(1)

Siseturg on üks liidu käegakatsutavamaid saavutusi. Ühtne turg võimaldab inimestel, kaupadel, teenustel ja kapitalil vabalt liikuda ning pakub seega kodanikele ja ettevõtjatele uusi võimalusi. Käesolev määrus on komisjoni 28. oktoobri 2015. aasta teatisega „Ühtse turu täiustamine: rohkem võimalusi inimestele ja ettevõtetele“ loodud ühtse turu strateegia oluline element. Strateegia eesmärk on kasutada kogu siseturu potentsiaali, lihtsustades kodanike ja ettevõtjate liikumist liidus ning piiriülest kaubandust, ettevõtete asutamist ja äritegevuse laiendamist.

(2)

Komisjoni 6. mai 2015. aasta teatises „Euroopa digitaalse ühtse turu strateegia“ tunnistatakse, et internet ja digitehnoloogiad on loonud võimalusi innovatsiooniks, majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks ning seeläbi kujundanud ümber selle, kuidas me elame ning kuidas kodanikud ja ettevõtjad pääsevad juurde teabele, saavad teadmisi, ostavad kaupu ja teenuseid ning osalevad turul ja töötavad. Kõnealuses teatises ja mitmes Euroopa Parlamendi resolutsioonis tunnistatakse, et kodanike ja ettevõtjate riigisiseseid ja piiriüleseid vajadusi oleks võimalik täita paremini, kui olemasolevaid Euroopa portaale, veebisaite, võrgustikke, teenuseid ja süsteeme laiendataks ja integreeritaks ning need seotaks eri riiklike lahendustega, luues seega „ühtse digivärava“, mis toimib Euroopa ühtse juurdepääsupunktina („digivärav“). Komisjoni 19. aprilli 2016. aasta teatises „ELi e-valitsuse tegevuskava 2016–2020. Valitsussektori digitaalse arengu kiirendamine“ mainitakse digiväravat 2017. aasta ühe meetmena. Komisjoni 24. jaanuari 2017. aasta aruandes „Kodanike õiguste tugevdamine demokraatlike muutuste liidus – 2017. aasta aruanne ELi kodakondsuse kohta“ peetakse digiväravat liidu kodanike õiguste seisukohast prioriteediks.

(3)

Euroopa Parlament ja nõukogu on korduvalt kinnitanud vajadust põhjalikuma ja kasutajasõbralikuma teabe- ja abiteenuste paketi järele, mis aitaks kodanikel ja ettevõtjatel siseturul orienteeruda ning tugevdaks ja optimeeriks siseturu vahendeid, et vastata paremini ettevõtjate ja kodanike vajadustele nende piiriüleses tegevuses.

(4)

Neile üleskutsetele vastatakse käesoleva määrusega, mis pakub kodanikele ja ettevõtjatele juurdepääsu teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, mida nad vajavad oma õiguste kasutamiseks siseturul. Digivärav võiks aidata parandada mitmesuguste äri- ja eluvaldkondadega (nt reisimine, pensionile jäämine, haridus, tööhõive, tervishoid, tarbijate õigused ja pereõigused) seotud õigusnormide läbipaistvust. Lisaks võiks see aidata suurendada tarbijate usaldust, vähendada teadmatust tarbijakaitsest ja siseturu eeskirjadest ning vähendada äriühingute nõuetega vastavusse viimise kulusid. Käesoleva määrusega luuakse kasutajasõbralik ja interaktiivne digivärav, mis peaks kasutajate vajadustest lähtudes juhatama nad kõige asjakohasemate teenuste juurde. Sellega seoses peaks komisjonil ja liikmesriikidel olema nimetatud eesmärkide saavutamisel tähtis roll.

(5)

Digivärav peaks lihtsustama ühelt poolt kodanike ja ettevõtjate ning teiselt poolt pädevate asutuste vahelist suhtlust, pakkudes juurdepääsu veebilahendustele, hõlbustades kodanike ja ettevõtjate igapäevast tegevust ning vähendades siseturul tekkivaid takistusi. Ühtne digivärav, mis annab veebijuurdepääsu täpsele ja ajakohasele teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele, võib aidata suurendada kasutajate teadlikkust mitmesugustest olemasolevatest veebiteenustest ning säästa nende aega ja vähendada kulusid.

(6)

Käesoleval määrusel on kolm eesmärki, nimelt vähendada nende kodanike ja ettevõtjate täiendavat halduskoormust, kes kasutavad või soovivad kasutada oma siseturust tulenevaid õigusi, sealhulgas isikute vaba liikumist, tehes seda täielikus kooskõlas liikmesriikide õigusnormide ja menetlustega, kaotada diskrimineerimine ning tagada siseturu toimimine seoses teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumisega. Kuna käesolev määrus hõlmab kodanike vaba liikumist, mida ei saa pidada pelgalt juhuslikuks, peaks käesolev määrus põhinema ELi toimimise lepingu artikli 21 lõikel 2 ja artikli 114 lõikel 1.

(7)

Selleks et liidu kodanikel ja ettevõtjatel oleks võimalik kasutada oma õigust siseturul vabalt liikuda, peaks liit vastu võtma konkreetsed ja mittediskrimineerivad meetmed, mis võimaldaksid neile lihtsa juurdepääsu piisavalt põhjalikule ja usaldusväärsele teabele nende liidu õigusest tulenevate õiguste kohta ning kohaldatavate liikmesriikide õigusnormide ja menetluste kohta, mida nad peavad järgima, kui nad kolivad mõnda teise liikmesriiki või kui nad elavad või õpivad või asutavad ettevõtte või tegelevad majandustegevusega teises liikmesriigis. Teavet tuleks pidada piisavalt põhjalikuks, kui see hõlmab kogu teavet, mida kasutajatel on vaja, et nad saaksid aru, millised on nende õigused ja kohustused ning mis määratleb õigusnormid, mida kohaldatakse tegevuste suhtes, mida nad piiriüleste kasutajatena soovivad ellu viia. Teave peaks olema sõnastatud selgelt, lühidalt ja arusaadavalt ning olema operatiivne ja sihtkasutajarühmale hästi kohandatud. Teave menetluste kohta peaks hõlmama kõiki võimalikke menetluslikke samme, mis on kasutaja jaoks asjakohased. Kodanike ja ettevõtjate jaoks, kes seisavad silmitsi keeruka õiguskeskkonnaga, näiteks nende jaoks, kes tegutsevad e-kaubanduses ja jagamismajanduses, on oluline, et nad saaksid hõlpsasti leida kohaldatavaid norme ja teavet selle kohta, kuidas neid norme nende tegevuse suhtes kohaldatakse. Lihtne ja kasutajasõbralik juurdepääs teabele tähendab kasutaja võimalust teavet lihtsalt leida, hõlpsasti kindlaks teha, milline osa teabest on tema konkreetse olukorra suhtes asjakohane, ning asjakohasest teabest raskusteta aru saada. Liikmesriigi tasandil tuleks anda teavet mitte üksnes liidu õiguse siseriiklike rakendusnormide kohta, vaid ka kõigi muude liikmesriigi õigusnormide kohta, mida kohaldatakse nii muude kui piiriüleste kasutajate kui ka piiriüleste kasutajate suhtes.

(8)

Käesoleva määruse sätted, mis käsitlevad teabe esitamist, ei peaks kohalduma liikmesriikide kohtusüsteemidele, kuna teave, mis on piiriüleste kasutajate jaoks selles valdkonnas asjakohane, on juba lisatud e-õiguskeskkonna portaali. Mõnes käesoleva määrusega hõlmatud olukorras tuleks kohtuid siiski käsitleda pädevate asutustena, näiteks kui kohtud haldavad äriregistreid. Lisaks tuleks mittediskrimineerimise põhimõtet kohaldada ka veebipõhiste menetluste suhtes, millega antakse juurdepääs kohtumenetlusele.

