Euroopa Liidu L 370/2014

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/1

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2014,

Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta

(2014/953/EL)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 186 koostoimes artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 15. novembril 2013 komisjonile loa alustada liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga, et sõlmida kõikehõlmav teadus- ja tehnikakoostöö leping Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon liitub teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” (2014–2020) ja programmi „Horisont 2020” täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga (2014–2018) ning mis reguleerib Šveitsi osalemist ITER-projektis aastatel 2014–2020.

(2)

Need läbirääkimised on edukalt lõpule viidud ning Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses) tuleks allkirjastada ja seda ajutiselt kohaldada kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

(3)	Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste osas sõlmitakse leping eraldi menetluse korras.

(4)

Selleks, et Šveitsi juriidilisi isikuid saaks kohelda sarnaselt raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riikide juriidiliste isikutega selliste raamprogrammi tegevuste osas, mille tähtaeg on 2014. aasta viimases kvartalis, eelkõige erieesmärgi „Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine” projektikonkursside osas, tuleks lepingut ajutiselt kohaldada alates 15. septembrist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses) liidu nimel allakirjutamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud leping sõlmitakse.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule liidu nimel alla kirjutama.

Artikkel 3

Kooskõlas lepingu artikliga 15 kohaldatakse lepingut ajutiselt alates 15. septembrist 2014 kuni selle sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimiseni.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 4. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/3

Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö

LEPING,

mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses

EUROOPA LIIT JA EUROOPA AATOMIENERGIAÜHENDUS

(edaspidi vastavalt „liit” ja „Euratom”)

ühelt poolt

ning

ŠVEITSI KONFÖDERATSIOON

(edaspidi „Šveits”)

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised”),

ARVESTADES, et ühelt poolt Šveitsi ning teiselt poolt liidu ja Euratomi vahelised lähedased suhted on lepinguosalistele kasulikud,

ARVESTADES teadus- ja tehnoloogiauuringute tähtsust liidu ja Euratomi ning Šveitsi jaoks ning nende osaliste vastastikust huvi teha koostööd selles valdkonnas, et paremini kasutada ressursse ja vältida tarbetut dubleerimist,

ARVESTADES, et Šveits ning liit ja Euratom viivad praegu ellu uurimisprogramme ühist huvi pakkuvates valdkondades,

ARVESTADES, et liit ja Euratom ning Šveits on huvitatud nende programmide raames vastastikku kasuliku koostöö tegemisest,

ARVESTADES lepinguosaliste huvi selle vastu, et soodustada oma teadusüksuste vastastikust juurdepääsu ühelt poolt Šveitsi teadus- ja arendustegevusele ning teiselt poolt liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile ja Euratomi teadus- ja koolitusprogrammile, samuti ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte (1) tegevusele,

ARVESTADES, et Euratom ja Šveits sõlmisid 14. septembril 1978 koostöölepingu juhitava termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas (edaspidi „termotuumasünteesileping”),

ARVESTADES, et lepinguosalised rõhutavad termotuumasünteesilepingu rakendamise vastastikust kasu: Euratom Šveitsi osa edusammude tegemisel ühenduse tuumasünteesiprogrammi kõigis elementides, eriti algatustes JET ja ITER seoses näidisreaktoriga (DEMO), ning Šveits Šveitsi programmi arendamist ja tugevdamist ning selle lõimimist Euroopa ja rahvusvahelistesse raamistikesse,

ARVESTADES, et lepinguosalised kinnitavad oma soovi jätkata kauakestnud koostööd juhitava termotuumasünteesi ja plasmafüüsika valdkonnas, võttes aluseks uue raamistiku ja vahendid, millega tagatakse teadustegevuse toetamine,

ARVESTADES, et käesoleva lepinguga lõpetatakse ja asendatakse termotuumasünteesileping,

ARVESTADES, et lepinguosalised sõlmisid 8. jaanuaril 1986 teadusliku ja tehnilise koostöö raamlepingu, mis jõustus 17. juulil 1987 (edaspidi „raamleping”),

ARVESTADES, et raamlepingu artikli 6 kohaselt toimub raamlepingu sihiks olev koostöö sellekohaste lepingute kaudu,

ARVESTADES, et 25. juunil 2007 kirjutasid ühendused ja Šveits alla ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele teadus- ja tehnikakoostöö lepingule,

ARVESTADES, et Euratom ja Šveits sõlmisid 7. detsembril 2012 Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühines Euroopa Aatomienergiaühenduse tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse raamprogrammiga (2012–2013),

ARVESTADES, et eespool nimetatud 2007. aasta lepingu artikli 9 lõikes 2 ja eespool nimetatud 2012. aasta lepingu artikli 9 lõikes 2 on sätestatud lepingu uuendamine uutes uuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastastes raamprogrammides või muudes käimasolevates ja tulevastes ettevõtmistes osalemiseks vastastikku kokku lepitud tingimustel,

ARVESTADES, et Euratom sõlmis 21. novembril 2006 ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu (2). Vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 21 ning 28. novembri 2007. aasta Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelistele kirjavahetuse vormis sõlmitud lepingutele (i) ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu ning Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel sõlmitud tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist elluviimist käsitleva lepingu kohaldamise kohta ning (ii) Šveitsi liikmesust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, kohaldatakse eespool nimetatud 2006. aasta lepingut Šveitsi suhtes, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud kolmanda riigina,

ARVESTADES, et Euratom on ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte liige. Vastavalt otsuse 2007/198/Euratom artiklile 2 ning 28. novembri 2007. aasta Euroopa Aatomienergiaühenduse (Euratom) ja Šveitsi Konföderatsiooni (Šveits) vahelistele kirjavahetuse vormis sõlmitud lepingutele(i) ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni asutamislepingu ja ITERi projekti ühiseks elluviimiseks loodava ITERi Rahvusvahelise Termotuumaenergeetika Organisatsiooni eesõiguste ja puutumatuse lepingu ning Euroopa Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahel sõlmitud tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühist elluviimist käsitleva lepingu kohta ning (ii) Šveitsi liikmesust ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõttes, sai Šveitsist ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa Euroopa ühisettevõtte liige, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud kolmanda riigina,

ARVESTADES, et Euratom sõlmis Aatomienergiaühenduse ja Jaapani valitsuse vahelise lepingu tuumasünteesienergeetika alastele teadusuuringutele laiema lähenemisviisi meetmete ühise rakendamise kohta (3). Vastavalt kõnealuse lepingu artiklile 26 kohaldatakse lepingut Šveitsi suhtes, kes osaleb Euratomi termotuumasünteesiprogrammis täielikult assotsieerunud riigina,

ARVESTADES, et liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” (2014–2020) (edaspidi „programm”„Horisont 2020”) võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1291/2013 (4); programmi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm võeti vastu nõukogu otsusega 2013/743/EL (5); Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogramm (2014–2018), millega täiendatakse programmi „Horisont 2020” (edaspidi „Euratomi programm”), võeti vastu nõukogu määrusega (Euratom) nr 1314/2013 (6); programmi „Horisont 2020” ja Euratomi programmi osalemis- ja levitamiseeskirjad võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1290/2013 (7); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 294/2008 (8) (edaspidi „Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi määrus”), muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1292/2013 (9) ning et otsus sätestada alus ITERiga seotud tegevuse rahastamiseks ajavahemikul 2014–2020 võeti vastu nõukogu otsusega 2013/791/Euratom (10),

ARVESTADES, et käesolev leping ega ükski sellekohane tegevus ei mõjuta mingil viisil liidu liikmesriikide õigust teha Šveitsiga kahepoolset koostööd teaduse, tehnoloogia ning uurimis- ja arendustegevuse alal ning vajaduse korral sõlmida selleks lepinguid, ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu (Euratomi leping) kohaldamist,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesolevas lepingus on sätestatud tingimused, mille kohaselt Šveits osaleb programmi „Horisont 2020” I samba elluviimises, erieesmärgi „Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine” alla kuuluvates meetmetes, Euratomi 2014.–2018. aasta programmis ning ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõtte (edaspidi „ühisettevõte Fusion for Energy”) 2014–2020. aasta tegevuses.

2. Kooskõlas artikli 13 lõikega 6 on käesolevas lepingus sätestatud tingimused, mille kohaselt Šveits osaleb alates 1. jaanuarist 2017 kogu programmi „Horisont 2020” rakendamises, Euratomi 2014.–2018. aasta programmis ning ühisettevõtte Fusion for Energy 2014–2020. aasta tegevuses.

3. Šveitsis asutatud õigussubjektid võivad osaleda käesoleva lepinguga hõlmatud programmides ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses artiklis 7 sätestatud tingimustel.

4. Alates 1. jaanuarist 2017 võivad Šveitsis asutatud õigussubjektid osaleda liidu Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses, kuivõrd see osalemine ei ole hõlmatud lõikega 1.

5. Liidus asutatud õigussubjektid, sh liidu Teadusuuringute Ühiskeskus, võivad osaleda Šveitsi uurimisprogrammides ja/või -projektides nende teemade raames, mis on samaväärsed lõikes 2 nimetatud programmide (alates 1. jaanuarist 2017 lõikes 1a nimetatud programmide) omadega.

6. Käesolevas lepingus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „õigussubjekt”— mis tahes füüsiline isik või liikmesriigi, liidu või rahvusvahelise õiguse kohaselt asutatud ja sellisena tunnustatud juriidiline isik, kellel on iseseisev õigusvõime ning õigus enda nimel toimides teostada õigusi ja kanda kohustusi;

b) „käesoleva lepinguga hõlmatud programmid”— programmi „Horisont 2020” I sammas, erieesmärgi „Tipptaseme levitamine ja osaluse laiendamine” alla kuuluvad meetmed ning Euratomi 2014.–2018. aasta programm või kooskõlas artikli 13 lõikega 6 alates 1. jaanuarist 2017 kogu programm „Horisont 2020” ja Euratomi 2014.–2018. aasta programm;

c) „programmi „Horisont 2020” I sammas”— määruse (EL) nr 1291/2013 I lisa I osas loetletud erieesmärkide alla kuuluvad meetmed, st Euroopa Teadusnõukogu, tulevased ja kujunemisjärgus tehnoloogiad, Marie Curie nimelised meetmed ning teadustaristu.

Artikkel 2

Koostöövormid

1. Koostöövormid on järgmised.

Šveitsis asutatud õigussubjektid osalevad käesoleva lepinguga hõlmatud programmides nende programmide osalemis- ja levitamiseeskirjades esitatud tingimustel, samuti igasuguses ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses kõnealuse ühisettevõtte sätestatud tingimustel.

Juhul kui liit näeb ette ELi toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 rakendamise, võib Šveits osaleda kõnealuste sätete alusel loodavates õiguslikes struktuurides kooskõlas otsuste ja määrustega, mis on vastu võetud või võetakse vastu eespool nimetatud õiguslike struktuuride moodustamiseks. Kui artikli 13 lõikest 6 ei tulene teisiti, kohaldatakse seda sätet alates 1. jaanuarist 2017.

Šveitsis asutatud õigussubjektid võivad assotsieerunud riigi õigussubjektidena osaleda ELi toimimise lepingu artiklitel 185 ja 187 põhinevates kaudsetes meetmetes. Kui artikli 13 lõikest 6 ei tulene teisiti, kohaldatakse seda sätet alates 1. jaanuarist 2017.

Määrust (EÜ) nr 294/2008, mida on muudetud määrusega (EL) nr 1292/2013, kohaldatakse Šveitsis asutatud õigussubjektide osalemise suhtes teadmis- ja innovatsiooniühendustes.

Šveitsi osalisi kutsutakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi sidusrühmade foorumile.

b)	Šveits toetab rahaliselt käesoleva lepinguga hõlmatud programmide rakendamiseks vastu võetud tööprogrammide eelarveid ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevust vastavalt artikli 4 lõikele 2.

Liidus asutatud õigussubjektid osalevad Šveitsi uurimisprogrammides ja/või -projektides, mille föderaalnõukogu on otsustanud, nende teemade raames, mis on samaväärsed käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse omadega, vastavalt asjakohastes Šveitsi eeskirjades sätestatud tingimustele ja konkreetsele lepingule projekti partnerite ja vastava Šveitsi programmi juhtkonna vahel. Liidus asutatud õigussubjektid, kes osalevad Šveitsi uurimisprogrammides ja/või -projektides, katavad ise oma kulud, sh oma suhtelise osa projektide üld- ja halduskuludest.

2. Lisaks käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse ning Šveitsi programmide ja/või projektide elluviimist käsitleva teabe ja dokumentide õigeaegsele vahetamisele võib lepinguosaliste vaheline koostöö toimuda järgmistes vormides:

a)	vahetatakse regulaarselt arvamusi Šveitsi ning liidu ja Euratomi teaduspoliitika suundade ja prioriteetide ning kavade kohta;

b)	arutatakse koostööväljavaateid ja arenguvõimalusi;

c)	vahetatakse õigeaegselt teavet Šveitsi ning liidu ja Euratomi uurimisprogrammide ja -projektide rakendamise ning käesoleva lepingu kohaselt tehtud tööde tulemuste kohta;

d)	korraldatakse ühiseid koosolekuid ja avaldatakse neist tulenevaid ühisdeklaratsioone;

e)	korraldatakse teadlaste, inseneride ja tehnikute külastusi ja vahetust;

f)	arendatakse korrapärast ja ka pärast projekti lõppu jätkuvat suhtlemist Šveitsi ning liidu ja Euratomi programmi- ja projektijuhtide vahel;

g)	eksperdid osalevad seminaridel, sümpoosionidel ja töörühmades;

h)	vahetatakse õigeaegselt teavet ITERi tegevuse kohta samamoodi kui liidu liikmesriikidega.

Artikkel 3

Intellektuaalomandiga seotud õigused ja kohustused

1. Kui käesoleva lepingu I lisast ja kohaldatavast õigusest ei tulene teisiti, on Šveitsis asutatud õigussubjektidel, kes osalevad käesoleva lepinguga hõlmatud programmides ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses, sellisest osalemisest tuleneva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse, kasutamise ja levitamise suhtes samasugused õigused ja kohustused kui liidus asutatud õigussubjektidel, kes osalevad nimetatud uurimisprogrammides ja tegevuses. Käesolevat sätet ei kohaldata selliste projektide tulemuste suhtes, mida alustati enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist.

2. Kui I lisast ja kohaldatavast õigusest ei tulene teisiti, on liidus asutatud õigussubjektidel, kes vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile c osalevad Šveitsi uurimisprogrammides ja/või -projektides, sellisest osalemisest tuleneva teabe ja intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse, kasutamise ja levitamise suhtes samasugused õigused ja kohustused kui Šveitsis asutatud õigussubjektidel, kes osalevad kõnealustes programmides ja/või projektides. Käesolevat sätet ei kohaldata selliste projektide tulemuste suhtes, mida alustati enne käesoleva lepingu ajutist kohaldamist.

3. Käesolevas lepingus kasutatakse mõistet „intellektuaalomand” tähenduses, mis on määratletud Stockholmis 14. juulil 1967 sõlmitud Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2.

Artikkel 4

Finantssätted

1. Šveitsi rahaline panus käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse elluviimises osalemisse kinnitatakse võrdeliselt ja lisaks summale, mis on igal aastal liidu üldeelarves määratud kohustuste assigneeringutena selleks, et täita Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon”) rahalised kohustused, mis tulenevad käesoleva lepinguga hõlmatud programmide elluviimiseks, juhtimiseks, toimimiseks ja nende raames toimuva tegevuse jaoks vajalikust tööst.

Euroopa Liit jätab endale õiguse kasutada Šveitsi panusest tulenevaid tegevus- ja haldusassigneeringuid käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy kõigi tegevuste jaoks vastavalt nende programmide ja tegevuste vajadustele.

2. Suhtarv, mis määrab Šveitsi rahalise osaluse vastavalt käesolevale lepingule, vastab turuhindades arvutatud Šveitsi sisemajanduse koguprodukti suhtele liidu liikmesriikide turuhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti summasse.

Erandina vastab suhtarv, mis määrab Šveitsi rahalise osaluse ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses ja Euratomi programmi tuumasünteesi osas, turuhindades arvutatud Šveitsi sisemajanduse koguprodukti suhtele liidu liikmesriikide ja Šveitsi turuhindades arvutatud sisemajanduse koguprodukti summasse.

Need suhtarvud arvutatakse Eurostati viimaste statistiliste andmete põhjal, mis on liidu sama aasta üldeelarve projekti avaldamise ajal kättesaadavad.

3. Šveitsi rahalist osalust käsitlevad eeskirjad on sätestatud II lisas.

Artikkel 5

Šveitsi ja ühenduste teadusuuringute komitee

1. Raamlepinguga asutatud Šveitsi ja ühenduste teadusuuringute komitee (edaspidi „komitee”) ülesanne on jälgida ja hinnata käesoleva lepingu täitmist ja tagada, et see toimuks nõuetekohaselt. Kõigi käesoleva lepingu rakendamise või tõlgendamisega seotud probleemidega pöördutakse komitee poole.

2. Komitee võib otsustada muuta III lisas sisalduvaid viiteid liidu õigusaktidele.

3. Komitee tuleb kokku, kui üks lepinguosaline seda taotleb. Lisaks töötab komitee pidevalt dokumentide ja e-kirjade vahetamise ning muude sidevahendite kaudu.

Artikkel 6

Osalemine komiteedes

1. Šveitsi esindajad osalevad vaatlejatena käesoleva lepinguga hõlmatud programmide rakendamise eest vastutavates komiteedes. Osaletakse nende komiteede töökorra kohaselt. Šveitsile teatatakse nende komiteede hääletustulemused. Kõnealune osalemine, sh teabe ja dokumentide vastuvõtmine, toimub samamoodi kui liidu liikmesriikide esindajate puhul.

2. Šveitsi esindajad osalevad vaatlejatena Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogus. Osaletakse Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukogu töökorra kohaselt.

3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud komiteede koosolekutel osalevate Šveitsi esindajate reisi- ja elamiskulud hüvitab komisjon samadel alustel ja samas korras, mida praegu kohaldatakse liidu liikmesriikide esindajate suhtes.

4. Šveitsi esindajad osalevad ühisettevõtte Fusion for Energy organites. Osalemisel järgitakse ühisettevõtte Fusion for Energy põhikirja, sh selle sätteid hääleõiguse kohta.

5. Šveitsi esindajad osalevad Euroopa teadusruumi ja innovatsiooni komitees (ERAC) ja Euroopa teadusruumiga seotud rühmades nimetatud komitee ja rühmade töökorra kohaselt.

Artikkel 7

Osalemine

1. Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, on käesoleva lepinguga hõlmatud programmides ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses osalevatel Šveitsis asutatud õigussubjektidel samasugused lepingulised õigused ja kohustused kui liidus asutatud õigussubjektidel.

2. Šveitsis asutatud õigussubjektide puhul kohaldatakse ettepanekute esitamise ja hindamise ning käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse alusel toetus- ja/või muude lepingute määramise ja sõlmimise suhtes samu tingimusi, mida kohaldatakse selliste toetus- ja/või muude lepingute suhtes, mis on sõlmitud liidus asutatud õigussubjektidega samade programmide või ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuste alusel.

3. Šveitsis asutatud õigussubjektidel on õigus kasutada käesoleva lepinguga hõlmatud programmide raames loodud rahastamisvahendeid.

4. Hindajate või ekspertide valimisel käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse elluviimiseks võetakse kaalumisele sobiv arv Šveitsi eksperte, arvestades seda, kas neil on vajalikud oskused ja teadmised neile antavate ülesannete täitmiseks.

5. Ilma et see piiraks artikli 1 lõike 5, artikli 2 lõike 1 punkti c ja artikli 3 lõike 2 ning olemasolevate eeskirjade ja töökorra kohaldamist, võivad liidus asutatud õigussubjektid osaleda artikli 2 lõike 1 punkti c kohastes Šveitsi uurimisprogrammide programmides ja/või projektides võrdsetel tingimustel Šveitsi partneritega. Šveitsi ametiasutused võivad ühe või mitme liidus asutatud õigussubjekti projektis osalemise tingimuseks seada vähemalt ühe Šveitsis asutatud õigussubjekti osalemise.

Artikkel 8

Inimeste liikumine

Lepinguosalised tagavad kooskõlas kehtivate eeskirjade ja lepingutega teatava arvu käesoleva lepinguga hõlmatud tegevuses osalevate teadlaste Šveitsi ja liitu sisenemise ning seal viibimise, kuivõrd see on möödapääsmatu asjaomase tegevuse edukaks teostamiseks.

Artikkel 9

Muutmine ja edasine koostöö

1. Kui liit või Euratom muudab või pikendab oma vastavaid uurimisprogramme või ühisettevõtte Fusion for Energy tegevust, võidakse käesolevat lepingut vastastikku kokku lepitud tingimustel muuta või pikendada. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arvamusi kõigi selliste muudatuste või pikendamiste kohta, samuti vahetatakse teavet kõigis küsimustes, mis mõjutavad otseselt või kaudselt Šveitsi koostööd käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevusega hõlmatud valdkondades. Šveitsile teatatakse muudetud või pikendatud programmide või tegevuse täpne sisu kahe nädala jooksul alates nende vastuvõtmisest liidu ja Euratomi poolt. Uurimisprogrammide või tegevuse sellise muutmise või pikendamise korral võib Šveits käesoleva lepingu lõpetada kuuekuulise etteteatamisega. Lepinguosalised teatavad kõigist käesoleva lepingu lõpetamise või pikendamise kavatsustest kolme kuu jooksul pärast liidu või Euratomi otsuse vastuvõtmist.

2. Kui liit või Euratom võtab vastu uued uuringute ja tehnoloogiaarenduse mitmeaastased raamprogrammid või uue otsuse ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse rahastamise kohta, võivad lepinguosalised käesolevat lepingut vastastikku kokku lepitud tingimustel uuendada või selle üle uusi läbirääkimisi pidada. Lepinguosalised vahetavad teavet ja arvamusi selliste programmide ettevalmistamise kohta või muu poolelioleva või tulevase uurimistegevuse, sh ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse kohta Šveitsi ja komitee kaudu.

