab täiendava kahjumi puhvrit ja selle asjakohast põhjendust.

2.   Kui kriisilahendusasutus võtab kriisilahenduse meetmed esialgse väärtuse hindamise põhjal, tagavad nad, et nii kiiresti kui võimalik viiakse läbi lõplik väärtuse hindamine.

Kriisilahendusasutus tagab, et esimeses lõigus osutatud lõplik väärtuse hindamine:

3.   Juhul kui keskse vastaspoole vara hinnanguline netoväärtus on lõpliku väärtuse hindamise kohaselt suurem kui keskse vastaspoole vara hinnanguline netoväärtus esialgse väärtuse hindamise kohaselt, võib kriisilahendusasutus:

4.   Võttes arvesse kõiki direktiivi 2014/59/EL artikli 36 lõike 15 kohaselt koostatud regulatiivseid tehnilisi standardeid, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse käesoleva artikli lõike 1 kohaldamise eesmärgil metoodika, mille abil arvutada täiendava kahjumi puhver, mis tuleb lisada esialgsele väärtuse hindamisele.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Kriisilahendusasutus võtab artiklis 21 osutatud kriisilahenduse meetmeid, rakendades järgnevaid kriisilahenduse vahendeid kas eraldi või mis tahes kombinatsioonis:

2.   Süsteemse kriisi korral võib liikmesriik viimase abinõuna anda erakorralist avaliku sektori finantstoetust, rakendades valitsuse stabiliseerimisvahendeid kooskõlas artiklitega 45, 46 ja 47, eeldusel et on saadud eelnev ja lõplik heakskiit liidu riigiabi raamistiku alusel ning kui on ette nähtud usaldusväärne kord rahaliste vahendite õigeaegseks ja täielikuks sissenõudmiseks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 10.

3.   Enne lõikes 1 osutatud vahendite rakendamist pöörab kriisilahendusasutus täitmisele:

Kriisilahendusasutus võib punktides a ja b osutatud lepingulised kohustused pöörata täitmisele osaliselt, kui kõnealuseid lepingulisi kohustusi ei ole võimalik pöörata täitmisele täies ulatuses mõistliku aja jooksul.

4.   Erandina lõikest 3 võib kriisilahendusasutus hoiduda asjaomaste olemasolevate ja täitmata kohustuste osalisest või täielikust täitmisele pööramisest, et vältida märkimisväärset negatiivset mõju finantssüsteemile või ulatuslikku negatiivse mõju ülekandumist või kui kriisilahenduse eesmärkide õigeaegseks saavutamiseks on kohasem rakendada lõikes 1 osutatud vahendeid.

5.   Kui kriisilahendusasutus hoidub käesoleva artikli lõike 3 teises lõigus või lõikes 4 sätestatud olemasolevate ja täitmata kohustuste osalisest või täielikust täitmisele pööramisest, võib kriisilahendusasutus pöörata allesjäänud kohustused täitmisele 18 kuu jooksul pärast seda, kui keskne vastaspool loetakse maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks vastavalt artiklile 22, eeldusel et kõnealuste kohustuste täitmisele pööramisest hoidumise põhjused enam ei kehti. Kriisilahendusasutus teavitab kliirivat liiget ja teist lepingupoolt allesjäänud kohustuse täitmisele pööramisest kolm kuni kuus kuud ette. Allesjäänud kohustuste täitmisele pööramisest saadud tulu kasutatakse kasutatud avaliku sektori vahendite katmiseks.

Kriisilahendusasutus määrab pärast mõjutatud kliirivate liikmete ja kõigi teiste olemasolevaid ja täitmata kohustusi omavate isikute pädevate asutuste ja kriisilahendusasutustega konsulteerimist kindlaks, kas olemasolevate ja täitmata kohustuste täitmisele pööramisest hoidumise põhjused on lakanud kehtimast ning kas allesjäänud kohustused tuleks täitmisele pöörata. Kui kriisilahendusasutus kaldub kõrvale konsulteeritud asutuste väljendatud seisukohtadest, esitab ta selle kohta kirjalikult nõuetekohase põhjenduse.

Nõue täita allesjäänud kohustused käesolevas lõikes osutatud asjaoludel lisatakse keskse vastaspoole eeskirjadesse ja muudesse lepingupõhistesse kokkulepetesse.

6.   Kriisilahendusasutus võib nõuda, et keskne vastaspool hüvitaks kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele kahju, mis tuleneb neile kahjumi jaotamise vahendite kohaldamisest, kui see ületab kahju, mida kohustusi täitev kliiriv liige oleks kandnud keskse vastaspoole tegevuseeskirjadest tulenevate kohustuste alusel, tingimusel et kohustusi täitval kliirival liikmel oleks olnud artiklis 62 osutatud õigus vahe hüvitamisele.

Esimeses lõigus osutatud hüvitis võib olla omandiõiguse instrumentide, võlainstrumentide või keskse vastaspoole tulevase kasumi suhtes olevat nõuet tunnustavate instrumentide vormis.

Igale kohustusi täitvale mõjutatud kliirivale liikmele emiteeritud instrumentide summa peab olema proportsionaalne esimeses lõigus osutatud ülemäärase kahjuga. Selle puhul peab võtma arvesse kliiriva liikme mis tahes täitmata lepingulisi kohustusi keskse vastaspoole ees ning see tuleb arvata maha artiklis 62 osutatud õigusest vahe hüvitamisele.

Instrumentide summa põhineb artikli 24 lõike 3 alusel läbi viidud väärtuse hindamisel.

7.   Kui rakendatakse mõnda valitsuse stabiliseerimisvahendit, kasutab kriisilahendusasutus enne valitsuse stabiliseerimisvahendi rakendamist või sellega samal ajal omandiõiguse instrumentide ja võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste allahindamise ja konverteerimise õigust.

Kui kliirivad liikmed kannavad finantskahju muu kriisilahenduse vahendi kui allahindamise ja konverteerimise vahendi rakendamise tulemusena, kasutab kriisilahendusasutus vahetult enne kriisilahenduse vahendi rakendamist või sellega samal ajal omandiõiguse instrumentide ja võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste allahindamise ja konverteerimise õigust, välja arvatud juhul, kui muu järjekord minimeeriks kõrvalekaldeid artiklis 60 sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttest ja võimaldaks kriisilahenduse eesmärke paremini saavutada.

8.   Kui rakendatakse ainult käesoleva artikli lõike 1 punktides c ja d osutatud kriisilahenduse vahendeid ning kooskõlas artiklitega 40 ja 42 kantakse üle vaid osa kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole varast, õigustest või kohustustest, likvideeritakse järelejäänud osa sellest kesksest vastaspoolest tavalises maksejõuetusmenetluses.

9.   Liikmesriigi maksejõuetusõiguse norme, mis käsitlevad võlausaldajaid kahjustavate õigustoimingute tühistamist või kehtetust, ei kohaldata vara, õiguste ja kohustuste üleandmisele keskselt vastaspoolelt, kelle suhtes rakendatakse kriisilahenduse vahendeid või valitsuse finantsstabiilsusvahendeid.

10.   Liikmesriigid nõuavad asjakohase ajavahemiku jooksul sisse kõik käesoleva peatüki 7. jaos osutatud valitsuse finantsstabiilsusvahendina kasutatud avaliku sektori vahendid ning kriisilahendusasutused nõuavad sisse kõik nende poolt kriisilahenduse vahendite või kriisilahendusõiguste rakendamiega seoses kantud mõistlikud kulud. Sellised vahendid ja kulud nõutakse sisse muu hulgas:

11.   Kriisilahenduse vahendite rakendamisel tagavad kriisilahendusasutused artikliga 25 kooskõlas oleva väärtuse hindamise põhjal sobitatud portfelli taastamise, kahjumi täieliku jaotamise, keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole eelrahastatud vahendite taastamise ja keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole rekapitaliseerimise.

Kriisilahendusasutused tagavad keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole eelrahastatud vahendite taastamise ja rekapitaliseerimise, nagu on osutatud esimeses lõigus, määral, mis on piisav, et taastada keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole suutlikkus täita tegevusloa tingimusi ning jätkata oma kriitiliste funktsioonide täitmist, võttes arvesse keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuseeskirju.

Olenemata muude kriisilahenduse vahendite rakendamisest võivad kriisilahendusasutused rakendada keskse vastaspoole rekapitaliseerimiseks artiklites 30 ja 31 osutatud vahendeid.

1.   Kriisilahendusasutus rakendab positsioonide jaotamise vahendit kooskõlas artikliga 29 ning kahjumi jaotamise vahendeid kooskõlas artiklitega 30 ja 31.

2.   Kriisilahendusasutus rakendab lõikes 1 osutatud vahendeid kliirimisteenustega seotud lepingute ja kesksele vastaspoolele nende teenustega seoses antud tagatise puhul.

3.   Kriisilahendusasutus rakendab artiklis 29 osutatud positsioonide jaotamise vahendit selleks, et taastada keskse vastaspoole või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole sobitatud portfell, kui see on vajalik.