(9)

On selge, et teiste liikmesriikide kodanikud ja ettevõtjad võivad olla ebasoodsamas olukorras, kuna nad ei tunne liikmesriigi õigusnorme ja haldussüsteeme, kasutatakse erinevaid keeli ja nad asuvad teise liikmesriigi pädevatest asutustest geograafiliselt kaugel. Sellest tulenevaid siseturu tõkkeid saab kõige tõhusamalt vähendada nii, et nii piiriülestele kasutajatele kui muudele kui piiriülestele kasutajatele antakse võimalus pääseda juurde veebipõhisele teabele neile mõistetavas keeles, et neil oleks võimalik läbida liikmesriigi õigusnormide täitmiseks vajalikud menetlused täiesti veebipõhiselt, ning pakutakse neile abi juhul, kui õigusnormid ja menetlused ei ole piisavalt selged või kui esineb takistusi nende õiguste teostamisel.

(10)

Probleeme on püütud lahendada mitme liidu õigusaktiga, millega on loodud valdkondlikud ühtsed kontaktpunktid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2006/123/EÜ (3) loodud ühtsed kontaktpunktid, mis pakuvad veebipõhist teavet, tugiteenuseid ja juurdepääsu menetlustele, mis seonduvad teenuste osutamisega; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 764/2008 (4) loodud toote kontaktpunktid ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 305/2011 (5) loodud ehitusvaldkonna toodete kontaktpunktid, mis loodi, et anda juurdepääs tootespetsiifilistele tehnilistele eeskirjadele, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ (6) loodud riiklikud kutsekvalifikatsioonide tugikeskused, mis abistavad välisriiki kolivaid professionaale. Lisaks on moodustatud võrgustikke, näiteks Euroopa tarbijakeskused, et parandada arusaamist liidu tarbijaõigustest ning aidata lahendada kaebusi, mis puudutavad teistest võrgustikku kuuluvatest liikmesriikidest reisidel või veebis tehtud oste. Ka komisjoni soovituses 2013/461/EL (7) osutatud SOLVIT püüab pakkuda kiireid, tõhusaid ja mitteformaalseid lahendusi eraisikutele ja ettevõtjatele, kellel avaliku sektori asutused ei lase siseturul nende siseturu õigusi kasutada. Kasutajate teavitamiseks liidu ja liikmesriikide õigusnormidest on samuti loodud mitu teabeportaali, näiteks „Teie Euroopa“ (siseturg) ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaal (õigus).

(11)

Nimetatud liidu õigusaktide valdkondlikkuse tõttu on veebi kaudu teabe ja abi- ja probleemilahendamisteenuste pakkumine ning veebi kaudu kodanikele ja ettevõtjatele pakutavad menetlused praegu endiselt väga killustatud. Veebipõhise teabe ja menetluste kättesaadavus on ebaühtlane, teenuste kvaliteet on puudulik ning teadlikkus kõnealusest teabest ja abi- ja probleemilahendamisteenustest on vähene. Samuti on piiriülestel kasutajatel probleeme kõnealuste teenuste leidmise ja neile juurdepääsuga.

(12)

Käesoleva määrusega tuleks luua ühtse juurdepääsupunktina toimiv digivärav, mille kaudu saavad kodanikud ja ettevõtjad juurdepääsu teabele õigusnormide ja nõuete kohta, mida nad peavad täitma tulenevalt liidu või liikmesriikide õigusest. Digivärav peaks lihtsustama kodanike ja ettevõtjate kontakte liidu ja liikmesriikide tasandil loodud abi- ja probleemilahendamisteenustega ning neid kontakte tõhustama. Digivärav peaks ka lihtsustama veebimenetluste kättesaadavust ja nende läbimist. Käesolev määrus ei tohiks mingil viisil mõjutada kehtivaid õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kõnealustes poliitikavaldkondades kehtivatest liidu või liikmesriikide õigusnormidest. Käesoleva määruse II lisas loetletud ning direktiivides 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivides 2014/24/EL (8) ja 2014/25/EL (9) sätestatud menetluste puhul peaks käesolev määrus eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelise tõendite jagamise osas toetama andmete ühekordse küsimise põhimõtet ning täielikult austama põhiõigust isikuandmete kaitsele.

(13)

Digivärav ja selle sisu peaks olema kasutajakeskne ja kasutajasõbralik. Digivärava eesmärk peaks olema vältida kattumisi ja pakkuda linke olemasolevatele teenustele. See peaks võimaldama kodanikel ja ettevõtjatel suhelda liikmesriikide ja liidu tasandi ametiasutustega, et nad saaksid anda tagasisidet nii digivärava kaudu pakutavate teenuste kui ka nende siseturu toimimisega seotud kogemuste kohta. Tagasisidevahend peaks võimaldama kasutajal juhtida viisil, mis võimaldab tal jääda anonüümseks, tähelepanu kogetud probleemidele, puudujääkidele ja vajadustele, et toetada teenuste kvaliteedi pidevat parandamist.

(14)

Digivärava edu sõltub komisjoni ja liikmesriikide ühispingutusest. Digivärav peaks hõlmama olemasolevasse portaali „Teie Euroopa“ integreeritud ühist kasutajaliidest, mida haldab komisjon. Ühine kasutajaliides peaks pakkuma linke teabele, menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele portaalides, mida haldavad liikmesriikide ja komisjoni pädevad asutused. Digivärava kasutamise lihtsustamiseks peaks ühine kasutajaliides olema kättesaadav kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes („liidu ametlikud keeled“). Olemasoleval portaalil „Teie Euroopa“ ja selle peamisel juurdepääsu võimaldaval veebilehel, mis on kohandatud digivärava nõuetele, tuleks säilitada pakutava teabe mitmekeelsus. Digivärava toimimist tuleks toetada tehniliste vahenditega, mille töötab välja komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega.

(15)

Direktiivi 2006/123/EÜ kohases elektrooniliste ühtsete kontaktpunktide hartas, mille nõukogu kiitis heaks 2013. aastal, võtsid liikmesriigid vabatahtlikult kohustuse esitada ühtsete kontaktpunktide kaudu teavet kasutajakeskselt, et kaetud oleksid ettevõtjatele eriti olulised valdkonnad, sealhulgas käibemaks, tulumaksud, sotsiaalkindlustus ja tööõiguse nõuded. Vastavalt hartale ja portaalist „Teie Euroopa“ saadud kogemustele tuleks selles teabes kirjeldada ka abi- ja probleemilahendamisteenuseid. Kodanikud ja ettevõtjad peaksid saama selliseid teenuseid kasutada, kui neil on probleeme teabe mõistmisel, kõnealuse teabe kohaldamisel oma olukorrale või menetluse läbimisel.

(16)

Käesolevas määruses loetletakse teabevaldkonnad, mis on olulised kodanikele ja ettevõtjatele, kes kasutavad siseturul oma õigusi ja täidavad seal oma kohustusi. Kõnealuste valdkondade puhul tuleb riiklikul, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ning liidu tasandil esitada piisavalt põhjalikku teavet, selgitades kohaldatavaid norme ja kohustusi ning menetlusi, mida kodanikud ja ettevõtjad peavad kõnealuste normide ja kohustuste täitmiseks läbima. Pakutavate teenuste kvaliteedi tagamiseks peaks digivärava kaudu pakutav teave olema selge, täpne ja ajakohane, selles tuleks kasutada võimalikult vähe keerulisi termineid ja akronüümide kasutamisel tuleks piirduda nendega, mis on lihtsad ja selgesti mõistetavad ega eelda erialaseid või õigusalaseid eelteadmisi. See teave tuleks esitada nii, et kasutajad saaksid hõlpsasti aru peamistest normidest ja nõuetest, mida sellistes valdkondades nende olukorra suhtes kohaldatakse. Kasutajaid on vaja ka teavitada, et mõnes liikmesriigis puuduvad I lisas loetletud valdkondade kohta siseriiklikud normid, ning eelkõige tuleb seda teha juhul, kui teistes liikmesriikides kohaldatakse nende valdkondade suhtes siseriiklikke norme. Teabe siseriiklike normide puudumise kohta võiks lisada portaali „Teie Euroopa“.