Artikkel 10

Seos muude rahvusvaheliste lepingutega

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse, ilma et see piiraks ühte lepinguosalist siduvate muude rahvusvaheliste lepingutega antud eeliseid, mis on ette nähtud ainult kõnealuse lepinguosalise territooriumil asutatud õigussubjektidele.

2. Programmiga „Horisont 2020” või Euratomi programmiga assotsieerunud muus riigis (assotsieerunud riigis) asutatud õigussubjektil on käesoleva lepingu alusel samasugused õigused ja kohustused kui liidu liikmesriigis asutatud õigussubjektil tingimusel, et assotsieerunud riik, milles õigussubjekt on asutatud, on nõustunud andma Šveitsi õigussubjektidele samasugused õigused ja kohustused.

Artikkel 11

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse ELi toimimise lepingut ja Euratomi lepingut nendes lepingutes sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Šveitsi territooriumi suhtes.

Artikkel 12

Lisad

I, II ja III lisad moodustavad käesoleva lepingu lahutamatu osa.

Artikkel 13

Muutmine ja lõpetamine

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse programmi „Horisont 2020” kestuse jooksul, Euratomi programmi suhtes kuni 31. detsembrini 2018 ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse suhtes 31. detsembrini 2020.

Ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, võib kumbki lepinguosaline ajavahemikul 1. jaanuar 2019 kuni 31. märts 2019 käesoleva lepingu ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse suhtes lõpetada, teatades sellest kirjalikult. Sel juhul lõpetatakse lepingu kohaldamine sellise tegevuse suhtes 31. detsembril 2018.

Käesolevat lepingut pikendatakse automaatselt Euratomi 2019.–2020. aasta programmile ja seda kohaldatakse samadel tingimustel, välja arvatud juhul, kui üks lepinguosaline teatab kolme kuu jooksul alates Euratomi 2019.–2020. aasta programmi vastuvõtmisest oma otsusest käesolevat lepingut nimetatud programmile mitte pikendada. Sellise teate korral lõpeb käesoleva lepingu kohaldamine Euratomi programmi suhtes 31. detsembril 2018, ilma et see piiraks Šveitsi osalemist programmis „Horisont 2020” ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses.

2. Käesolevat lepingut võib muuta ainult kirjalikult mõlema lepinguosalise nõusolekul. Muudatuste jõustumise menetlus on sama mis käesoleva lepingu suhtes kohaldatav menetlus.

3. Kumbki lepinguosaline võib kuuekuulise kirjaliku etteteatamisega käesoleva lepingu igal ajal lõpetada.

4. Kui ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vaheline isikute vaba liikumist käsitlev leping lõpetatakse, lõpeb ka käesoleva lepingu kohaldamine nimetatud lepinguga samal kuupäeval. Sellest ei tule eelnevalt kirjalikult ette teatada.

5. Käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse, kui Šveits ei ole kuue kuu jooksul alates Šveitsi sisemenetluste lõpuleviimisest esitanud ühelt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Šveitsi Konföderatsiooni vahelise isikute vaba liikumist käsitleva lepingu Horvaatiale laiendamise protokolli (edaspidi „Horvaatiale laiendamise protokoll”) jõustumiseks vajalikku teadet. Sellest ei tule eelnevalt kirjalikult ette teatada.

6. Käesoleva lepingu kohaldamine lõpetatakse tagasiulatuvalt alates 31. detsembrist 2016, kui Šveits ei ole 9. veebruariks 2017 ratifitseerinud Horvaatiale laiendamise protokolli. Kui Šveitsi Konföderatsioon kõnealuse protokolli ratifitseerib, kohaldatakse käesolevat lepingut alates 1. jaanuarist 2017 kogu programmi „Horisont 2020”, Euratomi 2014.–2018. aasta programmi ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse suhtes.

7. Lepingu lõpetamise ja/või lõppemistähtaja möödumise ajal pooleli olevaid projekte ja tegevust jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel. Lepinguosalised lepivad vastastikku kokku kõigis muudes lepingu lõpetamisest tulenevates üksikasjades.

Artikkel 14

Läbivaatamisklausel

Neljandal aastal pärast käesoleva lepingu kohaldamise algust vaatavad lepinguosalised ühiselt läbi selle rakendamise, sh Šveitsi rahalise osaluse suurust määrava suhtarvu, lähtudes andmetest, mis käsitlevad Šveitsis asutatud õigussubjektide osalust käesoleva lepinguga hõlmatud programmide kaudsetes ja otsestes meetmetes aastatel 2014–2016 ning ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses.

Artikkel 15

Jõustumine ja ajutine kohaldamine

1. Lepinguosalised ratifitseerivad või sõlmivad käesoleva lepingu vastavalt oma kehtivatele eeskirjadele. Käesolev leping jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad selleks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Seoses Šveitsi ühinemisega programmiga „Horisont 2020” hakatakse käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama siis, kui Šveitsi ja liidu esindajad on sellele alla kirjutanud.

Seoses Šveitsi ühinemisega Euratomi programmiga ja Fusion for Energy tegevusega hakatakse käesolevat lepingut ajutiselt kohaldama siis, kui Šveits on lepingule alla kirjutanud ja Euratom on teatanud Šveitsile käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalike menetluste lõpuleviimisest.

Ajutine kohaldamine algab 15. septembril 2014. Šveitsis asutatud õigussubjekte käsitatakse seoses projektikonkurssidega, ettepanekute esitamise kutsetega, hankemenetlustega või konkurssidega, mis avaldatakse käesoleva lepinguga hõlmatud programmide raames ja mille tähtaeg on pärast 15. septembrit 2014, assotsieerunud riigi õigussubjektidena määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 2 lõike 1 punkti 3 tähenduses.

Kui Šveitsis asutatud õigussubjektid ei ole määruse (EL) nr 1290/2013 artikli 10 lõike 1 punkti a alusel rahastamiskõlblikud seoses projektikonkurssidega, ettepanekute esitamise kutsetega või konkurssidega, mis avaldatakse käesoleva lepinguga hõlmatud programmide raames ja mida rahastatakse kõnealuste programmide 2015. aasta eelarvest, arvestatakse Šveitsi 2015. aasta rahalise osaluse arvutamisel kooskõlas käesoleva lepingu II lisaga asjakohase programmi eelarvest maha nende projektikonkursside, ettepanekute esitamise kutsete või konkursside eelarve.

2. Juhuks, kui üks lepinguosaline teatab teisele, et ta lepingut ei sõlmi või ratifitseeri, lepitakse käesolevaga kokku järgmises:

a)	liit ja Euratom tagastavad Šveitsile viimase poolt kooskõlas artikli 2 lõike 1 punktiga b makstud toetuse liidu üldeelarvesse;

b)	liit ja Euratom arvavad punktis a osutatud hüvitissummast maha need summad, mille liit ja Euratom on käesoleva lepingu ajutise kohaldamise ajal juba eraldanud Šveitsis asutatud õigussubjektide osalemiseks kaudsetes meetmetes või ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses;

c)	projekte ja tegevust, mida on alustatud ajutise kohaldamise ajal ja mis eespool nimetatud teate ajal veel kestavad, jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 16

Seos termotuumasünteesilepinguga

1. Kui käesolevat lepingut hakatakse ajutiselt kohaldama, peatatakse termotuumasünteesileping.

2. Kui käesolev leping jõustub, lõpebtermotuumasünteesilepingu kehtivus ning see asendatakse käesoleva lepinguga.

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Съставено в Брюксел на пети декември две хиляди и четиринадесета година.

Hecho en Bruselas, el cinco de diciembre de dos mil catorce.

V Bruselu dne pátého prosince dva tisíce čtrnáct.

Udfærdiget i Bruxelles den femte december to tusind og fjorten.

Geschehen zu Brüssel am fünften Dezember zweitausendvierzehn.

Kahe tuhande neljateistkümnenda aasta detsembrikuu viiendal päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, στις πέντε Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες δεκατέσσερα.

Done at Brussels on the fifth day of December in the year two thousand and fourteen.

Fait à Bruxelles, le cinq décembre deux mille quatorze.

Sastavljeno u Bruxellesu petog prosinca dvije tisuće četrnaeste.

Fatto a Bruxelles, addì cinque dicembre duemilaquattordici.

Briselē, divi tūkstoši četrpadsmitā gada piektajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai keturioliktų metų gruodžio penktą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-tizennegyedik év december havának ötödik napján.

Magħmul fi Brussell, fil-ħames jum ta' Diċembru tas-sena elfejn u erbatax.

Gedaan te Brussel, de vijfde december tweeduizend veertien.

Sporządzono w Brukseli dnia piątego grudnia roku dwa tysiące czternastego.

Feito em Bruxelas, em cinco de dezembro de dois mil e catorze.

Întocmit la Bruxelles la cinci decembrie două mii paisprezece.

V Bruseli piateho decembra dvetisícštrnásť.

V Bruslju, dne petega decembra leta dva tisoč štirinajst.

Tehty Brysselissä viidentenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattaneljätoista.

Som skedde i Bryssel den femte december tjugohundrafjorton.

За Европейския съюз

Рог la Unión Europea

Za Evropskou unii

For Den Europæiske Union

Für die Europäische Union

Euroopa Liidu nimel

Για την Ευρωπαϊκή Ένωση

For the European Union

Pour l'Union européenne

Za Europsku uniju

Per l'Unione europea

Eiropas Savienības vārdā –

Europos Sąjungos vardu

Az Európai Unió részéről

Għall-Unjoni Ewropea

Voor de Europese Unie

W imieniu Unii Europejskiej

Pela União Europeia

Pentru Uniunea Europeană

Za Európsku úniu

Za Evropsko unijo

Euroopan unionin puolesta

För Europeiska unionen

За Европейската общност за атомна енергия

Por la Comunidad Europea de la Energía Atómica

Za Evropské společenství pro atomovou energii

For Det Europæiske Atomenergifællesskab

Für die Europäische Atomgemeinschaft

Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα Ατομικής Ενέργειας

For the European Atomic Energy Community

Pour la Communauté européenne de l'énergie atomique

Za Europsku zajednicu za atomsku energiju

Per la Comunità europea dell'energia atomica

Eiropas Atomenerģijas Kopienas vārdā –

Europos atominés energijos bendrijos vardu

Az Európai Atomenergia-közösség részéről

F'isem il-Komunità Ewropea tal-Enerġija Atomika

Voor de Europese Gemeenschap voor Atoomenergie

W imieniu Europejskiej Wspólnoty Energii Atomowej

Pela Comunidade Europeia da Energia Atómica

Pentru Comunitatea Europeană a Energiei Atomice

Za Európske spoločenstvo pre atómovú energiu

Za Evropsko skupnost za atomsko energtjo

Euroopan atomienergiajärjestön puolcsta

För Europeiska atomenergigemenskapen

За Конфедерация Швейцария

Por la Confederación Suiza

Za Švýcarskou konfederaci

For Det Schweiziske Forbund

Für die Schweizerische Eidgenossenschaft

Šveitsi Konföderatsiooni nimel

Για την Ελβετική Συνομοσπονδία

For the Swiss Confederation

Pour la Confédération suisse

Za Švicarsku Konfederaciju

Per la Confederazione svizzera

Šveices Konfederācijas vārdā

Šveicarijos Konfederacijos vardu

A Svájci Államszövetség részéről

Għall-Konfederazzjoni Żvizzera

Voor de Zwitserse Bondsstaat

W imieniu Konfederacji Szwajcarskiej

Pela Confederação Suíça

Pentru Confederația Elvețiană

Za Švajčiarsku konfederáciu

Za Švicarsko konfederacijo

Sveitsin valaliiton puolesta

På Schweiziska edsförbundets vägnar

(1) Loodud nõukogu 27. märtsi 2007. aasta otsusega 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 90, 30.3.2007, lk 58).

(2) ELT L 358, 16.12.2006, lk 62.

(3) ELT L 246, 21.9.2007, lk 34.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 104).

(5) Nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsus 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020” rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ (ELT L 347, 20.12.2013, lk 965).

(6) Nõukogu 16. detsembri 2013. aasta määrus (Euratom) nr 1314/2013 Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi (2014–2018) kohta, millega täiendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (ELT L 347, 20.12.2013, lk 948).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1290/2013, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014 — 2020 osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1906/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 81).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2008. aasta määrus (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 97, 9.4.2008, lk 1).

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1292/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 294/2008, millega asutatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (ELT L 347, 20.12.2013, lk 174).

(10) Nõukogu 13. detsembri 2013. aasta otsus 2013/791/Euratom, millega muudetakse otsust 2007/198/Euratom, millega luuakse ITERi ja tuumasünteesienergeetika arendamise Euroopa ühisettevõte ning antakse sellele eelised (ELT L 349, 21.12.2013, lk 100).

I LISA

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE JAGAMISE PÕHIMÕTTED

I. LEPINGUOSALISTE ÕIGUSSUBJEKTIDE INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED

Kumbki lepinguosaline tagab, et käesoleva lepingu kohases tegevuses osaleva teise lepinguosalise õigussubjektide intellektuaalomandi õigused ja osalemisest tulenevad või sellega seotud õigused ja kohustused on kooskõlas lepinguosaliste suhtes kohaldatavate asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega, sh TRIPS-lepingu (Maailma Kaubandusorganisatsiooni hallatav intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping), Berni konventsiooni (1971. aasta Pariisi akt) ja Pariisi konventsiooniga (1967. aasta Stockholmi akt).

Šveitsis asutatud õigussubjektidel, kes osalevad käesoleva lepinguga hõlmatud programmide kaudsetes meetmetes, on määrusele (EL) nr 1290/2013 ning programmi „Horisont 2020” ja Euratomi toetuslepingutele vastavad intellektuaalomandi õigused ja kohustused.

Šveitsis asutatud õigussubjektidel, kes osalevad ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses, on intellektuaalomandi õigused ja kohustused kooskõlas intellektuaalomandi õigusi ja teabe levitamist käsitlevate eeskirjadega ning finantseeskirjadega, mille on vastu võtnud kõnealune ühisettevõte.

Šveitsis asutatud õigussubjektidel, kes osalevad programmi „Horisont 2020” kaudsetes meetmetes, mida rakendatakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklitega 185 ja 187, on määrusele (EL) nr 1290/2013 ning vastavalt vajadusele kas asjakohasele toetuslepingule või mis tahes muudele asjakohastele eeskirjadele vastavad intellektuaalomandi õigused ja kohustused.

Šveitsi uurimisprogrammides ja/või -projektides osalevatel liidu liikmesriigis asutatud õigussubjektidel on samasugused intellektuaalomandi õigused ja kohustused kui kõnealustes programmides või projektides osalevatel Šveitsis asutatud õigussubjektidel.

II. LEPINGUOSALISTE INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSED JA NENDE VAHELINE TEABEVAHETUS

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse nende intellektuaalomandi õiguste suhtes, mille lepinguosalised on loonud käesoleva lepingu artikli 2 lõike 2 kohase tegevuse käigus, järgmisi eeskirju.

a)	Intellektuaalomandi loonud lepinguosalisel on selle suhtes intellektuaalomandi õigus. Kui lepinguosaliste osakaalu intellektuaalomandi loonud tegevuses ei ole võimalik kindlaks määrata, kuuluvad intellektuaalomandi õigused mõlemale lepinguosalisele ühiselt.

b)	Intellektuaalomandit omav lepinguosaline võimaldab teisele lepinguosalisele juurdepääsu intellektuaalomandile ja selle kasutamise käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 2 osutatud tegevuses. Intellektuaalomandile juurdepääsu ja selle kasutamise õigused antakse ilma kasutustasuta.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste teadusväljaannete suhtes järgmisi eeskirju.

Kui lepinguosaline avaldab käesoleva lepingu kohasest tegevusest tulenevaid andmeid, teavet ja teaduslikke või tehnilisi tulemusi sisaldava töö ajakirjas, artiklina, aruande või raamatu, sh audiovisuaalse teose ja tarkvara kujul, on teisel lepinguosalisel õigus saada üleilmne, tühistamatu ja kasutustasuta lihtlitsents selliste andmete, teabe ja teaduslike või tehniliste tulemuste tõlkimiseks, kohandamiseks, edastamiseks ja avalikuks levitamiseks, kui seda ei välista kolmandate isikute kehtivad intellektuaalomandi õigused.

Kõigile autoriõigusega kaitstavaid andmeid ja teavet sisaldavatele eksemplaridele, mida levitatakse avalikult ja mis on koostatud käesoleva jao alusel, märgitakse teose autori või autorite nimi või nimed, välja arvatud juhul, kui autor on selge sõnaga keelanud oma nime nimetada. Samuti on eksemplaridel selgelt näha märge lepinguosaliste koostööpanuse kohta.

Kui lepinguosalised ei ole kokku leppinud teisiti, kohaldatakse lepinguosaliste mitteavaldatava teabe suhtes järgmisi eeskirju.

a)	Teisele lepinguosalisele käesoleva lepingu kohase tegevusega seotud teabe edastamisel määrab kumbki lepinguosaline kindlaks teabe, mille avaldamist ta ei soovi.

b)	Käesoleva lepingu kohaldamisega seotud konkreetsel eesmärgil võib teabe vastu võtnud lepinguosaline omal vastutusel edastada kõnealust mitteavaldatavat teavet kui salastatud teavet oma alluvuses olevatele asutustele või isikutele, kes kohustuvad säilitama kõnealuse teabe konfidentsiaalsuse.

Mitteavaldatavat teavet andnud lepinguosalise eelneval kirjalikul nõusolekul võib teabe saanud lepinguosaline levitada sellist teavet laiemalt, kui on lubatud alapunktiga b. Lepinguosalised teevad koostööd, et töötada välja laialdasemat levitamist võimaldava eelneva kirjaliku nõusoleku küsimise ja saamise menetlus, ning kumbki lepinguosaline annab selle nõusoleku sellises ulatuses, mida lubavad tema riigi poliitika, eeskirjad ja seadused.

Käesoleva lepingu alusel lepinguosaliste esindajate korraldatud seminaridel või muudel kohtumistel esitatud dokumenteerimata mitteavaldatavat või muud konfidentsiaalset või piiratud levikuga teavet või töötajate töölevõtmisest, teadusrajatiste kasutamisest või kaudsetest meetmetest tulenevat teavet käsitatakse konfidentsiaalse teabena tingimusel, et sellise mitteavaldatava või muu konfidentsiaalse või piiratud levikuga teabe saajat on enne teabe andmist teavitatud antava teabe konfidentsiaalsusest vastavalt alapunktile a.

Kumbki lepinguosaline püüab tagada, et temale alapunkti a või d kohaselt teatavaks saanud mitteavaldatavat teavet kaitstakse vastavalt käesolevale lepingule. Kui ühele lepinguosalistest saab teatavaks, et ta ei suuda kindlasti või tõenäoliselt täita alapunktide a ja d nõudeid levitamisest hoidumise kohta, teatab ta sellest viivitamata teisele lepinguosalisele. Seejärel konsulteerivad lepinguosalised teineteisega, et määrata kindlaks asjakohased meetmed.

II LISA

KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLIS 4 OSUTATUD ŠVEITSI RAHALIST OSALUST KÄSITLEVAD EESKIRJAD

I. RAHALISE OSALUSE KINDLAKSMÄÄRAMINE

Komisjon esitab Šveitsile niipea kui võimalik ning hiljemalt iga aasta 1. septembril ja 2014.–2020. aasta mitmeaastase finantsraamistiku iga ajakohastamise ajal järgmise teabe koos asjakohase taustmaterjaliga, sh Eurostati vastavate andmetega:

a)	liidu üldeelarve projekti kulude eelarvestuses käesoleva lepinguga hõlmatud programmidele järgmiseks aastaks määratud kulukohustuste assigneeringute summad ning liidu lõplik panus ühisettevõttesse Fusion for Energy;

b)	liidu üldeelarve projekti kohase osaluse hinnanguline summa, mis vastab Šveitsi osalusele järgneval aastal igas käesoleva lepinguga hõlmatud programmis ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses.

Niipea kui liidu üldeelarve on lõplikult vastu võetud ja asjaomase aasta esimese rahastamisnõudega samal ajal teatab komisjon Šveitsile punkti 1 alapunktides a ja b osutatud summad koos asjakohase taustmaterjaliga (sh Eurostati vastavate andmetega) eraldiseisvates kulude eelarvestustes, mis vastavad Šveitsi osalusele igas käesoleva lepinguga hõlmatud programmis ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses.

II. MAKSMISE KORD

Iga eelarveaasta juunis ja novembris esitab komisjon Šveitsile eraldi rahastamisnõuded, mis vastavad Šveitsi osalusele igas käesoleva lepinguga hõlmatud programmis ja käesoleva lepingu alusel ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses. Kummagi rahastamisnõudega nähakse ette vastavalt kuue kaheteistkümnendiku maksmine Šveitsi osalusest mitte hiljem kui 30 päeva pärast asjaomase rahastamisnõude kättesaamist. Mõlema programmi viimasel aastal ja otsuse 2013/791/Euratom kehtivuse viimasel aastal esitab komisjon asjaomase aasta juunis kogu aasta kohta üheainsa rahastamisnõude, mis tuleb tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastava rahastamisnõude kättesaamist.

Ilma et see piiraks punkti 1 kohaldamist, esitab komisjon 15. detsembriks 2014 Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab seitsmele kahekümneneljandikule Šveitsi iga-aastasest panusest käesoleva lepinguga hõlmatud programmidesse 2014. aastal (v.a Euratomi programmi tuumasünteesitegevus). Samuti esitab komisjon 15. detsembril 2014 Šveitsile rahastamisnõude, mis vastab kaheteistkümnele kaheteistkümnendikule Šveitsi iga-aastasest panusest Euratomi programmi tuumasünteesitegevusse ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevusse 2014. aastal. Nende rahastamisnõuetega nähakse ette Šveitsi rahalise osaluse maksmine hiljemalt 30 päeva jooksul alates vastava rahastamisnõude saamisest.

Šveitsi rahaline osalus väljendatakse ja makstakse eurodes.

Šveits tasub oma käesoleva lepingu kohase osamaksuvastavalt punktis 1 või 2 esitatud ajakava kohaselt. Maksega viivitamisel tuleb maksta viivist, mille määr on võrdne ühe kuu Euroopa pankadevahelise rahaturu noteeritud euro intressiga (EURIBOR). Intressimäärale lisandub 1,5 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta. Suurendatud määra kohaldatakse kogu viivituse kestuse ulatuses.