Kriisilahendusasutus rakendab artiklites 30 ja 31 osutatud kahjumi jaotamise vahendeid mis tahes järgmisel eesmärgil:

Kriisilahendusasutus võib rakendada artiklis 30 osutatud kahjumi jaotamise vahendit kohustuste mittetäitmisest ja muust kui kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahjumi puhul. Kui artiklis 30 osutatud kahjumi jaotamise vahendit rakendatakse muu kui kohustuste mittetäitmisest tuleneva kahjumi puhul, rakendatakse seda üksnes kogusummani, mis on võrdväärne kohustusi täitvate kliirivate liikmete osamaksega keskse vastaspoole tagatisfondidesse ning mis jaotatakse kliirivate liikmete vahel proportsionaalselt nende tagatisfondi osamaksetega.

4.   Kriisilahendusasutused ei rakenda käesoleva määruse artiklites 30 ja 31 osutatud kahjumi jaotamise vahendeid seoses määruse (EL) nr 648/2012 artikli 1 lõigetes 4 ja 5 osutatud üksustega.

1.   Kriisilahendusasutus võib lõpetada mõned või kõik järgnevad kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole lepingud:

Kriisilahendusasutus lõpetab käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud lepingud ainult juhul, kui ei ole toimunud nendest lepingutest tuleneva vara ja positsioonide ülekandmist määruse (EL) nr 648/2012 artikli 48 lõigete 5 ja 6 tähenduses.

Kriisilahendusasutus lõpetab esimese lõigu kohast õigust kasutades esimese lõike punktides a, b ja c osutatud lepingud sarnasel viisil, diskrimineerimata nende lepingute vastaspooli, välja arvatud lepingulised kohustused, mille täitmist ei ole võimalik tagada mõistliku aja jooksul.

2.   Kriisilahendusasutus teavitab kõiki asjaomaseid kliirivaid liikmeid kuupäevast, mil lõpetatakse lõikes 1 osutatud leping.

3.   Enne lõikes 1 osutatud lepingute lõpetamist teeb kriisilahendusasutus järgmist:

Kliirivad liikmed teavitavad põhjendamatu viivituseta oma kliente sellise vahendi rakendamisest ja sellest, kuidas see rakendamine neid mõjutab.

4.   Lõike 3 punktis a osutatud väärtuse hindamine peab võimalikult suurel määral põhinema õiglasel turuhinnal, mis on kindlaks määratud keskse vastaspoole eeskirjade ja kokkulepete alusel, välja arvatud juhul, kui kriisilahendusasutus peab vajalikuks mõne muu asjakohase hinna leidmise meetodi kasutamist.

5.   Kui kohustusi täitev kliiriv liige ei suuda maksta kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 kindlaksmääratud netosummat, võib kriisilahendusasutus käesoleva määruse artiklit 21 arvesse võttes nõuda, et keskne vastaspool käsitaks kohustusi täitvat kliirivat liiget kohustusi mittetäitva kliiriva liikmena ning kasutaks tema poolt makstud alustamise tagatist ja tagatisfondi osamakset kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 45.

6.   Kui kriisilahendusasutus on lõpetanud ühe või mitu lõikes 1 osutatud liiki lepingut, võib ta ajutiselt keelata kesksel vastaspoolel kliirida uusi lepinguid, mis on lõpetatud lepinguga sama liiki.

Kriisilahendusasutus võib lubada kesksel vastaspoolel sellist liiki lepingute kliirimist jätkata ainult juhul, kui täidetud on järgnevad tingimused:

7.   ESMA annab hiljemalt 12. veebruariks 2022 kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 16 välja suunised, milles täpsustatakse metoodika, mida kriisilahendusasutus kasutab käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud väärtuse hindamiseks.

1.   Kriisilahendusasutus võib vähendada kesksel vastaspoolel kohustusi täitvate kliirivate liikmete ees olevate maksekohustuste summat, kui sellised kohustused tulenevad tulust, mis kuulub maksmisele vastavalt keskse vastaspoole muutuvtagatise maksmise või sama majandusliku mõjuga makse tegemise protsessidele.

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud maksekohustuste vähendamise arvutamiseks kasutab kriisilahendusasutus võrdsel kohtlemisel põhinevat jaotusmehhanismi, mis on artikli 24 lõike 3 kohases väärtuse hindamises kindlaks määratud ja millest on kliirivatele liikmetele kohe kriisilahenduse vahendi rakendamisel teada antud. Kliirivad liikmed teavitavad põhjendamatu viivituseta oma kliente sellise vahendi rakendamisest ja sellest, kuidas see neid mõjutab. Iga kliiriva liikme puhul vähendatav kogu netotulu on proportsionaalne keskse vastaspoole võlgnetavate summadega.

3.   Makstava tulu väärtuse vähendamine jõustub ning on keskse vastaspoole ja mõjutatud kliirivate liikmete jaoks siduv hetkest, mil kriisilahendusasutus võtab kriisilahenduse meetmed.

4.   Kohustusi täitev kliiriv liige ei saa järgnevates keskse vastaspoole või tema õigusjärglasest ettevõtja vastastes menetlustes esitada nõudeid, mis tulenevad lõikes 1 osutatud maksekohustuste vähendamisest.

Käesoleva lõike esimene lõik ei takista kriisilahendusasutustel nõudmast, et keskne vastaspool maksaks kliirivatele liikmetele hüvitist, kui selgub, et artikli 26 lõikes 1 osutatud esialgsel väärtuse hindamisel põhineva vähendamise ulatus on suurem kui artikli 26 lõikes 2 osutatud lõplikul väärtusel põhinev nõutav vähendamine.

5.   Kui kriisilahendusasutus vähendab makstava tulu väärtust ainult osaliselt, säilib kohustusi täitval kliirival liikmel õigus ülejäänud osale tasumisele kuuluvast summast.

6.   Keskne vastaspool lisab oma tegevuseeskirjadesse viite lõikes 1 osutatud maksekohustuste vähendamise õigusele, lisaks muudele sarnastele kokkulepetele, mis on tegevuseeskirjades finantsseisundi taastamise etapis ette nähtud, ning tagab selliste lepingupõhiste kokkulepete sõlmimise, mis võimaldavad kriisilahendusasutusel kasutada talle käesolevast artiklist tulenevaid õigusi.

1.   Kriisilahendusasutus võib nõuda, et kohustusi täitvad kliirivad liikmed teeksid kesksele vastaspoolele rahalise makse, mille maksimaalne suurus on võrdne nende kahekordse osamaksega keskse vastaspoole tagatisfondi. Rahalise makse tegemise kohustus lisatakse keskse vastaspoole eeskirjadesse ja muudesse lepingupõhistesse kokkulepetesse kriisilahendusel sissenõutavate rahaliste maksete vahendina, ning nende maksete sissenõudmise õigus jäetakse kriisilahendusmenetluse raames kriisilahendusmeetme võtnud kriisilahendusasutusele. Kui kriisilahendusasutus nõuab sisse tagatisfondi osamaksest suurema summa, teeb ta seda, olles eelnevalt koostöös kohustusi täitvate kliirivate liikmete kriisilahendusasutustega hinnanud kõnealuse vahendi mõju kohustusi täitvatele kliirivatele liikmetele ja liikmesriikide finantsstabiilsusele.

Kui kesksel vastaspoolel on mitu tagatisfondi ning vahendit rakendatakse kohustuste mittetäitmise tõttu, on esimeses lõigus osutatud rahalise makse suurus seotud kliiriva liikme osamakse suurusega mõjutatud kliirimisteenuse või varaklassi tagatisfondi.

Kui kesksel vastaspoolel on mitu tagatisfondi ja vahendit rakendatakse muu kui kohustuste mittetäitmise tõttu, on esimeses lõigus osutatud rahalise makse suurus seotud kliiriva liikme osamakse suurusega kõikidesse keskse vastaspoole tagatisfondidesse.

Kriisilahendusasutus võib kasutada kriisilahendusel sissenõutavate rahaliste maksete vahendit sõltumata sellest, kas kõik lepingulised kohustused, mis nõuavad kohustusi täitvate kliirivate liikmete poolt rahalisi makseid, on ammendatud.

Kriisilahendusasutus määrab kindlaks iga kohustusi täitva kliiriva liikme rahalise makse summa, mis on proportsionaalne tema osamaksega tagatisfondi kuni esimeses lõigus osutatud ulatuses.

Kriisilahendusasutus võib nõuda, et keskne vastaspool hüvitaks kliirivatele liikmetele kriisilahendusel sissenõutud rahalise makse ülemäärase summa, kui selgub, et artikli 26 lõike 1 kohasel esialgsel väärtuse hindamisel põhinevate kriisilahendusel sissenõutud rahaliste maksete tase on suurem kui artikli 26 lõikes 2 osutatud lõpliku väärtuse hindamisel põhinev nõutav tase.