(17)

Võimaluse korral tuleks teavet, mida komisjon on liikmesriikidest kehtivate liidu õigusaktide või vabatahtlike kokkulepete alusel juba kogunud, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589 (10) loodud EURESe portaali, nõukogu otsusega 2001/470/EÜ (11) loodud e-õiguskeskkonna portaali või direktiiviga 2005/36/EÜ loodud reguleeritud kutsealade andmebaasi jaoks kogutud teavet, kasutada ühe osana teabest, mis tehakse käesoleva määruse alusel kodanikele ja ettevõtjatele liidu ja liikmesriikide tasandil kättesaadavaks. Liikmesriikidel ei peaks olema kohustust esitada oma riiklikel veebisaitidel teavet, mis on komisjoni hallatavates asjaomastes andmebaasides juba olemas. Kui liikmesriigid peavad veebipõhist teavet muude liidu õigusaktide, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL (12) kohaselt nagunii esitama, peaks piisama sellest, kui nad lisavad olemasoleva veebipõhise teabe kohta lingid. Kui teatavad poliitikavaldkonnad, näiteks tarbija õigused, on liidu õiguse kaudu juba täielikult ühtlustatud, peaks liidu tasandil esitatavast teabest kasutajate asjaomaste õiguste ja kohustuste selgitamiseks üldjuhul piisama. Sellisel juhul peaks olema nõutav, et liikmesriigid üksnes lisavad täiendavalt juurde teabe oma siseriiklike haldusmenetluste ja abiteenuste või muude siseriiklike haldusnormide kohta, kui see on kasutajate jaoks asjakohane. Teave tarbijate õiguste kohta ei tohiks mõjutada näiteks lepinguõigust, sellega tuleks pigem teavitada kasutajaid sellest, millised on nende kaubanduslike tehingutega seonduvad õigused vastavalt liidu ja liikmesriigi õigusele.

(18)

Käesoleva määrusega tuleks tõhustada veebipõhiste menetluste siseturu mõõdet ja aidata seeläbi kaasa siseturu digiteerimisele, järgides mittediskrimineerimise üldpõhimõtet, muu hulgas seoses kodanike ja ettevõtjate juurdepääsuga veebipõhistele menetlustele, mis on liikmesriikide tasandil liidu või liikmesriigi õiguse alusel juba kehtestatud, ning sellistele menetlustele, mis tuleb käesoleva määruse kohaselt veebipõhiselt täielikult kättesaadavaks teha. Kui kasutaja on olukorras, mis piirdub eranditult üheainsa liikmesriigiga ning menetlus on talle asjaomases liikmesriigis käesoleva määrusega hõlmatud valdkonnas veebipõhiselt kättesaadav ja ta saab selle veebipõhiselt läbida, peaks kõnealune menetlus olema ka piiriülese kasutaja jaoks veebipõhiselt kättesaadav ja veebipõhiselt läbitav, ning seda kas sama tehnilise lahenduse või alternatiivse tehniliselt eraldiseisva lahenduse abil, mis viib sama tulemuseni, ilma igasuguste diskrimineerivate takistusteta. Takistused võivad olla tingitud konkreetse riigi jaoks väljatöötatud lahendustest, näiteks vormide väljad, millele tuleb sisestada riigisisene telefoninumber, telefoninumbri riigisisene suunanumber või posti riigisisene sihtnumber; tasud, mida on võimalik maksta vaid süsteemides, mis ei võimalda rahvusvahelisi makseid; üksikasjalike selgituste puudumine keeles, millest piiriülesed kasutajad aru saavad; võimaluse puudumine esitada elektroonilisi tõendeid teises liikmesriigis asuvatelt ametiasutustelt ning teistes liikmesriikides väljaantud elektrooniliste identimisvahendite mittetunnustamine. Liikmesriigid peaksid kõnealustele probleemidele lahendusi pakkuma.

(19)

Kui kasutajad läbivad piiriüleseid veebipõhiseid menetlusi, peaks neil olema võimalus saada kõik asjakohased selgitused liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur arv piiriüleseid kasutajaid üldjoontes aru saab. See ei tähenda, et liikmesriigid peaksid oma menetlusega seotud administratiivsed vormid ja menetluse tulemuse sellesse keelde tõlkima. Liikmesriike innustatakse siiski kasutama tehnilisi lahendusi, mis võimaldavad kasutajatel menetlusi võimalikult paljudel juhtudel teises keeles läbida, austades samas keelte kasutamist käsitlevad liikmesriikide õigusnorme.

(20)

See, millised veebipõhised siseriiklikud menetlused on piiriüleste kasutajate jaoks asjakohased, et võimaldada neil oma õigusi siseturul kasutada, sõltub sellest, kas nende elu- või asukoht on asjaomases liikmesriigis või soovivad nad juurdepääsu selle liikmesriigi menetlustele, kui nende elu- või asukoht on teises liikmesriigis. Käesolev määrus ei tohiks takistada liikmesriike nõudmast, et piiriülesed kasutajad, kelle elu- või asukoht on nende territooriumil, taotleksid veebipõhistele siseriiklikele menetlustele juurdepääsu saamiseks riikliku identifitseerimisnumbri, tingimusel et sellega ei kaasne kasutajate jaoks põhjendamatult suurt koormust või kulu. Selliste piiriüleste kasutajate jaoks, kelle elu- või asukoht ei ole asjaomases liikmesriigis, ei pea veebipõhiseid siseriiklikke menetlusi, mis ei ole nende jaoks siseturu õiguste kasutamiseks asjakohased, näiteks registreerumine selliste kohalike teenuste saamiseks nagu prügivedu ja parkimisload, veebipõhiselt täielikult kättesaadavaks tegema.

(21)

Käesolev määrus peaks tuginema Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 910/2014, (13) milles sätestatakse tingimused, mille alusel liikmesriigid tunnustavad teatavaid füüsiliste ja juriidiliste isikute e-identimise vahendeid, mis kuuluvad teise liikmesriigi teavitatud e-identimise süsteemi. Määruses (EL) nr 910/2014 sätestatakse kasutajatele tingimused, mille täitmisel nad saavad piiriülestes olukordades kasutada oma elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid veebipõhistele avalikele teenustele juurdepääsu saamiseks. Liidu institutsioone, organeid ja asutusi kutsutakse üles aktsepteerima elektroonilisi identimis- ja autentimisvahendeid menetluste puhul, mille eest nad vastutavad.

(22)

Menetluste täielikult veebis kättesaadavaks tegemist nõutakse mitmes valdkondlikus liidu õigusaktis, näiteks direktiivides 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL ja 2014/25/EL. Käesoleva määruse kohaselt peaks olema nõutav muuta veebis täielikult kättesaadavaks mitmed menetlused, mis on enamikule piiriüleselt oma õigusi kasutavatele ja kohustusi täitvatele kodanikele ja ettevõtjatele väga olulised.

(23)

Selleks et kodanikud ja ettevõtjad saaksid takistusteta ja asjatu täiendava halduskoormuseta kasutada ühtse turu eeliseid, tuleks käesoleva määrusega nõuda, et teatavate käesoleva määruse II lisas loetletud põhimenetluste kasutajaliidesed peavad olema piiriüleste kasutajate jaoks täielikult veebipõhised. Käesolevas määruses tuleks ühtlasi sätestada kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas menetlus kvalifitseerub täielikult veebipõhiseks. Kohustus teha kindlaks, kas menetlus kvalifitseerub täielikult veebipõhiseks peaks kehtima ainult juhul, kui menetluse on kehtestanud liikmesriik. Käesolev määrus ei tohiks hõlmata äritegevuse esmakordset registreerimist ega menetlusi, mille tulemuseks on ettevõtete või äriühingute asutamine juriidiliste isikutena või selliste ettevõtete või äriühingute registriandmete hilisem muutmine, kuna sellised menetlused nõuavad terviklikku lähenemisviisi, mille eesmärk on lihtsustada digilahenduste kasutamist kogu ettevõtte elutsükli jooksul. Kui ettevõte registreerib end teises liikmesriigis, peab ta ühinema sotsiaal- ja kindlustuskavaga, et registreerida oma töötajad ja maksta makseid mõlemale kavale. Ettevõttel võib olla vajadus oma äritegevusest teatada, luba taotleda ja registreerida muudatused oma äritegevuses. Need menetlused on ühised paljudes majandusharudes tegutsevatele ettevõtjatele, mistõttu on asjakohane nõuda, et need menetlused tehtaks veebis kättesaadavaks.

