ELi õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse

KOKKUVÕTE:

Direktiiv (EL) 2019/1937 ELi õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

Sellega kehtestatakse eeskirjad ja menetlused rikkumisest teavitajate* – üksikisikute kaitsmiseks, kes teavitavad rikkumisest* tööalase tegevuse kontekstis ELi peamistes poliitikavaldkondades. Rikkumised hõlmavad nii ebaseaduslikku tegevust või tegevusetust kui ka kuritahtlikku tegevust.

PÕHIPUNKTID

Direktiiv hõlmab eeskirjade rikkumisest teavitamist

• järgmistes valdkondades (üksikasjalikult loetletud lisa I osas)
  • riigihanked
  • finantsteenused, -tooted ja -turud ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine
  • tooteohutus ja nõuete täitmine
  • raudtee-, maantee-, mere- ja siseveetranspordi ohutus
  • keskkonnakaitse jäätmekäitlusest kuni kemikaalideni
  • kiirguskaitse ja tuumaohutus
  • toiduainete ja sööda ohutus, loomade tervis ja loomade heaolu
  • rahvatervis, sealhulgas patsientide õigused ja tubakakontroll
  • tarbijakaitse
  • eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse ning võrgu- ja infosüsteemide turvalisus
• ELi finantshuve kahjustavad rikkumised
• siseturuga seotud rikkumised, sealhulgas liidu konkurentsi- ja riigiabi õigusnormide rikkumised ning äriühingu tulumaksuga seotud rikkumised.

Direktiiviga täiendatakse konkreetseid ELi õigusakte, mis juba hõlmavad rikkumisest teavitamise eeskirju (eeskätt finantsteenuste, rahapesu, terrorismi rahastamise, transpordiohutuse ja keskkonnakaitse vallas).

Direktiiv ei mõjuta:

• ELi liikmesriikide valitsuste vastutust riigi julgeoleku tagamise eest;
• ELi või liikmesriigi õiguse kohaldamist salastatud teabe kaitse, advokaadi kutsesaladuse ja arstisaladuse kaitse, kohtu nõupidamistoasaladuse või kriminaalmenetluse normide vallas;
• siseriiklikke õigusnorme töötajate õiguste kohta konsulteerida oma esindajate või ametiühingutega.

Õigusaktiga hõlmatakse paljusid era- ja avalikus sektoris töötavaid inimesi, sealhulgas neid, kes teavitavad rikkumisest pärast töösuhte lõppemist:

• töötajad, füüsilisest isikust ettevõtjad, aktsionärid, ettevõtete haldus-, juhtimis- ja järelevalveorganitesse kuuluvad isikud, vabatahtlikud, praktikandid ja tööotsijad;
• isikud, kes abistavad rikkumisest teavitajaid konfidentsiaalsel viisil, rikkumisest teavitajaga seotud isikud, kes võivad kannatada tööl survemeetmete* all ja a rikkumisest teavitajaga seotud juriidilised isikud.

Üksikisikud on kaitstud, kui nad teavitavad oma muredest ja kui nad

• esmakordselt teavitasid rikkumisest (asutusesiseselt ja) asutuseväliselt, kuid mingeid meetmeid ei võetud;
• usuvad põhjendatult, et avalikele huvidele on otsene või selge oht, et on olemas survemeetmete oht või on vähe tõenäoline, et nende murega tegeletakse nõuetekohaselt.

Rikkumisest teavitamise kord hõlmab järgmist:

• asutusesisesed kanalid – kõik 50 või enama töötajaga eraettevõtted ja põhimõtteliselt kõik riigiasutused peavad looma konfidentsiaalsuse tagamiseks tõhusad teavituskanalid, alla 50 töötajaga riigiasutused ja alla 10 000 elanikuga omavalitsused võib sellest vabastada;
• asutusevälised kanalid – asjakohased riiklikud asutused peavad looma teavituskanalid, mis võimaldavad konfidentsiaalset rikkumistest teavitamist;
• järelmeetmed ja tähtajad asutusesiseste ja -väliste kanalite kaudu saadud teabe töötlemiseks. Need hõlmavad järgmist:
  • kohustus mitte avalikustada rikkumisest teavitanud isiku identiteeti, välja arvatud rangelt piiratud asjaoludel
  • vastavus ELi andmekaitset käsitlevatele õigusaktidele
  • kõigi saadud kirjalike või suuliste teadete säilitamine.