2.   Kui kohustusi täitev kliiriv liige nõutavat summat ei maksa, võib kriisilahendusasutus nõuda, et keskne vastaspool käsitaks asjaomast kliirivat liiget kohustusi mittetäitva kliiriva liikmena ning kasutaks tema poolt tasutud alustamise tagatist ja tagatisfondi osamakset kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikliga 45 kuni nõutava summa ulatuses.

1.   Kriisilahendusasutus rakendab kooskõlas artikliga 33 allahindamise ja konverteerimise vahendit seoses omandiõiguse instrumentide ja võlainstrumentidega, mille on emiteerinud kriisilahendusmenetluses olev keskne vastaspool, või muude tagamata kohustustega, et katta kahjum, rekapitaliseerida asjaomane keskne vastaspool või sildasutusena toimiv keskne vastaspool või toetada ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamist.

2.   Artikli 24 lõike 3 alusel läbiviidud väärtuse hindamise põhjal määrab kriisilahendusasutus kindlaks järgmise:

1.   Kriisilahendusasutus rakendab allahindamise ja konverteerimise vahendit vastavalt nõuete rahuldamisjärkudele tavalises maksejõuetusmenetluses.

2.   Enne võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste põhisumma vähendamist või konverteerimist vähendab kriisilahendusasutus omandiõiguse instrumentide nimiväärtust proportsionaalselt kahjumiga ja vajaduse korral kuni kogu nende väärtuse ulatuses.

Juhul kui vastavalt artikli 24 lõike 3 kohaselt läbiviidud väärtuse hindamisele jääb keskse vastaspoole vara ja kohustuste netoväärtus pärast omandiõiguse instrumentide nimiväärtuse vähendamist positiivseks, tühistab või lahjendab (vastavalt asjaoludele) kriisilahendusasutus sellised omandiõiguse instrumendid.

3.   Kriisilahendusasutus vähendab võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste põhisummat, konverteerib selle või teeb mõlemat ulatuses, mis on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks, ja vajaduse korral kuni nende instrumentide või kohustuste kogu väärtuse ulatuses.

4.   Kriisilahendusasutus ei rakenda allahindamise ja konverteerimise vahendit järgmiste kohustuste suhtes:

5.   Omandiõiguse instrumendi nimiväärtuse või võlainstrumendi või muude tagamata kohustuste põhisumma vähendamisel kehtivad järgmised tingimused:

Esimese lõigu punkt a ei takista kriisilahendusasutustel kohaldamast üleshindamismehhanismi, et maksta hüvitist võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste ja seejärel omandiõiguse instrumentide omanikele, kui selgub, et artikli 26 lõikes 1 osutatud esialgsel väärtuse hindamisel põhineva allahindamise ulatus on suurem kui artikli 26 lõikes 2 osutatud lõplikul väärtuse hindamisel põhinevad nõutavad summad.

6.   Võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste konverteerimisel vastavalt lõikele 3 võib kriisilahendusasutus nõuda keskselt vastaspoolelt omandiõiguse instrumentide emiteerimist või üleandmist võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste omanikele.

7.   Kriisilahendusasutus konverteerib lõike 3 kohaselt võlainstrumente või muid tagamata kohustusi ainult juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

Pärast võlainstrumentide või muude tagamata kohustuste konverteerimist omandiõiguse instrumentideks tuleb viimased konverteerimise järel viivitamata märkida või üle kanda.

8.   Lõike 7 kohaldamisel tagab kriisilahendusasutus keskse vastaspoole kriisilahenduse kava koostamise ja haldamise kontekstis ning osana keskse vastaspoole kriisilahenduskõlblikkust pärssivate asjaolude kõrvaldamise õigusest, et kesksel vastaspoolel on võimalik mis tahes hetkel emiteerida vajalik arv omandiõiguse instrumente.

1.   Artikli 32 lõike 1 kohaldamisel nõuab pädev asutus, et keskne vastaspool säilitaks alati piisava arvu omandiõiguse instrumente, et tagada, et kesksel vastaspoolel oleks võimalik emiteerida piisav arv uusi omandiõiguse instrumente ja et omandiõiguse instrumentide emiteerimine või nendeks konverteerimine oleks tulemuslik.

2.   Kriisilahendusasutus rakendab allahindamise ja konverteerimise vahendit sõltumatult kõigist keskse vastaspoole asutamislepingu või põhikirja sätetest, sealhulgas sätted aktsionäride ostueesõiguste või aktsionäridelt kapitali suurendamiseks nõusoleku saamise nõuete kohta.

1.   Ühe kuu jooksul pärast artiklis 32 osutatud vahendite rakendamist vaatab keskne vastaspool läbi oma maksejõuetuse põhjused ja esitab selle tulemused kriisilahendusasutusele koos artikli 37 kohase ettevõtte reorganiseerimise kavaga. Kui kohaldatakse liidu riigiabi raamistikku, peab selline kava, sealhulgas pärast artikli 38 kohaste muudatuste tegemist ning nagu seda rakendatakse vastavalt artiklile 39, olema kooskõlas restruktureerimiskavaga, mis kesksel vastaspoolel tuleb kõnealuse raamistiku kohaselt komisjonile esitada.

Kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks, võib kriisilahendusasutus pikendada esimeses lõigus osutatud tähtaega kõige rohkem kahe kuuni.

2.   Kui liidu riigiabi raamistiku alusel tuleb esitada restruktureerimiskava, ei mõjuta ettevõtte reorganiseerimise kava esitamine tähtaega, mis on selles raamistikus sätestatud kõnealuse restruktureerimiskava esitamiseks.

3.   Kriisilahendusasutus esitab läbivaatamise tulemused ja ettevõtte reorganiseerimise kava ning iga muudetud kava kooskõlas artikliga 38 pädevale asutusele ja kriisilahenduse kolleegiumile.

1.   Artiklis 36 osutatud ettevõtte reorganiseerimise kavaga kehtestatakse meetmed, mille eesmärk on keskse vastaspoole või tema tegevuse osa pikaajalise elujõulisuse taastamine mõistliku aja jooksul. Kõnealused meetmed põhinevad realistlikel eeldustel majanduslike ja finantsturutingimuste kohta, milles keskne vastaspool tegutseb.

Ettevõtte reorganiseerimise kavas võetakse arvesse finantsturgude hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid ning see kajastab parima ja halvima stsenaariumi eeldusi, sealhulgas sündmuste kombinatsiooni keskse vastaspoole peamiste nõrkuste väljaselgitamiseks. Eeldusi võrreldakse kogu sektori asjakohaste näitajatega.

2.   Ettevõtte reorganiseerimise kava sisaldab vähemalt järgmisi elemente:

3.   Keskse vastaspoole pikaajalise elujõulisuse taastamise eesmärgil võetavad meetmed võivad hõlmata järgmist:

4.   ESMA töötab hiljemalt 12. veebruariks 2023 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse minimaalseid elemente, mis tuleks lõike 2 kohaselt ettevõtte reorganiseerimise kavasse lisada.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Kriisilahendusasutus ja pädev asutus annavad ühe kuu jooksul pärast keskse vastaspoole poolt ettevõtte reorganiseerimise kava esitamist kooskõlas artikli 36 lõikega 1 hinnangu selle kohta, kas kavaga ette nähtud meetmed suudaksid usaldusväärselt taastada keskse vastaspoole pikaajalise elujõulisuse.

Kui kriisilahendusasutus ja pädev asutus on veendunud, et kava abil on võimalik keskse vastaspoole pikaajaline elujõulisus taastada, kiidab kriisilahendusasutus kava heaks.

2.   Kui kriisilahendusasutus või pädev asutus ei ole veendunud, et kavaga ettenähtud meetmete abil on võimalik keskse vastaspoole pikaajaline elujõulisus taastada, teavitab kriisilahendusasutus keskset vastaspoolt kavas esinevatest probleemidest ning nõuab, et keskne vastaspool esitaks kahe nädala jooksul pärast teavitust muudetud kava, milles kõnealused probleemid on lahendatud.

3.   Kriisilahendusasutus ja pädev asutus hindavad uuesti esitatud kava ning kriisilahendusasutus annab ühe nädala jooksul pärast kava kättesaamist kesksele vastaspoolele teada, kas probleemid on asjakohaselt lahendatud või on vaja täiendavaid muudatusi.

4.   ESMA töötab hiljemalt 12. veebruariks 2023 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada kriteeriume, millele ettevõtte reorganiseerimise kava peab vastama, et kriisilahendusasutus selle lõike 1 kohaselt heaks kiidaks.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Keskne vastaspool rakendab ettevõtte reorganiseerimise kava ning esitab nõudmise korral ja vähemalt iga kuue kuu tagant kriisilahendusasutusele ja pädevale asutusele aruande kõnealuse kava rakendamise edenemise kohta.

2.   Kriisilahendusasutus võib kokkuleppel pädeva asutusega nõuda, et keskne vastaspool muudaks kava, kui see on vajalik artikli 37 lõikes 1 osutatud eesmärgi saavutamiseks.