(24)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada, mida menetluse täielik veebipõhine pakkumine hõlmab. Menetlust tuleks pidada täielikult veebipõhiseks, kui kasutaja saab teostada kõik menetlusetapid juurdepääsust kuni läbimiseni suheldes pädeva asutusega (front office) elektrooniliselt, distantsilt ja veebipõhise teenuse kaudu. Kõnealune veebipõhine teenus peaks juhtima kasutaja nimekirja juurde, milles on toodud kõik nõuded, mis tuleb täita, ning kõik tõendid, mis tuleb esitada, võimaldama kasutajal esitada teavet ja tõendeid kõigi kõnealuste nõuete täitmise kohta ning edastama kasutajale automaatse kättesaamiskinnituse, välja arvatud juhul, kui menetluse tulemus saadakse koheselt. See ei tohiks takistada pädevaid asutusi kasutajatega otse ühendust võtmast, kui menetluseks on vaja saada täiendavaid selgitusi. Ka käesolevas määruses sätestatud menetluse tulemuse peaksid pädevad asutused võimaluse korral edastama kasutajale elektrooniliselt, tehes seda vastavalt kohaldatavale liidu ja liikmesriigi õigusele.

(25)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada II lisas loetletud riiklike, piirkondlike või kohalike menetluste sisu ning selles ei sätestata II lisas toodud valdkondade kohta materiaalõigus- ja menetlusnorme, sh mõjutatud ei tohiks olla maksuküsimused. Käesoleva määruse eesmärk on sätestada tehnilised nõuded, tagamaks et sellised menetlused, kui nad on asjaomases liikmesriigis kehtestud, tehtaks veebis täielikult kättesaadavaks.

(26)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada riigi ametiasutuste pädevust menetluse käigus, sealhulgas esitatud andmete ja tõendite täpsuse ja kehtivuse kontrollimisel ning ehtsuse kontrollimisel, kui tõendid esitatakse teiste vahendite kaudu kui andmete ühekordse küsimise põhimõttel põhineva tehnilise süsteemi kaudu. Samuti ei tohiks käesolev määrus mõjutada menetluslikke töövoogusid pädevates asutustes (back-office) ja nende vahel, olenemata sellest, kas need on digitaalsed või mitte. Kui see on äritegevuse muutumise registreerimisel teatavate menetluste puhul vajalik, peaks liikmesriikidel olema jätkuvalt võimalik kaasata notar või jurist, kes võivad soovida kasutada kontrollivahendeid, sealhulgas videokonverentsi või muid veebipõhiseid vahendeid, mis pakuvad audiovisuaalset ühendust reaalajas. Selline kaasamine ei tohiks siiski takistada muutuste registreerimise menetluse täielikult veebipõhist läbimist.

(27)

Mõnel juhul võidakse kasutajalt nõuda tõendite esitamist selliste asjaolude tõendamiseks, mida ei ole võimalik tuvastada veebipõhiste vahenditega. Sellised tõendid võivad olla näiteks arstitõend, elusolemise tõend, mootorsõiduki tehnoülevaatuse tõend ja selle kerenumbri tõend. Kui selliseid tõendeid saab esitada elektroonilisel kujul, ei tehta menetluse täielikult veebipõhise pakkumise põhimõttest erandit. Muudel juhtudel võib juhtuda, et veebipõhise menetluse kasutajatel on veebipõhise menetluse osana endiselt vaja pädevasse asutusse isiklikult kohale tulla. Sellised erandid, välja arvatud need, mis tulenevad liidu õigusest, peaksid piirduma olukordadega, mis on põhjendatud avalikust huvist tulenevate ülekaalukate põhjustega avaliku julgeoleku, rahvatervise või pettuste vastu võitlemise valdkonnas. Läbipaistvuse tagamiseks peaksid liikmesriigid jagama komisjoni ja teiste liikmesriikidega selliseid erandeid, nende kohaldamise põhjuseid ja kohaldamise asjaolusid käsitlevat teavet. Liikmesriigid ei peaks olema kohustatud esitama teavet iga konkreetse juhtumi kohta, mil erandkorras oli nõutav füüsiline kohalolek, vaid peaksid pigem teatama siseriiklikest sätetest, millega sellised juhtumid on reguleeritud. Digivärava koordineerimisrühmas tuleks korrapäraselt arutada häid riiklikke tavasid ja tehnika arengut, mis võimaldab kõnealuses valdkonnas täiendavat digiteerimist.

(28)

Aadressi muutumise registreerimise menetlus võib piiriülestes olukordades koosneda kahest eraldi menetlusest – üks toimub päritoluliikmesriigis vana aadressi registrist kustutamiseks ning teine sihtkohaks olevas liikmesriigis, et taotleda registreerimist uuel aadressil. Mõlemad menetlused peaksid olema hõlmatud käesoleva määrusega.

(29)

Kuna kutsekvalifikatsioonide tunnustamise nõuete, menetluste ja formaalsuste digiteerimine on juba hõlmatud direktiiviga 2005/36/EÜ, peaks käesolev määrus hõlmama üksnes selliste diplomite, tõendite või teiste õppekava läbimist tõendavate dokumentide akadeemilise tunnustamise menetluste digiteerimist, mille puhul isik soovib alustada või jätkata õpinguid või kasutada akadeemilist tiitlit, ning ei peaks hõlmama formaalsusi, mis seonduvad kutsekvalifikatsioonide tunnustamisega.

(30)

Käesoleva määrusega ei tohiks mõjutada sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevaid õigusnorme, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 883/2004 (14) ja (EÜ) nr 987/2009, (15) milles määratakse kindlaks kindlustatute ja sotsiaalkindlustusasutuste õigused ja kohustused ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise vallas kohaldatavad menetlused.

(31)

Selleks et abistada kodanikke ja ettevõtjaid nende piiriüleses tegevuses, on liidu ja liikmesriikide tasandil moodustatud mitu võrgustikku ja teenust. On oluline, et need teenused, sh kõik liidu tasandil loodud olemasolevad abi- ja probleemilahendamisteenused, nagu Euroopa tarbijakeskused, teenus „Teie Euroopa Nõuanne“, SOLVIT, intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi, Europe Direct ja Euroopa ettevõtlusvõrgustik, kuuluksid digiväravasse, et kõik võimalikud kasutajad suudaksid neid leida. III lisas loetletud teenused on loodud siduvate liidu õigusaktidega, teised teenused toimivad aga vabatahtlikkuse alusel. Siduvate liidu õigusaktidega loodud teenuste suhtes tuleks kohaldada käesolevas määruses sätestatud kvaliteedinõudeid. Vabatahtlikkuse alusel toimivate teenuste puhul tuleks kõnealuseid kvaliteedinõudeid täita siis, kui soovitakse teha teenused digivärava kaudu kättesaadavaks. Käesoleva määrusega ei tohiks muuta nende teenuste ulatust, laadi, halduskorda, kehtivaid tähtaegu ning nende toimimise vabatahtlikku, lepingulist või muud alust. Näiteks kui nendega antav abi on mitteametlik, ei tohiks käesoleva määrusega sellist abi muuta siduva iseloomuga õigusnõustamiseks.