III. RAKENDAMISE TINGIMUSED

Käesoleva lepingu artikli 4 kohane Šveitsi rahaline panus mõlemasse programmi ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevusse jääb asjaomasel eelarveaastal muutumatuks. Kõiki asjaomasel eelarveaastal liidu üldeelarves vastu võetud asjakohaseid muudatusi võetakse arvesse järgneval aastal (v.a vastavate programmide ja tegevuste viimasel aastal) esitatud esimeses rahastamisnõudes.

Iga eelarveaasta (n) kontode sulgemise ajal täpsustab komisjon tulude ja kulude aruande koostamise raames Šveitsi osalusega seotud kontosid, võttes arvesse muudatusi, mis on eelarveaasta jooksul toimunud ülekannete, maksete tühistamiste, üleviimiste, või lisa- ja paranduseelarvete tagajärjel.

Selliseid täpsustusi tehakse aasta n + 1 esimese makse tegemise ajal. Viimane selline täpsustus tehakse hiljemalt juulis, neljandal aastal pärast kummagi programmi lõppu ning pärast otsuse 2013/791/Euratom kehtivuse lõppu. Šveitsi maksed kantakse Euroopa Liidu ja Euratomi programmidesse eelarvelaekumistena, mis märgitakse liidu üldeelarve tulude kalkulatsiooni asjakohastesse rubriikidesse.

IV. TEAVE

Hiljemalt iga eelarveaasta (n+1) 1. septembril koostatakse ja esitatakse Šveitsile teadmiseks käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse assigneeringute aruanne eelnenud eelarveaasta (n) kohta komisjoni tulude ja kulude aruande vormis.

Komisjon teeb Šveitsile kättesaadavaks statistika ja kogu muu üldise finantsteabe, mis on seotud mõlema programmi rakendamisega ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevusega ning mis tehakse kättesaadavaks liidu liikmesriikidele.

III LISA

PROGRAMMI „HORISONT 2020”, EURATOMI PROGRAMMI JA KÄESOLEVA LEPINGU ALUSEL ÜHISETTEVÕTTES FUSION FOR ENERGY LÄBI VIIDAVA TEGEVUSE ŠVEITSI OSALEJATE FINANTSKONTROLL

I. OTSENE TEABEVAHETUS

Komisjon võib käesoleva lepinguga hõlmatud programmide ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuse Šveitsis asutatud osalistega ja nende alltöövõtjatega suhelda otse. Nad võivad esitada kogu käesolevas lepingus osutatud vahendite ning nende rakendamiseks sõlmitud toetus- ja/või muude lepingute alusel nõutava asjakohase teabe ja dokumentatsiooni otse komisjonile.

II. AUDITEERIMINE

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 966/2012 (1) ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (2) ning muudele käesolevas lepingus osutatud eeskirjadele võib programmide ja tegevuste Šveitsis asutatud osalejatega sõlmitavates toetus- ja/või muudes lepingutes ette näha teaduslikke, finants-, tehnoloogilisi või muid auditeid, mida komisjoni esindajad või muud komisjoni volitatud isikud võivad teha osalejate või nende alltöövõtjate tegutsemiskohas igal ajal.

Komisjoni esindajatele, Euroopa Kontrollikojale ja muudele komisjoni volitatud isikutele tagatakse selliste auditite tegemiseks juurdepääs asjakohastele tegevuskohtadele, töödele ja kogu teabele, sh elektroonilisel kujul. Selline juurdepääsuõigus peab olema sõnaselgelt sätestatud käesolevas lepingus osutatud juriidiliste dokumentide rakendamiseks sõlmitavates toetus- ja/või muudes lepingutes.

Pärast programmi „Horisont 2020” ja Euratomi programmi lõppemist või pärast 31. detsembrit 2020 võidakse auditeid teha kõnealustes toetus- ja/või muudes lepingutes sätestatud tingimustel.

Šveitsi föderaalsele finantskontrollile teatatakse ette kõigist alapunktis 2 osutatud isikute poolt Šveitsi territooriumil tehtavatest audititest. Selline teatamine ei ole auditite tegemise õiguslik eeltingimus. Šveitsi föderaalne finantskontroll või Šveitsi föderaalse finantskontrolli poolt määratud muud Šveitsi pädevad asutused võivad selliste auditite tegemisel abistada.

III. EUROOPA PETTUSTEVASTASE AMETI (OLAF) JUURDLUSED

Käesoleva lepingu raames on komisjonil (OLAF) õigus viia Šveitsi territooriumil läbi juurdlusi, sh teha kohapealset kontrolli ja inspekteerimist nõukogu määruses (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) nr 883/2013 (4) sätestatud tingimustel ja korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu ja/või Euratomi finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust.

Kohapealse kontrolli ja inspekteerimise valmistab ette ja viib läbi OLAF tihedas koostöös Šveitsi föderaalse finantskontrolli või Šveitsi föderaalse finantskontrolli poolt määratud muude Šveitsi pädevate asutusega, kellele teatakse piisavalt varakult kontrolli ja inspekteerimise objekt, eesmärk ja õiguslik alus, nii et nad saaksid anda kogu vajalikku abi. Sel eesmärgil võivad Šveitsi pädevate asutuste töötajad kohapealses kontrollis ja inspekteerimises osaleda.

Kui asjaomased Šveitsi asutused soovivad, võivad kohapealse kontrolli ja inspekteerimise teha OLAF ja kõnealused asutused ühiselt.

Kui käesoleva lepinguga hõlmatud programmides ja ühisettevõtte Fusion for Energy tegevuses osalejad takistavad kohapealset kontrolli või inspekteerimist, annavad Šveitsi asutused, tegutsedes kooskõlas oma riigi õigusnormidega, OLAFi uurijatele sellist abi, mis võimaldab viimastel täita oma kohustusi seoses kohapealse kontrolli või inspekteerimisega.

OLAF edastab võimalikult kiiresti Šveitsi föderaalsele finantskontrollile või Šveitsi föderaalse finantskontrolli poolt määratud muudele Šveitsi pädevatele asutustele kõik asjaolud või kahtlused selliste rikkumiste kohta, millest ta on kohapealse kontrolli või inspekteerimise käigus teadlikuks saanud. Igal juhul teatab OLAF eespool nimetatud asutustele selliste kontrollimiste ja inspekteerimiste tulemused.

IV. TEAVE JA KONSULTATSIOONID

Käesoleva lisa nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad Šveitsi ja liidu pädevad asutused korrapäraselt teavet ning peavad konsultatsioone, kui üks lepinguosaline seda nõuab.

Šveitsi pädevad asutused teatavad komisjonile viivitamata igast asjaolust või kahtlusest, millest nad on teada saanud seoses käesolevas lepingus osutatud juriidiliste dokumentide rakendamiseks sõlmitud toetus- või muude lepingute sõlmimisel või kohaldamisel tehtud rikkumistega.

V. KONFIDENTSIAALSUS

Käesoleva lisa alusel mis tahes vormis edastatud või saadud teabe kohta kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus ning sellele laieneb kaitse, mis on sarnasele teabele kehtestatud Šveitsi õigusega ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatavate vastavate sätetega. Seda teavet võib edastada ainult sellistele isikutele liidu ametiasutustes, liidu liikmesriikides või Šveitsis, kelle ülesanded seda nõuavad, samuti ei tohi seda teavet kasutada muul eesmärgil kui lepinguosaliste finantshuvide tõhusaks kaitsmiseks.

VI. HALDUSMEETMED JA -KARISTUSED

Ilma et see piiraks Šveitsi kriminaalõiguse kohaldamist, võib komisjon rakendada haldusmeetmeid ja -karistusi kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012, määrusega (EL) nr 1268/2012 ning nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (5).

VII. SISSENÕUDMINE JA JÕUSTAMINE

Programmi „Horisont 2020” või Euratomi programmi alusel käesoleva lepingu reguleerimisalas tehtud komisjoni otsused, millega seatakse rahalised kohustused subjektidele, v.a riigid, kuuluvad Šveitsis täitmisele. Täitekorraldus antakse välja ning selle suhtes ei kohaldata muud kontrolli, kui et Šveitsi valitsuse määratud asutused peavad selle autentsust kinnitama; Šveitsi valitsus teavitab komisjoni oma määratud asutustest. Jõustamine toimub kooskõlas Šveitsis kehtiva menetlusega. Täitekorralduse õiguspärasust on õigus kontrollida Euroopa Liidu Kohtul. Kõnealuse kohtu otsused, mis on tehtud programmi „Horisont 2020” ja Euratomi programmi alusel sõlmitud toetus- või muus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel, jõustatakse samadel alustel kui komisjoni otsuseid.

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(2) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(3) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(5) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/19

NÕUKOGU OTSUS,

4. detsember 2014,

millega kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses) sõlmimine Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel

(2014/954/Euratom)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 101 teist lõiku,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu andis 15. novembril 2013 komisjonile loa alustada Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel läbirääkimisi Šveitsi Konföderatsiooniga, et sõlmida kõikehõlmav teadus- ja tehnikakoostöö leping Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahel, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon liitub teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” (2014–2020) ja programmi „Horisont 2020” täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga (2014–2018) ning mis reguleerib Šveitsi osalemist ITER-projektis aastatel 2014–2020.

(2)	Need läbirääkimised on edukalt lõpule viidud.

(3)

Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste osas allkirjastatakse ja sõlmitakse Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses) (edaspidi „leping”) eraldi menetluse korras.

(4)	Euratomi asutamislepingu reguleerimisalasse kuuluvate küsimuste osas tuleks leping sõlmida ka Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel.

(5)	Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel lepingu sõlmimine Euroopa Komisjoni poolt tuleks heaks kiita.

(6)

Selleks, et Šveitsi juriidilisi isikuid saaks kohelda sarnaselt raamprogrammiga „Horisont 2020” assotsieerunud riikide juriidiliste isikutega selliste lõhustumisalaste projektikonkursside osas, mida viiakse läbi raamprogrammi „Horisont 2020” täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammi raames ning mille tähtaeg on 2014. aasta viimases kvartalis, tuleks lepingut kohaldada alates 15. septembrist 2014,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga „Horisont 2020” ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses) sõlmimine Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel Euroopa Komisjoni poolt kiidetakse heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval.

Brüssel, 4. detsember 2014

Nõukogu nimel

eesistuja

S. GOZI

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/21

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1392/2014,

20. oktoober 2014,

millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga Vahemeres

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ, eelkõige selle artikli 15 lõiget 6 ja artikli 18 lõikeid 1 ja 3 (1),

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kõrvaldada järk-järgult saagi vette tagasiheitmine kogu Euroopa Liidu kalanduses, kehtestades nende liikide saagi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Kreekal, Hispaanial, Prantsusmaal, Horvaatial, Itaalial, Maltal ja Sloveenial on otsene huvi kalavarude majandamiseks Vahemerel. Nimetatud liikmesriigid on esitanud komisjonile ühise soovituse (2) pärast Vahemere nõuandekomisjoniga konsulteerimist. Teaduslikud andmed on saadud asjakohastelt teadusasutustelt. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt tuleks käesolevasse määrusesse lisada ainult need ühise soovituse meetmed, mis on kooskõlas nimetatud määruse artikli 15 lõikega 6.

(4)

Vahemere puhul kehtestatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaselt lossimiskohustus kõigile liikidele, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, samuti nendele liikidele, millele on määruse (EÜ) nr 1967/2006 (3) III lisa kohaselt kehtestatud alammõõt. Vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile a kohaldatakse lossimiskohustust väikeste pelaagiliste liikide, suurte pelaagiliste liikide või tööstusliku püügi suhtes hiljemalt alates 1. jaanuarist 2015.

(5)

Kooskõlas ühise soovitusega peaks tagasiheitekava hõlmama kõigi väikeste pelaagiliste liikide püügi, millele on määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisa kohaselt kehtestatud alammõõt ja mis on püütud pelaagilise traali ja/või seinnoodaga Vahemeres (st anšoovise-, sardiini-, makrelli- ja hariliku stauriidi püük) alates 1. jaanuarist 2015.

(6)

Selleks et vältida ebaproportsionaalselt suuri kulusid juhupüügi saagi käitlemisel, samuti kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 punkti c alapunktiga ii on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand lossimiskohustusest protsendina väikese pelaagilise liigi aastasest kogusaagist. Asjaomastele liikmesriikidele edastatud ühises soovituses toetatakse vähese tähtsusega erandi kehtestamist, kuna juhupüügi saagi käitlemisel tekkivad ebaproportsionaalsed kulud nii laeva pardal (sortimine ja pakendamine, ladustamine ja säilitamine) kui ka kaldal (transport ja ladustamine, säilitamine, turustamine ja töötlemine või hävitamine erijäätmetena), võrreldes piiratud ja mõnikord olematu majandusliku kasuga, mida võiks anda selline juhupüük. STECF vaatas liikmesriikide esitatud tõendusmaterjali läbi ja leidis, et ühises soovituses on vähese tähtsusega erandi toetuseks esitatud juhupüügi saagi käitlemise kulude suurenemise kohta põhjendatud argumendid, mida mõnel juhul toetab ka kulude kvalitatiivne hinnang (4). Eespool öeldut arvesse võttes ja esitatuist erinevate teaduslike andmete puudumisel on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand kooskõlas ühises soovituses kavandatud protsendimääraga, järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti c kohaselt lubatud tasemeid.

(7)	Kooskõlas ühise soovitusega ja võttes arvesse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tähtaega, tuleks käesolevat määrust kohaldada alates 1. jaanuarist 2015. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 15 lõikele 6 tuleks seda kohaldada mitte kauem kui kolm aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega täpsustatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohase lossimiskohustuse rakendamise üksikasju ning rakendatakse lossimiskohustust käesoleva määruse lisas sätestatud selliste väikeste pelaagiliste liikide püügi suhtes Vahemeres, millele on kehtestatud alammõõt, alates 1. jaanuarist 2015.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „alammõõt”— mereorganismide vähim suurus vastavalt määruse (EÜ) nr 1967/2006 III lisale;

„Vahemeri”— Vahemere veed ida pool 5°36′ läänepikkuse joonest;

b) „GFCMi geograafiline alapiirkond”— Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) geograafiline alapiirkond vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1343/2011 (5) I lisa määratlusele.

c) „Vahemere lääneosa”— GFCMi geograafilised alapiirkonnad 1, 2, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11.1, 11.2, 12;

d) „Aadria mere põhjaosa”— GFCMi geograafiline alapiirkond 17;

e) „Aadria ja Joonia mere lõunaosa”— GFCMi geograafilised alapiirkonnad 18, 19 ja 20;

f) „Malta saar ja Sitsiiliast lõuna pool”— GFCMi geograafilised alapiirkonnad 15 ja 16;

g) „Egeuse meri ja Kreeta saar”— GFCMi geograafilised alapiirkonnad 22 ja 23.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega erand

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib vette tagasi heita järgmised kogused:

a)	Vahemere lääneosas kuni 5 % selliste pelaagilise traali või seinnoodaga püütud väikeste pelaagiliste liikide aastasest kogusaagist, millele on kehtestatud alammõõt ja mis on sätestatud lisa punktis 1;

b)	Aadria mere põhjaosas kuni 5 % selliste pelaagilise traali või seinnoodaga püütud väikeste pelaagiliste liikide aastasest kogusaagist, millele on kehtestatud alammõõt ja mis on sätestatud lisa punktis 2;

Aadria mere lõunaosas ja Joonia meres:

i)	kuni 3 % selliste pelaagilise seinnoodaga püütud liikide aastasest kogusaagist, millele on kehtestatud alammõõt, ja

ii)	kuni 7 % aastatel 2015 ja 2016 ning kuni 6 % aastal 2017 selliste pelaagilise traaliga püütud liikide aastasest kogusaagist, millele on kehtestatud alammõõt ja mis on sätestatud lisa punktis 3;

Malta saare ümbruses ja Sitsiiliast lõuna pool:

i)	kuni 3 % selliste pelaagilise seinnoodaga püütud liikide aastasest kogusaagist, millele on kehtestatud alammõõt, ning

ii)	kuni 7 % aastatel 2015 ja 2016 ning kuni 6 % aastal 2017 selliste pelaagilise traaliga püütud liikide aastasest kogusaagist, millele on kehtestatud alammõõt ja mis on sätestatud lisa punktis 4;

e)	Egeuse meres ja Kreeta saare ümbruses kuni 3 % selliste pelaagilise seinnoodaga püütud liikide aastasest kogusaagist, millele on kehtestatud alammõõt ja mis on sätestatud lisa punktis 5.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017.

Käesolev määrus on vastavalt asutamislepingutele tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2) „Discard management plan for Western Mediterranean Sea (GSAs 1–12 except for GSAs 3 and 4): joint recommendation agreed by fisheries directors of France, Spain and Italy”, edastatud 2. juulil 2014; „Discard management plan in North Adriatic Sea (GSA 17): joint recommendation by Croatia, Italy and Slovenia”, edastatud 25. juunil 2014; „Greek discard plan for pelagic fisheries in Aegean Sea and Crete island (GSAs 22 and 23)”, edastatud 30. juunil 2014; „Joint recommendation to the European Commission for a specific discard plan for pelagic fisheries in Southern Adriatic Sea, Western and Eastern Ionian Seas (GSAs 18–19-20)”, edastasid Kreeka ja Itaalia 25. juunil 2014; „Discard management plan for Malta and the South of Sicily (GSAs 15–16): joint recommendation agreed by Italy and Malta”, edastatud 19. juunil 2014.

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1967/2006, 21. detsember 2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2847/93 ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1626/94 (ELT L 409, 30.12.2006, lk 11).

(4) STECFi 46. täiskogu istungi aruanne (PLEN-14–02), 7.–11. juuli 2014, Kopenhaagen. Toimetanud Norman Graham, John Casey & Hendrik Doerner, 2014.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1343/2011, 13. detsember 2011, mis käsitleb teatavaid kalapüüki käsitlevaid sätteid Vahemere üldise kalanduskomisjoni (GFCM) lepinguga hõlmatud piirkonnas ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1967/2006, mis käsitleb Vahemere kalavarude säästva kasutamise majandamismeetmeid (ELT L 347, 30.12.2011, lk 44).

LISA

1. Väikeste pelaagiliste liikide püük Vahemere lääneosas

Kood	Püügivahend	Sihtliigid
[Lisada kood, kui on]	Pelaagiline traal	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid
[Lisada kood, kui on]	Seinnoot	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid

2. Väikeste pelaagiliste liikide püük Aadria mere põhjaosas

Kood	Püügivahend	Sihtliigid
[Lisada kood, kui on]	Pelaagiline traal	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid
[Lisada kood, kui on]	Seinnoot	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid

3. Väikeste pelaagiliste liikide püük Aadria mere lõunaosas ja Joonia meres

Kood	Püügivahend	Sihtliigid
[Lisada kood, kui on]	Pelaagiline traal	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid
[Lisada kood, kui on]	Seinnoot	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid

4. Väikeste pelaagiliste liikide püük Malta saare ümbruses ja Sitsiiliast lõuna pool

Kood	Püügivahend	Sihtliigid
[Lisada kood, kui on]	Pelaagiline traal	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid
[Lisada kood, kui on]	Seinnoot	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid

5. Väikeste pelaagiliste liikide püük Egeuse meres ja Kreeta saare ümbruses

Kood	Püügivahend	Sihtliigid
[Lisada kood, kui on]	Seinnoot	Anšoovis, sardiin, makrell ja harilik stauriid

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/25

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1393/2014,

20. oktoober 2014,

millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga loodepiirkonna vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (1), eriti selle artikli 15 lõiget 6 ja artikli 18 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline likvideerimine, kehtestades lossimiskohustuse püütud liikidele, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühisel soovitusel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Iirimaal, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks loodepiirkonna vetes. Kõnealused liikmesriigid esitasid komisjonile pärast konsulteerimist pelaagiliste liikide nõuandekomisjoni, kaugpüügi nõuandekomisjoni ja loodepiirkonna vete nõuandekomisjoniga ühise soovituse. Teaduslik panus saadi asjaomastelt teadusasutustelt. Ühises soovituses käsitletud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 ja seepärast tuleks need määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt lisada käesolevasse määrusesse.

(4)	Seoses loodepiirkonna vetega tuleks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt kohaldada lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015 kõikide väikeste ja suurte pelaagiliste liikide püügi suhtes seoses selliste liikide püügiga, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(5)	Ühise soovituse kohaselt peaks tagasiheitekava hõlmama teatavat väikeste ja suurte pelaagiliste liikide püüki, nimelt makrelli, heeringa, hariliku stauriidi, põhjaputassuu, hirvkala, põhjaatlandi hõbekala, pikkuim-tuuni ja kilu püüki ICESi Vb, VI ja VII alapiirkonnas alates 1. jaanuarist 2015.

(6)

Ühine soovitus sisaldab seinnoodaga püütud makrelli ja heeringa puhul erandit lossimiskohustusest teatavatel tingimustel, mis põhinevad teaduslikel tõenditel kõrge ellujäämismäära kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktiga b. Teaduslikud tõendid kõrge ellujäämismäära kohta esitas Scheveningeni rühmitus Põhjamere tagasiheitekava käsitlevas ühises soovituses, milles viidatakse konkreetsele teaduslikule uuringule kalade ellujäämuse kohta seinnoodast pääsemisel. Uuringu käigus leiti, et ellujäämise määr sõltub kalade võrku kogunemise ajast ja tihedusest, mis on sellisel püügil tavaliselt piiratud. STECF on kõnealuse teabe läbi vaadanud. STECF jõudis järeldusele, et kui eeldada, et ellujäämusuuringu tulemused on ellujäämismäära seisukohalt esinduslikud kutselise püügitegevuse puhul, siis võrgust vette tagasi sattunud ja ellujäänud kalade osakaal makrelli puhul oleks tõenäoliselt ligikaudu kui 70 %. Tihedus oleks ka väiksem sellisest tihedusest, mille puhul täheldati heeringa suremuse suurenemist. Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (2) artikli 19b lõike 2 kohaselt on keelatud makrelli ja heeringat püünisest enne vabastada, kui võrk on täielikult võetud kalalaeva pardale, mille tulemuseks on surnud või surevate kalade kaotus. See ellujäämuse erand ei mõjuta kehtivat keeldu, kuna kalade vabastamine toimub püügi selles etapis, kus kalade ellujäämise määr pärast vabastamist on kõrge. Seepärast tuleks selline erand lisada käesolevasse määrusesse.