1.   Kriisilahendusasutus võib anda üle omandajale, kes ei ole sildasutusena toimiv keskne vastaspool,

Esimeses lõigus osutatud üleandmine toimub, küsimata selleks keskse vastaspoole aktsionäride või mis tahes kolmanda isiku nõusolekut, kes ei ole omandaja, ning sellele ei laiene äriühinguõiguses või väärtpabereid käsitlevas õiguses sätestatud menetlusnormid, välja arvatud artiklis 41 sätestatud menetlusnormid.

2.   Lõike 1 kohane üleandmine toimub äritingimustel, asjaolusid arvesse võttes ja vastavalt liidu riigiabi raamistikule.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel võtab kriisilahendusasutus kõik mõistlikud meetmed, et saavutada äritingimused, mis vastavad artikli 24 lõike 3 kohaselt läbi viidud väärtuse hindamisele.

3.   Kui artikli 27 lõikest 10 ei tulene teisiti, saavad omandaja vastusooritusest kasu:

4.   Omandaja poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 tehtud vastusooritus jaotatakse järgmiselt:

Vastusoorituse ülejäänud osa jaotatakse seejärel vastavalt nõuete rahuldamisjärkudele tavalises maksejõuetusmenetluses.

5.   Kriisilahendusasutus võib kasutada lõikes 1 osutatud üleandmise õigust rohkem kui ühe korra, et anda üle täiendavad keskse vastaspoole emiteeritud omandiõiguse instrumendid või vajaduse korral keskse vastaspoole vara, õigused või kohustused.

6.   Omandaja nõusolekul võib kriisilahendusasutus anda omandajale üle antud vara, õigused või kohustused tagasi kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele või anda omandiõiguse instrumendid tagasi nende algsetele omanikele.

Kui kriisilahendusasutus kasutab esimeses lõigus osutatud üleandmise õigust, on kriisilahendusmenetluses olev keskne vastaspool või algsed omanikud kohustatud võtma kõik sellised varad, õigused või kohustused või omandiõiguse instrumendid tagasi.

7.   Lõike 1 kohane üleandmine toimub sõltumata sellest, kas omandajal on luba omandamisest tulenevaid teenuseid osutada ja tegevusi jätkata.

Kui omandajal ei ole luba omandamisest tulenevate teenuste osutamiseks ja tegevuste jätkamiseks, viib kriisilahendusasutus pädeva asutusega konsulteerides läbi omandaja hoolsusauditi ning tagab, et omandajal on professionaalne ja tehniline suutlikkus omandatud keskse vastaspoole funktsioonide täitmiseks ning et ta taotleb tegevusluba nii kiiresti kui võimalik, ent hiljemalt kuu aja jooksul pärast ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamist. Pädev asutus tagab, et kõik sellised tegevusloa taotlused vaadatakse läbi kiirkorras.

8.   Kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud omandiõiguse instrumentide üleandmise tulemusena toimub määruse (EL) nr 648/2012 artikli 31 lõike 2 kohane olulise osaluse omandamine või selle suurendamine, viib pädev asutus läbi kõnealuses artiklis osutatud hindamise, tehes seda sellise aja jooksul, mis ei lükka edasi ettevõtte võõrandamise vahendi rakendamist ega takista kriisilahenduse meetmetega taotletavate asjaomaste kriisilahenduse eesmärkide saavutamist.

9.   Kui pädev asutus ei ole lõikes 8 osutatud hindamist lõpule viinud omandiõiguse instrumentide üleandmise jõustumise kuupäevaks, kohaldatakse järgmist:

10.   Et kasutada teenuste osutamise õigust kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012, käsitatakse omandajat kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole tegevust jätkavana ning omandaja võib jätkuvalt kasutada üle antud vara, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahendusmenetluses olev keskne vastaspool.

11.   Lõikes 1 osutatud omandajal ei takistata kasutamast keskse vastaspoole õigusi olla makse- ja arveldussüsteemide või muude seotud finantsturutaristute või kauplemiskohtade liige ja omada neile juurdepääsu, eeldusel et omandaja täidab selliste süsteemide, taristute või kauplemiskohtade liikmesuse või nendes osalemise kriteeriume.

Olenemata esimesest lõigust ei keelata omandajale juurdepääsu makse- ja arveldussüsteemidele või muudele seotud finantsturutaristutele või kauplemiskohtadele põhjusel, et omandajal ei ole reitinguagentuuri reitingut või et see reiting ei vasta reitingutasemetele, mida nõutakse sellistele süsteemidele, taristutele või kauplemiskohtadele juurdepääsu andmiseks.

Kui omandaja ei täida esimeses lõigus osutatud kriteeriume, võib ta jätkuvalt kasutada keskse vastaspoole õigusi olla selliste süsteemide, muude taristute või kauplemiskohtade liige ning omada neile juurdepääsu kriisilahendusasutuse poolt kindlaks määratud ajavahemiku vältel. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui 12 kuud.

12.   Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ei ole kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole aktsionäridel, võlausaldajatel, kliirivatel liikmetel ja klientidel ning muudel kolmandatel isikutel, kelle vara, õigusi või kohustusi ei ole üle antud, üle antud vara, õiguste või kohustuste suhtes või nendega seoses mingeid õigusi.

1.   Kui kriisilahendusasutus rakendab keskse vastaspoole puhul ettevõtte võõrandamise vahendit, reklaamib ta seda osa keskse vastaspoole varast, õigustest, kohustustest või omandiõiguse instrumentidest, mille ta kavatseb üle anda, või korraldab selle turundamise. Vara, õiguste ja kohustuste kogumeid võib turundada eraldi.

2.   Ilma et see piiraks liidu riigiabi raamistiku kohaldamist, toimub lõikes 1 osutatud turundamine vastavalt järgmistele kriteeriumidele:

Esimeses lõigus osutatud kriteeriumid ei takista kriisilahendusasutust võtmast ühendust konkreetsete võimalike omandajatega.

3.   Erandina lõigetest 1 ja 2 võib kriisilahendusasutus rakendada ettevõtte võõrandamise vahendit turundamise nõuet täitmata või võib vara, õigusi, kohustusi või omandiõiguse instrumente turundada, kui ta teeb kindlaks, et nende nõuete täitmine tõenäoliselt pärsiks ühe või mitme kriisilahenduse eesmärgi saavutamist, sealhulgas, kui sellest tuleneb oluline oht finantsstabiilsusele.

1.   Kriisilahendusasutus võib sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele üle anda järgneva:

Esimeses lõigus osutatud üleandmine võib toimuda, küsimata selleks kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole aktsionäride või mis tahes kolmanda isiku, kes ei ole sildasutusena toimiv keskne vastaspool, nõusolekut, ning sellele ei laiene äriühinguõiguses või väärtpabereid käsitlevas õiguses sätestatud menetlusnormid, välja arvatud artiklis 43 sätestatud menetlusnormid.

2.   Sildasutusena toimiv keskne vastaspool on juriidiline isik:

3.   Sildasutusena toimiva keskse vastaspoole vahendiga tagab kriisilahendusasutus, et sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele üle antud kohustuste koguväärtus ei ületa kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole üle antud õiguste ja vara koguväärtust.

4.   Kui artikli 27 lõikest 10 ei tulene teisiti, saavad sildasutusena toimiva keskse vastaspoole vastusooritusest kasu:

5.   Sildasutusena toimiva keskse vastaspoole poolt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 4 tehtud vastusooritus jaotatakse järgmiselt:

Vastusoorituse ülejäänud osa jaotatakse seejärel vastavalt nõuete rahuldamisjärkudele tavalises maksejõuetusmenetluses.

6.   Kriisilahendusasutus võib kasutada lõikes 1 osutatud üleandmise õigust rohkem kui ühe korra, et anda täiendavalt üle keskse vastaspoole emiteeritud omandiõiguse instrumente või tema vara, õigusi või kohustusi.

7.   Kriisilahendusasutus võib anda sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele üle antud vara, õigused või kohustused tagasi kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele või anda omandiõiguse instrumendid tagasi nende algsetele omanikele, kui selline üleandmine on sõnaselgelt ette nähtud dokumendis, mille alusel lõikes 1 osutatud üleandmine toimub.

Kui kriisilahendusasutus kasutab esimeses lõigus osutatud üleandmise õigust, on kriisilahendusmenetluses olev keskne vastaspool või algsed omanikud kohustatud võtma tagasi kõik sellised varad, õigused, kohustused või omandiõiguse instrumendid, tingimusel et täidetud on käesoleva lõike esimeses lõigus või lõikes 8 sätestatud tingimused.

8.   Kui asjaomased omandiõiguse instrumendid, vara, õigused või kohustused ei kuulu üleandmise aluseks olevas dokumendis kindlaks määratud omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste klassi või ei vasta kõnealuste omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste või kohustuste suhtes kohaldatavatele üleandmise tingimustele, võib kriisilahendusasutus anda need sildasutusena toimivalt keskselt vastaspoolelt tagasi kriisilahendusmenetluses olevale kesksele vastaspoolele või algsetele omanikele.