(32)

Lisaks peaks liikmesriikidel ja komisjonil olema võimalik lisada digiväravasse käesolevas määruses sätestatud tingimustel muid riiklikke abi- ja probleemilahendamisteenuseid, mida osutavad pädevad asutused või eraõiguslikud või erasektori osalusega asutused või avaliku sektori asutused, näiteks kaubanduskojad või valitsusvälised abiteenused kodanikele. Põhimõtteliselt peaksid pädevad asutused vastutama kodanike ja ettevõtjate abistamise eest kõigi päringute puhul, mis puudutavad kohaldatavaid õigusnorme ja menetlusi ja millega ei saa täies mahus tegeleda veebiteenuste vahendusel. Väga spetsiifilistes valdkondades ja juhul, kui eraõiguslike ja erasektori osalusega asutuste osutatud teenus vastab kasutajate vajadustele, võivad liikmesriigid teha komisjonile ettepaneku lisada sellised teenused digiväravasse, tingimusel et need vastavad kõigile käesolevas määruses sätestatud tingimustele ega dubleeri juba lisatud abi- ja probleemilahendamisteenuseid.

(33)

Selleks et aidata kasutajatel välja selgitada sobiv teenus, tuleks käesoleva määrusega ette näha abiteenuse otsingumootor, mis automaatselt juhatab kasutajad õige teenuseni.

(34)

Selleks, et digivärav oleks edukas, tuleb järgida kvaliteedinõuete miinimumnimekirja, et teabe või teenuste pakkumine oleks usaldusväärne, sest vastasel korral kahjustaks see oluliselt digivärava kui terviku usaldusväärsust. Nõuete järgimise peamiseks eesmärgiks on tagada, et teave või teenus on esitatud selgelt ja kasutajasõbralikult. Kõnealuse eesmärgi täitmiseks peavad liikmesriigid otsustama, kuidas teavet kogu kasutamistsükli kestel esitatakse. Näiteks kuigi kasutajatel on kasulik juba enne menetluse algatamist teada, millised on üldiselt kättesaadavad õiguskaitsevahendid juhuks, kui menetluse tulemus ei sobi kasutajale, on palju kasutajasõbralikum anda konkreetset teavet sellisel puhul kasutatavate võimalike edasiste sammude kohta menetluse lõpus.

(35)

Piiriüleste kasutajate juurdepääsu teabele on võimalik märkimisväärselt parandada, kui teave on kättesaadav liidu ametlikus keeles, millest võimalikult suur osa piiriülestest kasutajatest üldjoontes aru saab. See keel peaks enamikul juhtudel olema võõrkeel, mida kasutajad kogu liidus kõige rohkem õpivad, kuid mõnel konkreetsel juhul, eelkõige siis, kui piirilähedased väikesed omavalitsused annavad teavet kohalikul tasandil, võib kõige sobivam keel olla naaberliikmesriigi piiriüleste kasutajate esimese keelena kasutatav keel. Kõnealuste liikmesriikide keel(t)est nimetatud liidu ametlikku keelde tõlgitud tekst peaks täpselt väljendama originaalkeel(t)es esitatud teabe sisu. Teise keelde tõlkimisel võib piirduda teabega, mida kasutajad vajavad, et mõista oma olukorra suhtes kohaldatavaid peamisi norme ja nõudeid. Kuigi liikmesriike tuleks julgustada tõlkima võimalikult palju teavet liidu ametlikku keelde, mis on võimalikult paljudele piiriülestele kasutajatele üldjoontes arusaadav, sõltub käesoleva määruse kohaselt tõlgitava teabe maht selleks olemasolevatest rahalistest vahenditest, eelkõige liidu eelarve rahalistest vahenditest. Komisjon peaks tegema asjakohased korraldused, et tagada taotluse korral tõlgete nõuetekohane edastamine liikmesriikidele. Digivärava koordineerimisrühm peaks arutama, millisesse liidu ametlikku keelde või keeltesse selline teave tuleks tõlkida, ja andma selle kohta juhiseid.

(36)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/2102 (16) on liikmesriigid kohustatud tagama, et nende avaliku sektori asutuste veebisaidid on kooskõlas tajutavuse, talitlusvõime, mõistetavuse ja töökindluse põhimõtetega juurdepääsetavad ning vastavad nimetatud direktiivis sätestatud nõuetele. Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama vastavuse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile, eriti selle artiklitele 9 ja 21, ning selleks, et edendada vaimse puudega inimeste juurdepääsu teabele, tuleks võimalikult ulatuslikult ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides pakkuda lihtsalt sõnastatud alternatiive. Liikmesriigid on nimetatud konventsiooni ratifitseerimise ja liit selle sõlmimise kaudu (17) võtnud endale kohustuse võtta asjakohased meetmed, et võimaldada puudega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääsu uutele info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, sh internetile, hõlbustades teabe kättesaadavust vaimse puudega isikutele ning pakkudes võimalikult ulatuslikult ja proportsionaalselt lihtsalt sõnastatud alternatiive.

(37)

Direktiivi (EL) 2016/2102 ei kohaldata liidu institutsioonide, organite ja asutuste veebisaitidele ja mobiilirakendustele, kuid komisjon peaks tagama, et digiväravasse liidetavad ühine kasutajaliides ja tema vastutusel olevad veebilehed on puuetega inimeste jaoks juurdepääsetavad, mis tähendab, et need on tajutavad, talitlusvõimelised, mõistetavad ja töökindlad. Tajutavus tähendab, et teavet ja ühise kasutajaliidese komponente peab esitama kasutajatele viisil, mida nad suudavad tajuda; talitlusvõime tähendab, et ühise kasutajaliidese komponendid ja navigeerimine peavad olema kasutatavad; mõistetavus tähendab, et teave ja ühise kasutajaliidese toimimine peavad olema mõistetavad; ja töökindlus tähendab, et sisu peab olema piisavalt töökindel selleks, et seda saaksid usaldusväärselt tõlgendada väga erinevad kasutajaagendid, sh tugitehnoloogiad. Komisjoni kutsutakse üles sel eesmärgil tagama tajutavuse, talitlusvõime ja mõistetavuse osas vastavus asjakohastele ühtlustatud standarditele.

(38)

Veebipõhiste menetluste käigus või abi- ja probleemilahendamisteenuste osutamise eest võetavate tasude maksmise lihtsustamiseks peaks piiriülestel kasutajatel olema võimalik kasutada kreedit- või otsekorraldusi, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 260/2012, (18) või teisi tavaliselt kasutatavaid piiriüleseid makseviise, sealhulgas deebet- või krediitkaarte.

(39)

Kasutajatel oleks kasulik saada teavet selle kohta, kui kaua võib menetluse läbimine aega võtta. Seetõttu tuleks kasutajaid teavitada kohaldatavatest tähtaegadest või vaikimisi heakskiitmise või haldusasutuste vaikimismenetluste korrast, või kui see ei ole võimalik, siis vähemalt keskmisest, prognoositavast või ligikaudsest ajast, mis tavaliselt asjaomase menetluse läbimiseks kulub. Sellistel prognoosidel või hinnangutel ei tohiks olla õiguslikku mõju, vaid need peaksid üksnes aitama kasutajatel kavandada oma tegevust või teha järgnevaid haldustoiminguid.

(40)

Käesoleva määrusega tuleks ette näha ka kasutajate esitatud elektrooniliste tõendite kontroll, kui need tõendid esitatakse väljaandnud pädeva asutuse e-templita või -sertifikaadita, juhul kui eri liikmesriikide pädevate asutuste vahelist tõendite otsevahetust või kontrolli võimaldav tehniline vahend, mis on loodud käesoleva määruse alusel, või muu sellist otsevahetust või kontrolli võimaldav süsteem ei ole kättesaadav. Sellisteks juhtudeks tuleks käesoleva määrusega ette näha liikmesriikide pädevate asutuste vahelise halduskoostöö tõhus mehhanism, mis tugineks siseturu infosüsteemile (IMI), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/2012 (19) alusel. Sellistel juhtudel peaks pädeva asutuse otsus IMI kasutamiseks olema vabatahtlik, kuid kui kõnealune asutus on teabe esitamise või koostöö taotluse esitatud IMI kaudu, peaks taotluse saanud pädev asutus olema kohustatud tegema koostööd ja vastama. Taotluse võib saata IMI kaudu kas tõendeid väljastavale pädevale asutusele või keskasutusele, mille määrab liikmesriik vastavalt oma siseriiklikele haldusnormidele. Tarbetu dubleerimise vältimiseks ning kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1191 (20) hõlmab osa käesoleva määrusega hõlmatud menetluste jaoks vajalikest tõenditest, võib määruses (EL) 2016/1191 sätestatud IMI koostöökorda kasutada ka muude tõendite suhtes, mis on käesoleva määrusega hõlmatud menetluste jaoks vajalikud. Selleks et liidu institutsioonidel, organitel ja asutustel oleks võimalik IMIs osaleda, tuleks määrust (EL) nr 1024/2012 muuta.