(7)

Ühine soovitus sisaldab nelja vähese tähtsusega erandit lossimiskohustusest teatavate kalavarude puhul ja kuni teatava tasemeni. Liikmesriikide esitatud tõendid vaatas läbi STECF ja järeldas, et ühine soovitus sisaldab põhjendatud argumente seoses juhupüügi saagi käitlemisega kaasnevate kulude suurenemisega ja mõnel juhul toetas neid argumente kvalitatiivne hinnang kulude kohta. Eespool öeldut arvesse võttes ja esitatuist erinevate teaduslike andmete puudumisel on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand kooskõlas ühises soovituses kavandatud protsendimääraga, järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 kohaselt lubatud tasemeid.

(8)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga püütud põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) aastase kogusaagi suhtes (2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % aastasest kogupüügist) ja seoses kõnealuse liigi töötlemisega pardal surimiks, on põhjendatud raskustega selektiivsuse parandamisel ja juhupüügi saagi käitlemisega kaasnevate ebaproportsionaalsete kuludega. STECF järeldas, et erand on piisavalt põhjendatud. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(9)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VII alapiirkonnas kaksiktraalnoodaga püütud pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) aastase kogusaagi suhtes (2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % aastasest kogupüügist), on põhjendatud juhupüügi käitlemisega kaasnevate ebaproportsionaalsete kuludega. Need on kulud, mis on seotud ladustamise ja käitlemisega merel ja maismaal. STECF mainis oma hinnangus ohtu seoses valikulise püügiga. Selline erand ei piira siiski määruse (EÜ) nr 850/98 artikli 19a kohaldamist. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(10)

Ühine soovitus sisaldab ka vähese tähtsusega erandit lossimiskohustusest kõnealuste mitme liigiga püügipiirkondade puhul, selleks et vältida ebaproportsionaalselt suuri kulutusi juhupüügi saagi käitlemisele, nagu ladustamine, töötlemine, külmutamine, ning võttes arvesse raskusi selektiivsuse suurendamisel pelaagilise püügi puhul, mille sihtliigiks on makrell, harilik stauriid ja heeringas ICESi VIId rajoonis. See erand põhineb ühise soovitusega seotud liikmesriikide esitatud teaduslikel tõenditel ning STECF on selle läbi vaadanud. STECF leidis, et ühises soovituses on vähese tähtsusega erandi toetuseks esitatud põhjendatud kvalitatiivsed argumendid ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta juhupüügi käitlemisel. Seepärast tuleks selline erand lisada käesolevasse määrusesse.

(11)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud hirvkala (Caproidae) saagi suhtes (2015. aastal kuni 1 % ja 2016. aastal 0,75 % lubatud kogupüügist), mis on püütud pelaagilise püügi külmutustraaleriga, mis kasutab pelaagilist traali hariliku stauriidi (Trachurus spp.) sihtpüügil ICESi VI ja VII alapiirkonnas, põhineb asjaolul, et selektiivsust on raske suurendada ning käitlemiskulud on ebaproportsionaalselt suured (et eraldada juhupüük soovitud püügist). STECF järeldas, et erandit toetavad põhjendatud kvalitatiivsed argumendid raskuste kohta selektiivsuse parandamisel kõnealuse kalapüügi puhul, samuti on põhjendatud argumendid seoses täiendavate käitlemiskuludega. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(12)	Selleks et tagada asjakohane kontroll, tuleks kindlaks määrata konkreetsed nõuded käesoleva määrusega hõlmatud ja kõrgel ellujäämusmääral põhineva erandi raames püütud saagi dokumenteerimiseks.

(13)

Kuna käesoleva määrusega ette nähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooajaga ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, et pidada kinni määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud tähtajast. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 6 kohaselt tuleks käesolevat määrust kohaldada mitte kauem kui kolm aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega täpsustatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohase lossimiskohustuse rakendamise üksikasju ning rakendatakse lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015 käesoleva määruse lisas sätestatud kalapüügi suhtes loodepiirkonna vetes, mis on määratletud kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 punktis c.

Artikkel 2

Erand seoses ellujäämusega

1. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kohaldata lossimiskohustust makrelli- ja heeringasaagi suhtes seinnoodaga kalapüügi puhul ICESi VI alapiirkonnas, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

—	saak vabastatakse enne, kui teatav protsent (sätestatud lõigetes 2 ja 3) seinnoodast on suletud („tagasilaskepunkt”);

—	seinnoot on varustatud nähtava poiga, mis selgelt märgib nooda jõudmist tagasilaskepunkti;

—	laev ja seinnooda mehhanism on varustatud elektroonilise registreerimis- ja dokumenteerimissüsteemiga, mis märgib, millal, kus ja mil määral iga püügioperatsiooni käigus seinnoota haalati.

2. Seinnoodaga makrellipüügil on tagasilaskepunkt siis, kui 80 % seinnoodast on suletud, heeringapüügil 90 %.

3. Kui ümberpiiratud kalaparves on mõlemast kõnealusest liigist kalu, on tagasilaskepunkt siis, kui 80 % seinnoodast on suletud.

4. Keelatud on lasta makrelli- ja heeringasaaki merre pärast seda, kui seinnoot on suletud rohkem, kui tagasilaskepunktiga ette nähtud.

5. Ümberpiiratud kalaparvest võetakse enne selle vabastamist proov, et hinnata kalade liigilist ja suuruselist koostist ning kogust.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega erandid

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib vette tagasi heita järgmised kogused:

a)	2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) aastasest kogusaagist, mis on püütud tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga kõnealuse liigi sihtpüügil ICESi Vb, VI ja VII alapiirkonnas ja kõnealuse liigi töötlemisel pardal surimiks;

b)	2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) aastasest kogusaagist, mis on püütud kaksiktraalnoodaga kõnealuse liigi sihtpüügil ICESi VII alapiirkonnas;

2015. aastal kuni 3 % ja 2016. aastal 2 % makrelli (Scomber scombrus), hariliku stauriidi (Trachurus spp.), heeringa (Clupea harengus) ja merlangi (Merlangius merlangus) aastasest kogusaagist, mis on püütud pelaagilisel kalapüügil kuni 25-meetrise kogupikkusega pelaagilise püügi traaleriga, mis kasutab pelaagilist traali makrelli, hariliku stauriidi ja heeringa sihtpüügil ICESi VIId rajoonis;

d)	2015. aastal kuni 1 % ja 2016. aastal 0,75 % hirvkala (Caproidae) lubatud kogupüügist, mis on püütud pelaagilise püügi külmutustraaleriga, mis kasutab pelaagilist traali hariliku stauriidi sihtpüügil ICESi VI ja VII alapiirkonnas.

Artikkel 4

Saagi dokumenteerimine

Artiklis 2 sätestatud erandi raames vette tagasi lastud kalakogused ja artikli 2 lõike 5 kohase proovivõtu tulemused tuleb kanda püügipäevikusse.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

LISA

Püügiviisid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, millega rakendatakse lossimiskohustust

1. Püügitegevus ICESi Vb, VIa ja VIb rajoonis

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
OTB	Traallaudadega põhjatraalid	Makrell, heeringas, harilik stauriid, põhjaputassuu, hirvkala, põhjaatlandi hõbekala
OTM	Traallaudadega pelaagilised traalid, muud	Makrell, heeringas, harilik stauriid, põhjaputassuu, hirvkala, põhjaatlandi hõbekala
PTB	Paarispõhjatraalid (muud)	Makrell
PTM	Kaksiktraalid	Heeringas, makrell
PS	Seinnoodad	Makrell, põhjaputassuu
LMH	Käsiõngelaevad	Makrell
LTL	Veoõnged	Makrell

2. Püügitegevus ICESi VII alapiirkonnas (välja arvatud ICESi VIIa, VIId ja VIIe rajoon)

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
LMH	Käsiõngelaevad	Makrell
LTL	Veoõnged ja ritvõnged	Pikkuim-tuun
PTM	Kaksiktraalid	Põhjaputassuu, makrell, harilik stauriid, pikkuim-tuun, hirvkala, heeringas
OTM	Traallaudadega pelaagilised traalid	Põhjaputassuu, makrell, harilik stauriid, hirvkala, heeringas, pikkuim-tuun
OTB	Traallaudadega põhjatraalid	Heeringas
PS	Seinnoodad	Makrell, stauriid

3. Püügitegevus ICESi VIId ja VIIe rajoonis

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
OTB	Traallaudadega traalid (määratlemata)	Kilu
GND	Triivvõrgud	Makrell, heeringas
LMH	Käsiõngelaevad ja ritvõnged	Makrell
OTM	Traallaudadega pelaagilised traalid (muud)	Kilu, harilik stauriid, makrell, heeringas, hirvkala
PTM	Paaristraalid (muud)	Harilik stauriid
PS	Seinnoodad	Makrell, stauriid

4. Püügitegevus ICESi VIIa rajoonis

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
OTM	Traallaudadega pelaagilised traalid	Heeringas
PTM	Kaksiktraalid	Heeringas
LMH	Käsiõngelaevad	Makrell
LMH	Nakkevõrgud	Heeringas

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/31

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1394/2014,

20. oktoober 2014,

millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga edelapiirkonna vetes

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (1), eriti selle artikli 15 lõiget 6 ja artikli 18 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline likvideerimine, kehtestades lossimiskohustuse püütavatele liikidele, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühisel soovitusel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Hispaanial, Prantsusmaal, Madalmaadel ja Portugalil on otsene huvi kalavarude majandamiseks edelapiirkonna vetes. Kõnealused liikmesriigid on esitanud komisjonile pärast konsulteerimist pelaagiliste liikide nõuandekomisjoni, kaugpüügi nõuandekomisjoni ja edelapiirkonna vete nõuandekomisjoniga ühise soovituse, mis sisaldab konkreetseid meetmeid. Teadusliku panuse andsid asjaomased teadusasutused. Ühises soovituses käsitletud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 ja seepärast tuleks need määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt lisada käesolevasse määrusesse.

(4)

Seoses edelapiirkonna vetega tuleks vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile a kohaldada lossimiskohustust hiljemalt 1. jaanuarist 2015 kõigile laevadele, mis tegelevad väikeste ja suurte pelaagiliste liikide püügiga kõnealuses piirkonnas ja seoses selliste liikidega, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(5)

Ühise soovituse kohaselt peaks tagasiheitekava hõlmama teatavat väikeste ja suurte pelaagiliste liikide püüki, nimelt stauriidide, makrelli, kilu, anšoovise, pikkuim-tuuni ja põhjaputassuu püüki ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 alates 1. jaanuarist 2015.

(6)

Ühine soovitus sisaldab ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2 seinnoodaga püütud anšoovise, stauriidide ja makrelli puhul erandit lossimiskohustusest. See erand põhineb teaduslikel tõenditel kõrge ellujäämuse kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktiga b. Ühises soovituses on esitatud teaduslikud tõendid kõrge ellujäämuse kohta ja selles viidatakse konkreetsele teaduslikule uuringule kalade ellujäämuse kohta seinnoodast pääsemisel Euroopa lõunapiirkonna vetes. Uuringu käigus leiti, et ellujäämise määr sõltub kalade võrku kogumise ajast ja tihedusest, mis on sellisel püügil tavaliselt piiratud. STECF vaatas kõnealuse teabe läbi (täiskogu teisel istungil 2014. aastal). STECF jõudis järeldusele, et kui eeldada, et ellujäämusuuringu tulemused on ellujäämismäära seisukohalt esinduslikud kutselise püügitegevuse puhul, siis võrgust vette tagasi sattunud ja ellujäänud kalade osakaal oleks tõenäoliselt suurem kui 50 %. Nõukogu määruse (EÜ) nr 850/98 (2) artikli 19b lõike 2 kohaselt on keelatud makrelli ja heeringat püünisest enne vabastada, kui võrk on täielikult võetud kalalaeva pardale, mille tulemuseks on surnud või surevate kalade kaotus. See ellujäämuse erand ei mõjuta kehtivat keeldu, kuna kalade vabastamine toimub püügi selles etapis, kus kalade ellujäämise määr pärast vabastamist on kõrge. Seepärast tuleks selline erand lisada käesolevasse määrusesse.

(7)

Ühine soovitus sisaldab ka nelja vähese tähtsusega erandit lossimiskohustusest teatavate kalavarude puhul ja kuni teatava tasemeni. STECF vaatas liikmesriikide esitatud tõendid läbi ja järeldas, et ühine soovitus sisaldab põhjendatud argumente seoses juhupüügi käitlemisega kaasnevate kulude suurenemisega ja mõnel juhul toetas neid argumente kvalitatiivne hinnang kulude kohta. Eespool öeldut arvesse võttes ja esitatuist erinevate teaduslike andmete puudumisel on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand kooskõlas ühises soovituses kavandatud protsendimääraga, järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 5 kohaselt lubatud tasemeid.

(8)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII alapiirkonnas tööstusliku pelaagilise püügi traaleriga püütud põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) aastase kogusaagi suhtes (2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % aastasest kogupüügist) ja kõnealuse liigi töötlemisel pardal surimiks, on põhjendatud raskustega selektiivsuse parandamisel ja juhupüügi käitlemisega kaasnevate ebaproportsionaalsete kuludega. STECF järeldas, et erand on piisavalt põhjendatud. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(9)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII alapiirkonnas kaksiktraalnoodaga püütud pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) aastase kogusaagi suhtes (2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % aastasest kogupüügist), on põhjendatud juhupüügi käitlemisega kaasnevate ebaproportsionaalsete kuludega. Need on kulud, mis on seotud ladustamise ja käitlemisega merel ja maismaal. STECF mainis oma hinnangus ohtu seoses valikulise püügiga. Selline erand ei piira siiski määruse (EÜ) 850/98 artikli 19a kohaldamist. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(10)

Vähese tähtsusega erand, mis on kehtestatud ICESi VIII alapiirkonnas pelaagilise traalnoodaga püütud anšoovise (Engraulis encrasicolus), makrelli (Scomber scombrus) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastase kogusaagi suhtes (2015. ja 2016. aastal kuni 5 % ning 2017. aastal 4 % aastasest kogusaagist), on põhjendatud raskustega selektiivsuse parandamisel. STECF järeldab, et erand on hästi põhjendatud makrelli ja hariliku stauriidi puhul ja märgib osalist ohtu seoses anšoovise valikulise püügiga. Selline erand ei piira siiski määruse (EÜ) 850/98 artikli 19a kohaldamist. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(11)

Viimane vähese tähtsusega erand kehtestatakse seinnoodapüügi suhtes ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0 seoses järgmiste liikide sihtpüügiga: 2015. ja 2016. aastal kuni 5 % ning 2017. aastal 4 % hariliku stauriidi (Trachurus spp.) ja makrelli (Scomber scombrus) aastasest kogusaagist ning 2015. ja 2016. aastal kuni 2 % ning 2017. aastal 1 % anšoovise (Engraulis encrasicolus) aastasest kogusaagist. STECF jõudis järeldusele, et seda erandit toetavad põhjendatud argumendid, mis tõendavad, et selle püügiliigi puhul on raskusi selektiivsuse parandamisel. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(12)

Ühises soovituses on esitatud ka kalavarude kaitseks referentsalammõõt 9 cm anšoovise puhul kahes püügipiirkonnas, et tagada kõnealuse liigi noorkalade kaitse. STECF hindas kõnealust meedet ja jõudis järeldusele, et see ei kahjusta noori anšooviseid, et tänu sellele suureneks inimtoiduks müüdavate kalade kogus kalastussuremust suurendamata ning sellest võib olla kasu kontrolli- ja jõustamistegevuses. Seega peaks anšoovise referentsalammõõt asjaomastes püügipiirkondades olema 9 cm.

(13)

Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooajaga ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast selle avaldamist. Seda tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 sätestatud tähtaega. Kõnealuse määruse artikli 15 lõike 6 kohaselt tuleks käesolevat määrust kohaldada mitte kauem kui kolm aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega täpsustatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohase lossimiskohustuse rakendamise üksikasju ning rakendatakse lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015 käesoleva määruse lisas sätestatud kalapüügi suhtes edelapiirkonna vetes, mis on määratletud kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 punktis d.

Artikkel 2

Erand seoses ellujäämusega

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kohaldata lossimiskohustust anšoovise, stauriidide ja makrelli väikesemahulise seinnoodapüügi suhtes. Kogu sellise saagi võib merre tagasi lasta, tingimusel et võrku ei hiivata täielikult pardale.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega erandid

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib tagasi heita järgmised kogused:

a)	2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % põhjaputassuu (Micromesistius poutassou) aastasest kogusaagist, mis on püütud tööstusliku pelaagilise traalnoodaga kõnealuse liigi sihtpüügil ICESi VIII alapiirkonnas ja kõnealuse liigi töötlemisel pardal surimiks;

b)	2015. ja 2016. aastal kuni 7 % ning 2017. aastal 6 % pikkuim-tuuni (Thunnus alalunga) aastasest kogusaagist, mis on püütud kaksiktraalnoodaga kõnealuse liigi sihtpüügil ICESi VIII alapiirkonnas;

c)	2015. ja 2016. aastal kuni 5 % ning 2017. aastal 4 % anšoovise (Engraulis encrasicolus), makrelli (Scomber scombrus) ja stauriidi (Trachurus spp.) aastasest kogusaagist, mis on püütud pelaagilise traalnoodaga ICESi VIII alapiirkonnas;

2015. ja 2016. aastal kuni 5 % ning 2017. aastal 4 % hariliku stauriidi (Trachurus spp.) ja makrelli (Scomber scombrus) aastasest kogusaagist, mis on püütud seinnoodaga kõnealuste liikide sihtpüügil ICESi VIII, IX ja X alapiirkonnas ning CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0; ning 2015. ja 2016. aastal kuni 2 % ning 2017. aastal 1 % anšoovise (Engraulis encrasicolus) aastasest kogusaagist.

Artikkel 4

Referentsalammõõt

ICESi IX alapiirkonnas ja CECAFi püügipiirkonnas 34.1.2 püütud anšoovise (Engraulis encrasicolus) referentsalammõõt on 9 cm.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 850/98, 30. märts 1998, kalavarude kaitsest noorte mereorganismide kaitseks võetud tehniliste meetmete kaudu (EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1).

LISA

Püügiviisid, mille suhtes kohaldatakse käesolevat määrust, millega rakendatakse lossimiskohustust

Püügitegevus ICESi VII alapiirkonnas

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
PS	Seinnoodad	Harilik stauriid, makrell, kilu, anšoovis
PTM	Kaksiktraalid	Harilik stauriid, makrell, anšoovis ja pikkuim-tuun
OTM	Traallaudadega põhjatraalid	Harilik stauriid, makrell, anšoovis, pikkuim-tuun ja põhjaputassuu
LHM/LTL/BB	Ridvata õnged ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud), söödalaevad, veoõnged	Pikkuim-tuun, makrell

Püügitegevus ICESi IX alapiirkonnas

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
PS	Seinnoodad	Harilik stauriid, makrell, anšoovis
LHM/LTL/BB	Ridvata õnged ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud), söödalaevad, veoõnged	Pikkuim-tuun, makrell
LL	Õngejadad	Pikkuim-tuun
GND/SB	Rannalähedane kalapüük	Harilik stauriid

Püügitegevus ICESi X alapiirkonnas

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
LHP/BB	Söödalaevad	Pikkuim-tuun
LLD	Õngejadad	Pikkuim-tuun
PS	Väikesemahuline seinnoodapüük	Sinistauriid

Püügitegevus CECAFi püügipiirkondades 34.1.1, 34.1.2 ja 34.2.0

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
PS	Seinnoodad	Sinistauriid
LHP/BB	Ridvata õnged, söödalaevad ja ridvaga õnged (käsitsi juhitavad)	Pikkuim-tuun
LLD	Õngejadad	Pikkuim-tuun

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/35

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1395/2014,

20. oktoober 2014,

millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga ja tööstusliku kalapüügiga Põhjameres

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (1), eelkõige selle artikli 15 lõiget 6 ning artikli 18 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on kõrvaldada järk-järgult saagi vette tagasi heitmine kogu Euroopa Liidu kalanduses, kehtestades nende liikide saagi lossimise kohustuse, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Belgial, Taanil, Saksamaal, Prantsusmaal, Madalmaadel, Rootsil ja Ühendkuningriigil on otsene huvi kalavarude majandamiseks Põhjamerel. Nimetatud liikmesriigid on esitanud komisjonile ühise soovituse pärast pelaagiliste liikide nõuandekomisjoniga ja Põhjamere nõuandekomisjoniga konsulteerimist. Teaduslikud andmed on saadud asjakohastelt teadusasutustelt. Ühisesse soovitusse lisatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 ning seepärast tuleks need määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt lisada käesolevasse määrusesse.

(4)

Põhjamere puhul tuleks vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktile a kohaldada lossimiskohustust kõigile laevadele, mis tegelevad väikeste pelaagiliste liikide või tööstusliku püügiga seoses nende liikidega, mille suhtes kohaldatakse püügi piirnorme, hiljemalt alates 1. jaanuarist 2015.

(5)	Ühise soovituse kohaselt peaks tagasiheitekava hõlmama teatavat makrelli-, heeringa-, hariliku stauriidi, põhjaputassuu, põhjaatlandi hõbekala ja kilupüüki, samuti tööstusliku kalapüügi puhul norra tursiku, kilu- ja tobiapüüki Põhjameres alates 1. jaanuarist 2015.