9.   Lõigetes 7 ja 8 osutatud üleandmine võib toimuda mis tahes ajal ja see peab olema kooskõlas kõigi muude tingimustega, mis on üleandmise aluseks olevas dokumendis üleandmisega seoses kindlaks määratud.

10.   Kriisilahendusasutus võib omandiõiguse instrumente või vara, õigusi või kohustusi anda sildasutusena toimivalt keskselt vastaspoolelt üle kolmandale isikule.

11.   Et sildasutusena toimiv keskne vastaspool saaks kasutada teenuste osutamise õigust kooskõlas määrusega (EL) nr 648/2012, käsitatakse sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole tegevust jätkavana ning ta võib jätkuvalt kasutada üle antud vara, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahendusmenetluses olev keskne vastaspool.

Muudel eesmärkidel võivad kriisilahendusasutused nõuda, et sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt käsitataks kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole tegevust jätkavana ning et ta võiks jätkuvalt kasutada üle antud vara, õiguste või kohustuste suhtes kõiki õigusi, mida kasutas kriisilahendusmenetluses olev keskne vastaspool.

12.   Sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt ei takistata kasutamast keskse vastaspoole õigusi olla makse- ja arveldussüsteemide või mis tahes muude seotud finantsturutaristute või kauplemiskohtade liige ja omada neile juurdepääsu, eeldusel et ta täidab selliste süsteemide, finantsturutaristute või kauplemiskohtade liikmesuse või nendes osalemise kriteeriume.

Olenemata esimesest lõigust ei keelata sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele juurdepääsu makse- ja arveldussüsteemidele ning muudele finantsturutaristutele ja kauplemiskohtadele põhjusel, et sildasutusena toimival kesksel vastaspoolel ei ole reitinguagentuuri reitingut või et see reiting ei vasta reitingutasemetele, mida nõutakse sellistele süsteemidele, taristutele või kauplemiskohtadele juurdepääsu andmiseks.

Kui sildasutusena toimiv keskne vastaspool ei täida esimeses lõigus osutatud kriteeriume, võib sildasutusena toimiv keskne vastaspool jätkuvalt kasutada keskse vastaspoole õigust olla selliste süsteemide ning muude taristute ja kauplemiskohtade liige ning omada neile juurdepääsu kriisilahendusasutuse poolt kindlaksmääratud ajavahemiku vältel. See ajavahemik ei tohi olla pikem kui 12 kuud.

13.   Kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole aktsionäridel, võlausaldajatel, kliirivatel liikmetel ja klientidel ning muudel kolmandatel isikutel, kelle vara, õigusi või kohustusi ei ole sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele üle antud, ei ole õigust esitada nõudeid sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele üle antud varale, õigustele või kohustustele või nendega seoses või sildasutusena toimiva keskse vastaspoole juhtorgani või kõrgema juhtkonna vastu.

14.   Sildasutusena toimival kesksel vastaspoolel ei ole kohustusi ega vastutust kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole aktsionäride ega võlausaldajate ees ning sildasutusena toimiva keskse vastaspoole juhtorgan või kõrgem juhtkond ei vastuta kõnealuste aktsionäride ega võlausaldajate ees seoses oma tegevuse või tegevusetusega ametialaste kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui selline tegevus või tegevusetus kujutab endast rasket hooletust või tõsist üleastumist vastavalt kohaldatavale riigisisesele õigusele.

1.   Sildasutusena toimiv keskne vastaspool peab vastama kõigile järgmistele nõuetele:

2.   Kõiki liidu või liikmesriikide konkurentsireeglitest lähtuvaid piiranguid arvestades juhib sildasutusena toimiva keskse vastaspoole juhatus sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt eesmärgiga säilitada sildasutusena toimiva keskse vastaspoole kriitiliste funktsioonide jätkumine ja müüa sildasutusena toimiv keskne vastaspool või selle mis tahes vara, õigused ja kohustused ühele või enamale erasektori omandajale. Kõnealune müük toimub siis, kui turutingimused on soodsad, ja ajavahemiku jooksul, mis on sätestatud lõikes 5 ja, kui see on kohaldatav, lõikes 6.

3.   Kriisilahendusasutus teeb otsuse, et sildasutusena toimiv keskne vastaspool ei ole enam sildasutusena toimiv keskne vastaspool artikli 42 lõike 2 tähenduses, mis tahes järgmistel juhtudel:

4.   Enne sildasutusena toimiva keskse vastaspoole või selle vara, õiguste või kohustuste müüki reklaamib kriisilahendusasutus müügiks mõeldud elemente ning tagab, et neid turundatakse avalikult ja läbipaistvalt ning et nende kohta ei esitata sisuliselt eksitavat teavet.

Kriisilahendusasutus viib esimeses lõigus osutatud müügi läbi äritingimustel ning ei aseta ühtki võimalikku omandajat teistega võrreldes soodsamasse ega ebasoodsamasse olukorda.

5.   Kriisilahendusasutus lõpetab sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse kaks aastat pärast kuupäeva, mil toimus viimane üleandmine kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt.

Kui kriisilahendusasutus lõpetab sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse, taotleb ta pädevalt asutuselt sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

6.   Kriisilahendusasutus võib pikendada lõikes 5 osutatud tähtaega ühe või rohkema üheaastase ajavahemiku võrra, kui pikendamine on vajalik lõike 3 punktides a–d osutatud tulemuste saavutamiseks.

Lõikes 5 osutatud tähtaja pikendamise otsus peab olema põhjendatud ja sisaldama sildasutusena toimiva keskse vastaspoole olukorra üksikasjalikku hinnangut asjaomaste turutingimuste ja turuväljavaadete kontekstis.

7.   Kui sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevus lõpetatakse lõike 3 punktis d või e osutatud asjaoludel, likvideeritakse sildasutusena toimiv keskne vastaspool tavalises maksejõuetusmenetluses.

Kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, saavad sildasutusena toimiva keskse vastaspoole tegevuse lõpetamisest saadavast mis tahes tulust kasu selle aktsionärid.

Kui sildasutusena toimivat keskset vastaspoolt kasutatakse enam kui ühe kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole vara ja kohustuste üleandmiseks, jagatakse teises lõigus osutatud tulu vastavalt igalt kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoole üle antud varale ja kohustustele.

1.   Väga erakorralises süsteemse kriisi olukorras võivad liikmesriigid rakendada kooskõlas artiklitega 46 ja 47 keskse vastaspoole kriisilahenduseks valitsuse stabiliseerimisvahendeid üksnes juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

Valitsuse stabiliseerimisvahendite rakendamine toimub kooskõlas riigisisese õigusega kas pädeva ministeeriumi või valitsuse juhtimisel ja tihedas koostöös kriisilahendusasutusega või kriisilahendusasutuse juhtimisel.

2.   Valitsuse finantsstabiilsusvahendite rakendamiseks peavad pädevatel ministeeriumidel või valitsustel olema asjakohased kriisilahendusõigused, mis on täpsustatud artiklites 48–58, ning nad peavad tagama artiklite 52, 54 ja 72 järgimise.

3.   Lõike 1 punkti b kohaldamisel käsitatakse valitsuse finantsstabiilsusvahendite rakendamist viimase võimalusena, kui täidetud on vähemalt üks järgnevatest tingimustest:

1.   Avaliku sektori finantstoetust võidakse anda keskse vastaspoole rekapitaliseerimiseks omandiõiguse instrumentide vastu.

2.   Keskseid vastaspooli, kelle suhtes rakendatakse riigipoolse omakapitalitoetuse vahendit, juhitakse ärilistel alustel ja professionaalselt.

3.   Lõikes 1 osutatud omandiõiguse instrumendid müüakse erasektori omandajale niipea, kui kaubanduslikud ja finantsolud seda võimaldavad.

1.   Keskne vastaspool võidakse võtta ajutiselt riigi omandisse ühe või mitme omandiõiguse instrumendi üleandmise korraldusega, mille teeb liikmesriik ülevõtjale, kes on üks järgnevatest:

2.   Keskseid vastaspooli, kelle puhul rakendatakse ajutiselt riigi omandisse võtmise vahendit, juhitakse ärilisel alusel ja professionaalselt ning võttes arvesse kriisilahenduse kulude sissenõudmise võimalust, müüakse need erasektori omandajale niipea, kui kaubanduslikud ja finantsolud seda võimaldavad. Keskse vastaspoole müügiaja kindlaksmääramisel võetakse arvesse finantsolukorda ja asjaomaseid turutingimusi.

1.   Kriisilahendusasutusel on kõik kriisilahenduse vahendite tulemuslikuks rakendamiseks vajalikud õigused, sealhulgas kõik järgnevad õigused:

Kriisilahendusasutused võivad esimeses lõigus osutatud õigusi kasutada üksikult või nende ükskõik millises kombinatsioonis.