(41)

Pädevate asutuste osutatud veebiteenustel on oluline roll kodanikele ja ettevõtjatele osutatavate teenuste kvaliteedi ja turvalisuse parandamisel. Liikmesriikide ametiasutused teevad ühe enam tööd andmete korduvkasutamise nimel ning loobuvad nõudmast, et kodanikelt ja ettevõtjad esitaksid sama teavet korduvalt. Andmete korduvkasutust tuleks lisakoormuse vähendamiseks soodustada piiriüleste kasutajate puhul.

(42)

Selleks et võimaldada seaduslikku piiriülest tõendite ja teabe vahetust kogu liidus rakendatava andmete ühekordse küsimise põhimõtte abil, tuleks käesolevat määrust ja andmete ühekordse küsimise põhimõtet rakendada kooskõlas kõigi kohaldatavate andmekaitse normidega, sealhulgas võimalikult väheste andmete kogumise, andmete täpsuse, säilitamise piiramise, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse, vajalikkuse, proportsionaalsuse ning otstarbe piiramise põhimõttega. Samuti tuleks seda rakendada täielikus kooskõlas sisseprojekteeritud turbe ja lõimprivaatsuse põhimõtetega ning austades inimeste põhiõigusi, sealhulgas õiglust, ja läbipaistvust.

(43)

Liikmesriigid peaksid tagama, et menetluste kasutajatele antakse selget teavet selle kohta, kuidas nende isikuandmeid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (21) artiklitele 13 ja 14 ning määruse (EL) 2018/1725 (22) artiklitele 15 ja 16 töödeldakse.

(44)

Selleks et aidata veelgi kaasa veebipõhiste menetluste kasutamisele, tuleks käesoleva määrusega luua andmete ühekordse küsimise põhimõttega kooskõlas olev alus täielikult talitlusvõimelise, ohutu ja turvalise tehnilise lahenduse loomiseks ja kasutamiseks, mille abil vahetatakse tõendeid menetluses osalevate poolte vahel piiriüleselt automaatselt, kui kodanikud või ettevõtjad seda sõnaselgelt taotlevad. Kui tõendite vahetamine hõlmab isikuandmeid, tuleks taotlus lugeda sõnaselgeks, kui selles kas avalduse vormis või nõusoleku kinnitusena on vabatahtlikult, konkreetselt, teadlikult ja ühemõtteliselt välja toodud isiku soov asjakohaste isikuandmete vahetamiseks. Kui kasutaja ei ole isik, keda andmed puudutavad, ei tohi veebipõhine menetlus mõjutada tema määruses (EL) 2016/679 sätestatud õigusi. Andmete ühekordse küsimise põhimõtte piiriülene kohaldamine peaks tähendama, et kodanikud ja ettevõtjad ei peaks esitama samu andmeid riigiasutustele rohkem kui üks kord ning neid andmeid peaks saama kasutaja taotlusel kasutada ka selliste piiriüleste veebipõhiste menetluste läbimiseks, mis hõlmavad piiriüleseid kasutajaid. Kohustust kasutada eri liikmesriikide ametiasutuste vaheliseks tõendite vahetamiseks automatiseeritud tehnilist süsteemi tuleks väljaandva pädeva asutuse suhtes kohaldada üksnes juhul, kui ametiasutused annavad oma liikmesriigis seaduslikult välja elektroonilisel kujul tõendeid, muutes nii sellise automaatse teabevahetuse võimalikuks.

(45)

Igasugusel tõendite piiriülesel vahetamisel peaks olema asjakohane õiguslik alus, näiteks direktiiv 2005/36/EÜ, 2006/123/EÜ, 2014/24/EL või 2014/25/EL või II lisas loetletud menetluste puhul muu kohaldatav liidu või liikmesriigi õigus.

(46)

On asjakohane sätestada käesolevas määruses, et üldreeglina toimub piiriülene automaatne tõendite vahetamine kasutaja sõnaselge taotluse korral. Seda nõuet ei tuleks kohaldada, kui asjakohane liidu või liikmesriigi õigus võimaldab piiriülest automaatset andmete vahetamist ilma kasutaja sõnaselge taotluseta.

(47)

Käesoleva määruse alusel loodud tehnilise süsteemi kasutamine peaks jääma vabatahtlikuks ning kasutajale peaks jääma võimalus esitada tõendeid ka muul viisil kui tehnilise süsteemi kaudu. Kasutajal peaks olema võimalus tõendid üle vaadata ja õigus tõendite vahetamist mitte jätkata, kui ta avastab enne tõendite vahetamist nende ülevaatamisel, et teave on ebatäpne, aegunud või läheb kaugemale sellest, mis on asjaomase menetluse jaoks vajalik. Ülevaadatud andmeid ei tohiks säilitada kauem, kui see on tehniliselt möödapääsmatult vajalik.

(48)

Käesoleva määruse alusel tõendite vahetamiseks loodav turvaline tehniline süsteem peaks andma taotluse esitanud pädevatele asutustele kindlustunde, et tõendi esitas õige väljaandev asutus. Enne kasutaja poolt menetluse raames esitatava teabe aktsepteerimist peaks pädeval asutusel olema võimalus kahtluse korral teavet kontrollida, et veenduda selle õigsuses.

(49)

Suutlikkuse, mida saab kasutada selleks, et luua tehniline süsteem, loovad mitmed elemendid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1316/2013 loodud Euroopa ühendamise rahastu (23) ning komponendid eDelivery ja eID, mis on nimetatud rahastu osad. Need elemendid hõlmavad tehnilisi kirjeldusi, näidistarkvara ja tugiteenuseid ning nende eesmärgiks on tagada olemasolevate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemide koostalitlusvõime eri liikmesriikides, et kodanikud, ettevõtjad ja ametiasutused saaksid liidus asuvatest ühtsetest avalikest digitaalteenustest kasu.

(50)

Käesoleva määruse alusel loodud tehniline süsteem peaks lisanduma muudele asutustevahelist koostööd võimaldavatele süsteemidele, nagu IMI, ning see ei tohiks mõjutada muid selliseid süsteeme nagu määruses (EÜ) nr 987/2009 sätestatud süsteem, direktiivi 2014/24/EL kohane Euroopa ühtne hankedokument, määruse (EÜ) nr 987/2009 kohane sotsiaalkindlustusalase teabe elektrooniline vahetamine, direktiivi 2005/36/EÜ kohane Euroopa kutsekaart, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (24) kohane riiklike registrite ühendamine ning kesk-, kaubandus- ja äriregistrite ühendamine ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/848 (25) kohane maksejõuetusregistrite ühendamine.

(51)

Selleks et tagada tõendite automaatset vahetamist võimaldava tehnilise süsteemi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et kehtestada eelkõige sellise süsteemi tehniline ja talitluskirjeldus, mis võimaldab töödelda kasutajate taotlusi tõendite vahetamiseks ja selliseid tõendeid edastada, ning võtta vastu meetmed, millega tagatakse edastamise terviklus ja konfidentsiaalsus. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (26).

(52)

Selleks et tagada andmete ühekordse küsimise põhimõtte piiriülese kohaldamise tehnilise süsteemi turvalisuse kõrge tase, peaks komisjon sellise tehnilise süsteemi kirjeldusi sätestavate rakendusaktide vastuvõtmisel võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa ja rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide ja -asutuste koostatud standardeid ja tehnilisi kirjeldusi, eelkõige Euroopa Standardikomitee (CEN), Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI), Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) ja Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) koostatud standardeid ja tehnilisi kirjeldusi, samuti määruse (EL) 2016/679 artiklis 32 ja määruse (EL) 2018/1725 artiklis 22 osutatud turvalisuse standardeid.

(53)

Selleks et tagada komisjoni vastutusel oleva tehnilise süsteemi osade arendamine, kättesaadavus, hooldus, järelevalve, seire ja turvalisuse haldamine, peaks komisjon küsima vajaduse korral nõu Euroopa Andmekaitseinspektorilt.

(54)

Pädevad asutused ja komisjon peaksid tagama, et nende vastutusalasse kuuluv teave, menetlused ja teenused vastavad kvaliteedikriteeriumidele. Liikmesriikide ja liidu tasandil peaksid korrapäraste ajavahemike järel kvaliteedi- ja turvakriteeriumide täitmist kontrollima ning esilekerkivate probleemidega tegelema vastavalt käesoleva määruse alusel nimetatud riiklikud koordinaatorid ja komisjon. Lisaks peaksid riiklikud koordinaatorid abistama komisjoni piiriülest tõendite vahetamist võimaldava tehnilise süsteemi toimimise jälgimisel. Käesoleva määrusega tuleks anda komisjoni käsutusse vahendid, et tegeleda digivärava kaudu pakutavate teenuste kvaliteedi võimaliku halvenemisega sõltuvalt sellise halvenemise tõsidusest ja püsivusest, kaasates vajadusel digivärava koordineerimisrühma. See ei tohiks piirata komisjoni üldist vastutust seoses käesoleva määruse täitmise järelevalvega.

(55)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada digivärava toimimist toetavate tehniliste vahendite, eelkõige ühise kasutajaliidese, lingikogu ja abiteenuse ühisotsingu peamised funktsioonid. Ühine kasutajaliides peaks tagama, et kasutajad saavad riikide ja liidu tasandi veebisaitidelt kergesti leida teavet, menetlusi ning abi- ja probleemilahendamisteenuseid. Liikmesriigid ja komisjon peaksid seadma eesmärgiks lisada lingid ühele digivärava jaoks vajalikule teabeallikale, et vältida kasutajate seas segadust, mida põhjustavad erinevad ning täielikult või osaliselt üksteist dubleerivad sama teabe allikad. See ei tohiks välistada linkide lisamist eri geograafiliste piirkondade kohalike või piirkondlike pädevate asutuste pakutavale sarnasele teabele. Samuti ei tohiks see takistada teabe dubleerimist, kui see on vältimatu või soovitav, näiteks juhul, kui mõningaid liidu õigusi, kohustusi ja norme korratakse või kirjeldatakse riiklikel veebisaitidel kasutajasõbralikkuse suurendamiseks. Selleks et vähendada inimsekkumist ühises kasutajaliideses kasutatavate linkide ajakohastamisel, tuleks luua otseühendus liikmesriikide asjaomaste tehniliste süsteemide ja lingikogu vahel, kui see on tehniliselt võimalik. Tavapärased IKT tugivahendid võivad kasutada peamiste avalike teenuste põhisõnastikku (CPSV), et hõlbustada koostalitlust liikmesriikide teenusekataloogide ja semantikaga. Liikmesriike tuleks innustada CPSVd kasutama, kuid nad võivad otsustada siseriiklike lahenduste kasutamise kasuks. Lingikogus sisalduv teave tuleks avalikustada avatud, üldiselt kasutatavas ja masinloetavas vormingus, näiteks rakendusliideste vormingus, et võimaldada teabe taaskasutamist.

(56)

Ühise kasutajaliidese otsingufunktsioon peaks juhtima kasutajad vajaliku teabe juurde olenemata sellest, kus see liidu või liikmesriigi tasandi veebisaitidel asub. Lisaks sellele jääb kasutajate kasuliku teabe juurde suunamise alternatiivseks viisiks ka edaspidi linkide loomine olemasolevate ja täiendavate veebisaitide või veebilehtede vahel, nende võimalikult suures ulatuses optimeerimine ja grupeerimine ning linkide loomine veebilehtede ja liidu ja liikmesriigi tasandi veebilehtede vahel, mis pakuvad juurdepääsu veebiteenustele ja -teabele.

(57)

Käesolevas määruses tuleks täpsustada ka ühise kasutajaliidese kvaliteedinõuete kogum. Komisjon peaks tagama, et ühine kasutajaliides vastab kõnealustele nõuetele, ning eelkõige peaks see olema veebis eri kanalite kaudu kättesaadav ja juurdepääsetav ja seda peaks olema lihtne kasutada.

(58)

Selleks et tagada digiväravat toetavate tehniliste lahenduste ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et ta saaks vajaduse korral täpsustada kohaldatavad standardid ja koostalitlusnõuded, et lihtsustada sellise liikmesriikide ja komisjoni vastutusalasse kuuluva teabe leitavust, mis käsitleb norme ja kohustusi, menetlusi ning abi- ja probleemilahendamisteenuseid. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(59)

Käesoleva määrusega tuleks samuti selgelt jagada komisjoni ja liikmesriikide vaheline vastutus digivärava IKT tugirakenduste arendamise, kättesaadavuse, hooldamise ja turvalisuse eest. Komisjon ja liikmesriigid peaksid oma hooldusülesannetega seoses korrapäraselt jälgima, kas IKT tugirakendused toimivad nõuetekohaselt.

(60)

Digiväravaga hõlmatava teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste eri valdkondade täieliku potentsiaali arendamiseks tuleks tublisti suurendada sihtrühmade teadlikkust nende olemasolust ja toimimisest. Teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste lisamine digiväravasse peaks oluliselt lihtsustama kasutajatele vajamineva leidmist, isegi juhul, kui nad ei ole nendega kursis. Lisaks on vaja teha koordineeritud teavitamistööd, et liidu kodanikud ja ettevõtjad saaksid digivärava olemasolust ja sellega kaasnevatest eelistest teadlikuks. Teavitamismeetmed peaksid hõlmama otsingumootorite optimeerimist ning teisi veebipõhiseid teadlikkuse suurendamise meetmeid, kuna need on kõige kulutasuvamad ja nendega oleks võimalik jõuda kõige suurema sihtrühmani. Maksimaalse kasuteguri saavutamiseks tuleks teavitustegevust digivärava koordineerimisrühma töö raames kooskõlastada ning liikmesriigid peaksid oma teavitustegevuse korraldama nii, et kõigis olulistes kontekstides kasutataks viidet ühisele kaubamärgile ning digivärava kaubamärki saaks siduda riiklike algatustega.

(61)

Kõiki liidu institutsioone, organeid ja asutusi tuleks innustada levitama teavet digivärava kohta ning lisama oma vastutusalas olevatele asjakohastele veebilehtedele digivärava linke ja logot.

(62)

Digiväravat tuleks üldsusele kirjeldada ja tutvustada nimega „Your Europe“. Ühine kasutajaliides peaks olema silmatorkav ja kergesti leitav, eelkõige liikmesriikide ja liidu veebisaitide ja -lehtede kaudu. Digivärava logo peaks olema asjakohastel liidu ja liikmesriikide veebisaitidel nähtav.

(63)

Et saada asjakohast teavet digivärava tulemuslikkuse mõõtmiseks ja parandamiseks, tuleks käesoleva määrusega nõuda, et pädevad asutused ja komisjon koguksid ja analüüsiksid andmeid, mis seonduvad digivärava kaudu pakutavate eri teabevaldkondade, menetluste ja teenuste kasutamisega. Kasutusstatistika (näiteks konkreetsete veebilehtede külastuste arv, liikmesriigi kasutajate arv võrreldes teistest liikmesriikidest pärit kasutajate arvuga, kasutatud otsingusõnad, enim külastatud veebilehed, osutatud veebisaidid ning abitaotluste arv, päritolu ja sisu) kogumine peaks digivärava toimimist parandama, kuna see aitab määratleda sihtrühmad, arendada teavitustegevust ja parandada pakutavate teenuste kvaliteeti. Dubleerimise vältimiseks tuleks andmete kogumisel võtta arvesse komisjoni iga-aastast e-valitsuse võrdlusuuringut.