Õiguskaitse

Õiguskaitse saamiseks peab:

• üksikisikul olema põhjendatult alust arvata, et tema poolt esitatud teave kuulub käesoleva direktiivi kohaldamisalasse ja see vastas teavitamise ajal tõele;
• üksikisik teavitama rikkumisest pädevale asutusele kas asutusesiseselt või asutuseväliselt. Rikkumisest teavitavaid isikuid innustatakse teavitama kõigepealt asutusesiseselt (organisatsiooni siseselt), kui rikkumisega saab tõhusalt tegeleda asutusesiseselt ja kui nad leiavad, et puudub survemeetmete oht. Siiski võivad nad valida, kas esitada teave esmalt asutusesiseselt või asutuseväliselt otse pädevatele asutustele.

Rikkumisest teavitajad:

• on kaitstud kõigi survemeetmete, näiteks vallandamise, ametist vabastamise, hirmutamise ja musta nimekirja kandmise eest;
• omavad juurdepääsu asjakohastele toetusmeetmetele, eeskätt sõltumatule teabele, nõuandele ja õigusabile vastavalt kriminaal- ja piiriülestes tsiviilmenetlustes antavat õigusabi käsitlevatele ELi eeskirjadele;
• omavad juurdepääsu asjakohastele kaitsemeetmetele, näiteks ajutised meetmed ja vastutusest vabastus lepingutes sisalduvate mitteavalikustamise sätete rikkumise korral.

ELi riigid:

• tagavad sobivate asutusesiseste ja -väliste teavituskanalite olemasolu;
• võtavad vajalikke meetmeid rikkumisest teavitaja vastu suunatud mis tahes survemeetmete ärahoidmiseks;
• austavad õigust tõhusatele õiguskaitsevahenditele ja õiglasele kohtupidamisele, kasutada süütuse presumptsiooni ja nende isikute kaitseõigusi, keda teadetes esitatud väited puudutavad;
• näevad ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused direktiivi teatavate eeskirjade rikkumise eest, näiteks isikutele, kes takistavad rikkumisest teavitamist või kes kohaldavad survemeetmeid rikkumisest teavitajate suhtes;
• võtavad direktiivi üle ja teavitavad ülevõtmismeetmetest Euroopa Komisjoni hiljemalt 17. detsembriks 2021, sealhulgas sätted, mis käsitlevad 50–249 töötajaga eraettevõtjate asutusesiseste teavituskanalite loomise kohustusest võimalikku vabastamist kuni 17. detsembrini 2023;
• esitavad komisjonile iga-aastased andmed saadud teadete ja algatatud uurimiste arvu ning nende tulemuste ja rahaliste tagajärgede kohta.

Komisjon esitas Euroopa Parlamendile ja nõukogule:

• avaliku ja lihtsalt kättesaadava aruande direktiivi ülevõtmise kohta ELi riikide õigusesse 17. detsembriks 2023 ning
• aruande direktiivi rakendamise ja vajalike muudatuste kohta 17. detsembriks 2025.

MIS AJAST DIREKTIIVI KOHALDATAKSE?

Direktiivi kohaldatakse alates 16. detsembrist 2019 ning see peab ELi riikides jõustuma hiljemalt 17. detsembriks 2021.

TAUST

Lisateave:

• Rikkumisest teavitajate kaitsmine: Komisjon kehtestab uued kogu ELis kehtivad eeskirjad (Euroopa Komisjoni veebisait).

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17–56)

Direktiivi 2019/1937/EL hilisemad muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

Viimati muudetud: 02.05.2023