2.   Kui käesolevas määruses ja liidu riigiabi raamistikus ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata kriisilahendusasutuse suhtes lõikes 1 osutatud õiguste kasutamisel ühtegi järgnevatest nõuetest:

1.   Käesoleva määruse artikli 48 lõikes 1 osutatud õiguste kasutamisel võib kriisilahendusasutus samuti kasutada ükskõik millist järgnevatest kaasnevatest õigustest:

Käesoleva määrusega ette nähtud mis tahes õigust hüvitisele ei käsitata kohustuse või koormatisena esimese lõigu punkti a kohaldamisel.

2.   Kriisilahendusasutus võib näha ette talitluspidevuse tagamise korra, mis võimaldab tagada, et kriisilahenduse meede on tulemuslik ning omandaja või sildasutusena toimiv keskne vastaspool saab üle antud tegevust jätkata. Talitluspidevuse tagamise kord võib hõlmata järgmist:

3.   Käesoleva artikli lõike 1 punktiga d ja lõike 2 punktiga b ette nähtud õigused ei mõjuta:

1.   Kriisilahendusasutus võib ametisse nimetada ühe või mitu erihaldurit asendama kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole juhtorganit. Erihalduril peab olema piisavalt hea maine ja piisavad erialateadmised finantsteenuste, riskijuhtimise ja kliirimisteenuste alal kooskõlas määruse (EL) nr 648/2012 artikli 27 lõike 2 teise lõiguga.

2.   Erihalduril on kõik keskse vastaspoole aktsionäride ja juhtorgani õigused. Erihaldur kasutab kõnealuseid õigusi üksnes kriisilahendusasutuse kontrolli all. Kriisilahendusasutus võib seada erihalduri tegevusele piiranguid või nõuda teatavate tegevuste jaoks eelnevat nõusolekut.

Kriisilahendusasutus avalikustab lõikes 1 osutatud ametisse nimetamise ning ametisse nimetamise tingimused.

3.   Erihaldurit ei nimetata ametisse kauemaks kui üheks aastaks. Kriisilahendusasutus võib nimetatud ajavahemikku pikendada, kui see on vajalik kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks.

4.   Erihaldur võtab kõik vajalikud meetmed, et toetada kriisilahenduse eesmärkide saavutamist ning rakendada kriisilahendusasutuse võetud kriisilahenduse meetmeid. Vasturääkivuse või vastuolu korral on kõnealune seadusjärgne kohustus kõigi teiste keskse vastaspoole põhikirjast või riigisisesest õigusest tulenevate kohustuste suhtes ülimuslik.

5.   Erihaldur koostab tema ametisse nimetanud kriisilahendusasutusele selle määratud korrapäraste ajavahemike tagant ning erihalduri mandaadi alguses ja lõpus aruande. Kõnealustes aruannetes kirjeldatakse üksikasjalikult keskse vastaspoole finantsseisundit ja esitatakse võetud meetmete põhjused.

6.   Kriisilahendusasutus võib erihalduri igal ajal tagasi kutsuda. Ta kutsub erihalduri alati tagasi järgmistel juhtudel:

1.   Kriisilahendusasutus võib nõuda kriisilahendusmenetluses olevalt keskselt vastaspoolelt, ükskõik milliselt keskse vastaspoolega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvalt ettevõtjalt või ükskõik milliselt keskse vastaspoole kliirivalt liikmelt selliste teenuste osutamist ja vahendite andmist, mis on vajalikud, et omandaja või sildasutusena toimiv keskne vastaspool saaks talle üle antud tegevusega tulemuslikult tegeleda.

Esimest lõiku kohaldatakse sõltumata sellest, kas keskse vastaspoolega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja või keskse vastaspoole kliiriva liikme suhtes on algatatud tavaline maksejõuetusmenetlus või on ta ise kriisilahendusmenetluses.

2.   Kriisilahendusasutus võib pöörata täitmisele teiste liikmesriikide kriisilahendusasutuste poolt vastavalt lõikele 1 kehtestatud kohustused, kui kõnealuseid õigusi kasutatakse kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoolega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate suhtes või asjaomase keskse vastaspoole kliirivate liikmete suhtes.

3.   Lõikes 1 osutatud teenused ja vahendid ei hõlma üheski vormis finantstoetust.

4.   Lõikes 1 osutatud teenuseid osutatakse ja vahendeid antakse:

1.   Kui kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole omandiõiguse instrumendid, vara, õigused või kohustused asuvad muus liikmesriigis kui kriisilahendusasutuse liikmesriik või neid reguleeritakse muu liikmesriigi kui kriisilahendusasutuse liikmesriigi õigusega, toimub kõnealuste omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste ja kohustuste üleandmine või nendega seoses kriisilahenduse meetmete võtmine asjaomase muu liikmesriigi õiguse kohaselt.

2.   Muude asjaomaste liikmesriikide ametiasutused osutavad liikmesriigi kriisilahendusasutusele igakülgset abi selleks, et tagada omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste ja kohustuste üleandmine omandajale või sildasutusena toimivale kesksele vastaspoolele või tagada mis tahes muu kriisilahenduse meetme võtmine kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt.

3.   Aktsionäridel, võlausaldajatel ja kolmandatel isikutel, keda lõikes 1 osutatud omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste ja kohustuste üleandmine mõjutab, ei ole õigust üleandmist takistada, vaidlustada ega tühistada selle liikmesriigi õiguse alusel, kus vara asub või mille õiguse alusel omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste ja kohustuste üleandmist reguleeritakse.

4.   Kui liikmesriigi kriisilahendusasutus rakendab artiklites 28–32 osutatud kriisilahenduse vahendeid ning kui kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole lepingud, kohustused, omandiõiguse instrumendid või võlainstrumendid hõlmavad instrumente, lepinguid või kohustusi, mida reguleeritakse muu liikmesriigi õigusega, või kohustusi kõnealuses muus liikmesriigis asuvate võlausaldajate ees ja lepinguid kõnealuses muus liikmesriigis asuvate kliirivate liikmete ja, kui see on kohaldatav, nende klientidega, tagavad asjaomase muu liikmesriigi vastavad asutused, et võetakse kõik kõnealustest kriisilahenduse vahenditest tulenevad meetmed.

Esimese lõigu kohaldamisel on aktsionäridel, võlausaldajatel ning kliirivatel liikmetel ja, kui see on kohaldatav, nende klientidel, keda kõnealused kriisilahenduse vahendid mõjutavad, õigus vaidlustada instrumendi või kohustuse põhisumma või maksmisele kuuluva summa vähendamine või vastavalt vajadusele selle konverteerimine või restruktureerimine üksnes kriisilahendusasutuse liikmesriigi õiguse alusel.

5.   Kooskõlas kriisilahendusasutuse liikmesriigi õigusega kehtestatakse järgmised õigused ja kaitsemeetmed:

1.   Kui kriisilahenduse meede on seotud kolmandas riigis asuvate isikute vara või lepingutega või kolmanda riigi õigusega reguleeritavate omandiõiguse instrumentide, õiguste või kohustustega võib kriisilahendusasutus nõuda, et:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel nõuab kriisilahendusasutus keskselt vastaspoolelt, et ta tagaks, et tema lepingutesse ja muudesse kokkulepetesse kolmandates riikides asuvate või kolmanda riigi õigusega reguleeritavate kliirivate liikmete ning omandiõiguse instrumentide ja võlainstrumentide omanikega lisatakse säte, millega nad nõustuvad kriisilahendusasutuse poolt võetava mis tahes meetmega nende vara, lepingute, õiguste ja kohustuste suhtes, sealhulgas artiklite 28, 32, 55, 56 ja 57 kohaldamisega.

Kriisilahendusasutus võib nõuda, et keskne vastaspool tagaks sellise sätte lisamise oma lepingutesse ja muudesse kokkulepetesse muude kohustuste omanikega, kes asuvad kolmandas riigis või keda reguleeritakse kolmanda riigi õigusega. Kriisilahendusasutus võib nõuda, et keskne vastaspool esitaks talle sõltumatu õiguseksperdi põhjendatud arvamuse, milles kinnitatakse, et sellised sätted on õiguslikult täitmisele pööratavad ja tõhusad.

3.   Kui lõikes 1 osutatud kriisilahenduse meede ei jõustu, on kõnealune meede asjaomaste omandiõiguse instrumentide, vara, õiguste ja kohustuste suhtes kehtetu.

1.   Kriisiennetusmeedet või kriisilahenduse meedet, mis on võetud käesoleva määruse kohaselt, või kõnealuse meetme kohaldamisega vahetult seotud mis tahes sündmust ei käsitata maksejõuetusmenetlusena või täitmist tingiva sündmusena või kohustuste mittetäitmisena vastavalt kas direktiivi 98/26/EÜ, direktiivi 2002/47/EÜ või määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses, tingimusel et jätkatakse lepingust tulenevate materiaalõiguslike kohustuste täitmist, sealhulgas makse- ja üleandmiskohustuste täitmist ning tagatise andmist.

Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel käsitatakse kolmanda riigi kriisilahendusmenetlusi, mida tunnustatakse artikli 77 kohaselt või kriisilahendusasutuse vastava otsuse alusel, käesoleva määrusega kooskõlas võetud kriisilahenduse meetmena.

2.   Lõikes 1 osutatud kriisiennetusmeedet või kriisilahenduse meedet ei kasutata selleks, et:

1.   Kriisilahendusasutus võib peatada mõlema vastaspoole makse- või üleandmise kohustused seoses kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole sõlmitud lepingutega alates artikli 72 kohasest peatamisteate avaldamisest kuni avaldamisele järgneva tööpäeva lõpuni.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab tööpäeva lõpp keskööd kriisilahendusasutuse liikmesriigis.

2.   Kui makse- või üleandmise kohustus oleks tulnud täita peatamisperioodil, peab makse tegemine või üleandmine toimuma kohe pärast peatamisperioodi lõppu.

3.   Kriisilahendusasutus ei kasuta lõikes 1 osutatud õigust makse- ja üleandmise kohustuste suhtes süsteemide või süsteemikorraldajate ees, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil, muude kesksete vastaspoolte ega keskpankade ees.

1.   Kriisilahendusasutus võib takistada kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole tagatud nõuetega võlausaldajatel pöörata täitmisele tagatisest tulenevaid õigusi seoses kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole mis tahes varaga alates piiramisteate avaldamisest artikli 72 kohaselt kuni avaldamisele järgneva tööpäeva lõpuni.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab tööpäeva lõpp keskööd kriisilahendusasutuse liikmesriigis.

2.   Kriisilahendusasutus ei kasuta lõikes 1 osutatud õigust seoses süsteemide või süsteemikorraldajate, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil, ega muude kesksete vastaspoolte ja keskpankade mis tahes tagatisest tulenevate õigustega sellise vara suhtes, mille kriisilahendusmenetluses olev keskne vastaspool on pantinud või tagatiseks andnud.

1.   Kriisilahendusasutus võib peatada kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole mis tahes lepingupoole õiguse leping lõpetada alates artikli 72 kohasest lõpetamisteate avaldamisest kuni avaldamisele järgneva tööpäeva lõpuni, tingimusel et jätkatakse makse- ja üleandmiskohustuste täitmist ning tagatise andmist.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab tööpäeva lõpp keskööd kriisilahendusasutuse liikmesriigis.

2.   Kriisilahendusasutus ei kasutata lõikes 1 osutatud õigust seoses süsteemide või süsteemikorraldajatega, kes on määratud direktiivi 98/26/EÜ kohaldamise eesmärgil, ega muude kesksete vastaspoolte ja keskpankadega.

3.   Lepingupool võib kasutada kõnealusest lepingust tulenevat lõpetamisõigust enne lõikes 1 osutatud ajavahemiku lõppu, kui kõnealune lepingupool saab kriisilahendusasutuselt teate, et lepinguga hõlmatud õigusi ja kohustusi:

4.   Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teadet ei ole esitatud, võib lõpetamisõigust peatamisperioodi lõppedes kasutada vastavalt artiklile 54 järgmiselt:

1.   Kriisilahendusasutus võib teostada kontrolli kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole üle, et:

Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kontrolli võib kriisilahendusasutus teostada vahetult ise või kaudselt kriisilahendusasutuse poolt artikli 50 lõike 1 kohaselt ametisse nimetatud erihalduri kaudu.

2.   Kui kriisilahendusasutus teostab kontrolli keskse vastaspoole üle, ei käsitata kriisilahendusasutust liikmesriigi õiguse kohase varijuhi ega de facto juhina.

1.   Selleks et hinnata kooskõla artiklis 60 sätestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega, tagab kriisilahendusasutus, et nii kiiresti kui võimalik pärast kriisilahenduse meetme või meetmete rakendamist viib sõltumatu isik läbi väärtuse hindamise.

2.   Lõikes 1 osutatud väärtuse hindamine hõlmab järgmist:

3.   Lõike 2 punktis a osutatud kohtlemise arvutamisel tuleb lõikes 1 osutatud väärtuse hindamisel:

Esimese lõigu punktis c osutatud ajavahemiku pikkus peab kajastama kohaldatava maksejõuetusõiguse mõju ja asjaomaste netopositsioonide omadusi.

4.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väärtuse hindamist tuleb eristada artikli 24 lõike 3 kohasest väärtuse hindamisest.

5.   Võttes arvesse kõiki direktiivi 2014/59/EL artikli 49 lõike 5 ja artikli 74 lõike 4 kohaselt vastu võetud regulatiivseid tehnilisi standardeid, töötab ESMA välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse metoodika käesoleva artikli lõikes 1 osutatud väärtuse hindamiseks, sealhulgas sellise likvideerimisjärgse kahju arvutamiseks, mis tuleneks käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punktis c osutatud kuludest, kui keskne vastaspool oleks likvideeritud tavalises maksejõuetusmenetluses pärast kohaldatavate lepinguliste kohustuste ja tema tegevuseeskirjades sisalduvate muude kokkulepete täielikku rakendamist.

ESMA esitab kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Lepingupõhised kokkulepped, mis võimaldavad kliirivatel liikmetel kanda oma klientidele edasi kriisilahenduse vahendite negatiivsed tagajärjed, peavad sisaldama ka samaväärsel ja proportsionaalsel alusel klientide õigust hüvitisele, mida kliirivad liikmed saavad vastavalt artikli 27 lõikele 6, või sellise hüvitise raha ekvivalendile või tulule, mida nad saavad pärast artikli 62 kohase nõude esitamist, sellisel määral, mil see tulu on seotud klientide positsioonidega. Samu sätteid kohaldatakse ka lepingupõhistele kokkulepetele, mille on sõlminud kliendid ja kaudsed kliendid, kes pakuvad oma klientidele kaudseid kliirimisteenuseid.

2.   ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada läbipaistval viisil, niivõrd kui seda võimaldab lepingupõhiste kokkulepete konfidentsiaalsus, tingimused, mille alusel nõutakse lõikes 1 osutatud hüvitise, sellise hüvitise raha ekvivalendi või mis tahes muu tulu edasi kandmist, ning tingimused, mille alusel loetakse see proportsionaalseks.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt 12. veebruariks 2022.

Komisjonile antakse õigus võtta käesoleva määruse täiendamiseks vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

1.   Kriisilahendusasutus tagab, et kriisilahenduse vahendi rakendamine ei mõjuta direktiiviga 98/26/EÜ hõlmatud süsteemide toimimist ja eeskirju, kui kriisilahendusasutus:

2.   Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamisel tagab kriisilahendusasutus, et kriisilahenduse vahendi rakendamisel ei ole ühtegi järgnevatest tagajärgedest:

1.   Keskne vastaspool teavitab pädevat asutust, kui ta on arvamusel, et ta on maksejõuetu või tõenäoliselt jääb maksejõuetuks artikli 22 lõike 2 tähenduses.

2.   Pädev asutus teavitab kriisilahendusasutust kõigist lõike 1 alusel saadud teadetest ja kõigist finantsseisundi taastamise või muudest IV jaotise kohastest meetmetest, mille võtmist pädev asutus keskselt vastaspoolelt nõuab.

Pädev asutus teavitab kriisilahendusasutust mis tahes määruse (EL) nr 648/2012 artiklis 24 osutatud eriolukorrast seoses keskse vastaspoolega ja kõigist kõnealuse määruse artikli 48 kohaselt saadud teadetest.

3.   Kui pädev asutus või kriisilahendusasutus otsustab, et artikli 22 lõike 1 punktides a ja b või artikli 22 lõikes 3 osutatud tingimused on seoses keskse vastaspoolega täidetud, teavitab ta sellest põhjendamatu viivituseta järgmisi asutusi:

1.   Pädeva asutuse artikli 70 lõike 3 kohase teate saamise järel otsustab kriisilahendusasutus, kas kriisilahenduse meetmed on vajalikud.

2.   Otsus selle kohta, kas võtta keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse meetmed või mitte, sisaldab järgnevat teavet:

1.   Kriisilahendusasutus teavitab kriisilahenduse kolleegiumi kriisilahenduse meetmetest, mida ta kavatseb võtta. Kõnealuses teates märgitakse samuti ära see, kas kriisilahenduse meetmed kalduvad kõrvale kriisilahenduse kavast.

Võimalikult kiiresti pärast kriisilahenduse meetme võtmist teavitab kriisilahendusasutus kõiki järgmisi asutusi:

2.   Lõike 1 teises lõigus osutatud teade sisaldab koopiat korraldusest või dokumendist, mille alusel asjaomane meede võetakse, ning selles märgitakse kriisilahenduse meetme jõustumise kuupäev.

Kriisilahenduse kolleegiumile lõike 1 teise lõigu kohaselt saadetavas teates esitatakse kriisilahenduse kavast kõrvalekaldumise põhjused.