(64)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused kasutusstatistika kogumise ja vahetamise meetodit käsitlevate ühetaoliste õigusnormide kehtestamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(65)

Digivärava kvaliteet sõltub selle kaudu pakutavate liidu ja liikmesriikide teenuste kvaliteedist. Seepärast tuleks digivärava kaudu kättesaadava teabe, menetluste, abi- ja probleemilahendamisteenuste kvaliteeti korrapäraselt kontrollida ka kasutajate tagasiside vahendi kaudu, mille puhul palutakse kasutajatel hinnata kasutatud teabe, menetluste või abi- ja probleemilahendamisteenuste ulatust ja kvaliteeti ning anda selle kohta tagasisidet. Tagasisidet tuleks koguda ühtse vahendiga, millele peaks olema juurdepääs komisjonil, pädevatel asutustel ja riiklikel koordinaatoritel. Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused seoses kasutajate tagasiside vahendite ühiste funktsioonide ning kasutajate tagasiside kogumise ja jagamise üksikasjadega. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Komisjon peaks avaldama anonüümsed veebipõhised kokkuvõtlikud ülevaated probleemidest, mis on tuvastatud käesoleva määruse kohaselt kogutava teabe, kasutusstatistika ning olulisema kasutajate tagasiside pinnalt.

(66)

Lisaks sellele peaks digiväravas olema tagasiside vahend, mis võimaldab kasutajatel anda vabatahtlikult ja anonüümselt märku probleemidest ja raskustest, mis neil siseturu õigusi kasutades on ette tulnud. Kõnealust vahendit tuleks käsitada üksnes kaebuste käsitlemise mehhanismide täiendusena, sest see ei saa pakkuda kasutajatele individuaalseid vastuseid. Saadud teavet tuleks vaadelda koos koondteabega, mis on saadud abi- ja probleemilahendamisteenuste raames käsitletud juhtumitest, et saada ülevaade siseturust, nii nagu kasutajad seda tajuvad, ning tuvastada probleemsed valdkonnad, kus võimalike tulevaste meetmetega saaks siseturu toimimist parandada. See ülevaade peaks olema seotud olemasolevate aruandlusvahenditega, näiteks ühtse turu tulemustabeliga.

(67)

Käesolev määrus ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust otsustada, kes peaks täitma riikliku koordinaatori rolli. Liikmesriigid peaksid saama kohandada digiväravaga seotud riikliku koordinaatori ülesandeid ja kohustusi oma riigisiseste haldusstruktuuridega. Liikmesriikidel peaks olema võimalik määrata täiendavaid riiklikke koordinaatoreid, kes täidavad käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid kas üksinda või koos teistega; nende koordinaatorite vastutusalad määratakse haldusüksuste, geograafiliste piirkondade või mõne muu kriteeriumi põhjal. Liikmesriigid peaksid komisjoni teavitama ühtsest riiklikust koordinaatorist, kelle nad on määranud komisjoniga suhtlemise kontaktpunktiks.

(68)

Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks tuleks luua riiklikest koordinaatoritest koosnev ja komisjoni juhitav digivärava koordineerimisrühm, mis tegeleks eelkõige parimate tavade vahetamise ja koostööga, et parandada käesoleva määrusega nõutava teabe esitamise järjepidevust. Digivärava koordineerimisrühma töös tuleks võtta arvesse eesmärke, mis on määratletud iga-aastases tööprogrammis, mille komisjon peaks koordineerimisrühmale arutamiseks esitama. Iga-aastane tööprogramm tuleks esitada kas suuniste või soovituste kujul, mis ei ole liikmesriikidele siduvad. Komisjon võib Euroopa Parlamendi taotluse korral otsustada, et palub Euroopa Parlamendil saata digivärava koordineerimisrühma koosolekutele oma eksperte.

(69)

Käesolevas määruses tuleks selgitada, milliseid digivärava osasid rahastatakse liidu eelarvest ning milliste osade rahastamine on liikmesriikide ülesanne. Komisjon peaks aitama liikmesriikidel teha kindlaks korduskasutatavad IKT elemendid ning mitmesuguste liidu fondide ja programmide kaudu kättesaadava rahastamise, mis võib aidata katta liikmesriikides käesoleva määruse nõuete täitmiseks vajalike IKT rakenduste ja arendamise kulusid. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalik eelarve peaks olema kooskõlas kohaldatava mitmeaastase finantsraamistikuga.

(70)

Liikmesriike innustatakse oma avaliku halduse ja teenuste turvalisuse ja vastupidavuse suurendamiseks omavahel senisest enam tegevust kooskõlastama, teavet vahetama ja koostööd tegema, et suurendada küberturbe valdkonnas oma strateegilist, operatiivset ning teadus- ja arendamisalast suutlikkust, rakendades selleks eelkõige võrgu- ja infoturvet, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2016/1148 (27). Liikmesriike innustatakse suurendama tehingute turvalisust ning tagama, et elektrooniliste vahendite usaldusväärsus oleks piisav, kasutades selleks määruse (EL) nr 910/2014 alusel loodud eIDASe raamistikku ja eelkõige piisava kindluse andmist. Liikmesriigid võivad võtta liidu õiguse kohaselt meetmeid, et tagada küberturvalisus ning ennetada identiteedipettust ja teisi pettuse liike.

(71)

Kui käesoleva määruse rakendamisega kaasneb isikuandmete töötlemine, tuleks seda teha kooskõlas isikuandmete kaitset käsitleva liidu õigusega, eelkõige määrustega (EL) 2016/679 ning (EL) 2018/1725. Käesoleva määruse kontekstis tuleks kohaldada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/680 (28). Vastavalt määruses (EL) 2016/679 sätestatule on liikmesriikidel lubatud säilitada või kehtestada täiendavaid tingimusi, sealhulgas piiranguid seoses terviseandmete töötlemisega, ning nad võivad kehtestada täpsemaid eeskirju töötajate isikuandmete töötlemiseks töösuhete kontekstis.

(72)

Käesoleva määrusega tuleks edendada ja hõlbustada digiväravaga hõlmatud teenuste halduskorra lihtsustamist. Sel eesmärgil peaks komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega vaatama läbi olemasoleva halduskorra ja seda vajaduse korral kohandama, et vältida dubleerimist ja ebaefektiivsust.

(73)

Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et teistes liikmesriikides tegutsevatel kasutajatel oleks veebis juurdepääs põhjalikule, usaldusväärsele, kättesaadavale ja kergesti mõistetavale liidu ja riiklikule teabele õiguste, õigusnormide ja kohustuste kohta, veebipõhistele menetlustele, mida saab täiel määral läbida piiriüleselt, ning abi- ja probleemilahendamisteenustele. Kuna liikmesriigid ei suuda kõnealust eesmärki piisavalt saavutada, küll aga saab seda käesoleva määruse ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas ELi lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(74)

Et komisjon ja liikmesriigid saaksid arendada ja rakendada käesoleva määruse jõustamiseks vajalikke vahendeid, tuleks selle teatavaid sätteid hakata kohaldama kahe aasta möödumisel selle jõustumise kuupäevast. Kohaliku omavalitsuse asutustele tuleks anda nende vastutusalas oleva teabe, menetluste ning abi- ja probleemilahendamisteenuste kohta teabe andmiseks aega kuni neli aastat pärast käesoleva määruse jõustumist. Käesoleva määruse sätteid, mis käsitlevad täielikult veebipõhiselt pakutavaid menetlusi, piiriülest juurdepääsu veebipõhistele menetlustele ja piiriülese automaatse tõendite vahetamise tehnilist süsteemi vastavalt andmete ühekordse küsimise põhimõttele, tuleks rakendada hiljemalt viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist.

(75)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eeskätt Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid ning seda tuleks kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja põhimõtetega.

(76)

Euroopa andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 45/2001 (29) artikli 28 lõikega 2 ning ta esitas oma arvamuse (30)1. augustil 2017,