(6)

Ühine soovitus sisaldab seinnoodaga püütud makrelli ja heeringa puhul erandit lossimiskohustusest teatavatel tingimustel, mis põhinevad teaduslikel tõenditel suure ellujäämuse kohta kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 4 punktiga b. Teaduslikud tõendid suure ellujäämuse kohta esitas Scheveningeni rühmitus ühises soovituses, milles viidatakse mitmele teaduslikule uuringule kalade ellujäämuse kohta seinnoodast pääsemisel. Nende uuringute käigus leiti, et ellujäämise määr sõltub kalade nootakogumise ajast ja tihedusest, mis on sellisel püügil tavaliselt piiratud. Kõnealune teave vaadati läbi STECFi täiskogu istungil 14-02. STECF jõudis järeldusele, et kui eeldada, et kutselisel kalapüügil ellujäämuse kohta tehtud uuringute tulemused on esinduslikud, siis oleks vette tagasi pääsenud makrelli ellujäämus tõenäoliselt umbes 70 %, ning selle tulemuseks oleks palju väiksem tihedus kui see, mille puhul täheldati heeringa suremuse suurenemist. Nõukogu määruse (EU) nr 850/98 (2) artikli 19b lõike 2 kohaselt on keelatud makrelli ja heeringat püünisest enne vabastada, kui võrk on täielikult võetud kalalaeva pardale, mille tulemuseks on surnud või surevate kalade kaotus. See ellujäämuse erand ei mõjuta kehtivat keeldu, kuna kalade vabastamine toimub püügi selles etapis, kus kalade ellujäämise määr pärast vabastamist on suur. Seepärast tuleks see erand lisada käesolevasse määrusesse.

(7)

Ühine soovitus sisaldab ka vähese tähtsusega erandit lossimiskohustusest, selleks et vältida ebaproportsionaalselt suuri kulutusi juhupüügi saagi käitlemisele, nagu ladustamine, töötlemine, külmutamine, ning võttes arvesse raskusi selektiivsuse suurendamisel pelaagilise püügi puhul, mille sihtliigiks on makrell, stauriid ja heeringas ICESi alarajoonides IVb ja c lõuna pool 54° põhjalaiust. See erand põhineb teaduslikel tõenditel, mille on esitanud ühise soovitusega seotud liikmesriigid, ning selle on läbi vaadanud STECF. STECF leidis, et ühises soovituses on vähese tähtsusega erandi toetuseks esitatud põhjendatud kvalitatiivsed argumendid ebaproportsionaalselt suurte kulude kohta juhupüügi saagi käitlemisel. Eespool öeldut arvesse võttes ja esitatuist erinevate teaduslike andmete puudumisel on asjakohane kehtestada vähese tähtsusega erand kooskõlas ühises soovituses kavandatud protsendimääraga, järgides tasemeid, mis ei ületa määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti c kohaselt lubatud tasemeid. Seepärast tuleks see erand lisada käesolevasse määrusesse.

(8)	Selleks et tagada asjakohane kontroll, tuleks kindlaks määrata konkreetsed nõuded käesoleva määrusega hõlmatud erandi raames püütud saagi dokumenteerimiseks.

(9)	Kuna käesoleva määrusega ettenähtud meetmed mõjutavad otseselt majandustegevust, mis on seotud liidu laevade kalapüügihooajaga ja selle kavandamisega, peaks käesolev määrus jõustuma kohe pärast avaldamist.

(10)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud tähtaega. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 15 lõikele 6 ei kohaldata seda kauem kui kolm aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega täpsustatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohase lossimiskohustuse rakendamise üksikasju ning rakendatakse lossimiskohustust alates 1. jaanuarist 2015 käesoleva määruse lisas sätestatud kalapüügi suhtes Põhjameres, mis on määratletud kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 punktis a.

Artikkel 2

Ellujäämuse erand

1. Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kohaldata lossimiskohustust makrelli- ja heeringasaagi suhtes seinnoodaga kalapüügi puhul, kui kõik järgmised tingimused on täidetud:

—	saak vabastatakse enne, kui teatav protsent (sätestatud lõigetes 2 ja 3) seinnoodast on suletud („tagasilaskepunkt”);

—	seinnoot on varustatud nähtava poiga, mis selgelt märgib nooda jõudmist tagasilaskepunkti;

—	laev ja seinnooda mehhanism on varustatud elektroonilise registreerimis- ja dokumenteerimissüsteemiga, mis märgib, millal, kus ja mil määral iga püügioperatsiooni käigus seinnoota haalati.

2. Seinnoodaga makrellipüügil saabub tagasilaskepunkt siis, kui 80 % seinnoodast on suletud, heeringapüügil 90 %.

3. Kui ümberpiiratud kalaparves on mõlemast kõnealusest liigist kalu, on tagasilaskepunkt siis, kui 80 % seinnoodast on suletud.

4. Keelatud on lasta makrelli- ja heeringasaaki merre pärast seda, kui seinnoot on suletud rohkem kui tagasilaskepunktiga ette nähtud.

5. Ümberpiiratud kalaparvest võetakse enne selle vabastamist proov, et hinnata kalade liigilist ja suuruselist koostist ning kogust.

Artikkel 3

Vähese tähtsusega erand

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 võib 2015. aastal vette tagasi lasta kuni 3 % ja 2016. aastal 2 % makrelli, hariliku stauriidi, heeringa ja merlangi aastasest kogusaagist, mis on püütud pelaagilisel kalapüügil kuni 25-meetrise kogupikkusega pelaagilise püügi traaleriga, mis kasutab pelaagilist traali makrelli, hariliku stauriidi ja heeringa sihtpüügil ICESi IVb ja c alarajoonis lõuna pool 54° põhjalaiust.

Artikkel 4

Erandi raames püütud saagi dokumenteerimine

1. Artiklis 2 sätestatud erandi raames vette tagasi lastud kalakogused ja artikli 2 lõike 5 kohase proovivõtu tulemused tuleb kanda püügipäevikusse.

2. Artiklis 3 sätestatud erandi raames vette tagasi heidetud kalakogused tuleb kanda püügipäevikusse.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2) EÜT L 125, 27.4.1998, lk 1.

LISA

Väikeste pelaagiliste liikide püük ICESi IIIa alarajoonis (Skagerrak ja Kattegat):

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Sihtliigid
OTM ja PTM	Traallaudadega põhjatraalid ja kaksiktraalid	Heeringas, makrell, põhjaputassuu, harilik stauriid, kilu (inimtoiduks)
PS	Seinnoot	Heeringas, makrell, kilu (inimtoiduks)
OTB ja PTB (1)	Traallaudadega põhjatraal ja põhja-kaksiktraal	Heeringas, makrell, kilu (inimtoiduks)
GNS ja GND (2)	Ankurdatud nakkevõrgud ja nakkevõrgud (triivivad)	Makrell, heeringas
LLS, LHP ja LHM	Ankurdatud õngejadad, ridvata õnged ja ridvaga õnged (käsitsi juhitavad) ning ridvata õnged ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud)	Makrell
MIS	Erinevad püügiriistad, sh mõrrad, lõkspüünised ja seisevnoodad	Makrell, heeringas, kilu (inimtoiduks)

Väikeste pelaagiliste liikide püük ICESi IV alapiirkonnas (Põhjameri)

Kood	Pelaagilise püügi vahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
OTM ja PTM	Traallaudadega põhjatraalid ja kaksiktraalid (sh TR3)	Heeringas, makrell, harilik stauriid, põhjaatlandi hõbekala, põhjaputassuu, kilu (inimtoiduks)
PS	Seinnoodad	Heeringas, makrell, harilik stauriid, põhjaputassuu
GNS ja GND (3)	Ankurdatud nakkevõrgud ja nakkevõrgud (triivivad)	Makrell, heeringas
GTR	Abarad	Makrell
LLS, LHP ja LHM	Ankurdatud õngejadad, ridvata õnged ja ridvaga õnged (käsitsi juhitavad) ning ridvata õnged ja ridvaga õnged (mehhaniseeritud)	Makrell
MIS	Erinevad püügiriistad, sh mõrrad, lõkspüünised ja seisevnoodad	Heeringas, kilu (inimtoiduks)

3.	Muu püügitegevus, kus kasutatakse laevu, mis püüavad sihtliigina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punktis a osutatud väikesi pelaagilisi liike, mida ei ole nimetatud käesoleva lisa punktides 1 ja 2.

Tööstuslik kalapüük ICESi IIIa alarajoonis ja IV alapiirkonnas:

Kood	Püügivahendid	Kvoodi alla kuuluvad sihtliigid
Iga liiki traal	Traal võrgusilma suurusega alla 32 mm	Tobias, kilu, norra tursik
PS	Seinnoodad	Tobias, kilu, norra tursik

(1) Traallaudadega põhjatraal ja põhja-kaksiktraal võrgusilma suurusega < 70 mm

(2) Võrgusilma suurus 50–99 mm

(3) Võrgusilma suurus 50–90 mm

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/40

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1396/2014,

20. oktoober 2014,

millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses kalapüügiga Läänemerel

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1380/2013 ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (1), eelkõige selle artikli 15 lõiget 6 ja artikli 18 lõikeid 1 ja 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruse (EL) nr 1380/2013 eesmärk on tagasiheite järkjärguline likvideerimine, kehtestades lossimiskohustuse nende liikide saagi suhtes, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid.

(2)	Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 on komisjonile antud õigus võtta delegeeritud õigusaktiga kuni kolmeks aastaks vastu tagasiheitekava, mis põhineb ühisel soovitusel, mille on välja töötanud liikmesriigid koos asjaomaste nõuandekomisjonidega.

(3)

Taanil, Saksamaal, Eestil, Lätil, Leedul, Poolal, Soomel ja Rootsil on otsene huvi kalavarude majandamiseks Läänemerel. Need liikmesriigid on esitanud komisjonile ühise soovituse (2) pärast konsulteerimist Läänemere nõuandekomisjoniga. Teaduslikud andmed on saadud asjaomastelt teadusasutustelt. Ühises soovituses käsitletud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 6 ja seepärast tuleks need määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 18 lõike 3 kohaselt lisada käesolevasse määrusesse.

(4)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti a kohaselt tuleks Läänemere puhul kohaldada lossimiskohustust väikeste pelaagiliste liikide suhtes, mille suhtes kehtivad püügi piirnormid, st räime- ja kilupüügi ning tööstusliku püügi suhtes alates 1. jaanuarist 2015. Lossimiskohustust tuleks kohaldada ka selliselt püütud lõhe suhtes hiljemalt samast kuupäevast alates. Turska loetakse teatavat püüki määratlevaks liigiks Läänemeres. Merilesta püütakse peamiselt kaaspüügina teataval tursapüügil ning tema suhtes kehtivad püügi piirnormid. Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 punkti b kohaselt tuleks tursa suhtes kohaldada lossimiskohustust hiljemalt alates 1. jaanuarist 2015 ja merilesta suhtes hiljemalt 1. jaanuarist 2017. Ühise soovituse kohaselt peaks kõnealune tagasiheitekava hõlmama kogu räime-, kilu-, lõhe-, tursa- ja merilestapüüki Läänemeres alates vastavalt 1. jaanuarist 2015 või alates 1. jaanuarist 2017.

(5)

Ühine soovitus sisaldab mõrra, lõkspüüniste, ääremõrra ja seisevnoodaga püütud lõhe ja tursa puhul erandit lossimiskohustusest. See erand põhineb Baltfishi esitatud teaduslikel tõenditel kõrge ellujäämismäära kohta, mille on läbi vaadanud STECF. STECF märgib, et Baltfishi ühine soovitus (3) sisaldab suuremat osa teabest, mis on nõutav selliste erandite põhjendamiseks. STECF jõudis järeldusele, et kuna sellised püügivahendid sulgevad kala seisva võrgustruktuuri sisse vastupidiselt püügile nakkevõrgu või õngega, siis võis tõenäoliselt eeldada, et selliste püügivahendite kasutamisel on suremus väike, tavaliselt alla 10 %. Siiski soovitas STECF täiendavalt tööd teha, et oleks võimalik kinnitada, et vähese suremuse eeldus on tõene, samuti tuleks käitlemistavade puhul arvesse võtta valitsevaid keskkonnatingimusi. Seepärast tuleks asjaomane erand lisada käesolevasse määrusesse.

(6)

Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 10 kohaselt võib noorte mereorganismide kaitse tagamiseks kehtestada referentsalammõõdud. Praegu on tursa alammõõt 38 cm vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 2187/2005 (4). STECFi poolt läbi vaadatud teaduslike tõendite põhjal võib tursa alammõõduks kehtestada 35 cm. Eelkõige tegi STECF järelduse, et praegu kehtiva 38 cm alammõõdu vähendamiseks võib olla mõistlikke bioloogilisi põhjendusi, et vähendada tagasiheite praegust taset. Samuti järeldas ta, et lossimiskohustuse raames tursale 35 cm referentsalammõõdu kehtestamine vähendaks sellise saagi osakaalu, mida ei tohi müüa inimtoiduks, ning et seoses esmakordse kudemisega ei esitatud vastuväiteid, toetamaks alammõõtu 38 cm Läänemeres. Seepärast tuleks tursa referentsalammõõduks Läänemeres kehtestada 35 cm.

(7)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada alates 1. jaanuarist 2015, et järgida määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 1 sätestatud ajalist raamistust. Vastavalt kõnealuse määruse artikli 15 lõikele 6 tuleks seda kohaldada mitte kauem kui kolm aastat,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega täpsustatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõike 1 kohase lossimiskohustuse rakendamise üksikasju kalapüügi suhtes Läänemeres, mis on määratletud kõnealuse määruse artikli 4 lõike 2 punktis b:

a)	räime-, kilu-, lõhe- ja tursapüügi suhtes alates 1. jaanuarist 2015,

b)	merilestapüügi suhtes alates 1. jaanuarist 2017.

Artikkel 2

Erand seoses ellujäämusega

Erandina määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikest 1 ei kohaldata lossimiskohustust tursa ja lõhe suhtes, mis on püütud mõrra, lõkspüüniste, ääremõrra ja seisevnoodaga. Kogu selliselt püütud tursa ja lõhe võib merre tagasi lasta.

Artikkel 3

Referentsalammõõt

Läänemerest püütud tursa referentsalammõõt on 35 cm.

Artikkel 4

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2015 kuni 31. detsembrini 2017.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 354, 28.12.2013, lk 22.

(2) „Baltfishi kõrgetasemelise töörühma ühine soovitus tagasiheitekava eelnõu kohta seoses kalapüügiga Läänemerel”, edastatud 27. mail 2014.

(3) http://stecf.jrc.ec.europa.eu/documents/43805/812327/2014-07_STECF+PLEN+14-02_Final+Report_JRCxxx.pdf

(4) ELT L 349, 31.12.2005, lk 1.

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/42

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) nr 1397/2014,

22. oktoober 2014,

millega muudetakse määrust (EL) nr 318/2013, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2016–2018

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 9. märtsi 1998. aasta määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (1), eriti selle artikli 7a lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määrusega (EL) nr 318/2013 (2) võeti vastu tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2016–2018. Selles on iga lisaküsimustiku kohta kindlaks määratud objekt, vaatlusperiood, valimi suurus ja tulemuste edastamise tähtaeg.

(2)	Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 545/2014 (3) on kõnealuses programmis iga lisaküsimustiku kohta kindlaks määratud ka loend ja eriteabe valdkonna kirjeldus („ala-lisaküsimustikud”).

(3)	Selleks et tagada määruse (EL) nr 318/2013 kooskõla muudetud määrusega (EÜ) nr 577/98, peaks esimesena nimetatud määrusesse lisama iga ala-lisaküsimustiku nime ja kirjelduse.

(4)	Määrust (EL) nr 318/2013 tuleks seega vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 318/2013 lisa asendatakse käesoleva määruse lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 22. oktoober 2014

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 77, 14.3.1998, lk 3.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 318/2013, 8. aprill 2013, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2016–2018 (ELT L 99, 9.4.2013, lk 11).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 545/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 577/98 tööjõu valikvaatluse korraldamise kohta ühenduses (ELT L 163, 29.5.2014, lk 10).

LISA

„LISA

TÖÖJÕU VALIKVAATLUS

Mitmeaastane lisaküsimustike programm

1. NOORED TÖÖTURUL

Vaatlusperiood: 2016

Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada üksikasjalikumat teavet):

Alaküsimustik 1: haridus

Eesmärk: anda rohkem teavet noorte hariduse kohta ja teha kindlaks aspektid, mis tõenäoliselt mõjutavad nende karjääriväljavaateid.

Alaküsimustik 2: tööotsimine

Eesmärk: saada teavet selle kohta, milline on noorte endi individuaalne lähenemine tööotsimisele ja millist abi nad tööotsimisel saavad; hinnata, kuidas noored ise tajuvad seda, kas nende haridustase vastab nende praeguse töökoha nõudmistele.

2. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA

Vaatlusperiood: 2017

Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada üksikasjalikumat teavet):

Alaküsimustik 1: majanduslikult sõltuvad füüsilisest isikust ettevõtjad

Eesmärk: teha kindlaks inimesed, kes on majanduslikult sõltuvad füüsilisest isikust ettevõtjad. Sellel rühmal on ühiseid tunnuseid nii töötajate kui ka füüsilisest isikust ettevõtjatega, mistõttu on sinna kuuluvatel isikutel kahetine tööalane staatus.

Alaküsimustik 2: füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimused

Eesmärk: analüüsida füüsilisest isikust ettevõtjate töötingimusi ja füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise peamiseid põhjuseid.

Alaküsimustik 3: füüsilisest isikust ettevõtjad ja töötajad

Eesmärk: võrrelda füüsilisest isikust ettevõtjate ja töötajate suhtumist ja väljavaateid, nt tööga rahulolu taset.

3. TÖÖ JA PEREELU KOKKUSOBITAMINE

Vaatlusperiood: 2018

Alaküsimustikud (valdkonnad, mille kohta tuleb esitada lisateavet):

Alaküsimustik 1: hooldamiskohustus

Eesmärk: teha kindlaks, mil määral mõjutab lastele ja muudele ülalpeetavatele isikutele mõeldud sobivate hooldeteenuste kättesaadavus inimeste tööjõus osalemist.

Alaküsimustik 2: töökorralduse paindlikkus

Eesmärk: analüüsida tööl pakutava paindlikkuse suurust töö ja pereelu kokkusobitamise seisukohast.

Alaküsimustik 3: karjäärikatkestused ja vanemapuhkus

Eesmärk: teha kindlaks karjäärikatkestused, mis on seotud laste või muude ülalpeetavate isikute hooldamisega, eelkõige vanemapuhkused, ning analüüsida nende kestust.”

30.12.2014

Euroopa Liidu Teataja

L 370/44

KOMISJONI OTSUS,

18. detsember 2014,

millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ

(EMPs kohaldatav tekst)

(2014/955/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (1), eriti selle artikli 7 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu otsusega 94/904/EÜ (2) kehtestati liidu ohtlike jäätmete nimistu (edaspidi „jäätmenimistu”) ja see otsus on asendatud komisjoni otsusega 2000/532/EÜ (3).

(2)	Direktiivi 2008/98/EÜ kohaselt võetakse ohtlike omaduste H4, H5, H6, H7, H8, H10, H11 ja H14 määramisel aluseks kriteeriumid, mis on sätestatud nõukogu direktiivi 67/548/EMÜ (4) VI lisas.

(3)

Direktiiv 67/548/EMÜ asendatakse alates 1. juunist 2015 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1272/2008 (5), et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut. Erandina võib direktiivi 67/548/EMÜ kohaldada teatavate segude suhtes kuni 1. juunini 2017, kui need on klassifitseeritud, märgistatud ja pakendatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/45/EÜ (6) ning turule lastud enne 1. juunit 2015.

(4)

Otsuse 2000/532/EÜ nõudeid jäätmete ohtlikeks klassifitseerimise kohta seoses ohtlike omadustega H3–H8, H10 ja H11 tuleb kohandada tehnika ja teaduse arenguga ning need nõuded tuleb viia kooskõlla uute kemikaale käsitlevate õigusaktidega, kui see on asjakohane. Need nõuded on lisatud direktiivi 2008/98/EÜ III lisasse.

(5)

Otsuse 2000/532/EÜ (millega kehtestati jäätmenimistu) lisa tuleb muuta, et viia see kooskõlla määruses (EÜ) nr 1272/2008 kasutatud mõistetega. Ohtlike omaduste määramisel katse teel on asjakohane tugineda komisjoni määrusele (EÜ) nr 440/2008 (7) või muudele rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetoditele ja juhenditele.

(6)	Omadused, mille alusel peetakse jäätmeid ohtlikeks, on täpselt määratletud direktiivi 2008/98/EÜ III lisas. Seetõttu on ohtlikeks peetavate jäätmete need omadused seoses omadustega H3–H8, H10 ja H11, mis on loetletud otsuse 2000/532/EÜ artiklis 2, muutunud tarbetuks.

(7)	Otsuse 2000/532/EÜ artikli 3 nõuded on lisatud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 7 lõigetesse 2 ja 3. Seetõttu on need nõuded muutunud tarbetuks.

(8)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 kohase komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2000/532/EÜ muudetakse järgmiselt.

1)	Artiklid 2 ja 3 jäetakse välja.

2)	Lisa asendatakse käesoleva otsuse lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. juunist 2015.

Brüssel, 18. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

(2) Nõukogu otsus 94/904/EÜ, 22. detsember 1994, millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu (EÜT L 356, 31.12.1994, lk 14).

(3) Komisjoni otsus 2000/532/EÜ, 3. mai 2000, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

(4) Nõukogu direktiiv 67/548/EMÜ, 27. juuni 1967, ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT 196, 16.8.1967, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT L 353, 31.12.2008, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/45/EÜ, 31. mai 1999, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta (EÜT L 200, 30.7.1999, lk 1).

(7) Komisjoni määrus (EÜ) nr 440/2008, 30. mai 2008, millega kehtestatakse katsemeetodid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) (ELT L 142, 31.5.2008, lk 1).

LISA

DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLIS 7 OSUTATUD JÄÄTMENIMISTU

MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. „ohtlik aine”— aine, mis on klassifitseeritud ohtlikuks, sest see vastab määruse (EÜ) nr 1272/2008 I lisa 2.–5. osas sätestatud kriteeriumidele;

2. „raskmetall”— iga antimoni-, arseeni-, kaadmiumi-, kroom(VI)-, vase-, plii-, elavhõbeda-, nikli-, seleeni-, telluuri-, talliumi- ja tinaühend ning need materjalid metallilises vormis, kuivõrd need on klassifitseeritud ohtlikeks aineteks;

3. „polüklooritud bifenüülid ja polüklooritud terfenüülid (PCB-d)”— nõukogu direktiivi 96/59/EÜ (1) artikli 2 punktis a määratletud PCB-d;

4. „siirdemetallid”— järgmised metallid: iga skandiumi-, vanaadiumi-, mangaani-, koobalti-, vase-, ütriumi-, nioobiumi-, hafniumi-, volframi-, titaani-, kroomi-, raua-, nikli-, tsingi-, tsirkooniumi-, molübdeeni- ja tantaaliühend ning need materjalid metallilises vormis, kuivõrd need on klassifitseeritud ohtlikeks aineteks;

5. „stabiliseerimine”— protsessid, mis muudavad jäätmete koostisainete ohtlikkust ja muudavad ohtlikud jäätmed tavajäätmeteks;

6. „tahkestamine”— protsessid, mis muudavad ainult jäätmete füüsikalist olekut lisaainete abil ega muuda nende keemilisi omadusi;

7. „osaliselt stabiliseeritud jäätmed”— jäätmed, mis pärast stabiliseerimist sisaldavad ohtlikke koostisaineid, mis ei ole muutunud täielikult ohutuks ja võivad eralduda keskkonda lühema, keskmise või pikema aja jooksul.

HINDAMINE JA LIIGITAMINE

1. Jäätmete ohtlike omaduste hindamine

Jäätmete ohtlike omaduste hindamisel kohaldatakse direktiivi 2008/98/EÜ III lisas sätestatud kriteeriume. Ohtlike omaduste HP4, HP6 ja HP8 puhul kohaldatakse hindamisel üksikute ainete piirnorme, nagu on osutatud direktiivi 2008/98/EÜ III lisas. Kui jäätmed sisaldavad teatavat ainet selle piirnormist vähem, ei arvestata seda piirmäära arvutamisel. Kui jäätmete ohtlikke omadusi on hinnatud katse ja direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaselt ohtlike ainete sisalduse abil, on katse tulemused ülimuslikud.

2. Jäätmete ohtlikuks liigitamine

Kõiki jäätmenimistus tärniga (*) tähistatud jäätmeid käsitatakse vastavalt direktiivile 2008/98/EÜ ohtlikena, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse kõnealuse direktiivi artiklit 20.

Nende jäätmete suhtes, millele võib määrata ohtlike ja tavajäätmete koodid, kehtivad järgmised tingimused.

—

Ühtlustatud jäätmenimistu ohtlike jäätmete kirje, millel on konkreetne või üldine viide ohtlikele ainetele, on kohane määrata ainult jäätmetele, mis sisaldavad asjakohaseid ohtlikke aineid, mille tõttu on jäätmetel üks või mitu direktiivi 2008/98/EÜ III lisas loetletud ohtlikku omadust HP1–HP8 ja/või HP10–HP15. Ohtlikku omadust HP9 (nakkust tekitav) hinnatakse liikmesriikides asjakohaste õigusaktide või viitedokumentide kohaselt.

—

Ohtliku omaduse hindamiseks võib järgida direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid jäätmete ohtlike ainete sisaldusi või kui määruses (EÜ) nr 1272/2008 ei ole sätestatud teisiti, teha katse kooskõlas määrusega (EÜ) nr 440/2008 või muude rahvusvaheliselt tunnustatud katsemeetodite ja juhenditega, võttes arvesse määruse (EÜ) nr 1272/2008 artiklit 7 loomade ja inimestega katsetamise kohta.

—

Jäätmeid, mis sisaldavad polüklooritud dibenso-p-dioksiine ja polüklooritud dibensofuraane (PCDD/PCDF), DDTd (1,1,1-trikloro-2,2-bis(4-klorofenüül)etaan), klordaani, heksaklorotsükloheksaane (sh lindaan), dieldriini, endriini, heptakloori, heksaklorobenseeni, kloordekooni, aldriini, pentaklorobenseeni, mireksit, toksafeeni, heksabromobifenüüli ja/või PCB-d Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 (2) IV lisa kohastest sisalduse piirnormidest rohkem, klassifitseeritakse ohtlikeks.

—	Direktiivi 2008/98/EÜ III lisa kohaseid sisalduse piirnorme ei kohaldata massiivses olekus puhaste metallisulamite suhtes (mis on ohtlike ainetega saastumata). Ohtlikeks jäätmeteks peetavad sulamijäätmed on nimistus eraldi loetletud ja tähistatud tärniga (*).

—

Jäätmete ohtlike omaduste kindlaksmääramisel võib arvesse võtta järgmisi määruse (EÜ) nr 1272/2008 VI lisa märkusi, kus see on asjakohane:

—	1.1.3.1. Ainete identifitseerimise, klassifitseerimise ja märgistamisega seotud märkused B, D, F, J, L, M, P, Q, R ja U;

—	1.1.3.2. Segude klassifitseerimise ja märgistamisega seotud märkused 1, 2, 3 ja 5.

—	Pärast jäätmete ohtlike omaduste hindamist kõnealusel meetodil määratakse jäätmetele jäätmenimistust asjakohane ohtlike või tavajäätmete kirje. Kõiki muid ühtlustatud jäätmenimistu kirjetes olevaid jäätmeid käsitatakse tavajäätmetena.

JÄÄTMENIMISTU

Jäätmeliigid on nimistus täpsemalt määratletud kuuekohalise koodiga jäätmetele ning vastavate kahekohaliste jaotiste ja neljakohaliste alajaotistega. See tähendab, et teatavate jäätmete liigitamiseks nimistu alusel tuleb teha järgmised toimingud.

—

Identifitseeritakse jäätmete tekke allikas ja asjakohane kuuekohaline kood jaotistes 01–12 või 17–20 (v.a nimetatud jaotiste koodid, mis lõpevad numbriga 99). Pange tähele, et teatavad tootmisüksused peavad võib-olla oma tegevuse liigitama mitmesse jaotisse. Näiteks võib autovalmistaja leida, et ta peab tootmisprotsessi eri etappidest sõltuvalt liigitama jäätmed jaotisse 12 (metallide mehaanilisel vormimisel ja pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed), 11 (metallide töötlemisel ja pindamisel tekkinud metalle sisaldavad anorgaanilised jäätmed) ja 08 (pinnakatete kasutamisel tekkinud jäätmed).

—	Kui jaotistes 01–12 või 17–20 ei leidu asjakohast koodi, tuleb jäätmete identifitseerimiseks läbi vaadata jaotised 13, 14 ja 15.

—	Kui ükski nendest koodidest jäätmetele ei sobi, tuleb need identifitseerida jaotise 16 järgi.

—	Kui jäätmed ei kuulu ka jaotisse 16, tuleb kasutada esimeses etapis identifitseeritud tegevusele vastava jaotise koodi 99 (nimistus mujal nimetamata jäätmed).

SISUJUHT

Nimistu jaotised

01	Maavarade ja maa-ainese uuringutel, kaevandamisel ning füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed
02	Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil ning toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed
03	Puidu töötlemisel, plaatide ja mööbli ning tselluloosi, paberi ja kartongi tootmisel tekkinud jäätmed
04	Naha-, karusnaha- ja tekstiilitööstusjäätmed
05	Nafta ja õli rafineerimisel ning fraktsioneerimisel, maagaasi puhastamisel ja kivisöe utmisel tekkinud jäätmed
06	Anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed
07	Orgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed
08	Pinnakatete (värvide, lakkide ja klaasjate emailide), liimide, hermeetikute ja trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
09	Fotograafiajäätmed
10	Termilistes protsessides tekkinud jäätmed
11	Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel ning värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
12	Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed
13	Õli- ja vedelkütusejäätmed (v.a toiduõlid jaotistes 05 ja 12)
14	Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja propellentide jäätmed (v.a jaotistes 07 ja 08 nimetatud jäätmed)
15	Pakendijäätmed, nimistus mujal nimetamata absorbendid, puhastuskaltsud, filtermaterjalid ja kaitseriietus
16	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
17	Ehitus- ja lammutuspraht (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas)
18	Inimeste ja loomade tervishoiu ja/või sellega seonduvate uuringute käigus tekkinud jäätmed (v.a köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud)
19	Jäätmekäitlusettevõtete, ettevõtteväliste reoveepuhastite ning joogi- ja tööstusvee käitlemisel tekkinud jäätmed
20	Olmejäätmed (kodumajapidamisjäätmed ja samalaadsed kaubandus-, tööstus- ja ametiasutusjäätmed), sh liigiti kogutud jäätmed

01	MAAVARADE JA MAA-AINESE UURINGUTEL, KAEVANDAMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA KEEMILISEL TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
01 01	Maavarade kaevandamisjäätmed
01 01 01	Maakide kaevandamisjäätmed
01 01 02	Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed
01 03	Metalle sisaldavate maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed
01 03 04*	Sulfiidsete maakide hapettekitavad töötlemisjäägid („sabad”)
01 03 05*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad maagitöötlemisjäägid
01 03 06	Maagitöötlemisjäägid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 03 04 ja 01 03 05
01 03 07*	Muud metalle sisaldavate maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed
01 03 08	Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07
01 03 09	Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud „punane hiib”, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 10
01 03 10*	Alumiiniumoksiidi tootmisel tekkinud neutraliseeritud „punane hiib”, mis sisaldab ohtlikke aineid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 03 07
01 03 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
01 04	Mittemaaksete maavarade füüsikalise ja keemilise töötlemise jäätmed
01 04 07*	Mittemaaksete maavarade füüsikalisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed
01 04 08	Kruusajäätmed ja kivipuru, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07
01 04 09	Liiva- ja savijäätmed
01 04 10	Tolmjad ja pulbrilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07
01 04 11	Potase ja kivisoola töötlemise jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07
01 04 12	Töötlemisjäägid („sabad”) ja muud mineraalide pesemisel ja puhastamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07 ja 01 04 11
01 04 13	Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07
01 04 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
01 05	Puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed
01 05 04	Mageveepuurimishiivad ja -jäätmed
01 05 05*	Õli sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed
01 05 06*	Ohtlikke aineid sisaldavad puurimishiivad ja muud puurimisjäätmed
01 05 07	Barüüti sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05 ja 01 05 06
01 05 08	Kloriidi sisaldavad puurimishiivad ja -jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 05 05 ja 01 05 06
01 05 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
02	PÕLLUMAJANDUSES, AIANDUSES, VESIVILJELUSES, METSANDUSES, JAHINDUSES JA KALAPÜÜGIL NING TOIDUAINETE VALMISTAMISEL JA TÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
02 01	Põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, metsanduses, jahinduses ja kalapüügil tekkinud jäätmed
02 01 01	Pesemis- ja puhastamissetted
02 01 02	Loomsete kudede jäätmed
02 01 03	Taimsete kudede jäätmed
02 01 04	Plastijäätmed (v.a pakendid)
02 01 06	Loomaväljaheited, virts ja sõnnik (sh reostunud allapanu), eraldi kogutud ja mujal käideldud vedelad farmiheitmed
02 01 07	Metsamajandusjäätmed
02 01 08*	Ohtlikke aineid sisaldavad põllumajanduskemikaalide jäätmed
02 01 09	Põllumajanduskemikaalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 02 01 08
02 01 10	Metallijäätmed
02 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
02 02	Liha, kala ja muude loomsete toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed
02 02 01	Pesemis- ja puhastamissetted
02 02 02	Loomsete kudede jäätmed
02 02 03	Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
02 02 04	Reovee kohtpuhastussetted
02 02 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
02 03	Puu-, köögi- ja teravilja, toiduõli, kakao, kohvi, tee ja tubaka töötlemisel ning valmistamisel, konservitootmisel, pärmi ja pärmikontsentraadi tootmisel ning melassi valmistamisel ja kääritamisel tekkinud jäätmed
02 03 01	Pesemis-, puhastamis-, koorimis-, tsentrifuugimis- ja separeerimissetted
02 03 02	Konservandijäätmed
02 03 03	Lahustitega ekstraheerimisel tekkinud jäätmed
02 03 04	Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
02 03 05	Reovee kohtpuhastussetted
02 03 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
02 04	Suhkrutootmisjäätmed
02 04 01	Suhkrupeedi puhastamisel ja pesemisel eraldatud muld
02 04 02	Mittestandardne kaltsiumkarbonaat
02 04 03	Reovee kohtpuhastussetted
02 04 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
02 05	Piimatööstusjäätmed
02 05 01	Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
02 05 02	Reovee kohtpuhastussetted
02 05 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
02 06	Pagari- ja kondiitritööstusjäätmed
02 06 01	Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
02 06 02	Konservandijäätmed
02 06 03	Reovee kohtpuhastussetted
02 06 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
02 07	Alkohoolsete ja alkoholivabade jookide (v.a kohv, tee ja kakao) tootmise jäätmed
02 07 01	Toorme pesemisel, puhastamisel ja mehaanilisel töötlemisel tekkinud jäätmed
02 07 02	Piirituse destilleerimisjäägid
02 07 03	Keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed
02 07 04	Tarbimis- või töötlemiskõlbmatud materjalid
02 07 05	Reovee kohtpuhastussetted
02 07 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
03	PUIDU TÖÖTLEMISEL, PLAATIDE JA MÖÖBLI NING TSELLULOOSI, PABERI JA KARTONGI TOOTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
03 01	Puidu töötlemise ning plaatide ja mööbli tootmise jäätmed
03 01 01	Puukoore- ja korgijäätmed
03 01 04*	Ohtlikke aineid sisaldavad saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer
03 01 05	Saepuru, laastud, pinnud, puit, laast- ja muud puidupõhised plaadid ning vineer, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 01 04
03 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
03 02	Puidukaitsevahendite jäätmed
03 02 01*	Halogeene mittesisaldavad orgaanilised puidukaitsevahendid
03 02 02*	Kloororgaanilised puidukaitsevahendid
03 02 03*	Metallorgaanilised puidukaitsevahendid
03 02 04*	Anorgaanilised puidukaitsevahendid
03 02 05*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad puidukaitsevahendid
03 02 99	Nimistus mujal nimetamata puidukaitsevahendid
03 03	Tselluloosi, paberi ja kartongi tootmise ja töötlemise jäätmed
03 03 01	Puukoore- ja puidujäätmed
03 03 02	Roheleelise sete, mis tekib tselluloosi keedulahuse taaskasutamisel
03 03 05	Paberi ringlussevõtul tekkinud värviärastussetted
03 03 07	Vanapaberist ja -kartongist pulbi valmistamisel mehaaniliselt eraldatud jäägid
03 03 08	Ringlussevõetud vanapaberi ja -kartongi sortimisjäätmed
03 03 09	Lubjasete („meesa”)
03 03 10	Pulbi mehaanilisel lahutamisel tekkinud kiujäägid ning kiu-, täiteaine- ja katteainesetted
03 03 11	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 03 03 10
03 03 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
04	NAHA-, KARUSNAHA- JA TEKSTIILITÖÖSTUSJÄÄTMED
04 01	Naha- ja karusnahatööstusjäätmed
04 01 01	Kõlu- ja laustajäätmed
04 01 02	Painimisjäätmed
04 01 03*	Lahusteid sisaldavad rasvaärastusjäätmed (vedela faasita)
04 01 04	Kroomi sisaldavad parklahused
04 01 05	Kroomivabad parklahused
04 01 06	Kroomi sisaldavad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted
04 01 07	Kroomivabad setted, eelkõige reovee kohtpuhastussetted
04 01 08	Kroomi sisaldavad parknahajäätmed (kroomnaharibad, -laastud, -lõiked, lihvimistolm)
04 01 09	Apreteerimis- ja viimistlusjäätmed
04 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
04 02	Tekstiilitööstusjäätmed
04 02 09	Komposiitmaterjalide (impregneeritud tekstiili, elastomeeride, plastomeeride) jäätmed
04 02 10	Looduslikest saadustest pärinev orgaaniline aine (nt rasv, vaha)
04 02 14*	Orgaanilisi lahusteid sisaldavad viimistlusjäätmed
04 02 15	Viimistlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 14
04 02 16*	Ohtlikke aineid sisaldavad värvained ja pigmendid
04 02 17	Värvained ja pigmendid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 16
04 02 19*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
04 02 20	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 04 02 19
04 02 21	Töötlemata tekstiilikiudude jäätmed
04 02 22	Töödeldud tekstiilikiudude jäätmed
04 02 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
05	NAFTA JA ÕLI RAFINEERIMISEL NING FRAKTSIONEERIMISEL, MAAGAASI PUHASTAMISEL JA KIVISÖE UTMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
05 01	Nafta ja õli rafineerimise ning fraktsioneerimise jäätmed
05 01 02*	Soolaärastussetted
05 01 03*	Mahutite põhjasetted
05 01 04*	Alküülhappesetted
05 01 05*	Lekkinud õli
05 01 06*	Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed
05 01 07*	Happetõrvad (gudroonid)
05 01 08*	Muud tõrvad
05 01 09*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
05 01 10	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 05 01 09
05 01 11*	Kütuse leelispuhastusjäätmed
05 01 12*	Õli sisaldavad happed
05 01 13	Katlatoitevee setted
05 01 14	Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed
05 01 15*	Kasutatud filtersavi
05 01 16	Õli väävlitustamisel tekkinud väävlit sisaldavad jäätmed
05 01 17	Bituumen
05 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
05 06	Kivisöe utmisjäätmed
05 06 01*	Happetõrvad (gudroonid)
05 06 03*	Muud tõrvad
05 06 04	Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed
05 06 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
05 07	Maagaasi puhastus- ja transportimisjäätmed
05 07 01*	Elavhõbedat sisaldavad jäätmed
05 07 02	Väävlit sisaldavad jäätmed
05 07 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06	ANORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED
06 01	Hapete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
06 01 01*	Väävelhape ja väävlishape
06 01 02*	Vesinikkloriidhape
06 01 03*	Vesinikfluoriidhape
06 01 04*	Fosforhape ja fosforishape
06 01 05*	Lämmastikhape ja lämmastikushape
06 01 06*	Muud happed
06 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 02	Aluste valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
06 02 01*	Kaltsiumhüdroksiid
06 02 03*	Ammooniumhüdroksiid
06 02 04*	Naatriumhüdroksiid ja kaaliumhüdroksiid
06 02 05*	Muud alused
06 02 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 03	Soolade ja soolalahuste ning metallioksiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
06 03 11*	Tsüaniide sisaldavad tahked soolad ja lahused
06 03 13*	Raskmetalle sisaldavad tahked soolad ja lahused
06 03 14	Tahked soolad ja lahused, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 06 03 11 ja 06 03 13
06 03 15*	Raskmetalle sisaldavad metallioksiidid
06 03 16	Metallioksiidid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 03 15
06 03 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 04	Metalle sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud alajaotises 06 03
06 04 03*	Arseeni sisaldavad jäätmed
06 04 04*	Elavhõbedat sisaldavad jäätmed
06 04 05*	Muid raskmetalle sisaldavad jäätmed
06 04 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 05	Reovee kohtpuhastussetted
06 05 02*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
06 05 03	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 05 02
06 06	Väävliühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel, keemilisel töötlemisel ja väävlitustamisel tekkinud jäätmed
06 06 02*	Ohtlikke sulfiide sisaldavad jäätmed
06 06 03	Sulfiide sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 06 02
06 06 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 07	Halogeenide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed
06 07 01*	Elektrolüüsiprotsessides tekkivad asbesti sisaldavad jäätmed
06 07 02*	Kloori tootmisel kasutatud aktiivsüsi
06 07 03*	Elavhõbedat sisaldav baariumsulfaadisete
06 07 04*	Lahused ja happed, nt kontakthape
06 07 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 08	Räni ja räniderivaatide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
06 08 02*	Ohtlikke klorosilaane sisaldavad jäätmed
06 08 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 09	Fosforiühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel tekkinud jäätmed
06 09 02	Fosforiräbu
06 09 03*	Ohtlike ainetega saastatud või neid sisaldavad kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed
06 09 04	Kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 06 09 03
06 09 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 10	Lämmastikuühendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel, kasutamisel ja keemilisel töötlemisel ning väetisetootmisel tekkinud jäätmed
06 10 02*	Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed
06 10 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 11	Anorgaaniliste pigmentide ja valgussummutite valmistamisel tekkinud jäätmed
06 11 01	Titaandioksiidi tootmisel tekkinud kaltsiumipõhised reaktsioonijäätmed
06 11 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
06 13	Muudes anorgaanilistes keemiaprotsessides tekkinud jäätmed
06 13 01*	Anorgaanilised taimekaitsevahendid, puidukaitsevahendid ja muud biotsiidid
06 13 02*	Kasutatud aktiivsüsi (v.a koodinumbriga 06 07 02 nimetatud jäätmed)
06 13 03	Tahm
06 13 04*	Asbestitöötlemisjäätmed
06 13 05*	Nõgi
06 13 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
07	ORGAANILISTES KEEMIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED
07 01	Orgaaniliste põhikemikaalide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
07 01 01*	Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused
07 01 03*	Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 01 04*	Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 01 07*	Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 01 08*	Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 01 09*	Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 01 10*	Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 01 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
07 01 12	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 01 11
07 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
07 02	Plasti, sünteetilise kummi ja tehiskiu valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
07 02 01*	Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused
07 02 03*	Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 02 04*	Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 02 07*	Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 02 08*	Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 02 09*	Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 02 10*	Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 02 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
07 02 12	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 11
07 02 13	Plastijäätmed
07 02 14*	Ohtlikke aineid sisaldavad lisandijäätmed
07 02 15	Lisandijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 14
07 02 16*	Ohtlikke silikoone sisaldavad jäätmed
07 02 17	Silikoone sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 02 16
07 02 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
07 03	Orgaaniliste värvainete ja pigmentide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed (v.a alajaotises 06 11 nimetatud jäätmed)
07 03 01*	Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused
07 03 03*	Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 03 04*	Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 03 07*	Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 03 08*	Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 03 09*	Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 03 10*	Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 03 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
07 03 12	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 03 11
07 03 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
07 04	Orgaaniliste taimekaitsevahendite (v.a koodinumbritega 02 01 08 ja 02 01 09 nimetatud jäätmed), puidukaitsevahendite (v.a alajaotises 03 02 nimetatud jäätmed) ning muude biotsiidide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
07 04 01*	Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused
07 04 03*	Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 04 04*	Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 04 07*	Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 04 08*	Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 04 09*	Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 04 10*	Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 04 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
07 04 12	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 04 11
07 04 13*	Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed
07 04 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
07 05	Ravimite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
07 05 01*	Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused
07 05 03*	Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 05 04*	Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 05 07*	Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 05 08*	Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 05 09*	Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 05 10*	Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 05 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
07 05 12	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 11
07 05 13*	Ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed
07 05 14	Tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 05 13
07 05 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
07 06	Rasvade, määrete, seepide, puhastus-, desinfitseerimis- ja kosmeetikavahendite valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
07 06 01*	Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused
07 06 03*	Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 06 04*	Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 06 07*	Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 06 08*	Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 06 09*	Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 06 10*	Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 06 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
07 06 12	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 06 11
07 06 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
07 07	Peenkemikaalide ja nimistus mujal nimetamata keemiatoodete valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
07 07 01*	Vesipõhised pesuvedelikud ja emalahused
07 07 03*	Halogeenitud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 07 04*	Muud orgaanilised lahustid, pesuvedelikud ja emalahused
07 07 07*	Halogeene sisaldavad põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 07 08*	Muud põhjasetted ja reaktsioonijäägid
07 07 09*	Halogeene sisaldavad filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 07 10*	Muud filtrikoogid ja kasutatud absorbendid
07 07 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
07 07 12	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 07 07 11
07 07 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
08	PINNAKATETE (VÄRVIDE, LAKKIDE JA KLAASJATE EMAILIDE), LIIMIDE, HERMEETIKUTE JA TRÜKIVÄRVIDE VALMISTAMISEL, KOKKUSEGAMISEL, JAOTAMISEL JA KASUTAMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
08 01	Värvide ja lakkide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel ning eemaldamisel tekkinud jäätmed
08 01 11*	Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- ja lakijäätmed
08 01 12	Värvi- ja lakijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 11
08 01 13*	Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad värvi- või lakisetted
08 01 14	Värvi- või lakisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 13
08 01 15*	Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid
08 01 16	Värve või lakke sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 15
08 01 17*	Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid
08 01 18	Värvide või lakkide eemaldamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 17
08 01 19*	Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid
08 01 20	Värve või lakke sisaldavad vesisuspensioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 01 19
08 01 21*	Värvi või laki eemaldamisjäätmed
08 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
08 02	Muude pinnakatete (sh keraamiliste materjalide) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
08 02 01	Pulberpinnakatete jäätmed
08 02 02	Keraamilisi materjale sisaldavad vesisetted
08 02 03	Keraamilisi materjale sisaldavad vesisuspensioonid
08 02 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
08 03	Trükivärvide valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
08 03 07	Trükivärvi sisaldavad vesisetted
08 03 08	Trükivärvi sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed
08 03 12*	Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvijäätmed
08 03 13	Trükivärvijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 12
08 03 14*	Ohtlikke aineid sisaldavad trükivärvisetted
08 03 15	Trükivärvisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 14
08 03 16*	Söövituslahusejäätmed
08 03 17*	Ohtlikke aineid sisaldavad toonerijäätmed
08 03 18	Toonerijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 03 17
08 03 19*	Dispersne õli
08 03 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
08 04	Liimide ja hermeetikute (sh veekindlust suurendavate ainete) valmistamisel, kokkusegamisel, jaotamisel ja kasutamisel tekkinud jäätmed
08 04 09*	Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikujäätmed
08 04 10	Liimi- ja hermeetikujäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 09
08 04 11*	Orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid sisaldavad liimi- ja hermeetikusetted
08 04 12	Liimi- ja hermeetikusetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 11
08 04 13*	Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid
08 04 14	Liime või hermeetikuid sisaldavad vesisetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 13
08 04 15*	Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid või muid ohtlikke aineid
08 04 16	Liime või hermeetikuid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 08 04 15
08 04 17*	Kampoliõli
08 04 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
08 05	Mujal jaotises 08 nimetamata jäätmed
08 05 01*	Isotsüanaadijäätmed
09	FOTOGRAAFIAJÄÄTMED
09 01	Fotograafiajäätmed
09 01 01*	Vesialusilmuti- ja -aktivaatorilahused
09 01 02*	Ofsetplaatide vesialusilmutilahused
09 01 03*	Lahustitel põhinevate ilmutite lahused
09 01 04*	Kinnistilahused
09 01 05*	Pleegituslahused ja pleegituskinnistilahused
09 01 06*	Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud hõbedat sisaldavad jäätmed
09 01 07	Hõbedat või hõbedaühendeid sisaldav fotofilm ja -paber
09 01 08	Hõbeda- või hõbedaühenditevaba fotofilm ja -paber
09 01 10	Patareideta ühekorrafotoaparaadid
09 01 11*	Ühekorrafotoaparaadid, mis sisaldavad koodinumbritega 16 06 01, 16 06 02 või 16 06 03 nimetatud patareisid
09 01 12	Patareidega ühekorrafotoaparaadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 11
09 01 13*	Fotograafiajäätmete kohttöötlemisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 09 01 06
09 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10	TERMILISTES PROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED
10 01	Jõujaamades ja muudes põletusseadmetes tekkinud jäätmed (v.a jaotises 19 nimetatud jäätmed)
10 01 01	Koldetuhk, räbu ja katlatuhk (v.a koodinumbriga 10 01 04 nimetatud katlatuhk)
10 01 02	Kivisöelendtuhk
10 01 03	Turba ja töötlemata puidu põletamisel tekkinud lendtuhk
10 01 04*	Õlilendtuhk ja -katlatuhk
10 01 05	Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised tahked reaktsioonijäätmed
10 01 07	Protsessist väljuvate gaaside väävlitustamisel tekkinud kaltsiumipõhised püdelad reaktsioonijäätmed
10 01 09*	Väävelhape
10 01 13*	Kütusena kasutatavate emulgeeritud süsivesinike põletamisel tekkinud lendtuhk
10 01 14*	Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav koldetuhk, räbu ja katlatuhk
10 01 15	Koospõletamisel tekkinud koldetuhk, räbu ja katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 14
10 01 16*	Koospõletamisel tekkinud ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk
10 01 17	Koospõletamisel tekkinud lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 16
10 01 18*	Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastusjäätmed
10 01 19	Gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 01 05, 10 01 07 ja 10 01 18
10 01 20*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
10 01 21	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 20
10 01 22*	Ohtlikke aineid sisaldavad vesisegused katlapuhastussetted
10 01 23	Vesisegused katlapuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 01 22
10 01 24	Keevkihikatelde liiv
10 01 25	Kivisöejõujaamades kütuse ladustamisel ja ettevalmistamisel tekkinud jäätmed
10 01 26	Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed
10 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 02	Raua- ja terasetootmisjäätmed
10 02 01	Räbutöötlemisjäätmed
10 02 02	Töötlemata räbu
10 02 07*	Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed
10 02 08	Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 07
10 02 10	Valtsimistagi
10 02 11*	Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed
10 02 12	Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 11
10 02 13*	Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 02 14	Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 02 13
10 02 15	Muud gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 02 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 03	Alumiiniumi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
10 03 02	Anoodimurd
10 03 04*	Primaarsulatusräbu
10 03 05	Alumiiniumoksiidijäätmed
10 03 08*	Soolaräbu sekundaarsulatusest
10 03 09*	Musträbu sekundaarsulatusest
10 03 15*	Põlev ujuräbu või ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldab ohtlikul hulgal põlevgaase
10 03 16	Ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 15
10 03 17*	Anoodivalmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed
10 03 18	Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 17
10 03 19*	Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides
10 03 20	Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 19
10 03 21*	Ohtlikke aineid sisaldavad muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm)
10 03 22	Muud peenosakesed ja tolm (sh kuulveskitolm), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 21
10 03 23*	Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed
10 03 24	Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 23
10 03 25*	Ohtlikke aineid sisaldavad gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 03 26	Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 25
10 03 27*	Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed
10 03 28	Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 27
10 03 29*	Ohtlikke aineid sisaldavad soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed
10 03 30	Soolaräbu- ja musträbukäitlusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 03 29
10 03 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 04	Plii termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
10 04 01*	Primaar- ja sekundaarsulatusräbu
10 04 02*	Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu
10 04 03*	Kaltsiumarsenaat
10 04 04*	Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm
10 04 05*	Muud peenosakesed ja tolm
10 04 06*	Tahked gaasipuhastusjäätmed
10 04 07*	Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 04 09*	Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed
10 04 10	Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 04 09
10 04 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 05	Tsingi termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
10 05 01	Primaar- ja sekundaarsulatusräbu
10 05 03*	Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm
10 05 04	Muud peenosakesed ja tolm
10 05 05*	Tahked gaasipuhastusjäätmed
10 05 06*	Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 05 08*	Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed
10 05 09	Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 08
10 05 10*	Põlev tagi ja ujuräbu või tagi ja ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase
10 05 11	Tagi ja ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 05 10
10 05 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 06	Vase termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
10 06 01	Primaar- ja sekundaarsulatusräbu
10 06 02	Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu
10 06 03*	Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm
10 06 04	Muud peenosakesed ja tolm
10 06 06*	Tahked gaasipuhastusjäätmed
10 06 07*	Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 06 09*	Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed
10 06 10	Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 06 09
10 06 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 07	Hõbeda, kulla ja plaatina termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
10 07 01	Primaar- ja sekundaarsulatusräbu
10 07 02	Primaar- ja sekundaarsulatustagi ja -ujuräbu
10 07 03	Tahked gaasipuhastusjäätmed
10 07 04	Muud peenosakesed ja tolm
10 07 05	Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 07 07*	Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed
10 07 08	Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 07 07
10 07 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 08	Muude värviliste metallide termometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
10 08 04	Peenosakesed ja tolm
10 08 08*	Soolaräbu primaar- ja sekundaarsulatusest
10 08 09	Muu räbu
10 08 10*	Põlev tagi ja ujuräbu või tagi ja ujuräbu, mis kokkupuutel veega eraldavad ohtlikul hulgal põlevgaase
10 08 11	Tagi ja ujuräbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 10
10 08 12*	Anoodivalmistamisel tekkinud tõrva sisaldavad jäätmed
10 08 13	Anoodivalmistamisel tekkinud süsinikku sisaldavad jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 12
10 08 14	Anoodimurd
10 08 15*	Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides
10 08 16	Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 15
10 08 17*	Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mis sisaldavad ohtlikke aineid
10 08 18	Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 17
10 08 19*	Jahutusveekäitlusel tekkinud õli sisaldavad jäätmed
10 08 20	Jahutusveekäitlusel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 08 19
10 08 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 09	Mustmetallide valujäätmed
10 09 03	Ahjuräbu
10 09 05*	Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid
10 09 06	Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 05
10 09 07*	Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -vormid
10 09 08	Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 07
10 09 09*	Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides
10 09 10	Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 09
10 09 11*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad peenosakesed
10 09 12	Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 11
10 09 13*	Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed
10 09 14	Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 13
10 09 15*	Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed
10 09 16	Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 09 15
10 09 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 10	Värviliste metallide valujäätmed
10 10 03	Ahjuräbu
10 10 05*	Ohtlikke aineid sisaldavad kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid
10 10 06	Kasutamata jäänud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 05
10 10 07*	Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud valukärnid ja -vormid
10 10 08	Kasutatud valukärnid ja -vormid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 07
10 10 09*	Ohtlikke aineid sisaldav tolm protsessist väljuvates gaasides
10 10 10	Protsessist väljuvates gaasides sisalduv tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 09
10 10 11*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad peenosakesed
10 10 12	Muud peenosakesed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 11
10 10 13*	Ohtlikke aineid sisaldavad sideainete jäätmed
10 10 14	Sideainete jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 13
10 10 15*	Pragude otsingul kasutatud, ohtlikke aineid sisaldavate materjalide jäätmed
10 10 16	Pragude otsingul kasutatud materjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 10 15
10 10 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 11	Klaasi ja klaastoodete valmistamisel tekkinud jäätmed
10 11 03	Klaaskiudmaterjali jäätmed
10 11 05	Peenosakesed ja tolm
10 11 09*	Ohtlikke aineid sisaldavad valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist
10 11 10	Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 09
10 11 11*	Raskmetalle sisaldav klaasipuru ja -pulber (nt elektronkiiretorujäätmed)
10 11 12	Klaasijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 11
10 11 13*	Ohtlikke aineid sisaldavad klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted
10 11 14	Klaasipoleerimis- ja -lihvimissetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 13
10 11 15*	Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke aineid
10 11 16	Protsessist väljuvate gaaside tahked puhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 15
10 11 17*	Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mis sisaldavad ohtlikke aineid
10 11 18	Protsessist väljuvate gaaside puhastussetted ja -filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 17
10 11 19*	Ohtlikke aineid sisaldavad tahked reovee kohtpuhastussetted
10 11 20	Tahked reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 11 19
10 11 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 12	Keraamikatoodete, telliste, plaatide ja ehitustoodete valmistamisel tekkinud jäätmed
10 12 01	Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist
10 12 03	Peenosakesed ja tolm
10 12 05	Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 12 06	Kasutuskõlbmatud vormid
10 12 08	Keraamiliste materjalide, telliste, plaatide ja ehitustoodete jäätmed (pärast termilist töötlemist)
10 12 09*	Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed
10 12 10	Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 09
10 12 11*	Raskmetalle sisaldavad glasuurimisjäätmed
10 12 12	Glasuurimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 12 11
10 12 13	Reovee kohtpuhastussetted
10 12 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 13	Tsemendi, lubja, krohvisegu ning nendest toodete valmistamisel tekkinud jäätmed
10 13 01	Valmistussegujäätmed enne termilist töötlemist
10 13 04	Lubja kaltsineerimisel ja kustutamisel tekkinud jäätmed
10 13 06	Peenosakesed ja tolm (v.a koodinumbritega 10 13 12 ja 10 13 13 nimetatud jäätmed)
10 13 07	Gaasipuhastussetted ja -filtrikoogid
10 13 09*	Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud asbesti sisaldavad jäätmed
10 13 10	Asbesttsemendi valmistamisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 09
10 13 11	Tsemendipõhiste komposiitmaterjalide jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 10 13 09 ja 10 13 10
10 13 12*	Ohtlikke aineid sisaldavad tahked gaasipuhastusjäätmed
10 13 13	Tahked gaasipuhastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 10 13 12
10 13 14	Betoonijäätmed ja betoonisete
10 13 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
10 14	Krematooriumijäätmed
10 14 01*	Elavhõbedat sisaldavad gaasipuhastusjäätmed
11	METALLIDE JA MUUDE MATERJALIDE PINNATÖÖTLUSEL JA PINDAMISEL NING VÄRVILISTE METALLIDE HÜDROMETALLURGIAPROTSESSIDES TEKKINUD JÄÄTMED
11 01	Metallide ja muude materjalide pinnatöötlusel ja pindamisel (nt galvaanimisel, tsinkimisel, peitsimisel, söövitamisel, fosfaatimisel, leeliselisel rasvaärastusel, anoodimisel) tekkinud jäätmed
11 01 05*	Peitsimishapped
11 01 06*	Nimistus mujal nimetamata happed
11 01 07*	Peitsimisalused
11 01 08*	Fosfaatimissetted
11 01 09*	Ohtlikke aineid sisaldavad setted ja filtrikoogid
11 01 10	Setted ja filtrikoogid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 09
11 01 11*	Ohtlikke aineid sisaldav loputusvesi
11 01 12	Loputusvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 11
11 01 13*	Ohtlikke aineid sisaldavad rasvaärastusjäätmed
11 01 14	Rasvaärastusjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 01 13
11 01 15*	Ohtlikke aineid sisaldavad membraanpuhastus- või ioonvahetussüsteemides tekkinud eluaat ja setted
11 01 16*	Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud
11 01 98*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed
11 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
11 02	Värviliste metallide hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
11 02 02*	Tsingi hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud setted (sh jarosiit, götiit)
11 02 03	Vesielektrolüüsianoodide tootmisel tekkinud jäätmed
11 02 05*	Ohtlikke aineid sisaldavad vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed
11 02 06	Vase hüdrometallurgiaprotsessides tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 11 02 05
11 02 07*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed
11 02 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
11 03	Karastamisel tekkinud setted ja tahked jäätmed
11 03 01*	Tsüaniide sisaldavad jäätmed
11 03 02*	Muud jäätmed
11 05	Kuumgalvaanimisjäätmed
11 05 01	Kõvatsink
11 05 02	Tsingituhk
11 05 03*	Tahked gaasipuhastusjäätmed
11 05 04*	Kasutatud räbusti
11 05 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
12	METALLIDE JA PLASTIDE MEHAANILISEL VORMIMISEL NING FÜÜSIKALISEL JA MEHAANILISEL PINNATÖÖTLEMISEL TEKKINUD JÄÄTMED
12 01	Metallide ja plastide mehaanilisel vormimisel ning füüsikalisel ja mehaanilisel pinnatöötlemisel tekkinud jäätmed
12 01 01	Mustmetalliviilmed ja -treilaastud
12 01 02	Mustmetallitolm ja -kübemed
12 01 03	Värvilise metalli viilmed ja treilaastud
12 01 04	Värvilise metalli tolm ja kübemed
12 01 05	Plasti höövli- ja treilaastud
12 01 06*	Halogeene sisaldavad mineraalõlipõhised metallitöötlusõlijäätmed (v.a emulsioonid ja lahused)
12 01 07*	Halogeenivabad mineraalõlipõhised metallitöötlusõlijäätmed (v.a emulsioonid ja lahused)
12 01 08*	Halogeene sisaldavad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed
12 01 09*	Halogeenivabad metallitöötlusemulsiooni- ja -lahusejäätmed
12 01 10*	Sünteetilised metallitöötlusõlid
12 01 12*	Heitvaha ja -rasv
12 01 13	Keevitusjäätmed
12 01 14*	Ohtlikke aineid sisaldavad metallitöötlussetted
12 01 15	Metallitöötlussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 14
12 01 16*	Ohtlikke aineid sisaldavad liivapritsimisjäätmed
12 01 17	Liivapritsimisjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 16
12 01 18*	Õli sisaldavad metallisetted (lihvimis-, hoonimis- ja soveldamissetted)
12 01 19*	Täielikult biolagunev masinaõli
12 01 20*	Ohtlikke aineid sisaldavad kasutatud lihvkäiad ja -materjalid
12 01 21	Kasutatud lihvkäiad ja -materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 12 01 20
12 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
12 03	Rasva vesi- ja aurärastamisel tekkinud jäätmed (v.a jaotises 11 nimetatud jäätmed)
12 03 01*	Vesipõhised pesuvedelikud
12 03 02*	Rasva aurärastusjäätmed
13	ÕLI- JA VEDELKÜTUSEJÄÄTMED (v.a toiduõlid ning jaotistes 05, 12 ja 19 nimetatud jäätmed)
13 01	Hüdraulikaõlijäätmed
13 01 01*	PCBsid sisaldavad hüdraulikaõlid
13 01 04*	Klooritud emulsioonid
13 01 05*	Kloorimata emulsioonid
13 01 09*	Mineraalõlipõhised klooritud hüdraulikaõlid
13 01 10*	Mineraalõlipõhised kloorimata hüdraulikaõlid
13 01 11*	Sünteetilised hüdraulikaõlid
13 01 12*	Täielikult biolagunevad hüdraulikaõlid
13 01 13*	Muud hüdraulikaõlid
13 02	Mootori-, käigukasti- ja määrdeõlijäätmed
13 02 04*	Mineraalõlipõhised klooritud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid
13 02 05*	Mineraalõlipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid
13 02 06*	Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid
13 02 07*	Täielikult biolagunevad mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid
13 02 08*	Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid
13 03	Isolatsiooni- ja soojusvahetusvanaõlijäätmed
13 03 01*	PCBsid sisaldavad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid
13 03 06*	Mineraalõlipõhised klooritud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 13 03 01
13 03 07*	Mineraalõlipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid
13 03 08*	Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid
13 03 09*	Täielikult biolagunevad isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid
13 03 10*	Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid
13 04	Pilsivesi
13 04 01*	Siseveesõidukite pilsivesi
13 04 02*	Sadamates laevadelt vastuvõetud pilsivesi
13 04 03*	Muude veesõidukite pilsivesi
13 05	Õlipüünisejäätmed
13 05 01*	Tahked liiva- ja õlipüünisejäätmed
13 05 02*	Õlipüünisesetted
13 05 03*	Õlikogurisetted
13 05 06*	Õlipüünistes lahutatud õli
13 05 07*	Õlipüünistes lahutatud õline vesi
13 05 08*	Segajäätmed liiva- ja õlipüünistest
13 07	Vedelkütusejäätmed
13 07 01*	Kütteõli ja diislikütus
13 07 02*	Bensiin
13 07 03*	Muud kütused (sh kütusesegud)
13 08	Nimistus mujal nimetamata õlijäätmed
13 08 01*	Soolaärastussetted või -emulsioonid
13 08 02*	Muud emulsioonid
13 08 99*	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
14	ORGAANILISTE LAHUSTITE, KÜLMUTUSAGENSIDE JA PROPELLENTIDE JÄÄTMED (v.a jaotistes 07 ja 08 nimetatud jäätmed)
14 06	Orgaaniliste lahustite, külmutusagenside ja vahu- või aerosoolipropellentide jäätmed
14 06 01*	Klorofluorosüsivesinikud, HCFC-, HFC-ained
14 06 02*	Muud halogeenitud lahustid ja lahustisegud
14 06 03*	Muud lahustid ja lahustisegud
14 06 04*	Halogeenitud lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed
14 06 05*	Muid lahusteid sisaldavad setted või tahked jäätmed
15	PAKENDIJÄÄTMED, NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA ABSORBENDID, PUHASTUSKALTSUD, FILTERMATERJALID JA KAITSERIIETUS
15 01	Pakendid (sh lahus kogutud olmepakendijäätmed)
15 01 01	Paber- ja kartongpakendid
15 01 02	Plastpakendid
15 01 03	Puitpakendid
15 01 04	Metallpakendid
15 01 05	Komposiitpakendid
15 01 06	Segapakendid
15 01 07	Klaaspakendid
15 01 09	Tekstiilpakendid
15 01 10*	Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid
15 01 11*	Ohtlikust poorsest ainest (nt asbestist) koosnevat ruumvõret sisaldavad metallpakendid, sh tühjad survemahutid
15 02	Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus
15 02 02*	Ohtlike ainetega saastatud absorbendid, filtermaterjalid (sh nimistus mujal nimetamata õlifiltrid), puhastuskaltsud ja kaitseriietus
15 02 03	Absorbendid, filtermaterjalid, puhastuskaltsud ja kaitseriietus, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 15 02 02
16	NIMISTUS MUJAL NIMETAMATA JÄÄTMED
16 01	Romusõidukid mitmesugustest liiklusvaldkondadest (sh liikurmasinad) ning romusõidukite lammutamisel ja sõidukihooldusel tekkinud jäätmed (v.a jaotistes 13 ja 14 ning alajaotistes 16 06 ja 16 08 nimetatud jäätmed)
16 01 03	Vanarehvid
16 01 04*	Romusõidukid
16 01 06	Romusõidukid, mis ei sisalda vedelikke ega ohtlikke osi
16 01 07*	Õlifiltrid
16 01 08*	Elavhõbedat sisaldavad osad
16 01 09*	PCBsid sisaldavad osad
16 01 10*	Lõhkemisohtlikud osad (nt turvapadjad)
16 01 11*	Asbesti sisaldavad piduriklotsid
16 01 12	Piduriklotsid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 11
16 01 13*	Pidurivedelikud
16 01 14*	Ohtlikke aineid sisaldavad antifriisid
16 01 15	Antifriisid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 01 14
16 01 16	Vedelgaasimahutid
16 01 17	Mustmetallid
16 01 18	Värvilised metallid
16 01 19	Plastid
16 01 20	Klaas
16 01 21*	Ohtlikud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 01 07 — 16 01 11, 16 01 13 ja 16 01 14
16 01 22	Nimistus mujal nimetamata osad
16 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
16 02	Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmed
16 02 09*	PCBsid sisaldavad trafod ja kondensaatorid
16 02 10*	PCBsid sisaldavad või nendega saastatud kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 09
16 02 11*	Klorofluorosüsivesinikke, HCFC- ja HFC-aineid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
16 02 12*	Vaba asbesti sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
16 02 13*	Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed (3), mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 — 16 02 12
16 02 14	Kasutuselt kõrvaldatud seadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 16 02 09 — 16 02 13
16 02 15*	Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud ohtlikud osad
16 02 16	Kasutuselt kõrvaldatud seadmetelt eemaldatud osad, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 02 15
16 03	Praaktootepartiid ja kasutamata tooted
16 03 03*	Ohtlikke aineid sisaldavad anorgaanilised jäätmed
16 03 04	Anorgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 03
16 03 05*	Ohtlikke aineid sisaldavad orgaanilised jäätmed
16 03 06	Orgaanilised jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 03 05
16 03 07*	Metalliline elavhõbe
16 04	Lõhkeainejäägid
16 04 01*	Laskemoonajäägid
16 04 02*	Pürotehnikamaterjalijäägid
16 04 03*	Muud lõhkeainejäägid
16 05	Survemahutis gaasid ja kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid
16 05 04*	Ohtlikke aineid sisaldavad gaasid (sh haloonid) survemahutis
16 05 05	Survemahutis gaasid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 04
16 05 06*	Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad laborikemikaalid, sh laborikemikaalisegud
16 05 07*	Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud anorgaanilised kemikaalid
16 05 08*	Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud orgaanilised kemikaalid
16 05 09	Kasutuselt kõrvaldatud kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 05 06, 16 05 07 või 16 05 08
16 06	Patareid ja akud
16 06 01*	Pliiakud
16 06 02*	Ni-Cd-patareid ja -akud
16 06 03*	Elavhõbedat sisaldavad patareid
16 06 04	Leelispatareid (v.a koodinumbriga 16 06 03 nimetatud patareid)
16 06 05	Muud patareid ja akud
16 06 06*	Patareide ja akude lahus kogutud elektrolüüt
16 07	Veo- ja hoiumahutite ning vaatide puhastusjäätmed (v.a jaotistes 05 ja 13 nimetatud jäätmed)
16 07 08*	Õli sisaldavad jäätmed
16 07 09*	Muid ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed
16 07 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
16 08	Kasutatud katalüsaatorid
16 08 01	Kulda, hõbedat, reeniumi, roodiumi, pallaadiumi, iriidiumi või plaatina sisaldavad kasutatud katalüsaatorid (v.a koodinumbriga 16 08 07 nimetatud katalüsaatorid)
16 08 02*	Ohtlikke siirdemetalle või siirdemetallide ohtlikke ühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid
16 08 03	Nimistus mujal nimetamata siirdemetalle või siirdemetalliühendeid sisaldavad kasutatud katalüsaatorid
16 08 04	Katalüütilise krakkimise juures kasutatud vedelkatalüsaatorid (v.a koodinumbriga 16 08 07 nimetatud katalüsaatorid)
16 08 05*	Fosforhapet sisaldavad kasutatud katalüsaatorid
16 08 06*	Katalüsaatoritena kasutatud vedelikud
16 08 07*	Ohtlike ainetega saastatud kasutatud katalüsaatorid
16 09	Oksüdeerivad ained
16 09 01*	Permanganaadid, nt kaaliumpermanganaat
16 09 02*	Kromaadid, nt kaaliumkromaat, kaalium- või naatriumdikromaat
16 09 03*	Peroksiidid, nt vesinikperoksiid
16 09 04*	Nimistus mujal nimetamata oksüdeerivad ained
16 10	Väljaspool ettevõtet töödeldavad vesipõhised vedeljäätmed
16 10 01*	Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed
16 10 02	Vesipõhised vedeljäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 01
16 10 03*	Ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised kontsentraadid
16 10 04	Vesipõhised kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 10 03
16 11	Vooderdise- ja tulekindlate materjalide jäätmed
16 11 01*	Metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid
16 11 02	Metallurgiaprotsessides tekkinud süsinikupõhised vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 01
16 11 03*	Muud metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid
16 11 04	Muud metallurgiaprotsessides tekkinud vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 03
16 11 05*	Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vooderdised ja tulekindlad materjalid
16 11 06	Mujal kui metallurgiaprotsessides tekkinud vooderdised ja tulekindlad materjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 16 11 05
17	EHITUS- JA LAMMUTUSPRAHT (SH SAASTUNUD MAA-ALADELT EEMALDATUD PINNAS)
17 01	Betoon, tellised, plaadid ja keraamikatooted
17 01 01	Betoon
17 01 02	Tellised
17 01 03	Plaadid ja keraamikatooted
17 01 06*	Ohtlikke aineid sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid
17 01 07	Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 01 06
17 02	Puit, klaas ja plastid
17 02 01	Puit
17 02 02	Klaas
17 02 03	Plastid
17 02 04*	Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud puit, klaas ja plastid
17 03	Bituumenitaolised segud ning kivisöetõrv ja tõrvasaadused
17 03 01*	Kivisöetõrva sisaldavad bituumenitaolised segud
17 03 02	Bituumenitaolised segud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 03 01
17 03 03*	Kivisöetõrv ja -tõrvasaadused
17 04	Metallid (sh nende sulamid)
17 04 01	Vask, pronks, valgevask
17 04 02	Alumiinium
17 04 03	Plii
17 04 04	Tsink
17 04 05	Raud ja teras
17 04 06	Tina
17 04 07	Metallisegud
17 04 09*	Ohtlike ainetega saastatud metallijäätmed
17 04 10*	Õli, kivisöetõrva või muid ohtlikke aineid sisaldavad kaablid
17 04 11	Kaablid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 04 10
17 05	Pinnas (sh saastunud maa-aladelt eemaldatud pinnas), kivid ja süvenduspinnas
17 05 03*	Ohtlikke aineid sisaldavad pinnas ja kivid
17 05 04	Pinnas ja kivid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 03
17 05 05*	Ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas
17 05 06	Süvenduspinnas, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 05
17 05 07*	Ohtlikke aineid sisaldav teetammitäitematerjal
17 05 08	Teetammitäitematerjal, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 05 07
17 06	Isolatsioonimaterjalid ja asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid
17 06 01*	Asbesti sisaldavad isolatsioonimaterjalid
17 06 03*	Muud ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad isolatsioonimaterjalid
17 06 04	Isolatsioonimaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 06 01 ja 17 06 03
17 06 05*	Asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid
17 08	Kipsipõhised ehitusmaterjalid
17 08 01*	Ohtlike ainetega saastatud kipsipõhised ehitusmaterjalid
17 08 02	Kipsipõhised ehitusmaterjalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 17 08 01
17 09	Muu ehitus- ja lammutuspraht
17 09 01*	Elavhõbedat sisaldav ehitus- ja lammutuspraht
17 09 02*	PCB-sid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (nt PCB-sid sisaldavad hermeetikud, PCB-sid sisaldavad tehisvaigupõhised põrandakatted, PCB-sid sisaldav glasuurisolatsioon, PCB-sid sisaldavad kondensaatorid)
17 09 03*	Muu ohtlikke aineid sisaldav ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht)
17 09 04	Ehitus- ja lammutussegapraht, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 17 09 01, 17 09 02 ja 17 09 03
18	INIMESTE VÕI LOOMADE TERVISHOIU JA/VÕI SELLEGA SEONDUVATE UURINGUTE KÄIGUS TEKKINUD JÄÄTMED (v.a köögi- ja sööklajäätmed, mis ei ole tervishoiuga otseselt seotud)
18 01	Inimese sünnitushooldel ning haiguste diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 01 01	Teravad ja torkivad esemed (v.a koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed)
18 01 02	Kehaosad ja elundid, sh veresäilituskotid ja konservveri (v.a koodinumbriga 18 01 03 nimetatud jäätmed)
18 01 03*	Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt
18 01 04	Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt (nt sidemed, lahased, linad, ühekorrarõivad, mähkmed)
18 01 06*	Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 01 07	Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 06
18 01 08*	Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid
18 01 09	Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 01 08
18 01 10*	Hambaravil tekkinud amalgaamijäätmed
18 02	Loomahaiguste uurimisel, diagnoosimisel, ravimisel või ärahoidmisel tekkinud jäätmed
18 02 01	Teravad ja torkivad esemed (v.a koodinumbriga 18 02 02 nimetatud jäätmed)
18 02 02*	Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt
18 02 03	Jäätmed, mida ei pea nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt
18 02 05*	Ohtlikest ainetest koosnevad või neid sisaldavad kemikaalid
18 02 06	Kemikaalid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 05
18 02 07*	Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid
18 02 08	Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 18 02 07
19	JÄÄTMEKÄITLUSETTEVÕTETE, ETTEVÕTTEVÄLISTE REOVEEPUHASTITE NING JOOGI- JA TÖÖSTUSVEE KÄITLEMISE JÄÄTMED
19 01	Jäätmete põletamisel või pürolüüsil tekkinud jäätmed
19 01 02	Koldetuhast eraldatud mustmetallid
19 01 05*	Gaasipuhastusel tekkinud filtrikook
19 01 06*	Gaasipuhastusel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja muud vesipõhised vedeljäätmed
19 01 07*	Tahked gaasipuhastusjäätmed
19 01 10*	Kasutatud aktiivsüsi protsessist väljuvate gaaside puhastusest
19 01 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad koldetuhk ja räbu
19 01 12	Koldetuhk ja räbu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 11
19 01 13*	Ohtlikke aineid sisaldav lendtuhk
19 01 14	Lendtuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 13
19 01 15*	Ohtlikke aineid sisaldav katlatuhk
19 01 16	Katlatuhk, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 15
19 01 17*	Ohtlikke aineid sisaldavad pürolüüsijäätmed
19 01 18	Pürolüüsijäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 01 17
19 01 19	Keevkihikatelde liiv
19 01 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 02	Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel (nt kroomi- ja tsüaniidiärastusel, neutraliseerimisel) tekkinud jäätmed
19 02 03	Vaid tavajäätmetest koosnevad eelsegatud jäätmed
19 02 04*	Vähemalt üht liiki ohtlikke jäätmeid sisaldavad eelsegatud jäätmed
19 02 05*	Ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted
19 02 06	Jäätmete füüsikalis-keemilisel töötlemisel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 02 05
19 02 07*	Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid
19 02 08*	Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed
19 02 09*	Ohtlikke aineid sisaldavad tahked põlevjäätmed
19 02 10	Põlevjäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 19 02 08 ja 19 02 09
19 02 11*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed
19 02 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 03	Stabiliseeritud/tahkestatud jäätmed
19 03 04*	Osaliselt stabiliseeritud ohtlikena määratletud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 08
19 03 05	Stabiliseeritud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 04
19 03 06*	Tahkestatud ohtlikena määratletud jäätmed
19 03 07	Tahkestatud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 03 06
19 03 08*	Osaliselt stabiliseeritud elavhõbe
19 04	Klaasistatud jäätmed ja klaasistamisjäätmed
19 04 01	Klaasistatud jäätmed
19 04 02*	Lendtuhk ja muud protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed
19 04 03*	Klaasistumata tahke faas
19 04 04	Klaasistatud jäätmete karastamisel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed
19 05	Tahkete jäätmete aeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed
19 05 01	Olme- ja samalaadsete jäätmete komposteerumata fraktsioon
19 05 02	Loomsete ja taimsete jäätmete komposteerumata fraktsioon
19 05 03	Praakkompost
19 05 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 06	Jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud jäätmed
19 06 03	Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik
19 06 04	Olmejäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete
19 06 05	Loomsete ja taimsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik
19 06 06	Loomsete ja taimsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud sete
19 06 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 07	Prügilanõrgvesi
19 07 02*	Ohtlikke aineid sisaldav prügilanõrgvesi
19 07 03	Prügilanõrgvesi, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 07 02
19 08	Nimistus mujal nimetamata reoveepuhastusjäätmed
19 08 01	Võrepraht
19 08 02	Liivapüünisesete
19 08 05	Olmereovee puhastussetted
19 08 06*	Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud
19 08 07*	Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted
19 08 08*	Raskmetalle sisaldavad membraanpuhastusjäätmed
19 08 09	Vaid toiduõli ja -rasva sisaldava õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu
19 08 10*	Õli ja vee segu lahutamisel tekkinud rasva, õli ning vee segu, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 09
19 08 11*	Ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee biopuhastussetted
19 08 12	Tööstusreovee biopuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 11
19 08 13*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad tööstusreovee puhastussetted
19 08 14	Muud tööstusreovee puhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 08 13
19 08 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 09	Joogi- ja tööstusvee käitlusjäätmed
19 09 01	Tahked vee eelfiltreerimisjäätmed ja võrepraht
19 09 02	Veeselitussetted
19 09 03	Veepehmendussetted
19 09 04	Kasutatud aktiivsüsi
19 09 05	Küllastunud või kasutatud ioonvahetusvaigud
19 09 06	Ioonvahetite regenereerimisel tekkinud lahused ja setted
19 09 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 10	Metalli sisaldavate jäätmete purustamisjäätmed
19 10 01	Raua- ja terasejäätmed
19 10 02	Värviliste metallide jäätmed
19 10 03*	Ohtlikke aineid sisaldav kergfraktsioon ja tolm
19 10 04	Kergfraktsioon ja tolm, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 03
19 10 05*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad fraktsioonid
19 10 06	Muud fraktsioonid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 10 05
19 11	Õli regenereerimisjäätmed
19 11 01*	Kasutatud filtrisavi
19 11 02*	Happetõrvad (gudroonid)
19 11 03*	Vesipõhised vedeljäätmed
19 11 04*	Kütuse leelispuhastusjäätmed
19 11 05*	Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted
19 11 06	Reovee kohtpuhastussetted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 11 05
19 11 07*	Protsessist väljuvate gaaside puhastusjäätmed
19 11 99	Nimistus mujal nimetamata jäätmed
19 12	Jäätmete mehaanilise töötlemise jäätmed (nt sortimis-, purustamis-, kokkupressimis- või granuleerimisjäätmed), nimistus mujal nimetamata
19 12 01	Paber ja kartong
19 12 02	Mustmetallid
19 12 03	Värvilised metallid
19 12 04	Plastid ja kummi
19 12 05	Klaas
19 12 06*	Ohtlikke aineid sisaldav puit
19 12 07	Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 06
19 12 08	Tekstiilid
19 12 09	Mineraaljäätmed (nt liiv, kivid)
19 12 10	Põlevjäätmed (prügikütus)
19 12 11*	Muud ohtlikke aineid sisaldavad jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud)
19 12 12	Muud jäätmete mehaanilise töötlemise jäägid (sh materjalisegud), mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 12 11
19 13	Pinnase ja põhjavee tervendustöödel tekkinud jäätmed
19 13 01*	Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad tahked jäätmed
19 13 02	Pinnase tervendustöödel tekkinud tahked jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 01
19 13 03*	Pinnase tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted
19 13 04	Pinnase tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 03
19 13 05*	Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad setted
19 13 06	Põhjavee tervendustöödel tekkinud setted, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 05
19 13 07*	Põhjavee tervendustöödel tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid
19 13 08	Põhjavee tervendustöödel tekkinud vesipõhised vedeljäätmed ja kontsentraadid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 19 13 07
20	OLMEJÄÄTMED (KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMED JA SAMALAADSED KAUBANDUS-, TÖÖSTUS- JA AMETIASUTUSJÄÄTMED), SH LIIGITI KOGUTUD JÄÄTMED
20 01	Liigiti kogutud jäätmed (v.a alajaotises 15 01 nimetatud jäätmed)
20 01 01	Paber ja kartong
20 01 02	Klaas
20 01 08	Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
20 01 10	Rõivad
20 01 11	Tekstiilid
20 01 13*	Lahustid
20 01 14*	Happed
20 01 15*	Leelised
20 01 17*	Fotokemikaalid
20 01 19*	Pestitsiidid
20 01 21*	Luminestsentslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed
20 01 23*	Klorofluorosüsivesinikke sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud seadmed
20 01 25	Toiduõli ja -rasv
20 01 26*	Õli ja rasv, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 25
20 01 27*	Ohtlikke aineid sisaldavad värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud
20 01 28	Värvid, trükivärvid, liimid ja vaigud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 27
20 01 29*	Ohtlikke aineid sisaldavad pesuained
20 01 30	Pesuained, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 29
20 01 31*	Tsütotoksilised ja tsütostaatilised ravimid
20 01 32	Ravimid, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 31
20 01 33*	Koodinumbriga 16 06 01, 16 06 02 või 16 06 03 nimetatud patareid ja akud ning sortimata patarei- ja akukogumid, mille hulgas on selliseid patareisid või akusid
20 01 34	Patareid ja akud, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 33
20 01 35*	Ohtlikke osi sisaldavad kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21 ja 20 01 23 (3)
20 01 36	Kasutuselt kõrvaldatud elektri- ja elektroonikaseadmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 20 01 21, 20 01 23 ja 20 01 35
20 01 37*	Ohtlikke aineid sisaldav puit
20 01 38	Puit, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 20 01 37
20 01 39	Plastid
20 01 40	Metallid
20 01 41	Korstnapühkimisjäätmed
20 01 99	Nimistus mujal nimetamata muud jäätmed
20 02	Aia- ja haljastujäätmed (sh kalmistujäätmed)
20 02 01	Biolagunevad jäätmed
20 02 02	Pinnas ja kivid
20 02 03	Muud jäätmed, mis ei ole biolagunevad
20 03	Muud olmejäätmed
20 03 01	Segaolmejäätmed
20 03 02	Turgudel tekkinud jäätmed
20 03 03	Tänavapühkmed
20 03 04	Septikusetted
20 03 06	Kanalisatsioonipuhastusjäätmed
20 03 07	Suurjäätmed
20 03 99	Nimistus mujal nimetamata olmejäätmed

(1) Nõukogu direktiiv 96/59/EÜ, 16. september 1996, polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta (EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31).

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 850/2004, 29. aprill 2004, püsivate orgaaniliste saasteainete kohta ning millega muudetakse direktiivi 79/117/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 7).

(3) Elektri- ja elektroonikaseadmete ohtlike osade hulka võivad kuuluda koodinumbriga 16 06 nimetatud akud ja patareid, mis on märgistatud ohtlikena; elavahõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas jne.

		ISSN 1977-0650
Euroopa Liidu Teataja		L 370

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	57. köide 30. detsember 2014

Sisukord		II Muud kui seadusandlikud aktid	Lehekülg
		RAHVUSVAHELISED LEPINGUD
		2014/953/EL
	*	Nõukogu otsus, 4. detsember 2014, Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga Horisont 2020 ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise ja selle ajutise kohaldamise kohta	1
		Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vaheline teadus- ja tehnikakoostöö leping, mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga Horisont 2020 ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses	3
		2014/954/Euratom
	*	Nõukogu otsus, 4. detsember 2014, millega kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise teadus- ja tehnikakoostöö lepingu (mille kohaselt Šveitsi Konföderatsioon ühineb teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammiga Horisont 2020 ja kõnealust programmi täiendava Euroopa Aatomienergiaühenduse teadus- ja koolitusprogrammiga ning millega reguleeritakse Šveitsi Konföderatsiooni osalemist ühisettevõtte Fusion for Energy läbiviidavas ITERi tegevuses) sõlmimine Euroopa Aatomienergiaühenduse nimel	19
		MÄÄRUSED
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1392/2014, 20. oktoober 2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga Vahemeres	21
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1393/2014, 20. oktoober 2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga loodepiirkonna vetes	25
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1394/2014, 20. oktoober 2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate pelaagiliste liikide püügiga edelapiirkonna vetes	31
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1395/2014, 20. oktoober 2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses teatavate väikeste pelaagiliste liikide püügiga ja tööstusliku kalapüügiga Põhjameres	35
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1396/2014, 20. oktoober 2014, millega kehtestatakse tagasiheitekava seoses kalapüügiga Läänemerel	40
	*	Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1397/2014, 22. oktoober 2014, millega muudetakse määrust (EL) nr 318/2013, millega võetakse vastu nõukogu määruses (EÜ) nr 577/98 sätestatud tööjõu valikvaatluse lisaküsimustike programm aastateks 2016–2018 ( 1 )	42
		OTSUSED
		2014/955/EL
	*	Komisjoni otsus, 18. detsember 2014, millega muudetakse jäätmenimistut käsitlevat otsust 2000/532/EÜ vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ ( 1 )	44