3.   Kriisilahenduse meetme võtmise aluseks oleva korralduse või dokumendi koopia või kokkuvõttev teade kriisilahenduse meetme mõju kohta ning, kui see on asjakohane, käesoleva määruse artiklites 55, 56 ja 57 osutatud peatamise või piiramise tingimused ja ajavahemik avaldatakse kõigis järgnevates kohtades:

4.   Kui omandiõiguse instrumendid või võlainstrumendid ei ole reguleeritud turul kauplemisele võetud, tagab kriisilahendusasutus, et lõikes 3 osutatud korraldust tõendavad dokumendid saadetakse kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole omandiõiguse instrumentide omanikele ja võlausaldajatele, kes on teada kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole registrite või andmebaaside kaudu, mis on kriisilahendusasutusele kättesaadavad.

1.   Ametisaladuse hoidmise nõuded on siduvad järgmiste isikute suhtes:

2.   Selleks et tagada lõigetes 1 ja 3 sätestatud konfidentsiaalsusnõuete järgimine, tagavad lõike 1 punktides a, b, c, g, h ja j osutatud isikud, et on kehtestatud konfidentsiaalsust käsitlevad sise-eeskirjad, sealhulgas eeskirjad, mis tagavad, et teave on kättesaadav ainult kriisilahenduse protsessiga otseselt seotud isikutele.

3.   Lõikes 1 osutatud isikutel keelatakse avalikustada konfidentsiaalset teavet, mille nad on saanud oma töö käigus või pädevalt asutuselt või kriisilahendusasutuselt oma käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmisel, ühelegi isikule või asutusele, välja arvatud juhul, kui see toimub nende käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel või kui kõnealune teave esitatakse kokkuvõtlikult või on koostatud selliselt, et konkreetset keskset vastaspoolt ei ole võimalik kindlaks teha, või kui asutuselt või keskselt vastaspoolelt, kes selle teabe andis, on saadud eelnev sõnaselge nõusolek.

Enne mis tahes teabe avalikustamist hindavad lõikes 1 osutatud isikud seda, kuidas avalikustamine võib mõjutada finants-, raha- ja majanduspoliitikaga seonduvaid avalikke huvisid, füüsiliste ja juriidiliste isikute ärihuvisid ning kontrolle, uurimisi ja auditeid.

Teabe avalikustamise mõju kontrollimine hõlmab artiklites 9 ja 12 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavade sisu ja üksikasjade ning artiklite 10 ja 15 kohaselt läbi viidud hindamiste tulemuste avalikustamise mõju konkreetset hindamist.

Lõikes 1 osutatud mis tahes isik või ettevõtja kannab käesoleva artikli nõuete rikkumise korral tsiviilvastutust kooskõlas liikmesriigi õigusega.

4.   Erandina lõikest 3 võivad lõikes 1 osutatud isikud vahetada konfidentsiaalset teavet kõigi järgnevatega tingimusel, et teabe saaja suhtes kohaldatakse kõnealuse teabevahetusega seoses konfidentsiaalsusnõudeid:

5.   Käesoleva artikli sätted ei takista:

6.   Käesolev artikkel ei piira kriminaal- või tsiviilasjade kohtumenetlustes teabe avalikustamist käsitleva riigisisese õiguse kohaldamist.

1.   Kriisiennetusmeetme või kriisilahenduse meetme võtmise otsuse tegemiseks võib olla vajalik kohtu eelnev nõusolek, kui see on ette nähtud liikmesriigi õiguses, tingimusel et sellise nõusoleku taotlemise ja kohtupoolne taotluse arutamise menetlus on kiire.

2.   Kõigil isikutel, keda mõjutab otsus võtta kriisiennetusmeede või otsus kasutada mis tahes õigusi, välja arvatud kriisilahenduse meetme korral, on õigus kõnealune otsus edasi kaevata.

3.   Kõigil isikutel, keda mõjutab otsus võtta kriisilahenduse meede, on õigus kõnealune otsus edasi kaevata.

4.   Lõikes 3 osutatud edasikaebamise õiguse suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:

5.   Kohus võtab oma hinnangu aluseks faktide majandusliku sisu hindamise, mille kriisilahendusasutus on läbi viinud.

6.   Kriisilahendusasutuse otsuse tühistamine ei mõjuta asjaomase kriisilahendusasutuse mis tahes hilisemaid haldustoiminguid ega tehinguid, mis põhinesid tühistatud otsusel, kui seda on vaja selliste kolmandate isikute huvide kaitseks, kes tegutsesid heas usus, olles kriisilahenduse meetme tulemusena omandanud kriisilahendusmenetluses oleva keskse vastaspoole omandiõiguse instrumente, vara, õigusi või kohustusi.

Esimese lõigu kohaldamisel on õiguskaitsevahendid, mida kaebuse esitaja saab kriisilahendusasutuse otsuse tühistamise korral kasutada, piiratud kõnealuse otsuse tulemusena kantud kahju hüvitamisega.

1.   Keskse vastaspoole suhtes ei algatata tavalist maksejõuetusmenetlust, välja arvatud kriisilahendusasutuse algatusel või tema nõusolekul kooskõlas lõikega 3.

2.   Pädevaid asutusi ja kriisilahendusasutusi teavitatakse viivituseta taotlusest algatada keskse vastaspoole suhtes tavaline maksejõuetusmenetlus, olenemata sellest, kas keskse vastaspoole suhtes kohaldatakse kriisilahendusmenetlust või kas on avalikustatud otsus kooskõlas artikli 72 lõikega 3.

3.   Tavalise maksejõuetusmenetluse eest vastutavad ametiasutused algatavad sellise menetluse üksnes pärast seda, kui kriisilahendusasutus on neid teavitanud oma otsusest mitte võtta keskse vastaspoole suhtes kriisilahenduse meetmeid või kui neid ei ole teavitatud seitsme päeva jooksul pärast lõikes 2 osutatud teavitamist.

Kui see on vajalik kriisilahenduse vahendite ja õiguste tõhusaks rakendamiseks, võivad kriisilahendusasutused paluda kohtul peatada kriisilahenduse eesmärkidest lähtuvalt asjakohaseks ajavahemikuks kohtumenetluse, milles kriisilahenduses olev keskne vastaspool osaleb või võib hakata osalema.

1.   Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 218 võib komisjon esitada nõukogule soovitusi läbirääkimiste pidamiseks ühe või mitme kolmanda riigiga, et sõlmida lepingud, mis käsitlevad kriisilahendusasutuste ja asjaomaste kolmandate riikide ametiasutuste vahelise koostöö viise seoses kesksete vastaspoolte ja kolmandate riikide kesksete vastaspoolte finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse kavandamisega järgmistes olukordades:

2.   Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lepingutega püütakse ennekõike tagada koostööprotsesside ja -korra kehtestamine artiklis 79 osutatud ülesannete täitmiseks ja õiguste kasutamiseks, sealhulgas selleks vajaliku teabe vahetamiseks.

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse kolmanda riigi kriisilahendusmenetluste suhtes, välja arvatud juhul, kui, ja kuni selle ajani, mil jõustub asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud artikli 76 lõikes 1 osutatud rahvusvaheline leping. Seda kohaldatakse ka pärast asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud artikli 76 lõikes 1 osutatud rahvusvahelise lepingu jõustumist, niivõrd kui nimetatud leping ei reguleeri kolmanda riigi kriisilahendusmenetluste tunnustamist ja täitmisele pööramist.

2.   Asjaomased riiklikud asutused tunnustavad kolmandate riikide kriisilahendusmenetlusi seoses kolmanda riigi keskse vastaspoolega ühel järgnevatest juhtudest:

Asjaomased riiklikud asutused tagavad kolmanda riigi tunnustatud kriisilahendusmenetluste täitmisele pööramise kooskõlas oma riigisisese õigusega.

3.   Asjaomastel riiklikel asutustel on vähemalt järgnevad õigused:

4.   Kolmanda riigi kriisilahendusmenetluse tunnustamine ja kriisilahendusmenetluses tehtud otsuste täitmisele pööramine ei piira tavalist maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse riigisisese õiguse kohaselt.

1.   Käesolevat artiklit kohaldatakse koostöö suhtes kolmanda riigiga, välja arvatud juhul, kui jõustub asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud artikli 76 lõikes 1 osutatud rahvusvaheline leping, ja ajani mil see jõustub. Seda kohaldatakse ka pärast artikli 76 lõikes 1 osutatud rahvusvahelise lepingu jõustumist, niivõrd kui kõnealune leping ei reguleeri käesoleva artikli eset.

2.   Pädevad asutused või kriisilahendusasutused, kui see on asjakohane, sõlmivad koostöökokkulepped järgmiste asjaomaste kolmandate riikide asutustega, võttes arvesse olemasolevat koostöökorda, mis on kehtestatud määruse (EL) nr 648/2012 artikli 25 lõike 7 kohaselt: