I LISA

EUROOPA KESTLIKKUSARUANDLUSE STANDARDID (ESRS)

ESRS 1	Peamised nõuded
ESRS 2	Avalikustamise üldised reeglid
ESRS E1	Kliimamuutus
ESRS E2	Reostus
ESRS E3	Vee- ja mereressursid
ESRS E4	Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid
ESRS E5	Ressursikasutus ja ringmajandus
ESRS S1	Oma töötajaskond
ESRS S2	Töötajad väärtusahelas
ESRS S3	Mõjutatud kogukonnad
ESRS S4	Tarbijad ja lõppkasutajad
ESRS G1	Äriline käitumine

ESRS 1

PEAMISED NÕUDED

SISUKORD

Eesmärk

1.

ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad

1.1.

ESRSi standardite kategooriad

1.2.

Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded

1.3.

Standardite koostamise tavad

2.

Teabe kvalitatiivsed omadused

3.

Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena

3.1.

Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis

3.2.

Olulised küsimused ja teabe olulisus

3.3.

Topeltolulisus

3.4.

Mõjuga seotud olulisus

3.5.

Majanduslik olulisus

3.6.

Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid

3.7.

Jaotamise tasand

4.

Hoolsuskohustus

5.

Väärtusahel

5.1.

Aruandev ettevõtja ja väärtusahel

5.2.

Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

6.

Ajaperspektiivid

6.1.

Aruandeperiood

6.2.

Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine

6.3.

Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta

6.4.

Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses

7.

Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine

7.1.

Võrdlusandmete esitamine

7.2.

Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus

7.3.

Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine

7.4.

Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel

7.5.

Eelnevate perioodide vigadest teatamine

7.6.

Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand

7.7.

Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta

7.8.

Aruandlus võimaluste kohta

8.

Kestlikkusaruande struktuur

8.1.

Üldine esitusviis

8.2.

Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

9.

Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave

9.1.

Andmete esitamine viidetena

9.2.

Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega

10.

Üleminekusätted

10.1.

Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte

10.2.

5. peatükiga „Väärtusahel“ seotud üleminekusäte

10.3.

Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte

10.4.

Üleminekusäte: Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Üksusepõhine avalikustatav teave

–

Topeltolulisus

–

Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

–

Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

B liide.

Teabe kvalitatiivsed omadused

C liide.

Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

D liide.

ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuur

E liide.

Vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks

F liide.

ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide

G liide.

Näide andmete esitamise kohta viidetena

Eesmärk

1.

Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) eesmärk on määrata kindlaks kestlikkusalane teave, mida ettevõtja avalikustab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2013/34/EL, (1) mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2464 (2). ESRSi-kohane aruandlus ei vabasta ettevõtjaid muudest liidu õiguses sätestatud kohustustest.

2.

Täpsemalt on ESRSis esitatud teave, mida ettevõtja avalikustab oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud kestlikkusaspektidega. ESRSis ei nõuta, et ettevõtjad avalikustaksid ESRSiga hõlmatud keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemade kohta teavet, kui ettevõtja on hinnanud kõnealuse teema mitteoluliseks (vt käesoleva standardi E liide „Vooskeem ESRSi-kohaselt avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks“). ESRSi-kohaselt avalikustatav teave võimaldab kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju inimestele ja keskkonnale ning kestlikkusaspektide olulist mõju ettevõtja arengule, tulemustele ja seisundile.

3.

Selle standardi (ESRS 1) eesmärk on anda ettekujutus ESRSi ülesehitusest, koostamise tavadest ja kasutatud põhimõistetest ning kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuetest kooskõlas direktiiviga 2013/34/EL, mida on muudetud direktiiviga (EL) 2022/2464.

1.   ESRSi standardite kategooriad, aruandlusvaldkonnad ja standardite koostamise tavad

1.1    ESRSi standardite kategooriad

4.

ESRSi standardid jagunevad kolme kategooriasse: (a) valdkonnaülesed standardid; (b) teemapõhised standardid (keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid) ja (c) sektoripõhised standardid. Valdkonnaülesed ja teemapõhised standardid on sektorist sõltumatud, st neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes sõltumata sellest, millises sektoris või sektorites ettevõtja tegutseb.

5.

Valdkonnaüleseid standardeid ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohaldatakse teema- ja sektoripõhiste standarditega hõlmatud kestlikkusaspektide suhtes.

6.

Selles standardis (ESRS 1) kirjeldatakse ESRSi standardite ülesehitust, selgitatakse nende koostamise tavasid ja põhimõisteid ning sätestatakse kestlikkusteabe koostamise ja esitamise üldnõuded.

7.

ESRS 2 sätestab avalikustamisnõuded teabe kohta, mida ettevõtja esitab üldisel tasandil kõigi oluliste kestlikkusaspektide kohta juhtimise, strateegia, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise ning mõõdikute ja eesmärkide aruandlusvaldkondades.

8.

Teemapõhised ESRSid hõlmavad teatavaid kestlikkusteemasid ja alateemasid ja vajadusel alateemade alateemasid. Selle standardi kohaldamisnõude 16 (AR 16) juures esitatud tabel annab ülevaate kestlikkusteemadest, alateemadest ja alateemade alateemadest (edaspidi koos „kestlikkusaspektid“), mida teemapõhised standardid hõlmavad.

9.

Teemapõhised ESRSid võivad hõlmata konkreetseid nõudeid, mis täiendavad standardis ESRS 2 esitatud üldiseid avalikustamisnõudeid. Standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ on esitatud loend teemapõhiste ESRSide täiendavatest nõuetest, mida ettevõtja kohaldab koos standardis ESRS 2 esitatud üldiste avalikustamisnõuetega.

10.

Sektoripõhiseid standardeid kohaldatakse sektori kõigi ettevõtjate suhtes. Nendes käsitletakse mõjusid, riske ja võimalusi, mis on tõenäoliselt olulised kõigi teatava sektori ettevõtjate jaoks ja mis ei ole hõlmatud või piisavalt hõlmatud teemapõhiste standarditega. Sektoripõhised standardid käsitlevad mitut teemat ja hõlmavad teemasid, mis on asjaomasele sektorile kõige olulisemad. Sektoripõhised standardid võimaldavad kõrget võrreldavuse taset.

11.

Lisaks kolme kategooria ESRSides sätestatud avalikustamisnõuetele avalikustab ettevõtja, kui ta jõuab järeldusele, et mõni mõju, risk või võimalus ei ole hõlmatud või ei ole piisavalt üksikasjalikult hõlmatud mõne ESRSiga, kuid on konkreetsetest asjaoludest ja olukorrast tulenevalt siiski oluline, täiendavat üksusepõhist teavet, mis võimaldab kasutajatel mõista ettevõtja kestlikkusalaseid mõjusid, riske või võimalusi. Kohaldamisnõuded AR 1–AR 5 annavad täpsemaid suuniseid üksusepõhiselt avalikustatava teabe kohta.

1.2.    Aruandlusvaldkonnad ja poliitika, meetmete, eesmärkide ja mõõdikute avalikustamise miinimumnõuded

12.

Avalikustamisnõuded standardis ESRS 2, teemapõhistes standardites ja sektoripõhistes standardites hõlmavad järgmisi aruandlusvaldkondi: (a) juhtimine (GOV): mõjude, riskide ja võimaluste seireks ja juhtimiseks kasutatavad juhtimisprotsessid, kontrollid ja menetlused (vt standardi ESRS 2 2. peatükk „Juhtimine“); (b) strateegia (SBM): kuidas ettevõtja strateegia ja ärimudel mõjutavad tema olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, sh teave selle kohta, kuidas ettevõtja neid mõjusid, riske ja võimalusi käsitleb (vt standardi ESRS 2 3. peatükk „Strateegia“); (c) mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine (IRO): protsess(id), millega ettevõtja: i. teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust (vt IRO-1 standardi ESRS 2 peatükis 4.1), ii. juhib olulisi kestlikkusaspekte poliitika ja meetmete kaudu (vt standardi ESRS 2 peatükk 4.2). (d) mõõdikud ja eesmärgid (MT): ettevõtja tulemuslikkus, sh seatud eesmärgid ja edusammud nende saavutamisel (vt standardi ESRS 2 5. peatükk „Mõõdikud ja eesmärgid“).

13.

ESRS 2 hõlmab: (a) peatükis 4.2 avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika (MDR-P) ja meetmetega (MDR-A); (b) peatükis 5 avalikustamise miinimumnõudeid seoses mõõdikute (MDR-M) ja eesmärkidega (MDR-T). Ettevõtja kohaldab avalikustamise miinimumnõudeid seoses poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkidega koos vastavate avalikustamisnõuetega teema- ja sektoripõhistes ESRSides.

1.3    Standardite koostamise tavad

14.

Kõigis ESRSides (a) viitab termin „mõju/mõjud“ ettevõtja äritegevusega seotud positiivsele ja negatiivsele kestlikkusega seotud mõjule, mis on kindlaks tehtud mõjuga seotud olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“). Terminit kasutatakse nii tegelike mõjude kui ka võimalike tulevaste mõjude kohta. (b) Terminid „riskid“ ja „võimalused“ viitavad ettevõtja kestlikkusalastele finantsriskidele ja -võimalustele, sh riskidele ja võimalustele, mis tulenevad sõltuvusest loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest, nagu need on kindlaks tehtud majandusliku olulisuse hindamise käigus (vt peatükk 3.5). Neid nimetatakse koos „mõjudeks, riskideks ja võimalusteks“ (IRO). Need peegeldavad ESRSi topeltolulisust, mida on kirjeldatud peatükis 3.

15.

Kogu ESRSi ulatuses on mõistete sõnastikus (II lisa) sisalduvad terminid esitatud poolpaksus kursiivkirjas, v.a juhul, kui määratletud terminit on kasutatud ühes lõigus mitu korda.

16.

ESRSides on avalikustatav teave esitatud struktureeritult avalikustamisnõuete alusel. Iga avalikustamisnõue sisaldab üht või mitut konkreetset andmepunkti. Termin „andmepunkt“ võib viidata ka avalikustamisnõude kirjeldavale alamelemendile.

17.

Lisaks avalikustamisnõuetele sisaldab enamik standardeid ka kohaldamisnõudeid. Kohaldamisnõuded toetavad avalikustamisnõuete kohaldamist ja neil on sama tähtsus kui ESRSi teistel osadel.

18.

ESRSis kasutatakse järgmist sõnastust, et teha vahet ettevõtja avalikustamiskohustuse erinevate astmete vahel: (a) „avalikustab“ (ingl shall disclose) – näitab, et säte on ette nähtud avalikustamisnõude või andmepunktiga; (b) „võib avalikustada“ (ingl may disclose) – viitab vabatahtlikule avalikustamisele, millega soodustatakse head tava. Lisaks on ESRSis kasutatud sõnastust „võtab arvesse / kaalub“ (ingl shall consider), kui osutatakse küsimustele, ressurssidele või meetoditele, mida ettevõtja võtab eeldatavasti arvesse või kasutab teatava avalikustamise ettevalmistamisel, kui see on kohaldatav.

2.   Teabe kvalitatiivsed omadused

19.

Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja järgmist: (a) teabe peamised kvalitatiivsed omadused, st asjakohasus ja tõene esitamine, ja (b) teabe täiendavad kvalitatiivsed omadused, st võrreldavus, tõendatavus ja arusaadavus.

20.

Need teabe kvalitatiivsed omadused on määratletud ja neid on kirjeldatud käesoleva standardi B liites.

3.    Topeltolulisus kui kestlikkusteabe avalikustamise alus

21.

Ettevõtja lähtub kestlikkusaspektide kohta aru andes käesolevas peatükis määratletud ja selgitatud topeltolulisusest.

3.1    Sidusrühmad ja nende tähtsus olulisuse hindamise protsessis

22.

Sidusrühmad on isikud, kes saavad ettevõtjat mõjutada või keda ettevõtja mõjutab. Sidusrühmade kaks peamist rühma on: (a) mõjutatud sidusrühmad: üksikisikud või rühmad, kelle huve mõjutavad või võivad mõjutada – positiivselt või negatiivselt – ettevõtja tegevus ning tema otsesed ja kaudsed ärisuhted kogu väärtusahelas, ja (b) kestlikkusaruannete kasutajad: üldotstarbeliste finantsaruannete põhikasutajad (olemasolevad ja potentsiaalsed investorid, laenuandjad ja muud võlausaldajad, sh varahaldurid, krediidiasutused, kindlustusandjad), samuti muud kestlikkusaruannete kasutajad, sh ettevõtja äripartnerid, ametiühingud ja sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskond ja valitsusvälised organisatsioonid, valitsused, analüütikud ja teadlased.

23.

Mõned, kuid mitte kõik sidusrühmad võivad kuuluda mõlemasse andmepunktis 22 nimetatud rühma.

24.

Koostöö mõjutatud sidusrühmadega on kesksel kohal ettevõtja käimasolevas hoolsuskohustuse protsessis (vt 4. peatükk „Hoolsuskohustus“) ja kestlikkusalasel olulisuse hindamisel. See hõlmab tegelike ja võimalike negatiivsete mõjude kindlakstegemise ja hindamise protsesse, mille alusel tehakse seejärel kindlaks olulised mõjud kestlikkusaruandluse jaoks (vt selle standardi peatükk 3.4).

3.2    Olulised küsimused ja teabe olulisus

25.

Olulisuse hindamine (vt peatükid 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“ ja 3.5 „Majanduslik olulisus“) on vajalik selleks, et ettevõtja saaks kindlaks teha aruandes kajastatavad olulised mõjud , riskid ja võimalused.

26.

Olulisuse hindamine on ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse lähtepunkt. Standardi ESRS 2 peatüki 4.1 avalikustamisnõudes IRO-1 sisalduvad üldised avalikustamisnõuded seoses protsessiga, mida ettevõtja kasutab mõjude , riskide ja võimaluste kindlaksmääramiseks ja nende olulisuse hindamiseks. Standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes SBM-3 on esitatud üldised avalikustamisnõuded ettevõtja olulisuse hinnangust tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta.

27.

Selle standardi A liites esitatud kohaldamisnõuded sisaldavad loetelu teemapõhistes ESRSides käsitletud kestlikkusaspektidest, mis on liigitatud teemade, alateemade ja alateemade kaupa, et olulisuse hindamist hõlbustada. E liites esitatud vooskeem avalikustatava teabe kindlaksmääramiseks näitlikustab käesolevas andmepunktis kirjeldatud olulisuse hindamist.

28.

Kestlikkusaspekt on ettevõtja jaoks oluline, kui see vastab mõjuga seotud olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.4) või majandusliku olulisuse (vt selle standardi peatükk 3.5) või mõlema kriteeriumidele.

29.

Olenemata olulisuse hindamise tulemusest avalikustab ettevõtja alati teabe, mida nõutakse järgmiste standarditega: standard ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ (st kõik standardis ESRS 2 sätestatud avalikustamisnõuded ja andmepunktid) ja avalikustamisnõuded (sh nende andmepunktid) teemapõhistes ESRSides, mis on seotud avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus“, mis on loetletud standardi ESRS 2 C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid““.

30.

Kui ettevõtja jõuab olulisuse hindamise tulemusel järeldusele, et kestlikkusküsimus on oluline ja hõlmatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1, IRO-2 ja SBM-3 sisalduvate avalikustamisnõuetega, teeb ta järgmist: (a) avalikustab teabe vastavas teemapõhises ja sektoripõhises standardis konkreetse kestlikkusaspektiga seotud avalikustamisnõuete (sh kohaldamisnõuete) kohaselt ja (b) esitab täiendava asjakohase üksusepõhise avalikustatava teabe (vt käesoleva standardi andmepunkt 11 ja avalikustamisnõuded AR 1–AR 5), kui oluline kestlikkusaspekt ei ole hõlmatud mõne ESRSiga või kui see ei ole hõlmatud piisavalt üksikasjalikult.

31.

Kohaldatav teave, mis on ette nähtud mõnes avalikustamisnõudes, sh selle andmepunktides, või üksusepõhises avalikustatavas teabes, lisatakse siis, kui ettevõtja hindab seda olulise teabe hindamise osana kestlikkusaruandes asjakohaseks, pidades silmas üht või mitut järgmist aspekti: (a) teabe olulisus seoses küsimusega, mida sellega soovitakse kirjeldada või selgitada; või (b) sellise teabe võime rahuldada kasutajate otsustusvajadusi, sh andmepunktis 48 kirjeldatud üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate vajadusi ja/või nende kasutajate vajadusi, kelle peamine huvi on saada teavet ettevõtja mõju kohta.

32.

Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, avalikustab ta üksikasjaliku selgituse oma olulisuse hindamise järelduste kohta seoses kliimamuutustega (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised. Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta.

33.

Oluliseks hinnatud kestlikkusaspektiga seotud poliitika , meetmete ja eesmärkide kohta aru andes avalikustab ettevõtja teabe, mida on nõutud kõigi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega selle aspektiga seotud asjaomaste teemapõhiste ja sektoripõhiste standardite avalikustamisnõuetega ning standardi ESRS 2 kohaselt nõutud vastavate avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta. Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet, mis on ette nähtud kas teema- või sektoripõhise standardi avalikustamisnõuetega ja andmepunktidega või standardi ESRS 2 kohaste avalikustamise miinimumnõuetega poliitika, meetmete ja eesmärkide kohta, sest ta ei ole vastavat poliitikat ning vastavaid meetmeid ja eesmärke kehtestanud, avalikustab ta selle kohta teabe ja võib esitada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need kehtestada.

34.

Esitades teavet asjakohase teemapõhise standardi mõõdikute ja eesmärkide osa kohaselt olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute kohta, ettevõtja: (a) lisab avalikustamisnõudega ette nähtud teabe, kui see on tema hinnangul oluline, ja (b) võib jätta avalikustamata teabe, mis on ette nähtud avalikustamisnõude andmepunktis, kui selline teave ei ole tema hinnangul oluline, ja ta järeldab, et sellist teavet ei ole vaja avalikustamise nõude eesmärgi täitmiseks.

35.

Kui ettevõtja jätab välja andmepunktiga ettenähtud teabe, mis tuleneb standardi ESRS 2 B liites loetletud muudest ELi õigusaktidest, märgib ta sõnaselgelt, et kõnealune teave ei ole oluline.

36.

Ettevõtja otsustab, kuidas ta kohaldab kriteeriume, sealhulgas asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks: (a) teave, mis tuleb esitada olulise kestlikkusaspekti mõõdikute kohta kooskõlas andmepunktiga 34 vastavalt asjakohase teemapõhise ESRSi mõõdikute ja eesmärkide peatükile, ja (b) teave, mis tuleb avalikustada üksusepõhiselt avalikustatava teabena.

3.3    Topeltolulisus

37.

Topeltolulisusel on kaks mõõdet: Mõjuga seotud olulisus ja majanduslik olulisus. Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse mõisteid „oluline“ ja „olulisus“ kogu ESRSis topeltolulisuse tähenduses.

38.

Mõjuga seotud olulisuse ja majandusliku olulisuse hindamine on omavahel seotud ning võetakse arvesse nende kahe mõõtme vastastikust sõltuvust. Üldiselt on lähtepunktiks mõju hindamine, kuigi võib esineda ka olulisi riske ja võimalusi, mis ei ole seotud ettevõtja mõjuga. Kestlikkusele avalduv mõju võib olla algusest peale majanduslikult oluline või muutuda majanduslikult oluliseks, kui võib põhjendatult eeldada, et see mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi, rahavooge, juurdepääsu rahastamisele või kapitalikulu lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõjuga seotud olulisuse perspektiiv hõlmab mõjusid olenemata sellest, kas need on majanduslikult olulised.

39.

Ettevõtja väärtusahela mõju, riskide ja võimaluste kindlakstegemisel ja hindamisel, et teha kindlaks nende olulisus, keskendub ettevõtja valdkondadele, kus mõjud, riskid ja võimalused tõenäoliselt tekivad, võttes arvesse asjaomaste tegevuste laadi, ärisuhteid, geograafilisi asukohti või muid tegureid.

40.

Ettevõtja võtab arvesse, kuidas teda mõjutab sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsete ressursside kättesaadavusest asjakohase hinna ja kvaliteediga, olenemata tema võimalikust mõjust nendele ressurssidele.

41.

Ettevõtja peamised mõjud, riskid ja võimalused on samad kui topeltolulisuse alusel kindlaks tehtud olulised mõjud, riskid ja võimalused ning seetõttu on need esitatud tema kestlikkusaruandes.

42.

Ettevõtja kohaldab käesoleva standardi peatükkides 3.4 ja 3.5 sätestatud kriteeriume, kasutades asjakohaseid kvantitatiivseid ja/või kvalitatiivseid künniseid. On vaja asjakohaseid künniseid, et määrata kindlaks, millised mõjud, riskid ja võimalused on ettevõtja määratletud ja mida ettevõtja käsitab olulisena ning millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised. Mõnes olemasolevas standardis ja raamistikus kasutatakse mõistet „kõige olulisemad mõjud“, kui viidatakse künnisele, mida kasutatakse ESRSis „oluliste mõjudena“ kirjeldatud mõjude kindlakstegemiseks.

3.4    Mõjuga seotud olulisus

43.

Kestlikkusaspekt on mõju seisukohast oluline, kui see on seotud ettevõtja tegeliku või võimaliku olulise positiivse või negatiivse mõjuga inimestele või keskkonnale lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Mõju tähendab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvaid mõju. Ärisuhted hõlmavad ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe ega piirdu otseste lepinguliste suhetega.

44.

Sellega seoses hõlmavad inimestele või keskkonnale avalduvad mõjud mõju keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisküsimustele.

45.

Negatiivse mõjuga seotud olulisuse hindamisel lähtutakse hoolsuskohustuse protsessist, mis on määratletud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele. Tegeliku negatiivse mõju puhul põhineb olulisus mõju tõsidusel, samal ajal kui võimaliku negatiivse mõju puhul põhineb see mõju tõsidusel ja tõenäosusel. Tõsidus sõltub järgmistest teguritest: (a) mõju tase, (b) ulatus ja (c) pöördumatus. Võimaliku negatiivse mõju korral inimõigustele on mõju tõsidus selle tõenäosuse suhtes ülimuslik.

46.

Positiivse mõju puhul põhineb olulisus järgmisel: (a) tegeliku mõju tase ja ulatus ja (b) võimaliku mõju tase, ulatus ja tõenäosus.

3.5    Majanduslik olulisus

47.

Kestlikkusaruandluses on majandusliku olulisuse ulatuse aluseks selle olulisuse ulatuse laiendamine, mida kasutatakse eesmärgiga määrata kindlaks, millist teavet tuleks esitada ettevõtja finantsaruannetes.

48.

Majandusliku olulisuse hindamine hõlmab sellise teabe kindlakstegemist, mida peetakse oluliseks üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks üksusele ressursside andmist käsitlevate otsuste tegemisel. Eelkõige peetakse teavet üldotstarbeliste finantsaruannete esmaste kasutajate jaoks oluliseks, kui võib mõistlikult eeldada, et selle teabe väljajätmine, väärkajastamine või varjamine mõjutab otsuseid, mida nad ettevõtja kestlikkusaruande alusel teevad.

49.

Kestlikkusaspekt on majanduslikust perspektiivist oluline, kui sellest tuleneb või võib tuleneda oluline finantsmõju ettevõtjale. See on nii juhul, kui kestlikkusküsimus tekitab riske või võimalusi, millel on oluline mõju või mille puhul võib põhjendatult eeldada, et sellel on oluline mõju ettevõtja arengule, finantsseisundile, finantstulemustele, rahavoogudele, rahastamisvõimalustele või kapitalikuludele lühikeses, keskmises või pikas perspektiivis. Riskid ja võimalused võivad tuleneda minevikus toimunud sündmustest või tulevastest sündmustest. Kestlikkusaspekti majanduslik olulisus ei ole piiratud küsimustega, mis on ettevõtja kontrolli all, vaid see hõlmab teavet oluliste riskide ja võimaluste kohta, mis tulenevad ärisuhetest, mis ei kuulu finantsaruannete koostamisel konsolideerimise alla.

50.

Sõltuvus loodus-, inim- ja sotsiaalsetest ressurssidest on majanduslike riskide või võimaluste allikas. Sõltuvus võib mõju esile kutsuda kahel võimalikul viisil: (a) see võib mõjutada ettevõtja suutlikkust jätkata oma äriprotsessides vajalike ressursside kasutamist või hankimist, samuti nende vahendite kvaliteeti ja hinda, ja (b) see võib mõjutada ettevõtja võimet tugineda äriprotsessides vajalikele suhetele vastuvõetavatel tingimustel.

51.

Riskide ja võimaluste olulisust hinnatakse esinemise tõenäosuse ja võimaliku finantsmõju suuruse kombinatsiooni alusel.

3.6    Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid

52.

Ettevõtja olulisuse hindamise käigus võivad ilmneda olukorrad, kus ettevõtja meetmed, mille eesmärk on käsitleda teatavaid mõjusid või riske või saada kasu teatavatest kestlikkusaspektidega seotud võimalustest, võivad avaldada olulist negatiivset mõju või põhjustada olulisi riske seoses ühe või mitme muu kestlikkusaspektiga. Näiteks: (a) teatavatest toodetest loobumist eeldaval tootmise CO2 heite vähendamise tegevuskaval võib olla oluline negatiivne mõju ettevõtja oma töötajaskonnale ja sellega võivad kaasneda ülesütlemishüvitistest tulenevad olulised riskid, või (b) autode tarnija tegevuskava, milles keskendutakse elektrisõidukite tootmisele, võib põhjustada tavasõidukite varuosade tootmiseks kasutatava vara kasutuskõlbmatuks muutumist.

53.

Sellistes olukordades peab ettevõtja: (a) avalikustama oluliste negatiivsete mõjude või oluliste riskide olemasolu koos neid põhjustavate meetmetega, lisades viite teemale, millega mõjud või riskid on seotud, ja (b) kirjeldama, kuidas käsitletakse olulisi negatiivseid mõjusid või olulisi riske teema raames, millega need on seotud.

3.7    Jaotamise tasand

54.

Kui see on vajalik oluliste mõjude, riskide ja võimaluste nõuetekohaseks mõistmiseks, jaotab ettevõtja esitatava teabe järgmiselt: (a) riikide kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on riigiti väga erinevad ning kui teabe esitamisega üldisemal jaotustasandil varjataks olulist teavet mõjude, riskide või võimaluste kohta või (b) oluliste tegevuskohtade või varade kaupa, kui olulised mõjud, riskid ja võimalused on seotud konkreetse tegevuskoha või varaga.

55.

Aruandluse asjakohase jaotustasandi kindlaksmääramisel võtab ettevõtja kindlaksmääratud jaotustasandit olulisuse hindamisel arvesse. Sõltuvalt ettevõtja konkreetsetest asjaoludest ja olukordadest võib olla vaja esitada andmed tütarettevõtjate kaupa.

56.

Kui eri tasandite või tasandi eri asukohtade andmed koondatakse, tagab ettevõtja, et selline koondamine ei varja teabe tõlgendamiseks vajalikku spetsiifilisust ja konteksti. Ettevõtja ei koonda oma olemuselt erinevaid olulisi andmeid.

57.

Kui ettevõtja esitab teavet sektorite kaupa, võtab ta kasutusele ESRSis esitatud sektorite liigituse, mida täpsustatakse komisjoni poolt direktiivi 2013/34/EL artikli 29b lõike 1 kolmanda lõigu punkti ii kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktis. Kui teema- või sektoripõhise standardiga on nõutud, et konkreetse teabe ettevalmistamisel kasutatakse teatavat jaotustasandit, kohaldatakse teema- või sektoripõhise standardiga ette nähtud nõuet.

4.   Hoolsuskohustus

58.

Ettevõtja võtab kestlikkusalase hoolsuskohustuse protsessi (mida allpool nimetatud rahvusvahelistes dokumentides on nimetatud „hoolsuskohustuseks“) tulemust arvesse oma olulistele mõjudele, riskidele ja võimalustele hinnangu andmisel. ESRSiga ei kehtestata kestlikkusalase hoolsuskohustusega seoses käitumisnõudeid; samuti ei laienda ega muuda need ettevõtja haldus-, juht- või järelevalveorganite rolli seoses hoolsuskohustuse täitmisega.

59.

Hoolsuskohustus on protsess, millega ettevõtjad teevad kindlaks tegeliku ja võimaliku negatiivse mõju keskkonnale ja oma äritegevusega seotud inimestele, väldivad ja leevendavad sellist mõju ning esitavad selle kohta aruandeid. See mõju hõlmab ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud negatiivset mõju, sh tema toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvat mõju. Hoolsuskohustus on pidev tava, mida rakendatakse, reageerides muutustele ettevõtja strateegias, ärimudelis, tegevuses, ärisuhetes ning tegevus-, hanke- ja müügikontekstis, ja mis võib muutusi esile kutsuda. Seda protsessi on kirjeldatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rahvusvahelistes dokumentides ning OECD suunistes hargmaistele ettevõtetele.

60.

Nendes rahvusvahelistes suunistes määratakse kindlaks hoolsuskohustuse protsessi mitu etappi, sh ettevõtja enda tegevuse ning väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud, sh ettevõtja toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu avalduvate negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine. Kui ettevõtja ei suuda kõiki mõjusid korraga käsitleda, võimaldab hoolsuskohustuse protsess seada meetmed tähtsuse järjekorda, lähtudes mõju tõsidusest ja tõenäosusest. Olulise mõju hindamisel võetakse arvesse hoolsuskohustuse protsessi seda aspekti (vt käesoleva standardi peatükk 3.4). Olulise mõju kindlakstegemine toetab ka oluliste kestlikkusalaste riskide ja võimaluste kindlakstegemist, mis sageli tekivad sellise mõju tagajärjel.

61.

Hoolsuskohustuse põhielemendid kajastuvad otseselt standardis ESRS 2 ja teemapõhistes standardites sätestatud avalikustamisnõuetes, nagu on näidatud allpool: (a) hoolsuskohustuse integreerimine juhtimisse, strateegiasse ja ärimudelisse (3). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 GOV-2: „Ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid“; ii. ESRS 2 GOV-3: „Kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse“ ja iii. ESRS 2 SBM-3: „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“; (b) suhtlemine mõjutatud sidusrühmadega (4). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 GOV-2; ii. ESRS 2 SBM-2: „Sidusrühmade huvid ja seisukohad“; iii. ESRS 2 IRO-1; iv. ESRS 2 DC-P ja v. teemapõhised standardid: sidusrühmade kaasamise eri etappide ja eesmärkide kajastamine kogu hoolsuskohustuse protsessi vältel; (c) inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju kindlakstegemine ja hindamine (5). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-1 (sh konkreetsete kestlikkusaspektidega seotud kohaldamisnõuded asjaomases standardis) ja ii. ESRS 2 SBM-3; (d) inimestele ja keskkonnale avalduva negatiivse mõju käsitlemiseks meetmete võtmine (6). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 MDR-A ja ii. teemapõhised standardid: peegeldavad mitmesuguste meetmete, sh üleminekukavade ulatust, mille kaudu mõjusid käsitletakse. (e) nende jõupingutuste tõhususe jälgimine (7). Seda käsitletakse järgmistes peatükkides: i. ESRS 2 MDR-M; ii. ESRS 2 MDR-T ja iii. teemapõhised standardid: seoses mõõdikute ja eesmärkidega.

5.   Väärtusahel

5.1    Aruandev ettevõtja ja väärtusahel

62.

Kestlikkusaruanne esitatakse sama aruandva ettevõtja kohta kui finantsaruanded. Näiteks kui aruandev ettevõtja on emaettevõtja ja kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruanded, esitatakse kestlikkusaruanne kontserni kohta. Seda nõuet ei kohaldata, kui aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või kui aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i.

63.

Kestlikkusaruandes aruandva ettevõtja kohta esitatud teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks teavet oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta, mis on ettevõtjaga seotud tema otseste ja kaudsete ärisuhete kaudu väärtusahela eelnevates ja/või järgnevates etappides (edaspidi „väärtusahela teave“). Aruandvat ettevõtjat käsitleva teabe laiendamisel võtab ettevõtja arvesse olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega: (a) järgides hoolsuskohustuse protsessi ja olulisuse hindamise tulemusi ja (b) kooskõlas muude ESRSi erinõuetega väärtusahela kohta.

64.

Andmepunktis 63 ei nõuta teavet iga väärtusahelas osaleja kohta, vaid üksnes väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitleva olulise teabe lisamist. Ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide eri osade puhul võivad olla olulised erinevad kestlikkusaspektid. Teavet laiendatakse nii, et see hõlmaks väärtusahela teavet ainult seoses väärtusahela nende osadega, mille puhul aspekt on oluline.

65.

Ettevõtja lisab olulise teabe väärtusahela kohta, kui see on vajalik selleks, et (a) võimaldada kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ja/või (b) koostada teabekogum, mis vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide).

66.

Selleks, et määrata kindlaks, millisel tasandil tema tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides oluline kestlikkusaspekt tekib, kasutab ettevõtja oma mõjude, riskide ja võimaluste hinnangut, järgides topeltolulisuse põhimõtet (vt käesoleva standardi 3. peatükk).

67.

Kui sidus- või ühisettevõtted, mida kajastatakse kapitaliosaluse meetodil või mis on finantsaruannetes proportsionaalselt konsolideeritud, on osa ettevõtja väärtusahelast, nt tarnijana, lisab ettevõtja andmepunkti 63 kohaselt nende ettevõtjatega seotud teabe, mis on kooskõlas väärtusahela muude ärisuhete puhul kasutatud meetodiga. Sellisel juhul ei piirdu sidus- või ühisettevõtte andmed mõju mõõdikute kindlaksmääramisel omatava osalusega omakapitalis, vaid neid võetakse arvesse mõju alusel, mis on seotud ettevõtja toodete ja teenustega tema ärisuhete kaudu.

5.2    Sektori keskmistel andmetel ja asendusandmetel põhinev hinnang

68.

Ettevõtja suutlikkus saada vajalikku teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta võib varieeruda sõltuvalt mitmesugustest teguritest, nagu ettevõtja lepingupõhised kokkulepped, see, mil määral tal on kontroll konsolideerimisest välja jäävate tehingute üle, ja tema ostujõud. Kui ettevõtjal ei ole suutlikkust kontrollida oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide tegevust ja ärisuhteid, võib väärtusahelat käsitleva teabe hankimine olla keerulisem.

69.

On olukordi, kus ettevõtja ei saa mõistlike jõupingutustega koguda teavet oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta, nagu on nõutud andmepunktis 63. Sellisel juhul hindab ettevõtja oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta esitatavat teavet, kasutades kogu mõistlikku ja toetavat teavet, nagu sektori keskmised andmed ja muud asendusandmed.

70.

Väärtusahelat käsitleva teabe hankimine võib olla keeruline ka VKEde ja muude väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide üksuste puhul, mis ei kuulu direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a nõutud kestlikkusaruandluse kohaldamisalasse (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega“).

71.

Seoses poliitika , meetmete ja eesmärkidega hõlmab ettevõtja aruandlus väärtusahelat käsitlevat teavet niivõrd, kuivõrd see poliitika ning need meetmed ja eesmärgid hõlmavad väärtusahelas osalejaid. Mis puudutab mõõdikuid, siis paljudel juhtudel, eelkõige keskkonnaküsimustes, mille kohta on olemas asendusandmed, võib ettevõtja olla võimeline täitma aruandlusnõudeid ilma väärtusahela eelnevates ja järgmistes etappides osalejatelt, eelkõige VKEdelt, andmeid kogumata, nt 3. valdkonna KHG heitkoguste arvutamisel.

72.

Sektori keskmisi andmeid või muid asendusandmeid kasutades antud hinnangute arvessevõtmise tulemuseks ei tohi olla teave, mis ei vasta teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi 2. peatükk ja peatükk 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“).

6.   Ajaperspektiivid

6.1    Aruandeperiood

73.

Ettevõtja kestlikkusaruande aruandeperiood peab vastama tema finantsaruannete aruandeperioodile.

6.2    Mineviku, oleviku ja tuleviku sidumine

74.

Ettevõtja loob oma kestlikkusaruandes asjakohased seosed tagasiulatuva ja tulevikku suunatud teabe vahel, kui see on asjakohane, et edendada selget arusaamist sellest, kuidas ajalooline teave on seotud tulevikku suunatud teabega.

6.3    Aruandlus võrdlusaastaga võrreldes tehtud edusammude kohta

75.

Võrdlusaasta on varasem vaatluskuupäev või -periood, mille kohta on teave kättesaadav ja millega saab hilisemat teavet aja jooksul võrrelda.

76.

Ettevõtja esitab võrdlusaasta võrdlusandmed jooksval perioodil esitatud summade kohta, kui ta annab aru arengust ja edusammudest eesmärgi saavutamisel, välja arvatud juhul, kui asjakohase avalikustamisnõudega on juba kindlaks määratud, kuidas edusammudest teatada. Ettevõtja võib lisada ka varasema teabe võrdlusaasta ja aruandeperioodi vahel saavutatud vahe-eesmärkide kohta, kui see on asjakohane teave.

6.4    Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses

77.

Kestlikkusaruande koostamisel kohaldab ettevõtja alates aruandeperioodi lõpust järgmisi ajavahemikke: (a) lühike perspektiiv: periood, mida ettevõtja kasutab oma finantsaruannetes aruandeperioodina; (b) keskmine perspektiiv: kuni viis aastat alates alapunktis a määratletud lühiajalise aruandeperioodi lõpust ja (c) pikk perspektiiv: üle viie aasta.

78.

Ettevõtja kasutab pika ajaperspektiivi täiendavat jaotust, kui mõju või meetmed kestavad eeldatavasti kauem kui viis aastat ja kui kestlikkusaruannete kasutajatele on vaja anda asjakohast teavet.

79.

Kui mõnes muus ESRSis avalikustatava teabe puhul on vaja teistsuguseid keskmise või pika ajavahemiku määratlusi, on ülimuslikud nende ESRSide määratlused.

80.

Võib esineda olukordi, kus andmepunktis 77 osutatud keskmise või pika perspektiivi kasutamise tulemuseks on ebaoluline teave, sest ettevõtja kasutab teistsugust määratlust i) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja juhtimise protsesside puhul või ii) oma meetmete kindlaksmääramisel ja eesmärkide seadmisel. Need asjaolud võivad olla tingitud valdkonnaspetsiifilistest omadustest, nagu rahavood ja äritsüklid, kapitaliinvesteeringute eeldatav kestus, ajavahemikud, mille jooksul kestlikkusaruannete kasutajad oma hinnangud läbi viivad, või planeerimisperioodid, mida ettevõtja sektoris tavaliselt otsuste tegemisel kasutatakse. Sellises olukorras võib ettevõtja kasutada teistsugust keskmise ja/või pika ajavahemiku määratlust (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2, andmepunkt 9).

81.

ESRSi viited lühikesele, keskmisele ja pikale perspektiivile viitavad ajavahemikule, mille ettevõtja on kindlaks määranud vastavalt andmepunktide 77–80 sätetele.

7.   Kestlikkusteabe koostamine ja esitamine

82.

Selles peatükis esitatakse üldnõuded, mida tuleb kohaldada kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel.

7.1    Võrdlusandmete esitamine

83.

Ettevõtja avalikustab eelmise perioodi võrdlusandmed kõigi jooksval perioodil avalikustatud kvantitatiivsete mõõdikute ja rahaliste summade kohta. Kui see on käesoleva perioodi kestlikkusaruande mõistmiseks oluline, avalikustab ettevõtja ka kirjeldava teabe võrdlusteabe.

84.

Kui ettevõtja esitab võrdlusandmed, mis erinevad eelmisel perioodil esitatud teabest, avalikustab ta: (a) eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe ja (b) arvu korrigeerimise põhjused.

85.

Mõnikord on võimatu kohandada ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmeid, et saavutada võrreldavus käesoleva perioodiga. Näiteks ei pruugi olla andmeid kogutud eelmis(t)e perioodi(de) jooksul viisil, mis võimaldab kas uue mõõdiku või eesmärgi määratluse tagasiulatuvat kohaldamist või korrigeerimist, et parandada varasema perioodi viga, ning teabe taasloomine ei pruugi olla teostatav (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2). Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu.

86.

Kui mõne ESRSi kohaselt peab ettevõtja esitama mõõdiku või andmepunkti kohta rohkem kui ühe võrdlusperioodi andmed, kohaldatakse selle ESRSi nõudeid.

7.2    Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus

87.

Kui kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid, sh teavet väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta (vt käesoleva standardi 5. peatükk), ei saa otseselt mõõta ja neid saab ainult hinnata, võib tekkida mõõtemääramatus.

88.

Ettevõtja avalikustab teabe, mis võimaldab kasutajatel mõista kõige olulisemat ebakindlust, mis mõjutab tema kestlikkusaruandes esitatud kvantitatiivseid mõõdikuid ja rahalisi summasid.

89.

Mõistlike eelduste ja hinnangute, sh stsenaariumi- või tundlikkusanalüüsi kasutamine on kestlikkusalase teabe koostamise oluline osa ega vähenda selle teabe kasulikkust, tingimusel et eeldusi ja hinnanguid kirjeldatakse ja selgitatakse täpselt. Isegi suur mõõtemääramatus ei välista alati, et selline eeldus või hinnang võib anda kasulikku teavet või vastab teabe kvalitatiivsetele omadustele (vt käesoleva standardi B liide).

90.

Kestlikkusaruande koostamisel kasutatud andmed ja eeldused peavad olema võimalikult täpselt kooskõlas ettevõtja finantsaruannetes kasutatud vastavate finantsandmete ja eeldustega.

91.

Mõne ESRSi kohaselt tuleb avalikustada teave, näiteks selgitused võimalike tulevikusündmuste kohta, mille tulemused on ebakindlad. Hinnates, kas teave selliste võimalike tulevaste sündmuste kohta on oluline, viitab ettevõtja käesoleva standardi 3. peatükis esitatud kriteeriumidele ja võtab arvesse järgmist: (a) sündmuste võimalik finantsmõju (võimalik tulemus); (b) võimalikest sündmustest inimestele või keskkonnale tuleneva mõju tõsidus ja tõenäosus, võttes arvesse andmepunktis 45 täpsustatud tõsidustegureid, ja (c) kõik võimalikud tulemused ja võimalike tulemuste tõenäosus selles vahemikus.

92.

Võimalike tulemuste hindamisel võtab ettevõtja arvesse kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid, sh teavet väikese tõenäosuse ja suure mõjuga tulemuste kohta, mis koondatuna võivad muutuda oluliseks. Näiteks võib ettevõtja kokku puutuda mitme mõju või riskiga, millest igaüks võib põhjustada sama liiki häireid, näiteks häireid ettevõtja tarneahelas. Teave üksiku riskiallika kohta ei pruugi olla oluline, kui sellest allikast on häirete esinemine väga ebatõenäoline. Teave tarneahela kõigi allikate häirete koondriski kohta võib siiski olla oluline (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

7.3    Pärast aruandeperioodi lõppu toimunud sündmuste kohta avalikustatava teabe ajakohastamine

93.

Mõnel juhul võib ettevõtja saada teavet pärast aruandeperioodi, kuid enne, kui tegevusaruanne on avaldamiseks heaks kiidetud. Kui selline teave annab tõendeid või teavet perioodi lõpus valitsevate tingimuste kohta, ajakohastab ettevõtja vajaduse korral hinnanguid ja avalikustatavat kestlikkusteavet, võttes arvesse uut teavet.

94.

Kui selline teave annab tõendeid või teavet pärast aruandeperioodi lõppu toimunud oluliste tehingute, muude sündmuste ja esinenud tingimuste kohta, esitab ettevõtja kirjeldava teabe selliste aastalõpujärgsete sündmuste olemasolu, laadi ja võimalike tagajärgede kohta, kui see on asjakohane.

7.4    Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel

95.

Mõõdikute, sh eesmärkide seadmisel ja nende saavutamisel tehtavate edusammude jälgimiseks kasutatavate mõõdikute kindlaksmääramine ja arvutamine peab olema aja jooksul järjepidev. Ettevõtja esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on teostamatu (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2), kui ta on: (a) mõõdiku või eesmärgi uuesti määratlenud või asendanud; (b) teinud kindlaks uue teabe eelmisel perioodil avalikustatud hinnanguliste näitajate kohta ning uus teave tõendab sellel perioodil esinenud asjaolusid.

7.5    Eelnevate perioodide vigadest teatamine

96.

Ettevõtja korrigeerib eelmiste perioodide olulised vead, korrigeerides eelmis(t)e perioodi(de) võrdlussummad, v.a juhul, kui see on võimatu. See nõue ei laiene aruandeperioodidele, mis eelnevad esimesele aastale, mil ettevõtja ESRSi kohaldas.

97.

Eelmise perioodi vead on väljajätted ja väärkajastamised ettevõtja ühe või mitme eelmise perioodi kestlikkusaruandes. Sellised vead tulenevad sellest, et ei kasutata või kuritarvitatakse usaldusväärset teavet, (a) mis oli kättesaadav ajal, mil kõnealuste perioodide kestlikkusaruandeid sisaldav tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiideti, ja (b) mille puhul võib mõistlikult eeldada, et see oleks saadud ja seda oleks arvesse võetud nendes aruannetes sisalduva kestlikkusteabe koostamisel.

98.

Selliste vigade hulka kuuluvad: matemaatiliste vigade, mõõdikute või eesmärkide määratluste kohaldamisel tehtud vigade, faktide tähelepanuta jätmise või väära tõlgendamise ning pettuse mõju.

99.

Sel perioodil avastatud jooksva perioodi võimalikud vead parandatakse enne, kui tegevusaruanne avaldamiseks heaks kiidetakse. Ent mõnikord avastatakse olulisi vigu alles mõnel hilisemal perioodil.

100.

Kui ei ole võimalik kindlaks määrata vea mõju kõigile esitatud varasematele perioodidele, korrigeerib ettevõtja võrdlusandmeid, et parandada viga alates varaseimast võimalikust kuupäevast. Varasema perioodi kohta avalikustatud teabe korrigeerimisel ei kasuta ettevõtja tagantjärele saadud teavet ei eeldustes selle kohta, millised oleksid olnud juhtkonna kavatsused varasemal perioodil, ega varasemal perioodil avalikustatud summade hindamisel. Seda nõuet kohaldatakse nii tagasivaatava kui ka tulevikku suunatud teabe korrigeerimise suhtes.

101.

Vigade parandusi eristatakse hinnangute muudatustest. Hinnangud tuleb läbi vaadata niipea, kui saadakse lisateavet (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

7.6    Konsolideeritud aruandlus ja tütarettevõtjate erand

102.

Kui ettevõtja esitab konsolideeritud aruandeid, hindab ta olulisi mõjusid, riske ja võimalusi kogu konsolideerimisgrupi jaoks olenemata konsolideerimisgrupi õiguslikust struktuurist. Ettevõtja tagab, et kõik tütarettevõtjad on hõlmatud viisil, mis võimaldab erapooletult tuvastada olulisi mõjusid, riske ja võimalusi. Kriteeriumid ja künnised mõju, riski või võimaluse olulisuse hindamiseks määratakse kindlaks käesoleva standardi 3. peatüki alusel.

103.

Kui ettevõtja tuvastab märkimisväärseid erinevusi konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel, esitab ettevõtja vajaduse korral asjaomas(t)e tütarettevõtja(te) mõjude, riskide ja võimaluste piisava kirjelduse.

104.

Hinnates, kas erinevused konsolideerimisgrupi tasandi oluliste mõjude, riskide või võimaluste ning ühe või mitme tütarettevõtja oluliste mõjude, riskide või võimaluste vahel on märkimisväärsed, võib ettevõtja võtta arvesse erinevaid asjaolusid, näiteks seda, kas tütarettevõtja tegutseb või tütarettevõtjad tegutsevad muus sektoris kui ülejäänud konsolideerimisgrupp, või peatükis 3.7 „Jaotamise tase“ kirjeldatud asjaolusid.

7.7    Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta

105.

Ettevõtja ei ole kohustatud avaldama salastatud teavet või tundlikku teavet, isegi kui sellist teavet peetakse oluliseks.

106.

Oma strateegiat , kavasid ja meetmeid käsitleva teabe avalikustamisel, kui konkreetne intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastav teave on avalikustamisnõude eesmärgi täitmiseks asjakohane, võib ettevõtja siiski selle konkreetse teabe esitamata jätta, kui: (a) teave on salajane selles mõttes, et see ei ole tervikuna või täpselt sellises osade paigutuses ja koostises üldtuntud või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kus tavaliselt kõnealust liiki teavet käsitletakse; (b) teabel on selle salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ja (c) ettevõtja on võtnud mõistlikke meetmeid, et hoida seda salajas.

107.

Kui ettevõtja jätab välja salastatud teabe või tundliku teabe või konkreetse teabe, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele, sest see vastab eelmises punktis sätestatud kriteeriumidele, täidab ta kõnealust avalikustamisnõuet, avalikustades kogu muu nõutava teabe.

108.

Ettevõtja teeb kõik mõistlikud jõupingutused tagamaks, et lisaks salastatud teabe või tundliku teabe või intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele vastava konkreetse teabe väljajätmisele ei kahjustata kõnealuse avalikustatava teabe üldist asjakohasust.

7.8    Aruandlus võimaluste kohta

109.

Kui antakse võimalustest aru, peab avalikustatav teave hõlmama kirjeldavat teavet, mis võimaldab lugejal mõista võimalust ettevõtja või kogu sektori jaoks. Võimalustest aru andes võtab ettevõtja arvesse avalikustatava teabe olulisust. Sellega seoses võtab ta muude tegurite hulgas arvesse järgmist: (a) kas seda võimalust praegu kasutatakse ja kas see sisaldub ettevõtja või sektori üldstrateegias, vastandatuna ettevõtja või sektori üldisele võimalusele, ja (b) kas prognoositava finantsmõju kvantitatiivsete näitajate lisamine on asjakohane, võttes arvesse eelduste arvu, mida see võib nõuda, ja sellest tulenevat määramatust.

8.   Kestlikkusaruande struktuur

110.

See peatükk on aluseks kestlikkusaspektide kohta teabe esitamisel ettevõtja tegevusaruandes kooskõlas direktiivi 2013/34/EL artiklitega 19a ja 29a (st kestlikkusaruanne). Selline teave on esitatud tegevusaruande spetsiaalses osas, mida nimetatakse kestlikkusaruandeks. Käesoleva standardi F liites „ESRSi-kohase kestlikkusaruande struktuuri näide“ on esitatud illustreeriv näide kestlikkusaruandest, mis on struktureeritud vastavalt käesoleva peatüki nõuetele.

8.1.    Üldine esitusviis

111.

Kestlikkusteave esitatakse: (a) viisil, mis võimaldab eristada ESRSiga nõutud teabe avalikustamist muust tegevusaruandes sisalduvast teabest, ja (b) järgides struktuuri, mis hõlbustab juurdepääsu kestlikkusaruandele nii inim- kui ka masinloetavas vormingus ja selle mõistmist.

8.2.    Kestlikkusaruande sisu ja struktuur

112.

V.a käesoleva standardi peatükiga 9.1 „Andmete esitamine viidetena“ ette nähtud võimalus esitada andmeid viidetena, esitab ettevõtja kogu teabe, mille avalikustamist on ESRSiga vastavalt käesoleva standardi 1. peatükile nõutud, tegevusaruande vastavas osas.

113.

Ettevõtja lisab kestlikkusaruandesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 (8) artikli 8 ja komisjoni delegeeritud määruste kohase teabe, milles täpsustatakse sellise avalikustamise sisu ja muu vajalik teave. Ettevõtja tagab, et selline avalikustatav teave on kestlikkusaruandes eraldi tuvastatav. Iga taksonoomiamääruses määratletud keskkonnaeesmärgiga seotud avalikustatav teave esitatakse koos kestlikkusaruande keskkonnaosa selgelt eristatavas osas. Sellise avalikustamise suhtes ei kohaldata ESRSi sätteid, v.a käesolev andmepunkt ja käesoleva standardi andmepunkti 115 esimene lause.

114.

Kui ettevõtja lisab oma kestlikkusaruandesse täiendava teabe, mis tuleneb i) muudest õigusaktidest, millega nõutakse ettevõtjalt kestlikkusteabe avalikustamist, või ii) üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditest ja raamistikest, sh mittekohustuslikest suunistest ja sektoripõhistest suunistest, mille on avaldanud muud standardeid kehtestavad organid (nt rahvusvahelise kestlikkusstandardite nõukogu või globaalse aruandlusalgatuse välja antud tehniline materjal), siis avalikustatav teave: a) on selgelt tähistatud asjakohase viitega seotud õigusaktidele, standardile või raamistikule (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõude BP-2 andmepunkt 15); b) vastab käesoleva standardi 2. peatükis ja B liites sätestatud teabe kvalitatiivsete omaduste nõuetele.

115.

Ettevõtja jagab oma kestlikkusaruande nelja ossa järgmises järjestuses: üldteave, keskkonnateave (sh määruse (EL) 2020/852 artikli 8 kohane avalikustamine), sotsiaalne ja juhtimisteave. Järgides käesoleva standardi peatükis 3.6 „Kestlikkusaspektide suhtes võetud meetmetest tulenevad olulised mõjud ja riskid“ esitatud sätet, võib ettevõtja juhul, kui ühes osas esitatud teave hõlmab ka teises osas esitatavat teavet, ühes osas osutada teises osas esitatud teabele, vältides dubleerimist. Ettevõtja võib rakendada käesoleva standardi F liites kirjeldatud üksikasjalikku struktuuri.

116.

Sektoripõhiste ESRSide kohaselt nõutav avalikustatav teave rühmitatakse aruandlusvaldkondade ja vajaduse korral kestlikkusteemade järgi. See esitatakse koos ESRS 2 ja vastavate teemapõhiste ESRSidega nõutava teabega.

117.

Kui ettevõtja töötab välja olulise üksusepõhiselt avalikustatava teabe kooskõlas andmepunktiga 11, avalikustab ta selle teabe koos kõige asjakohasema sektoriülese ja sektoripõhise teabega.

9.   Seosed äriühingu aruandluse muude osadega ja seotud teave

118.

Ettevõtja esitab teabe, mis võimaldab tema kestlikkusaruande kasutajatel hinnata seoseid aruandes esitatud teabe eri osade vahel ning seoseid kestlikkusaruandes esitatud teabe ja muu teabe vahel äriühingu muus aruandluses.

9.1.    Andmete esitamine viidetena

119.

Kui andmepunktis 120 sätestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudes ette nähtud teabe, sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti, lisada kestlikkusaruandesse sel viisil, et viidatakse järgmisele: (a) mõni teine tegevusaruande osa; (b) finantsaruanded; (c) ühingujuhtimise aruanne (kui see ei ole osa tegevusaruandest); (d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2007/36/EÜ nõutav tasustamisaruanne (9); (e) määruse (EL) 2017/1129 (10) artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument ja (f) avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 575/2013 (3. samba kohane avalikustamine) (11). Kui ettevõtja lisab viitena 3. samba kohaselt avalikustatava teabe, tagab ta, et teave vastab kestlikkusaruandes kasutatava konsolideerimise ulatusele, täiendades vajaduse korral lisatud teavet täiendavate elementidega.

120.

Ettevõtja võib lisada andmeid viidetena andmepunktis 119 loetletud dokumentidele või nende osadele, tingimusel et viitena esitatud teave: (a) moodustab eraldi teabeelemendi ja on asjaomases dokumendis selgelt määratletud kui asjakohase avalikustamisnõude või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti käsitlemine; (b) avaldatakse varem või samal ajal kui tegevusaruanne; (c) on samas keeles kui kestlikkusaruanne; (d) peab andma vähemalt sama kindlustaseme kui kestlikkusaruanne ja (e) vastab samadele tehnilistele digitaliseerimisnõuetele nagu kestlikkusaruanne.

121.

Kui andmepunktis 120 kehtestatud tingimused on täidetud, võib mõne standardi avalikustamisnõudega ette nähtud andmed (sh avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetse andmepunkti) lisada kestlikkusaruandesse viitena ettevõtja aruandele, mis on koostatud vastavalt ELi keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemi (EMAS) määrusele (EL) nr 1221/2009 (12). Sellisel juhul tagab ettevõtja, et viitena esitatud andmete koostamisel on lähtutud samadest alustest nagu ESRSide puhul, sh seoses konsolideerimise ulatuse ja väärtusahela teabe käsitlemisega.

122.

Kui kestlikkusaruande koostamisel kasutatakse andmete esitamist viidetena, võtab ettevõtja arvesse esitatud teabe üldist sidusust ja tagab, et viitena esitamine ei kahjusta kestlikkusaruande loetavust. Käesoleva standardi G liites „Näide andmete esitamise kohta viidetena“ on esitatud illustreeriv näide andmete esitamise kohta viitena (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue BP-2).

9.2.    Seotud teave ja ühenduvus finantsaruannetega

123.

Ettevõtja kirjeldab eri andmete vahelisi seoseid. Selleks võib olla vaja ühendada kirjeldav teave ühingujuhtimise, strateegia ja riskijuhtimise kohta seotud mõõdikute ja eesmärkidega. Näiteks võib ettevõtjal seotud teabe esitamisel olla vaja selgitada oma strateegia mõju või tõenäolist mõju oma finantsaruannetele või finantsplaanidele või selgitada, kuidas ettevõtja strateegia on seotud mõõdikute ja eesmärkidega, mida kasutatakse edusammude mõõtmiseks. Lisaks võib ettevõtjal olla vaja selgitada, kuidas tema loodusvarade kasutamine ja muutused tarneahelas võivad võimendada, muuta või vähendada tema olulisi mõjusid , riske ja võimalusi. Tal võib olla vaja siduda see teave teabega tootmiskuludele avalduva praeguse või prognoositava finantsmõju kohta, strateegilise reageerimisega selliste mõjude või riskide leevendamiseks ja sellega seotud investeeringutega uutesse varadesse. Samuti võib ettevõtjal olla vaja siduda kirjeldav teave asjaomaste mõõdikute ja eesmärkidega ning finantsaruannetes sisalduva teabega. Seoseid kirjeldav teave peab olema selge ja kokkuvõtlik.

124.

Kui kestlikkusaruanne sisaldab rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse künnise ja esitatakse finantsaruannetes (otsene seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel), lisab ettevõtja viite oma finantsaruannete asjaomasele punktile, kust leiab vastava teabe.

125.

Kestlikkusaruanne võib sisaldada rahalisi summasid või muid kvantitatiivseid andmepunkte, mis ületavad olulisuse piirmäära ja mis on kas ettevõtja finantsaruannetes esitatud rahasummade või kvantitatiivsete andmete koondsumma või osa nendest (kaudne seos kestlikkusaruandes ja finantsaruannetes avalikustatud teabe vahel). Sellisel juhul selgitab ettevõtja, kuidas need summad või andmepunktid on seotud finantsaruandes esitatud kõige asjakohasema(te) summa(de)ga. Avalikustatav teave peab sisaldama viidet finantsaruannete kirjele ja/või asjaomas(t)ele punkti(de)le, kust on võimalik leida vastavat teavet. Vajaduse korral võib esitada kooskõlastava võrdlemise, mille võib esitada tabeli kujul.

126.

Kui teave ei ole andmepunktidega 124 ja 125 hõlmatud, selgitab ettevõtja olulisuse künnise alusel oma kestlikkusaruandes esitatud oluliste andmete, eelduste ja kvalitatiivse teabe vastavust finantsaruannete vastavatele andmetele, eeldustele ja kvalitatiivsele teabele. See võib nii olla juhul, kui kestlikkusaruanne sisaldab järgmist: (a) rahasummad või muud kvantitatiivsed andmed, mis on seotud finantsaruannetes esitatud rahasummade või muude kvantitatiivsete andmetega, või (b) kvalitatiivne teave, mis on seotud finantsaruannetes esitatud kvalitatiivse teabega.

127.

Andmepunktiga 126 nõutud järjepidevus peab olema ühe andmepunkti tasandil ja sisaldama viidet finantsaruannete asjakohasele kirjele või finantsaruannete lisa punktile. Kui olulised andmed, eeldused ja kvalitatiivne teave ei ole kooskõlas, teatab ettevõtja sellest ja selgitab selle põhjust.

128.

Näited punktidest, mille puhul nõutakse andmepunktis 126 mainitud selgitust, on järgmised: (a) kui sama mõõdik on esitatud finantsaruannetes aruandekuupäeva seisuga ja kestlikkusaruandes tulevaste perioodide prognoosina ja (b) kui kestlikkusaruandes on mõõdikute väljatöötamiseks kasutatud makromajanduslikke või äriprognoose ning need on olulised ka varade kaetava väärtuse, kohustiste summa või finantsaruannete eraldiste hindamisel.

129.

Teema- ja sektoripõhised standardid võivad sisaldada nõudeid, mis hõlmavad võrdlusi või illustreerivad andmete ja eelduste järjepidevust konkreetsete avalikustamisnõuete puhul. Sellisel juhul kohaldatakse kõnealuste ESRSide nõudeid.

10.   Üleminekusätted

10.1.    Üksusepõhise avalikustatava teabega seotud üleminekusäte

130.

See, mil määral kestlikkusaspektid on ESRSiga hõlmatud, peaks selguma edasiste avalikustamisnõuete väljatöötamisel. Seetõttu on tõenäoline, et vajadus majandusüksusepõhise avalikustamise järele väheneb aja jooksul, eelkõige tulevaste sektoripõhiste standardite vastuvõtmise tõttu.

131.

Oma üksusepõhise avalikustatava teabe kindlaksmääramisel võib ettevõtja võtta üleminekumeetmeid seoses sellise teabe koostamisega esimeses kolmes iga-aastases kestlikkusaruandes, mille käigus ta võib esmajärjekorras: (a) esitada oma aruandluses need üksusepõhised avalikustatavad andmed, mida ta eelmistel perioodidel esitas, kui need avalikustatavad andmed vastavad käesoleva standardi 2. peatükis osutatud teabe kvalitatiivsetele omadustele või neid on kohandatud nendele vastavaks, ja (b) täiendada teemapõhise standardi alusel koostatud avalikustatavat teavet asjakohase lisateabega, mis hõlmab kestlikkusaspekte, mis on ettevõtja sektori(te)s olulised, kasutades olemasolevaid parimaid tavasid ja/või olemasolevaid raamistikke või aruandlusstandardeid, näiteks IFRSi majandusharupõhised suunised ja GRI sektoripõhised standardid.

10.2.    Üleminekusäte seoses 5. peatükiga „Väärtusahel“

132.

ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul selgitab ettevõtja juhul, kui kogu vajalik teave väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ei ole kättesaadav, mida ta on teinud, et oma väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta vajalikku teavet saada, põhjuseid, miks kogu vajalikku teavet ei ole veel saadud, ja seda, kuidas ta kavatseb edaspidi vajaliku teabe saada.

133.

ESRSi-kohase kestlikkusaruandluse esimese kolme aasta jooksul lähtub ettevõtja järgmisest, et võtta arvesse raskusi, millega ettevõtjad võivad kokku puutuda teabe kogumisel osalejatelt kogu oma väärtusahelas, ning selleks, et piirata VKEde koormust väärtusahelas: (a) poliitikat , meetmeid ja eesmärke käsitleva teabe avalikustamisel kooskõlas standardiga ESRS 2 ja muude ESRSidega võib ettevõtja piirata väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet ettevõttesiseselt kättesaadava teabega, nt ettevõtjale juba kättesaadavate andmete ja avalikult kättesaadava teabega, ja (b) mõõdikute avalikustamisel ei pea ettevõtja lisama väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe käsitlevat teavet, v.a muudest ELi õigusaktidest tulenevad andmepunktid, mis on loetletud standardi ESRS 2 B liites.

134.

Andmepunkte 132 ja 133 kohaldatakse olenemata sellest, kas asjaomane väärtusahelas osaleja on VKE või mitte.

135.

Ettevõtja lisab alates ESRSi-kohase aruandluse neljandast aastast väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide teabe vastavalt andmepunktile 63. Sellega seoses ei lähe teave, mille esitamist ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja/või järgnevatesse etappidesse kuuluvatelt VKEdelt standardiga nõutakse, kaugemale börsil noteeritud VKEsid käsitleva tulevase ESRSi standardi sisust.

10.3.    Peatükiga 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ seotud üleminekusäte

136.

Selleks, et lihtsustada käesoleva standardi esmakordset kohaldamist, ei ole ettevõtja kohustatud avalikustama peatükis 7.1 „Võrdlusandmete esitamine“ nõutud võrdlevat teavet ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimesel aastal. C liites „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ loetletud avalikustamisnõuete puhul kohaldatakse käesolevat üleminekusätet järkjärgulise avalikustamise nõude kohustusliku kohaldamise esimese aasta suhtes.

10.4.    Üleminekusäte. Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu

137.

Käesoleva standardi C liitega „Järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete loetelu“ on kehtestatud sätted selliste järk-järgult kohaldatavate avalikustamisnõuete või standardite avalikustamisnõuete andmepunktide kohta, mille võib välja jätta või mis ei ole kohaldatavad ESRSi-kohase kestlikkusaruande koostamise esimes(t)el aasta(te)l.

ESRS 2

AVALIKUSTAMISE ÜLDISED REEGLID

SISUKORD

Eesmärk

1)

Aruande koostamise alus

–

Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruannete koostamise üldine alus

–

Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega

2.

Juhtimine

–

Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

–

Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid

–

Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

–

Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta

–

Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll

3.

Strateegia

–

Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel

–

Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga

4.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

4.1

Olulisuse protsessi hindamise kohta avalikustatav teave

–

Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega

4.2

Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõue

–

Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika DC-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika

–

Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed DC-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid

5.

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud

–

Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu

A liide.

Kohaldamisnõuded

1.

Aruande koostamise alus

–

Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus

2.

Juhtimine

–

Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

–

Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid

–

Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

–

Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse kohta

–

Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll

3.

Strateegia

–

Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel

–

Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga

4.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega

–

Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika

–

Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid

5.

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu

B liide.

Valdkonnaüleste ja teemapõhiste standardite muudest ELi õigusaktidest tulenevate andmepunktide loetelu

C liide.

Teemapõhiste ESRSide avalikustamis- ja kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Eesmärk

1.

Käesolevas ESRSis sätestatakse avalikustamisnõuded, mida kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata nende tegevusvaldkonnast (st sektoriülesed) ja mida kohaldatakse kõigi kestlikkusteemade suhtes (st teemaülesed) suhtes. Käesolev standard hõlmab standardi ESRS 1 „Peamised nõuded“ peatükis 1.2 „Valdkonnaülesed standardid ja aruandlusvaldkonnad“ määratletud aruandlusvaldkondi.

2.

Standardi alusel avalikustatava teabe ettevalmistamisel kohaldab ettevõtja teemapõhistes ESRSides sätestatud avalikustamisnõudeid (sh nende andmepunkte), mis on loetletud käesoleva standardi C liites „Teemapõhiste ESRSide avalikustamis-/kohaldamisnõuded, mida kohaldatakse koos standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“. Ettevõtja kohaldab C liites loetletud nõudeid: (a) kõigil juhtudel avalikustamisnõudega IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“ seotud teemapõhiste standardite nõuete puhul ja (b) kõigi muude C liites loetletud nõuete puhul üksnes juhul, kui kestlikkuse teema on ettevõtja olulisuse hindamise põhjal oluline (vt standardi ESRS 1 3. peatükk „Topeltolulisus kestlikkusteabe avalikustamise alusena“).

1.   Koostamise alus

Avalikustamisnõue BP-1 – kestlikkusaruande koostamise üldine alus

3.

Ettevõtja avalikustab oma kestlikkusaruande koostamise üldise aluse.

4.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja koostab kestlikkusaruande, sh konsolideerimise ulatusest, väärtusahelas eelnevatest ja järgnevatest etappidest ja, kui see on asjakohane, sellest, kas ettevõtja on kasutanud mõnda järgmise andmepunkti alapunktides d ja e osutatud teabe väljajätmise võimalust.

5.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas kestlikkusaruanne on koostatud konsolideeritud või individuaalsel alusel; (b) konsolideeritud kestlikkusaruande puhul: i. kinnitus selle kohta, et konsolideerimise ulatus on sama mis finantsaruannete puhul, või vajaduse korral selle kohta, et aruandev ettevõtja ei pea finantsaruandeid koostama või et aruandev ettevõtja koostab konsolideeritud kestlikkusaruandlust vastavalt direktiivi 2013/34/EL artiklile 48i, ja ii. vajaduse korral teave selle kohta, millised konsolideerimisega hõlmatud tütarettevõtjad on vabastatud individuaalse või konsolideeritud kestlikkusaruande esitamise kohustusest vastavalt direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikele 9 või artikli 29a lõikele 8; (c) mil määral hõlmab kestlikkusaruanne ettevõtja väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe (vt standardi ESRS 1 peatükk 5.1. „Aruandev ettevõtja ja väärtusahel“); (d) kas ettevõtja on kasutanud võimalust jätta välja konkreetne teave, mis vastab intellektuaalomandile, oskusteabele või innovatsiooni tulemustele (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.7 „Salastatud ja tundlik teave ning teave intellektuaalomandi, oskusteabe või innovatsiooni tulemuste kohta“), ja (e) sellises ELi liikmesriigis asuvate ettevõtjate puhul, mis lubab jätta avalikustamata teabe oodatava arengu või läbirääkimisjärgus küsimuste kohta, nagu on sätestatud direktiivi 2013/34/EL artikli 19a lõikes 3 ja artikli 29a lõikes 3, teave selle kohta, kas ettevõtja on seda erandit kasutanud.

Avalikustamisnõue BP-2 – avalikustamine seoses konkreetsete asjaoludega

6.

Ettevõtja avalikustab teabe konkreetsete asjaolude kohta.

7.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade nende konkreetsete asjaolude mõjust kestlikkusaruande koostamisele.

8.

Ettevõtja võib esitada selle teabe koos vastava avalikustatava teabega.

Ajaperspektiivid

9.

Kui ettevõtja on kaldunud kõrvale standardi ESRS 1 peatükis 6.4 „Lühikese, keskmise ja pika perioodi määratlus aruandluses“ määratletud keskmisest või pikast ajavahemikust, kirjeldab ta järgmist: (a) enda keskmise või pika ajaperspektiivi määratlust ja (b) nende määratluste kohaldamise põhjusi.

Väärtusahela hinnang

10.

Kui mõõdikud hõlmavad väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide andmeid, mille hindamisel kasutatakse kaudseid allikaid, nagu sektori keskmised andmed või muud asendusandmed, teeb ettevõtja järgmist: (a) määratleb mõõdikud, (b) kirjeldab koostamise aluseid, (c) kirjeldab saadud täpsusastet ja (d) kirjeldab vajaduse korral tulevikus täpsuse parandamiseks kavandatud meetmeid (vt standardi ESRS 1 5. peatükk „Väärtusahel“).

Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus

11.

Standardi ESRS 1 peatüki 7.2 „Hinnangute allikad ja tulemuste määramatus“ kohaselt peab ettevõtja: (a) tuvastama need avalikustatud kvantitatiivsed mõõdikud ja rahalised summad, mille puhul esineb suur mõõtemääramatus; (b) iga tuvastatud kvantitatiivse mõõdiku ja rahalise summa kohta tuleb avalikustada: i. teave mõõtemääramatuse allikate kohta (nt summa sõltuvus mõnest tulevasest sündmusest, mõõtmistehnikast või üksuse väärtusahela eelnevate ja/või järgnevate etappide andmete kättesaadavusest ja kvaliteedist) ja ii. eeldused, lähendused ja hinnangud, mida üksus on vastava mõõtmise käigus teinud.

12.

Ettevaatavat teavet avaldades võib ettevõtja märkida, et ta peab sellist teavet ebakindlaks.

Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel

13.

Kui kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel on tehtud eelmis(t)e aruandeperioodi(de)ga võrreldes muudatusi (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.4 „Muudatused kestlikkusteabe koostamisel ja esitamisel“), teeb ettevõtja järgmist: (a) selgitab neid muudatusi ja nende põhjuseid, sh seda, miks uus mõõdik annab kasulikumat teavet; (b) esitab korrigeeritud võrdlusandmed, v.a juhul, kui see on võimatu. Kui ühe või mitme eelneva perioodi võrdlusandmete kohandamine ei ole võimalik, avalikustab ettevõtja selle asjaolu; ja (c) avalikustab eelmisel perioodil esitatud arvu ja korrigeeritud võrdlusarvu vahe.

Eelnevate perioodide vigadest teatamine

14.

Kui eelnevate perioodide andmetes esineb olulisi vigu (vt standardi ESRS 1 peatükk 7.5 „Eelnevate perioodide vigadest teatamine“), avalikustab ettevõtja: (a) eelmise perioodi olulise vea laadi; (b) niivõrd kui see on võimalik, korrigeerib iga kestlikkusaruandes esitatud eelneva perioodi andmeid, ja (c) kui vea parandamine ei ole teostatav, siis asjaolud, mis viisid selle tingimuse tekkimiseni.

Muudest õigusaktidest või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse suunistest tulenev avalikustatav teave

15.

Kui ettevõtja lisab peale standardiga ette nähtud teabe oma kestlikkusaruandesse teavet, mis põhineb muudel õigusaktidel, millega ettevõtjatelt nõutakse kestlikkusteabe avalikustamist, või üldtunnustatud kestlikkusaruandluse standarditel ja raamistikel (vt standardi ESRS 1 peatükk 8.2. „Kestlikkusaruande sisu ja struktuur“), avalikustab ta selle asjaolu. Osaliselt muude aruandlusstandardite ja raamistike kohaldamise korral esitab ettevõtja täpse viite kohaldatud standardi või raamistiku punktidele.

Andmete esitamine viidetena

16.

Kui ettevõtja esitab andmeid viidetena (vt standardi ESRS 1 peatükk 9.1 „Andmete esitamine viidetena“), avalikustab ta ESRSi standardite selliste avalikustamisnõuete või avalikustamisnõudega ette nähtud konkreetsete andmepunktide loetelu, mis on esitatud viidetena.

Järk-järgult kohaldatavate sätete kasutamine kooskõlas standardi ESRS 1 C liitega

17.

Kui ettevõtja või kontsern, mille keskmine palgatöötajate arv majandusaasta jooksul ei ületa bilansipäeval 750 töötajat, otsustab standardi ESRS 1 C liite kohaselt välja jätta standarditega ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 või ESRS S4 nõutava teabe, avalikustab ta siiski teabe selle kohta, kas standardite ESRS E4, ESRS S1, ESRS S2, ESRS S3 ja ESRS S4 alla kuuluvad kestlikkusteemad on ettevõtja olulisuse hindamise tulemusel hinnatud oluliseks. Kui üks või mitu neist teemadest on hinnatud oluliseks, lisab ettevõtja iga olulise teema kohta järgmise teabe: (a) avalikustab standardi ESRS 1 A liite kohaldamisnõude AR 16 põhjal nende teemade (st teema, alateema või alateema alateema) loetelu, mida hinnatakse oluliseks, ning kirjeldab lühidalt, kuidas ettevõtja ärimudelis ja strateegias võetakse arvesse ettevõtja mõjusid seoses nende aspektidega. Ettevõtja võib aspekti määratleda teema, alateema või alateema alateema tasandil; (b) kirjeldab lühidalt kõiki tähtajalisi eesmärke, mille ta on seadnud seoses kõnealuste aspektidega, edusamme, mida ta on nende eesmärkide saavutamisel teinud, ning seda, kas elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel; (c) kirjeldab lühidalt oma poliitikat seoses kõnealuste küsimustega; (d) kirjeldab lühidalt meetmeid, mida ta on võtnud tegelike või võimalike kahjulike mõjude kindlakstegemiseks, seireks, vältimiseks, leevendamiseks, heastamiseks või lõpetamiseks, ja nende meetmete tulemust ja (e) avalikustab asjaomaste aspektidega seotud mõõdikud.

2.   Juhtimine

18.

Peatüki eesmärk on kehtestada avalikustamisnõuded, millega antakse ülevaade kestlikkusaspektide jälgimiseks, haldamiseks ja järelevalveks kehtestatud juhtimisprotsessidest, kontrollidest ja menetlustest.

Avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

19.

Ettevõtja avalikustab teabe haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu, nende rollide ja vastutuse ning juurdepääsu kohta kestlikkusaspektidega seotud eksperditeadmistele ja oskustele.

20.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseis ja mitmekesisus; (b) haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollid ja vastutus oluliste mõjude , riskide ja võimaluste juhtimise protsessi üle järelevalve teostamisel, sh juhtkonna roll nendes protsessides, ja (c) haldus-, juht- ja järelevalveorganite kestlikkusaspektide alased eksperditeadmised ja oskused või juurdepääs sellistele eksperditeadmistele ja oskustele.

21.

Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite koosseisu ja mitmekesisuse kohta järgmise teabe: (a) tegevjuhtkonda kuuluvate liikmete ja tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete arv; (b) palgatöötajate ja muude töötajate esindatus; (c) ettevõtja sektorite, toodete ja geograafilise asukohaga seotud kogemused; (d) sooline osakaal ja muud mitmekesisuse aspektid, mida ettevõtja arvesse võtab. Juhatuse sooline mitmekesisus (13) arvutatakse juhatuse nais- ja meesliikmete keskmise suhtarvuna ja (e) juhtorgani sõltumatute liikmete (14) osakaal. Ühetasandilise juhtorganiga ettevõtjate puhul vastab see sõltumatute tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete protsendile. Kahetasandilise juhtorganiga ettevõtjate puhul vastab see järelevalveorgani sõltumatute liikmete protsendile.

22.

Ettevõtja avalikustab haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollide ja kohustuste kohta järgmise teabe: (a) mõjude, riskide ja võimaluste järelevalve eest vastutava haldus-, juht- ja järelevalveorgani (nt juhatuse tasandil komitee vms) või üksikisiku(te) andmed; (b) kuidas iga organi või üksikisiku vastutus mõjude, riskide ja võimaluste eest kajastub ettevõtja pädevuses, juhtorgani volitustes ja muus asjakohases poliitikas; (c) kirjeldus juhtkonna rollist juhtimisprotsessides, kontrollimehhanismides ja menetlustes, mida kasutatakse mõjude, riskide ja võimaluste jälgimiseks, juhtimiseks ja järelevalveks, sh: i. kas see roll on delegeeritud konkreetsele juhtkonna tasandi ametikohale või komiteele ja kuidas teostatakse järelevalvet selle ametikoha või komitee üle; ii. teave haldus-, juht- ja järelevalveorganitele aru andmise korra kohta; iii. kas mõjude, riskide ja võimaluste haldamisel kohaldatakse spetsiaalseid kontrolle ja menetlusi ning kui jah, siis kuidas need on integreeritud muude sisefunktsioonidega, ja (d) kuidas teevad haldus-, juht- ja järelevalveorganid ning kõrgem tegevjuhtkond järelevalvet selliste eesmärkide seadmise üle, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega, ning kuidas nad jälgivad nende saavutamisel tehtavaid edusamme.

23.

Avalikustatav teave hõlmab kirjeldust selle kohta, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid tagavad, et kestlikkusaspektide järelevalveks on olemas või arendatakse välja vajalikud oskused ja eksperditeadmised, sh: (a) kestlikkusega seotud eksperditeadmised, mis on organil kui tervikul kas otseselt olemas või mida nad saavad kasutada näiteks juurdepääsu kaudu ekspertidele või koolitusele, ja (b) kuidas need oskused ja eksperditeadmised on seotud ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimalustega.

Avalikustamisnõue GOV-2 – ettevõtja haldus-, juht- ja järelevalveorganitele esitatud teave ja nende käsitletavad kestlikkusaspektid

24.

Ettevõtja avalikustab, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatakse kestlikkusaspektidest ning kuidas neid aspekte on aruandeperioodil käsitletud.

25.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganeid kestlikkusaspektidest teavitatakse ning millist teavet ja aspekte need organid on aruandeperioodil käsitlenud. See omakorda võimaldab mõista, kas nende organite liikmeid teavitati piisavalt ja kas nad suutsid oma ülesandeid täita.

26.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas, kelle poolt ja kui sageli haldus-, juht- ja järelevalveorganeid, sh nende asjaomaseid komiteesid teavitatakse olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“), hoolsuskohustuse rakendamisest ning nende käsitlemiseks vastu võetud poliitika, meetmete, mõõdikute ja eesmärkide tulemustest ja tõhususest; (b) kuidas haldus-, juht- ja järelevalveorganid kaaluvad mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja strateegia, oluliste tehingutega seotud otsuste ja riskijuhtimisprotsessi järelevalves, sh teave selle kohta, kas on arvesse võetud nende mõjude, riskide ja võimalustega seotud kompromisse, ja (c) loetelu olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest, mida haldus-, juht- ja järelevalveorganid või nende asjaomased komiteed on aruandeperioodil käsitlenud.

Avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

27.

Ettevõtja avalikustab teabe kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamise kohta motivatsioonikavadesse.

28.

Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele pakutakse kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavasid.

29.

Ettevõtja avalikustab oma haldus-, juht- ja järelevalveorganite (kui on olemas) liikmete kestlikkusaspektidega seotud motivatsioonikavade ja tasustamise poliitika kohta järgmise teabe: (a) motivatsioonikava peamiste omaduste kirjeldus; (b) kas tulemuslikkust hinnatakse konkreetsete kestlikkusega seotud eesmärkide ja/või mõjude alusel ja kui jah, siis milliste; (c) kas kestlikkusega seotud tulemuslikkuse mõõdikuid käsitatakse tulemuslikkuse võrdlusalustena ja kuidas seda tehakse või kas neid võetakse arvesse tasustamispõhimõtetes; (d) kestlikkusega seotud eesmärkidest ja/või mõjudest sõltuva muutuvtasu osakaal ja (e) ettevõtja tasand, kus motivatsioonikavade tingimused heaks kiidetakse ja neid ajakohastatakse.

Avalikustamisnõue GOV-4 – avaldus hoolsuskohustuse täitmise kohta

30.

Ettevõtja kaardistab oma kestlikkusaruandes hoolsuskohustuse protsessi kohta esitatud teabe ja avalikustab selle.

31.

Avalikustamisnõude eesmärk on hõlbustada arusaamist ettevõtja hoolsuskohustuse protsessist seoses kestlikkusaspektidega.

32.

Standardi ESRS 1 4. peatükis „Hoolsuskohustus“ osutatud hoolsuskohustuse peamised aspektid ja etapid on seotud ESRSi standardite mitme valdkonnaülese ja teemapõhise avalikustamisnõudega. Ettevõtja kaardistab teabe, milles selgitatakse, kuidas ja kus hoolsuskohustuse protsessi peamiste aspektide ja etappide kohaldamine tema kestlikkusaruandes kajastub, et oleks võimalik kirjeldada ettevõtja tegelikke tavasid seoses hoolsuskohustusega (15).

33.

Selle avalikustamisnõudega ei nähta ette konkreetseid käitumisnõudeid seoses hoolsuskohustuse meetmetega ning see ei laiene haldus-, juht- ja järelevalveorganite rollile, mis on ette nähtud muude õigusaktide või määrustega, ega muuda seda.

Avalikustamisnõue GOV-5 – riskijuhtimine ja kestlikkusaruandluse sisekontroll

34.

Ettevõtja avalikustab oma riskijuhtimis- ja sisekontrollisüsteemi põhijooned seoses kestlikkusaruandluse protsessiga.

35.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsessidest seoses kestlikkusaruandlusega.

36.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kestlikkusaruandlusega seotud riskijuhtimis- ja sisekontrolliprotsesside ja -süsteemide ulatus, põhijooned ja -komponendid; (b) kasutatud riskihindamise meetod, sh riskide prioriseerimise metoodika; (c) peamised tuvastatud riskid ning nende maandamise strateegiad, sh nendega seotud kontrollid; (d) kirjeldus selle kohta, kuidas ettevõtja kaasab kestlikkusaruandluse protsessiga seotud riskihindamise ja sisekontrolli leiud asjakohastesse sisefunktsioonidesse ja -protsessidesse, ja (e) haldus-, juht- ja järelevalveorganitele alapunktis d osutatud leidudest korrapärase aruandmise kirjeldus.

3.   Strateegia

37.

Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist: (a) ettevõtja strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid; (b) kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti ja (c) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste hindamise tulemused, sh nende seos ettevõtja strateegia ja ärimudeliga.

Avalikustamisnõue SBM-1 – strateegia, ärimudel ja väärtusahel

38.

Ettevõtja avalikustab oma strateegia elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega, ettevõtja ärimudeli ja väärtusahelaga või mõjutavad neid.

39.

Avalikustamisnõude eesmärk on kirjeldada ettevõtja üldstrateegia põhielemente, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, ning ettevõtja ärimudeli ja väärtusahela põhielemente, et anda ülevaade tema mõjudest, riskidest ja võimalustest ning nende allikatest.

40.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe oma üldstrateegia põhielementide kohta, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid: (a) järgmiste aspektide kirjeldus: i. pakutavate toodete ja/või teenuste olulised rühmad, sh aruandeperioodil toimunud muutused (toodete ja/või teenuste lisandumine/kadumine); ii. olulised teenindatavad turud ja/või kliendirühmad, sh aruandeperioodil toimunud muutused (turgude ja/või kliendirühmade lisandumine/kadumine); iii. palgatöötajate arv geograafiliste piirkondade kaupa ja iv. vajaduse korral teatavatel turgudel keelatud tooted ja teenused, kui see on asjakohane ja oluline; (b) finantsaruannetes esitatud kogutulu jaotus oluliste ESRSi sektorite kaupa. Kui ettevõtja esitab oma finantsaruannetes segmendiaruandluse, nagu on nõutud IFRS 8-ga „Tegevussegmendid“, tuleb sektorite tulu käsitlevat teavet võimalikul määral esitada kooskõlas IFRS 8 kohase teabega; (c) loetelu täiendavatest ESRSi sektoritest, mis ei ole hõlmatud andmepunkti 40 alapunktiga b, nt seotud ettevõtete vahelise tuluga seotud tegevused, ja kus ettevõtja arendab olulist tegevust või kus ta on või võib olla seotud olulise mõjuga. Selliste täiendavate ESRSi sektorite kindlaksmääramine peab olema kooskõlas viisiga, kuidas ettevõtja on neid olulisuse hindamisel arvestanud, ja viisiga, kuidas ta avaldab olulist sektoripõhist teavet; (d) vajaduse korral koos vastavate tulude äranäitamisega avaldus selle kohta, et ettevõtja tegutseb järgmistes sektorites: i. fossiilkütuste (süsi, nafta ja gaas) sektor, (16) st ettevõtja saab tulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 (17) artikli 2 punktis 62 määratletud fossiilkütuste uurimisest, kaevandamisest, tootmisest, töötlemisest, ladustamisest, rafineerimisest või turustamisest, sh fossiilkütuste transpordist ja ladustamisest ning nendega kauplemisest, sh sealhulgas söest, naftast ja gaasist saadud tulu jaotus ning fossiilse gaasiga seotud, taksonoomiaga kooskõlas olevast majandustegevusest saadud tulu, nagu on ette nähtud komisjoni delegeeritud määruse 2021/2178 (18) artikli 8 lõike 7 punktis a; ii. kemikaalide tootmine, (19) st tema tegevus kuulub määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa grupi 20.2 alla; iii. vastuolulised relvad (20) nagu jalaväevastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad ja/või iv. tubaka kasvatamine ja tootmine (21); (e) ettevõtja kestlikkusalased eesmärgid seoses oluliste toote- ja teenuserühmade, kliendikategooriate, geograafiliste piirkondade ja suhetega sidusrühmadega; (f) hinnang ettevõtja praegustele olulistele toodetele ja/või teenustele ning olulistele turgudele ja kliendirühmadele seoses kestlikkuseesmärkidega ja (g) ettevõtja strateegia need elemendid, mis on seotud kestlikkusaspektidega või mõjutavad neid, sh peamised eesseisvad probleemid, kriitilise tähtsusega lahendused või rakendatavad projektid, kui see on kestlikkusaruandluse seisukohast asjakohane.

41.

Kui ettevõtja asub ELi liikmesriigis, mis lubab teha erandi direktiivi 2013/34/EL (22) artikli 18 lõike 1 punktis a osutatud teabe avalikustamisest, ja kui ettevõtja on seda erandit kasutanud, võib ta jätta välja andmepunkti 40 alapunktis b nõutud müügitulu jaotuse oluliste ESRSi sektorite kaupa. Sellisel juhul avalikustab ettevõtja siiski enda jaoks oluliste ESRSi sektorite loetelu.

42.

Ettevõtja avalikustab oma ärimudeli ja väärtusahela kirjelduse, sh: (a) sisendid ja oma lähenemisviisi nende sisendite kogumisele, arendamisele ja kindlustamisele; (b) väljundid ja tulemused, pidades silmas praegust ja eeldatavat kasu klientidele, investoritele ja muudele sidusrühmadele, ja (c) väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide põhijooned ning ettevõtja positsioon väärtusahelas, sh peamiste äritegevust mõjutavate tegurite (nagu peamised tarnijad, kliendid, turustuskanalid ja lõppkasutajad) kirjeldus ja nende suhe ettevõtjaga. Kui ettevõtjal on mitu väärtusahelat, hõlmab avalikustamine peamisi väärtusahelaid.

Avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

43.

Ettevõtja avalikustab teavet selle kohta, kuidas võetakse ettevõtja strateegias ja ärimudelis arvesse sidusrühmade huve ja seisukohti.

44.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja strateegias ja ärimudelis on arvestatud sidusrühmade huvide ja seisukohtadega.

45.

Ettevõtja avalikustab järgmiste aspektide kokkuvõtliku kirjelduse: (a) sidusrühmade kaasamine, sh: i. ettevõtja peamised sidusrühmad; ii. kas neid on kaasatud ja kui jah, siis milliseid sidusrühmade kategooriaid; iii. kuidas kaasamine on korraldatud; iv. kaasamise eesmärk ja v. kuidas ettevõtja on võtnud kaasamise tulemusi arvesse; (b) ettevõtja arusaamine peamiste sidusrühmade huvidest ja seisukohtadest, mis on seotud ettevõtja strateegia ja ärimudeliga, kuivõrd neid on analüüsitud ettevõtja hoolsuskohustuse protsessi ja/või olulisuse hindamise protsessi jooksul (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1); (c) vajaduse korral strateegia ja/või ärimudeli muudatused, sh: i. kuidas ettevõtja on muutnud või kavatseb muuta oma strateegiat ja/või ärimudelit, et võtta arvesse oma sidusrühmade huve ja seisukohti; ii. kavandatavad edasised sammud ja nende ajakava ja iii. kas need sammud tõenäoliselt muudavad suhteid sidusrühmadega ja nende seisukohti ja (d) kas ja kuidas on haldus-, juht- ja järelevalveorganeid teavitatud mõjutatud sidusrühmade seisukohtadest ja huvidest seoses ettevõtja kestlikkusalaste mõjudega.

Avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga

46.

Ettevõtja avalikustab oma olulised mõjud, riskid ja võimalused ning selle, kuidas need on seotud tema strateegia ja ärimudeliga.

47.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja olulisuse hindamise põhjal kindlaks tehtud olulistest mõjudest, riskidest ja võimalustest ning sellest, kuidas need tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist, sh ressursside jaotusest, ning põhjustavad nende kohandamist. Teave, mis tuleb avalikustada ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise kohta, on ette nähtud teemapõhistes ESRSides ja sektoripõhistes standardites, mida kohaldatakse koos käesolevas standardis sätestatud poliitika, meetmete ja eesmärkide avalikustamise miinimumnõuetega.

48.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) olulisuse hindamisest tulenevate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste lühikirjeldus (vt käesoleva standardi avalikustamisnõue IRO-1), sh kirjeldus selle kohta, kuhu tema ärimudelis, enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides need olulised mõjud, riskid ja võimalused on koondunud; (b) oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste praegune ja prognoositav mõju ärimudelile, väärtusahelale, strateegiale ja otsustusprotsessile ning kuidas ta on reageerinud või kavatseb sellele reageerida, sh mis tahes muudatused, mida ta on teinud või kavatseb teha oma strateegias või ärimudelis osana meetmetest, mille eesmärk on tegeleda konkreetsete oluliste mõjude või riskidega või kasutada konkreetseid olulisi võimalusi; (c) seoses ettevõtja olulise mõjuga: i. kuidas ettevõtja oluline negatiivne ja positiivne mõju mõjutab (või võimalikku mõju korral tõenäoliselt mõjutab) inimesi või keskkonda; ii. kas ja kuidas need mõjud tulenevad ettevõtja strateegiast ja ärimudelist või on nendega seotud; iii. nende mõjude mõistlikult eeldatav ajaperspektiiv ja iv. kas ettevõtja on seotud selle olulise mõjuga oma tegevuse või ärisuhete kaudu (kirjeldada asjaomase tegevuse või asjaomaste ärisuhete laadi); (d) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste praegune finantsmõju tema finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele ning olulised riskid ja võimalused, mille puhul on märkimisväärne risk, et järgmisel aruandeaastal kohandatakse oluliselt seotud finantsaruannetes kajastatud varade ja kohustiste bilansilist jääkmaksumust; (e) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju tema finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh nende mõjude mõistlikult eeldatav ajaperspektiiv. See hõlmab seda, kuidas ettevõtja eeldab oma finantsseisundi, finantstulemuste ja rahavoogude muutumist lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, pidades silmas oma riskide ja võimaluste juhtimise strateegiat ja võttes arvesse järgmist: i. ettevõtja investeerimis- ja võõrandamiskavad (nt kapitalikulud, olulised omandamised ja võõrandamised, ühisettevõtted, ettevõtete ümberkujundamine, innovatsioon, uued ärivaldkonnad ja varade kasutuselt kõrvaldamine), sh plaanid, mille suhtes ettevõtja ei ole võtnud lepingulisi kohustusi, ja ii. strateegia rakendamiseks kavandatud rahastamisallikad; (f) teave ettevõtja strateegia ja ärimudeli säilenõtkuse kohta seoses tema suutlikkusega käsitleda olulisi mõjusid ja riske ning kasutada ära oma olulisi võimalusi. Ettevõtja avalikustab säilenõtkuse kvalitatiivse ja vajaduse korral kvantitatiivse analüüsi, sh teabe selle kohta, kuidas analüüs tehti, ja kohaldatud ajaperspektiivid, nagu on määratletud standardis ESRS 1 (vt standardi ESRS 1 6. peatükk „Ajaperspektiivid“). Kvantitatiivse teabe esitamisel võib ettevõtja avalikustada üksikud summad või vahemikud; (g) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste muutused võrreldes eelmise aruandeperioodiga ja (h) ESRSide avalikustamisnõuetega hõlmatud mõjude, riskide ja võimaluste täpsustamine võrreldes nendega, mis on hõlmatud ettevõtja täiendava üksusepõhise avalikustamisega.

49.

Ettevõtja võib avalikustada koos vastava teemapõhise ESRSi alusel avalikustatava teabega andmepunktis 46 nõutud kirjeldava teabe; sel juhul esitab ta koos ESRS 2 käesoleva peatüki kohaselt koostatud avalikustamisega siiski aruande oma oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kohta.

4.   Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

4.1.    Olulisuse hindamise protsessi kohta avalikustatav teave

50.

Peatükis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis võimaldavad mõista järgmist: (a) oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsess ja (b) teave, mille ettevõtja on lisanud kestlikkusaruandesse olulisuse hindamise tulemusena.

Avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessi kirjeldus

51.

Ettevõtja avalikustab protsessi, millega ta teeb kindlaks oma mõjud, riskid ja võimalused ning hindab, millised neist on olulised.

52.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade protsessist, mille kaudu ettevõtja teeb kindlaks mõjud, riskid ja võimalused ning hindab nende olulisust ja mis on aluseks tema kestlikkusaruandes avalikustatava teabe kindlaksmääramisel (vt standardi ESRS 1 3. peatükk ja sellega seotud kohaldamisnõuded, milles on sätestatud nõuded ja põhimõtted seoses oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsessiga, mis põhineb topeltolulisuse põhimõttel).

53.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kirjeldatud protsessis kasutatud meetodite ja eelduste kirjeldus; (b) ülevaade protsessist, mille eesmärk on teha kindlaks, hinnata, prioriseerida ja jälgida ettevõtja võimalikku ja tegelikku mõju inimestele ja keskkonnale, tuginedes ettevõtja hoolsuskohustuse protsessile, sh selgitus selle kohta, kas ja kuidas see protsess: i. keskendub konkreetsetele tegevustele, ärisuhetele, geograafilistele piirkondadele või muudele teguritele, mis suurendavad kahjuliku mõju riski; ii. võtab arvesse mõjusid, millega ettevõtja on seotud oma tegevuse või ärisuhete kaudu; iii. hõlmab konsultatsioone mõjutatud sidusrühmadega, et mõista, kuidas neid võidakse mõjutada, ja välisekspertidega; iv. seab tähtsuse järjekorda negatiivsed mõjud nende suhtelise tõsiduse ja tõenäosuse alusel (vt standardi ESRS 1 peatükk 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“) ja vajaduse korral positiivsed mõjud nende suhtelise skaala, ulatuse ja tõenäosuse põhjal ning määrab kindlaks, millised kestlikkusaspektid on aruandluse seisukohast olulised, sh kvalitatiivsed või kvantitatiivsed künnised ja muud kriteeriumid, mida kasutatakse vastavalt standardi ESRS 1 peatükile 3.4 „Mõjuga seotud olulisus“; (c) ülevaade protsessist, mida kasutatakse selliste riskide ja võimaluste kindlakstegemiseks, hindamiseks, prioriseerimiseks ja seireks, millel on või võib olla finantsmõju. Avalikustatakse järgmine teave: i. kuidas ettevõtja on kaalunud oma mõju ja sõltuvuse seoseid riskide ja võimalustega, mis võivad sellest mõjust ja sõltuvusest tuleneda; ii. kuidas ettevõtja hindab kindlakstehtud riski ja võimaluste mõju tõenäosust, ulatust ja laadi (nt kvalitatiivsed või kvantitatiivsed künnised ja muud kriteeriumid, mida kasutatakse vastavalt standardi ESRS 1 peatükile 3.3 „Majanduslik olulisus“); iii. kui tähtsaks peab ettevõtja kestlikkusega seotud riske muude riskidega võrreldes, sealhulgas teave riskihindamisvahendite kasutamise kohta; (d) otsustusprotsessi ja sellega seotud sisekontrollimenetluste kirjeldus; (e) mil määral ja kuidas on mõjude ja riskide kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsess integreeritud ettevõtja üldisesse riskijuhtimisprotsessi ja kasutusel ettevõtja üldise riskiprofiili ja riskijuhtimisprotsesside hindamisel; (f) mil määral ja kuidas on võimaluste kindlakstegemise, hindamise ja juhtimise protsess integreeritud ettevõtja üldisesse juhtimisprotsessi, kui see on asjakohane; (g) teave sisendparameetrite kohta, mida ettevõtja kasutab (nt andmeallikad, hõlmatud tegevuste ulatus ja eeldustes kasutatud üksikasjad), ja (h) kas ja kuidas on protsess eelmise aruandeperioodiga võrreldes muutunud, millal seda viimati muudeti ja olulisuse hinnangu tulevase läbivaatamise kuupäevad.

Avalikustamisnõue IRO-2 – ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega

54.

Ettevõtja esitab aruande oma kestlikkusaruannetes täidetud avalikustamisnõuete kohta.

55.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kestlikkusaruandes sisalduvatest avalikustamisnõuetest ja teemadest, mis on olulisuse hindamise tulemusena välja jäetud kui ebaolulised.

56.

Ettevõtja lisab pärast olulisuse hindamist (vt standardi ESRS 1 3. peatükk) kestlikkusaruande koostamisel täidetud avalikustamisnõuete loetelu, sh leheküljenumbrid ja/või lõigud, kus asjaomane avalikustatav teave kestlikkusaruandes asub. Selle võib esitada sisuregistrina. Ettevõtja lisab ka tabeli muudest ELi õigusaktidest tulenevatest andmepunktidest, mis on loetletud käesoleva standardi B liites, märkides ära nende asukoha kestlikkusaruandes, lisades ka need, mida ettevõtja on hinnanud mitteoluliseks; sel juhul märgib ettevõtja standardi ESRS 1 andmepunkti 35 kohasesse tabelisse „ei ole oluline“.

57.

Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et kliimamuutused ei ole olulised ja jätab seetõttu kohaldamata kõik standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ avalikustamisnõuded, selgitab ta üksikasjalikult oma olulisuse hindamise järeldusi kliimamuutuste kohta (vt standardi ESRS 2 avalikustamisnõue IRO-2 „ESRSide avalikustamisnõuded, mis on hõlmatud ettevõtja kestlikkusaruandega“), lisades sh tulevikku suunatud analüüsi tingimustest, mille alusel ettevõtja võiks järeldada, et kliimamuutused on tulevikus olulised.

58.

Kui ettevõtja jõuab järeldusele, et mõni muu teema (v.a kliimamuutused) ei ole oluline ja jätab seetõttu kohaldamata vastava teemapõhise ESRSi kõik avalikustamisnõuded, võib ta lühidalt selgitada oma olulisuse hindamise järeldusi asjaomase teema kohta.

59.

Ettevõtja esitab selgituse selle kohta, kuidas ta on kindlaks määranud olulise teabe, mis avalikustatakse tema hinnangul oluliste mõjude, riskide ja võimaluste, sh künniste kasutamise kohta ja/või kuidas ta on rakendanud standardi ESRS 1 peatükis 3.2 „Olulised küsimused ja teabe olulisus“ esitatud kriteeriume.

4.2    Poliitika ja meetmete avalikustamise miinimumnõuded

60.

Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded, mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe oma poliitika ja meetmete kohta, mille eesmärk on vältida, leevendada ja heastada tegelikke ja võimalikke olulisi mõjusid, käsitleda olulisi riske ja/või kasutada olulisi võimalusi (nendele tegevustele ühiselt viidatakse sõnastusega „oluliste kestlikkusaspektide haldamine“). Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ja sektoripõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja avalikustab andmeid üksusepõhiselt.

61.

Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures. Kui ühe poliitika või samade meetmetega käsitletakse mitut omavahel seotud kestlikkusaspekti, võib ettevõtja avalikustada nõutud teabe ühe teemapõhise ESRSi kohases aruandluses ja muude teemapõhiste ESRSide kohases aruandluses sellele viidata.

62.

Kui ettevõtja ei saa avalikustada teavet asjaomase ESRSiga nõutava poliitika ja meetmete kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole poliitikat ja/või meetmeid vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta.

Avalikustamise miinimumnõue. Poliitika MDR-P. Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika

63.

Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud avalikustamise miinimumnõudeid, kui ta avalikustab poliitika, mille on kehtestanud seoses iga olulisena määratletud kestlikkusaspektiga.

64.

Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja kehtivast poliitikast tegelike ja võimalike mõjude ennetamiseks, leevendamiseks ja heastamiseks, riskide käsitlemiseks ja võimaluste kasutamiseks.

65.

Ettevõtja avalikustab teabe oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika kohta. Avalikustada tuleb järgmine teave: (a) poliitika põhisisu kirjeldus, sh selle üldeesmärgid ning olulised mõjud, riskid või võimalused, millega poliitika on seotud, ja järelevalveprotsess; (b) poliitika ulatuse või erandite kirjeldus, pidades silmas tegevusi, väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe, geograafilisi piirkondi ja vajaduse korral mõjutatud sidusrühmi; (c) ettevõtja organisatsiooni kõige kõrgem tase, mis poliitika rakendamise eest vastutab; (d) vajaduse korral viide kolmanda isiku standarditele või algatustele, mida ettevõtja kohustub poliitika rakendamise kaudu järgima; (e) vajaduse korral kirjeldus peamiste sidusrühmade huvide arvessevõtmise kohta poliitika kehtestamisel ja (f) kui see on asjakohane, siis kas ja kuidas teeb ettevõtja poliitika kättesaadavaks võimalikele mõjutatud sidusrühmadele ja sidusrühmadele, kes peavad aitama seda rakendada.

Avalikustamise miinimumnõue. Meetmed MDR-A. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid

66.

Ettevõtja kohaldab käesolevas sättes esitatud avalikustatava sisu nõudeid, kui ta kirjeldab meetmeid, millega haldab iga olulist kestlikkusaspekti, sh tegevuskavasid ning eraldatud ja/või kavandatud ressursse.

67.

Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade põhilistest meetmetest, mida on võetud ja/või kavatsetakse võtta tegelike ja potentsiaalsete oluliste mõjude vältimiseks, leevendamiseks ja heastamiseks , riskide ja võimaluste käsitlemiseks ning vajaduse korral seotud poliitika sihtide ja eesmärkide saavutamiseks.

68.

Kui poliitika rakendamine nõuab eesmärkide saavutamiseks meetmeid või terviklikku tegevuskava või kui meetmeid rakendatakse ilma konkreetse poliitikata, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) aruandeaastal võetud ja tulevikus kavandatud põhimeetmete loetelu, nende oodatavad tulemused ja vajaduse korral see, kuidas nende rakendamine aitab kaasa poliitikaga seotud sihtide ja eesmärkide saavutamisele; (b) põhimeetmete ulatus (pidades silmas tegevusi, väärtusahela eelnevaid ja järgnevaid etappe, geograafilisi piirkondi ja vajaduse korral mõjutatud sidusrühmi); (c) ajaperspektiiv, mille jooksul ettevõtja kavatseb iga põhimeetme lõpule viia; (d) kui see on asjakohane, siis põhimeetmed (koos tulemustega), mis on võetud selleks, et näha ette õiguskaitsevahendite pakkumist neile, keda tegelikud olulised mõjud on kahjustanud, teha selliste meetmete pakkumisel koostööd või seda toetada; (e) vajaduse korral kvantitatiivne ja kvalitatiivne teave varasematel perioodidel avalikustatud meetmete või tegevuskavade edenemise kohta.

69.

Kui tegevuskava rakendamine nõuab märkimisväärseid tegevus- ja/või kapitalikulusid, siis ettevõtja: (a) kirjeldab tegevuskavale eraldatud praeguste ja tulevaste rahaliste ja muude vahendite liiki, sh vajaduse korral kestlike rahastamisvahendite – nagu rohelised võlakirjad, sotsiaalsed võlakirjad ja rohelised laenud – asjaomaseid tingimusi, keskkonnaalaseid või sotsiaalseid eesmärke ning seda, kas meetmete või tegevuskava rakendamise võime sõltub konkreetsetest eeltingimustest, nt rahalise toetuse andmine või avalik poliitika ja turusuundumused; (b) esitab praeguste rahaliste vahendite summa ja selgitab, kuidas need vahendid on seotud kõige asjakohasemate summadega finantsaruannetes, ja (c) esitab tulevaste rahaliste vahendite summa.

5.   Mõõdikud ja eesmärgid

70.

Selles peatükis sätestatakse avalikustamise miinimumnõuded, mis tuleb lisada, kui ettevõtja avalikustab teabe iga olulise kestlikkusaspektiga seotud mõõdikute ja eesmärkide kohta. Neid kohaldatakse koos asjaomases teemapõhises ESRSis esitatud avalikustamisnõuetega, sealhulgas kohaldamisnõuetega. Neid kohaldatakse ka siis, kui ettevõtja avalikustab andmeid üksusepõhiselt.

71.

Vastav avalikustatav teave peab asuma teemapõhise ESRSiga ette nähtud avalikustatava teabe juures.

72.

Kui ettevõtja ei saa avalikustada asjaomase teemapõhise ESRSiga nõutavat teavet eesmärkide kohta, sest ta ei ole konkreetse kestlikkusaspektiga seoses eesmärke püstitanud, avalikustab ta selle asjaolu ning esitab põhjused, miks ta ei ole eesmärke vastu võtnud. Ettevõtja võib avalikustada ajakava, mille jooksul ta kavatseb need vastu võtta.

Avalikustamise miinimumnõue. Mõõdikud MDR-M. Oluliste kestlikkusaspektidega seotud mõõdikud

73.

Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab mõõdikud, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga.

74.

Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on anda ülevaade mõõdikutest, mida ettevõtja kasutab oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks võetud meetmete tõhususe jälgimiseks.

75.

Ettevõtja avalikustab kõik mõõdikud, mida ta kasutab tulemuslikkuse ja tõhususe hindamiseks seoses olulise mõju, riski või võimalusega.

76.

Mõõdikud hõlmavad ESRSides määratletud mõõdikuid ning üksusepõhiselt kindlaks määratud mõõdikuid, olenemata sellest, kas need on võetud muudest allikatest või on need välja töötanud ettevõtja ise.

77.

Ettevõtja teeb iga mõõdiku puhul järgmist: (a) avalikustab mõõdiku aluseks olevad meetodid ja olulised eeldused, sealhulgas kasutatud metoodika piirangud; (b) avalikustab teabe selle kohta, kas mõõdiku mõõtmise on valideerinud muu väline asutus kui kindlusandja, ja kui see on nii, siis milline asutus; (c) tähistab ja määratleb mõõdikud sisukate, selgete ja täpsete nimetuste ja kirjeldustega; (d) kui mõõtühikuks on vääring, kasutab oma finantsaruannete esitusvaluutat.

Avalikustamise miinimumnõue. Eesmärgid MDR-T. Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu

78.

Ettevõtja kohaldab selle sättega ette nähtud nõudeid avalikustatava sisu kohta, kui ta avalikustab teavet eesmärkide kohta, mille on kehtestanud seoses iga olulise kestlikkusaspektiga.

79.

Avalikustamise miinimumnõude eesmärk on esitada iga olulise kestlikkusaspekti kohta teavet, mis võimaldab mõista: (a) kas ja kuidas ettevõtja jälgib oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmete tõhusust, sh selleks kasutatavad mõõdikud ; (b) mõõdetavaid ajaliselt piiritletud tulemuspõhiseid eesmärke, mis ettevõtja on seadnud poliitika elluviimiseks ja mis on määratletud inimeste, keskkonna või ettevõtja jaoks oodatavate tulemustena seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega; (c) üldised edusammud vastuvõetud eesmärkide suunas aja jooksul; (d) juhul, kui ettevõtja ei ole seadnud mõõdetavaid ajaliselt piiritletud tulemuspõhiseid eesmärke, siis kas ja kuidas ta siiski jälgib oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmete tõhusust ning mõõdab edusamme oma poliitika elluviimisel ja (e) kas ja kuidas on sidusrühmad osalenud iga olulise kestlikkusaspektiga seotud eesmärkide seadmises.

80.

Ettevõtja avalikustab mõõdetavad, tulemuspõhised ja ajaliselt piiritletud, oluliste kestlikkusaspektidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud edusammude hindamiseks. Iga eesmärgi kohta tuleb avalikustada järgmine teave: (a) eesmärgi ja poliitika vahelise seose kirjeldus; (b) kindlaksmääratud sihttase, mis tuleb saavutada, sh, kui see on asjakohane, kas eesmärk on absoluutne või suhteline ning millistes ühikutes seda mõõdetakse; (c) eesmärgi ulatus, sh ettevõtja tegevus ja/või väärtusahela eelnevad ja järgnevad etapid, kui need on asjakohased, ning geograafilised piirid; (d) lähtetaseme väärtus ja võrdlusaasta, millest alates edusamme mõõdetakse; (e) eesmärgi saavutamise ajavahemik ning vajaduse korral vahe-eesmärgid; (f) eesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatud meetodid ja olulised eeldused, sh vajaduse korral valitud stsenaarium, andmeallikad, kooskõla riiklike, ELi või rahvusvaheliste poliitikaeesmärkidega ning teave selle kohta, kuidas eesmärkides võetakse arvesse kestliku arengu laiemat konteksti ja/või kohalikku olukorda, kus mõju avaldub; (g) kas ettevõtja keskkonnaküsimustega seotud eesmärgid põhinevad veenvatel teaduslikel tõenditel; (h) kas ja kuidas on sidusrühmad osalenud iga olulise kestlikkusaspektiga seotud eesmärkide seadmises; (i) mis tahes muudatused eesmärkides ja vastavates mõõdikutes või nende aluseks olevates mõõtmismeetodites, olulistes eeldustes, piirangutes, allikates ja andmekogumise protsessides kindlaksmääratud aja jooksul. See hõlmab nende muudatuste põhjendust ja nende mõju võrreldavusele (vt avalikustamisnõue BP-2 „Avalikustamine seoses käesoleva standardi konkreetsete asjaoludega“) ja (j) tulemused võrreldes avalikustatud eesmärkidega, sh teave selle kohta, kuidas eesmärki jälgitakse ja läbi vaadatakse ja milliseid mõõdikuid kasutatakse, ning kas edusammud on kooskõlas algselt kavandatuga, samuti analüüs suundumuste või oluliste muutuste kohta ettevõtja tulemustes eesmärgi saavutamisel.

81.

Kui ettevõtja ei ole kehtestanud ühtegi mõõdetavat tulemuspõhist eesmärki: (a) võib ta avalikustada, kas sellised eesmärgid kehtestatakse ja nende kehtestamise ajakava või põhjused, miks ettevõtja ei kavatse selliseid eesmärke kehtestada; (b) avalikustab ta, kas ta jälgib oma poliitika ja meetmete tõhusust seoses kestlikkusega seotud olulise mõju, riski ja võimalusega ning kui jah, siis: i. kõik protsessid, mille abil ta seda teeb; ii. saavutatavate eesmärkide kindlaksmääratud tase ja kõik kvalitatiivsed või kvantitatiivsed näitajad, mida kasutatakse edusammude hindamiseks, sealhulgas võrdlusperiood, millest alates edusamme mõõdetakse.

ESRS E1

KLIIMAMUUTUS

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Juhtimine

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

Strateegia

–

Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

–

Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ning KHG koguheide

–

Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega

–

Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine

–

Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

–

Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna heide ning KHG koguheide

–

Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega

–

Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine

–

Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruannete kasutajatel saada ülevaade järgmisest: (a) kuidas ettevõtja mõjutab kliimamuutusi, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; (b) ettevõtja varasemad, praegused ja tulevased leevendamispüüdlused kooskõlas Pariisi kokkuleppega (või ajakohastatud rahvusvahelise kliimamuutuste kokkuleppega) ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni; (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning aidata kaasa globaalse soojenemise piiramisele 1,5 °C-ni; (d) mis tahes muud ettevõtja võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude ennetamiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; (e) kliimamuutustega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (f) kliimamuutustega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Standardi avalikustamisnõuetes võetakse arvesse asjaomaste ELi õigusaktide ja eeskirjade nõudeid (st ELi kliimaseadus, (30) kliimaülemineku võrdlusaluste standardite määrus, (31) jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamise määrus, (32) ELi taksonoomia (33) ja EBA 3. samba avalikustamisnõuded (34)).

3.

Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega: kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine. See hõlmab ka energiaga seotud küsimusi niivõrd, kuivõrd need on kliimamuutuste seisukohast olulised.

4.

Kliimamuutuste leevendamine on seotud ettevõtja üldiste püüdlustega piirata ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tasemeni, mis ületab industriaalühiskonna eelset taset 1,5 °C võrra, nagu on sätestatud Pariisi kokkuleppes. Standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on muu hulgas seotud seitsme kasvuhoonegaasiga (KHG): süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiidiga (N2O), fluorosüsivesinikud (HFC), perfluorosüsinikud (PCF), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3). See hõlmab ka avalikustamisnõudeid selle kohta, kuidas ettevõtja käsitleb KHG heidet ja sellega seotud üleminekuriske.

5.

Kliimamuutustega kohanemine on seotud ettevõtja kohanemisega tegelike ja eeldatavate kliimamuutustega.

6.

Standard hõlmab avalikustamisnõudeid seoses kliimaga seotud ohtudega, mis võivad põhjustada ettevõtja jaoks füüsilisi kliimariske, ja tema kohanemislahendustega nende riskide vähendamiseks. See hõlmab ka üleminekuriske, mis tulenevad vajalikust kohanemisest kliimaga seotud ohtudega.

7.

Energeetikaga seotud avalikustamisnõuded hõlmavad kõiki energia tootmise ja tarbimise liike.

Seosed teiste ESRSidega

8.

Osoonikihti kahandavad ained (OKA), lämmastikoksiidid (NOX) ja vääveloksiidid (SOX) on seotud kliimamuutustega nagu teisedki õhku eralduvad saasteained, kuid nende suhtes kohaldatakse ESRS E2 aruandlusnõudeid.

9.

Kliimaneutraalsele majandusele üleminekust tuleneda võivat mõju inimestele käsitletakse standardites ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

10.

Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine on tihedalt seotud teemadega, mida käsitletakse eelkõige standardis ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“ ning ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“. Mis puudutab vett ja nagu on näidatud AR 11 kliimaga seotud ohtude tabelis, siis käesolevas standardis käsitletakse vee ja ookeaniga seotud ohtudest tulenevaid akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske. Elurikkuse kadumist ja ökosüsteemide degradeerumist, mida võivad põhjustada kliimamuutused, käsitletakse standardis ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“.

11.

Käesolevat standardit tuleks lugeda ja kohaldada koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

12.

Käesoleva andmepunkti nõudeid tuleks lugeda ja kohaldada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2: 2. peatükis „Ühingujuhtimine“, 3. peatükis „Strateegia “ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse kestlikkusaruandes koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta ettevõtjal on kooskõlas ESRS 2 andmepunktiga 46 võimalus esitada avalikustatav teave koos selle temaatilise standardi muude avalikustamisega.

Juhtimine

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-3 – kestlikkusalase tulemuslikkuse kaasamine motivatsioonikavadesse

13.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmete tasustamisel arvesse kliimaga seotud kaalutlusi, sh seda, kas nende tulemusi on hinnatud avalikustamisnõude E1-4 kohaselt esitatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkide alusel, ning kliimakaalutlustega seotud tasu osakaalu jooksval perioodil, selgitades, millised need kliimakaalutlused on.

Strateegia

Avalikustamisnõue E1-1 – üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks

14.

Ettevõtja avalikustab oma üleminekukava kliimamuutuste leevendamiseks (35) .

15.

Avalikustamisnõude eesmärk on saada ülevaade ettevõtja varasematest, praegustest ja tulevastest leevendamispüüdlustest tagamaks, et tema strateegia ja ärimudel on kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja eesmärgiga saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning ettevõtja kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega.

16.

Andmepunktiga 14 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) seoses KHG heite vähendamise eesmärkidega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-4) selgitus selle kohta, kuidas ettevõtja eesmärgid vastavad eesmärgile piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ni kooskõlas Pariisi kokkuleppega; (b) seoses KHG heite vähendamise eesmärkidega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-4) ja kliimamuutuste leevendamise meetmetega (nagu on nõutud avalikustamisnõudega E1-3) selgitus kindlaks tehtud CO2 heite vähendamise hoobade ja kavandatud põhimeetmete kohta, sh ettevõtja toote- ja teenuseportfelli muutused ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt tema enda tegevuses või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; (c) seoses kliimamuutuste leevendamise meetmetega (nagu on nõutud avalikustamisnõudes E1–3) ettevõtja üleminekukava rakendamist toetavate investeeringute ja rahastamise selgitus ja kvantifitseerimine koos viitega taksonoomiaga kooskõlas olevate kapitalikuludega seotud peamistele tulemusnäitajatele ja vajaduse korral kapitalikulude kavadele, mille ettevõtja avalikustab kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178; (d) ettevõtja põhilistest varadest ja toodetest tulenevate võimalike tulevaste KHG heitkoguste kvalitatiivne hindamine. See hõlmab selgitust selle kohta, kas ja kuidas need heitkogused võivad ohustada ettevõtja KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamist ja põhjustada üleminekuriski, ning vajaduse korral selgitust ettevõtja kavade kohta oma KHG heite ja energiamahukate varade ja toodete haldamiseks; (e) ettevõtjate puhul, kelle majandustegevus on hõlmatud taksonoomiamääruse alusel kliimamuutustega kohanemist või nende leevendamist käsitlevate delegeeritud määrustega, selgitus mis tahes eesmärgi või kavade kohta (kapitalikulud, kapitalikulude kavad, tegevuskulud), millega ettevõtja kavatseb oma majandustegevuse (müügitulu, kapitalikulud, tegevuskulud) vastavusse viia komisjoni delegeeritud määruses 2021/2139 (36) sätestatud eesmärkidega; (f) vajaduse korral avalikustatakse ka olulised kapitalikulude summad, mis on aruandeaasta jooksul investeeritud seoses söe, nafta ja gaasiga seotud majandustegevusega (37); (g) teave selle kohta, kas ettevõtja on Pariisi kokkulepet järgivatest ELi võrdlusalustest välja jäetud või mitte (38); (h) selgitus selle kohta, kuidas üleminekukava on integreeritud ettevõtja üldisesse äristrateegiasse ja finantsplaneerimisse ning on sellega kooskõlas; (i) kas haldus-, juht- ja järelevalveorganid on üleminekukava heaks kiitnud ja (j) selgitus ettevõtja edusammude kohta üleminekukava rakendamisel.

17.

Kui ettevõtja ei ole üleminekukava kehtestanud, märgib ta, kas ta võtab üleminekukava vastu ja millal.

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

18.

Ettevõtja selgitab iga kindlaks tehtud kliimaga seotud riski puhul, kas ta peab riski kliimaga seotud füüsiliseks riskiks või kliimaga seotud üleminekuriskiks.

19.

Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimet kliimamuutustele. Kirjeldus sisaldab järgmist: (a) vastupanuvõime analüüsi ulatus; (b) kuidas ja millal vastupidavusanalüüs on tehtud, sh kliima stsenaariumianalüüsi kasutamine, nagu on osutatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 ja sellega seotud kohaldamisnõude punktides, ja (c) vastupidavusanalüüsi tulemused, sh stsenaariumianalüüsi kasutamise tulemused.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

20.

Ettevõtja kirjeldab kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesse. Kirjeldus sisaldab ettevõtja protsessi seoses järgmisega: (a) mõju kliimamuutustele, eelkõige ettevõtja KHG heitele (nagu on nõutud avalikustamisnõudega ESRS E1-6); (b) kliimaga seotud füüsilised riskid ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, eelkõige: i. kliimaga seotud ohtude kindlakstegemine, võttes arvesse vähemalt suure heitega kliimastsenaariume, ja ii. hinnang selle kohta, kuidas ettevõtja varad ja äritegevus võivad olla avatud kliimaga seotud ohtudele ja nende suhtes tundlikud, tekitades ettevõtjale suuri füüsilisi riske. (c) kliimaga seotud üleminekuriske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, eelkõige: i. kliimaga seotud üleminekusündmuste kindlakstegemine, võttes arvesse vähemalt kliimastsenaariumi, mis on kooskõlas globaalse soojenemise piiramisega 1,5 °C-ni ilma ületamiseta või piiratud ületamisega, ja ii. hinnang selle kohta, kuidas ettevõtja varad ja äritegevus võivad olla avatud nendele kliimaga seotud üleminekusündmustele, tekitades ettevõtjale suuri üleminekuriske või võimalusi.

21.

Andmepunkti 20 alapunktide b ja c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel selgitab ettevõtja, kuidas ta on kasutanud kliimaga seotud stsenaariumianalüüsi, sh erinevaid kliimastsenaariume, et teha kindlaks ja hinnata füüsilisi riske ja üleminekuriske ning võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

Avalikustamisnõue E1-2 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud poliitika

22.

Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks.

23.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja rakendab poliitikat, mis käsitleb kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist.

24.

Andmepunktis 22 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks (vt standardiga ESRS 2 seotud poliitika MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“).

25.

Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi: (a) kliimamuutuste leevendamine, (b) kliimamuutustega kohanemine, (c) energiatõhusus, (d) taastuvenergia kasutuselevõtt ja (e) muu.

Avalikustamisnõue E1-3 – kliimamuutuste poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

26.

Ettevõtja avalikustab kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

27.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kliimaga seotud poliitika elluviimiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest ja eesmärkidest.

28.

Kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud standardi ESRS 2 meetmetes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

29.

Lisaks ESRS 2 meetmetele MDR-A peab ettevõtja: (a) aruandeaastal võetud ja tulevikus kavandatud peamiste meetmete loetlemisel esitama kliimamuutuste leevendamise meetmed süsikdioksiidi heite vähendamise hoobade kaupa, sh looduspõhised lahendused; (b) kliimamuutuste leevendamise meetmete tulemuste kirjeldamisel esitama teavet saavutatud ja eeldatava KHG heite vähendamise kohta ja (c) siduma võetud või kavandatud meetmete rakendamiseks vajalikud märkimisväärsed kapitali- ja tegevuskulude rahalised summad järgmisega: i. finantsaruannete asjakohased kirjed või lisad; ii. komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutud peamised tulemusnäitajad ja iii. vajaduse korral komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178 nõutav kapitalikulude kava.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E1-4 – kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega seotud eesmärgid

30.

Ettevõtja avalikustab kliimaga seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud.

31.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise põhimõtete toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

32.

Andmepunktis 30 nõutud eesmärkide avalikustamine peab sisaldama standardi ESRS 2 eesmärkidega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet.

33.

Andmepunktis 30 nõutud avalikustamisega seoses avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid ja/või muud eesmärgid kliimaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtt, energiatõhusus, kliimamuutustega kohanemine ning füüsiliste või üleminekuriskide leevendamine.

34.

Kui ettevõtja on seadnud KHG heite vähendamise eesmärgid, (39) kohaldatakse standardi ESRS 2 eesmärke MDR-T ja järgmisi eesmärke: (a) KHG heite vähendamise eesmärgid avalikustatakse absoluutväärtusena (kas tonnides CO2 ekvivalendina või protsendina võrdlusaasta heitest) ja, kui seda peetakse asjakohaseks, heitemahukust näitava väärtusena; (b) KHG heite vähendamise eesmärgid avalikustatakse 1., 2. ja 3. valdkonna KHG heite kohta, kas eraldi või koondatult. Ettevõtja täpsustab kasvuhoonegaaside heite vähendamise koondatud eesmärkide puhul, milliseid kasvuhoonegaaside heite valdkondi (1., 2. ja/või 3.) eesmärk hõlmab, iga vastava kasvuhoonegaaside heite valdkonnaga seotud osa ja millised kasvuhoonegaasid on hõlmatud. Ettevõtja selgitab, kuidas on tagatud nende eesmärkide kooskõla KHG inventuuri piiridega (nagu nõutakse avalikustamisnõudes E1-6). KHG heite vähendamise eesmärgid esitatakse brutoarvestuses, st ettevõtja ei võta KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamise vahendina arvesse KHG sidumist, CO2 arvestusühikuid ega välditud heidet; (c) ettevõtja avalikustab oma jooksva võrdlusaasta ja lähtetaseme väärtuse ning ajakohastab alates 2030. aastast oma KHG heite vähendamise eesmärkide võrdlusaastat iga viie aasta järel. Ettevõtja võib avalikustada oma eesmärkide saavutamisel enne jooksvat võrdlusaastat tehtud edusammud, tingimusel et see teave on kooskõlas käesoleva standardi nõuetega; (d) KHG heite vähendamise eesmärgid hõlmavad vähemalt 2030. aasta ja võimaluse korral 2050. aasta eesmärke. Alates 2030. aastast kehtestatakse eesmärgid iga viie aasta järel; (e) ettevõtja märgib, kas KHG heite vähendamise eesmärgid on teaduspõhised ja sobivad eesmärgiga piirata globaalset soojenemist 1,5 °C-ga. Ettevõtja märgib, millist raamistikku ja metoodikat on nende eesmärkide kindlaksmääramiseks kasutatud, sh seda, kas need on tuletatud sektori CO2 heite vähendamise suundumuse alusel ning millised on aluseks olevad kliima- ja poliitilised stsenaariumid ning kas eesmärgid on läbinud väliskontrolli. Osana kriitilise tähtsusega eeldustest KHG heite vähendamise eesmärkide seadmisel selgitab ettevõtja lühidalt, kuidas ta on võtnud arvesse tulevasi suundumusi (nt müügimahu muutused, klientide eelistuste ja nõudluse muutumine, regulatiivsed tegurid ja uued tehnoloogiad) ning kuidas need võivad mõjutada nii tema KHG heidet kui ka heitkoguste vähendamist, ja (f) ettevõtja kirjeldab eeldatavaid CO2 heite vähendamise hoobasid ja nende üldist kvantitatiivset panust KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamisse (nt energia- või materjalitõhusus ja tarbimise vähendamine, kütuse vahetamine, taastuvenergia kasutamine, toote ja protsessi järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine või asendamine).

Avalikustamisnõue E1-5 – energiatarbimine ja energiaallikate jaotus

35.

Ettevõtja esitab teabe oma energiatarbimise ja energiaallikate jaotuse kohta.

36.

Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja energia kogutarbimisest absoluutväärtusena, energiatõhususe parandamisest, kokkupuutest söe, nafta ja gaasiga seotud tegevustega ning taastuvenergia osakaalust tema üldises energiaallikate jaotuses.

37.

Andmepunktis 35 nõutav avalikustamine hõlmab kogu ettevõtja enda tegevusega seotud energiatarbimist megavatt-tundides järgmiselt: (a) fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimine (40); (b) tuumaenergiaallikatest toodetud energia kogutarbimine; (c) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimine järgmise jaotuse alusel: i. kütusetarbimine taastuvatest energiaallikatest, sh boimass (mis hõlmab ka bioloogiaist päritolu tööstus- ja olmejäätmeid), boikütused, boigaas, taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik (41) jne; ii. taastuvatest allikatest toodetud ostetud või omandatud elektri-, auru-, soojus- ja jahutusenergia tarbimine ja iii. muuks kui kütuseks kasutatava oma toodetud taastuvenergia tarbimine.

38.

Ettevõtja, kes tegutseb suure kliimamõjuga sektorites, (42) jaotab täiendavalt oma fossiilsetest energiaallikatest toodetud energia kogutarbimise järgmiselt: (a) kütusetarbimine: süsi ja söetooted; (b) kütusetarbimine: toornafta ja naftasaadused; (c) kütusetarbimine: maagaas; (d) kütusetarbimine muudest fossiilsetest allikatest; (e) fossiilsetest allikatest toodetud ostetud või omandatud elektri, soojuse, auru või jahutuse tarbimine;

39.

Lisaks peab ettevõtja vajaduse korral avalikustama eraldi jaotusena oma taastumatu energia ja taastuvenergia tootmise megavatt-tundides (43).

Energiamahukus netotulu alusel  (44)

40.

Ettevõtja esitab teabe energiamahukuse kohta (energia kogutarbimine netotulu kohta) seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites.

41.

Andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse avalikustamine põhineb üksnes energia kogutarbimisel ja puhastulul seoses tegevusega suure kliimamõjuga sektorites.

42.

Ettevõtja täpsustab suure kliimamõjuga sektorid, mida kasutatakse andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse kindlaksmääramiseks.

43.

Ettevõtja avalikustab suure kliimamõjuga sektorites toimuvast tegevusest saadud puhastulu summa võrdluse asjaomase finantsaruannete kirje või lisadega (nimetaja andmepunktis 40 nõutud energiamahukuse arvutamisel).

Avalikustamisnõue E1-6 – 1., 2. ja 3. valdkonna koguheide ning KHG koguheide

44.

Ettevõtja avalikustab CO2 ekvivalenttonnides (45) : (a) KHG koguheite 1. valdkonnas; (b) KHG koguheite 2. valdkonnas; (c) KHG koguheite 3. valdkonnas; ja (d) KHG heide kokku.

45.

Andmepunktis 44 sätestatud avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega: (a) andmepunkti 44 alapunktis a nõutud 1. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate ettevõtja otsesest mõjust kliimamuutustele ja heitkogustega kauplemise süsteemidega reguleeritud KHG koguheite osakaalust; (b) andmepunkti 44 alapunktis b nõutud 2. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate kaudsest mõjust, mida avaldab kliimamuutustele ettevõtja tarbitud energia, olenemata sellest, kas see on ostetud või omandatud väljastpoolt; (c) andmepunkti 44 alapunktis c nõutud 3. valdkonna KHG koguheide annab ülevaate KHG heitest, mis tekib ettevõtja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides väljaspool tema 1. ja 2. valdkonna KHG heidet. Paljude ettevõtjate jaoks võib 3. valdkonna KHG heide olla KHG inventuuri peamine osa ja ettevõtja üleminekuriskide oluline mõjutaja; (d) andmepunkti 44 alapunktis d nõutud KHG koguheide annab üldise ülevaate ettevõtja KHG heitest ja sellest, kas see tekib tema enda tegevusest või väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. Selle teabe avalikustamine on eeltingimus, et mõõta edusamme KHG heite vähendamisel kooskõlas ettevõtja kliimaalaste eesmärkide ja ELi poliitikaeesmärkidega. Käesoleva avalikustamisnõudega ette nähtud teavet on vaja ka selleks, et mõista ettevõtja kliimaga seotud üleminekuriske.

46.

Kui ettevõtja avalikustab andmepunktiga 44 nõutava teabe KHG heite kohta, viitab ta standardi ESRS 1 andmepunktidele 62–67. Põhimõtteliselt ei piirdu andmed ettevõtja väärtusahela eelnevatesse ja järgnevatesse etappi kuuluvate sidus- või ühisettevõtete kasvuhoonegaaside heite kohta (ESRS 1 andmepunkt 67) omatava osaga omakapitalist. Oma sidusettevõtete, ühisettevõtete, konsolideerimata tütarettevõtjate (investeerimisüksused) ja lepingupõhiste kokkulepete puhul, mis on ühiskokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu, (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad), lisab ettevõtja kasvuhoonegaaside heitkogused vastavalt sellele, kui suur on tema kontroll tegevuse üle.

47.

Kui aruandva ettevõtja ja selle väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide määratluses tehakse olulisi muudatusi, avalikustab ettevõtja need muudatused ja selgitab nende mõju enda aruannetes esitatud KHG heite aastatevahelisele võrreldavusele (st mõju jooksva ja eelmise aruandeperioodi KHG heite võrreldavusele).

48.

Andmepunkti 44 alapunktis a nõutud 1. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist: (a) KHG koguheide 1. valdkonnas CO2 ekvivalenttonnides ja (b) reguleeritud heitkogustega kauplemise süsteemide alla kuuluva 1. valdkonna KHG heite osakaal.

49.

Andmepunkti 44 alapunktis b nõutud 2. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab järgmist: (a) asukohapõhine 2. valdkonna KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides ja (b) turupõhine 2. valdkonna KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides.

50.

1 ja 2. valdkonna heite puhul, mis on avalikustatud vastavalt andmepunkti 44 alapunktidele a ja b, esitab ettevõtja teabe heitkoguste kohta järgmise jaotuse alusel: (a) konsolideeritud kontsern (ema- ja tütarettevõtjad) ja (b) investeerimisobjektid, nt sidusettevõtted, ühisettevõtted või konsolideerimata tütarettevõtjad, mis ei ole konsolideeritud kontserni finantsaruannetes täielikult konsolideeritud, samuti lepingupõhised kokkulepped, mis on ühised kokkulepped, mis ei ole struktureeritud üksuse kaudu (st ühiselt kontrollitavad tegevused ja varad) ja mille tegevust ettevõtja kontrollib.

51.

Andmepunkti 44 alapunktis c nõutud 3. valdkonna KHG koguheite avalikustamine hõlmab KHG heidet CO2 ekvivalenttonnides igast 3. valdkonna olulisest kategooriast (st iga 3. valdkonna kategooria, mis on ettevõtja jaoks prioriteete).

52.

Andmepunkti 44 alapunktis d nõutud KHG koguheite avalikustamine on andmepunkti 44 alapunktides a–c nõutud 1., 2. ja 3. valdkonna KHG heite summa. KHG koguheide avalikustatakse eraldi, eristades järgmist: (a) aluseks olevast 2. valdkonna KHG heitest tuletatud KHG koguheide, mida mõõdetakse asukohapõhise meetodi abil, ja (b) aluseks olevast 2. valdkonna KHG heitest tuletatud KHG koguheide, mida mõõdetakse turupõhise meetodi abil.

KHG heitemahukus netotulu alusel  (46)

53.

Ettevõtja avalikustab oma KHG heitemahukuse (KHG koguheide puhastulu kohta).

54.

Andmepunktis 53 nõutud KHG heitemahukuse avalikustamisel esitatakse KHG koguheide CO2 ekvivalenttonnides (nagu on nõutud andmepunkti 44 alapunktis d) netotulu kohta.

55.

Ettevõtja avalikustab netotulusummade (nimetaja andmepunktis 53 nõutud kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamisel) võrdluse finantsaruannete asjaomase kirje või lisadega.

Avalikustamisnõue E1-7 – KHG sidumine ja KHG heite vähendamise projektid, mida rahastatakse CO2 arvestusühikutega

56.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) KHG sidumine ja säilitamine CO2 ekvivalenttonnides, mis tuleneb projektidest, mille ta võib olla enda tegevuses välja töötanud või millele oma väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides kaasa aidanud, ja (b) vähendatud või seotud KHG heitkoguste summa, mis tuleneb väljaspool ettevõtja väärtusahelat ellu viidud kliimamuutuste leevendamise projektidest, mida ta on rahastanud või kavatseb ahastada CO2 arvestusühikute ostmise kaudu.

57.

Avalikustamisnõude eesmärk on: (a) anda ülevaade ettevõtja meetmetest kasvuhoonegaaside lõplikuks eemaldamiseks atmosfäärist või selle eemaldamise aktiivseks toetamiseks, et potentsiaalselt saavutada nullnetoeesmärgid (nagu on märgitud andmepunktis 60); (b) anda ülevaade sellest, millises ulatuses ja millise kvaliteediga on ettevõtja ostnud või kavatseb vabatahtlikult osta turult CO2 arvestusühikuid, millega saab potentsiaalselt toetada oma kasvuhoonegaaside heite neutraalsuse väiteid (nagu on märgitud andmepunktis 61).

58.

Teave KHG sidumise ja säilitamise kohta, mille avalikustamist nõutakse andmepunkti 56 alapunktis a, hõlmab vajaduse korral järgmist: (a) KHG sidumise ja säilitamise üldkogus CO2 ekvivalenttonnides, mis avalikustatakse jaotatuna ja eraldi ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kohta ning sidumis tegevuste kaupa liigitatuna, ja (b) ettevõtja kasutatavad arvutuslikud eeldused, metoodikad ja raamistikud.

59.

Teave CO2 arvestusühikute kohta, mille avalikustamist nõutakse andmepunkti 56 alapunktis b, hõlmab vajaduse korral järgmist: (a) ettevõtja väärtusahelast välja jäävate CO2 arvestusühikute kogusumma CO2 ekvivalenttonnides, mida on kontrollitud tunnustatud riiklike või rahvusvaheliste kvaliteedistandardite alusel ja mis on aruandeperioodil tühistatud, ja (b) ettevõtja väärtusahelast välja jäävate CO2 arvestusühikute kogusumma (CO2 ekvivalenttonnides), mis kavatsetakse tulevikus tühistada, ja teave selle kohta, kas need põhinevad olemasolevatel lepingulistel kokkulepetel.

60.

Kui ettevõtja avalikustab lisaks KHG koguheite vähendamise eesmärkidele (nagu nõutakse avalikustamisnõude E1-4 andmepunktis 30) KHG nullnetoheite eesmärgi, selgitab ta kohaldamisala, kohaldatud meetodeid ja raamistikke ning seda, kuidas kavatsetakse KHG jääkheide (pärast KHG heite vähendamist ligikaudu 90–95 % võrra koos võimalusega teha põhjendatud sektoripõhiseid erinevusi kooskõlas tunnustatud sektoripõhise CO2 heite vähendamise suundumusega) neutraliseerida nt KHG sidumisega ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides.

61.

Kui ettevõtja võib olla avalikustanud väiteid KHG heite neutraalsuse kohta, mis hõlmab CO2 arvestusühikute kasutamist, selgitab ta järgmist: (a) kas ja kuidas on nendele väidetele lisatud KHG heite vähendamise eesmärgid, nagu on nõutud avalikustamisnõudega ESRS E1-4; (b) kas ja kuidas need väited ja süsinikdioksiidil arvestusühikutele tuginemine ei takista ega vähenda tema KHG heite vähendamise eesmärkide (47) või vajaduse korral netonullheite eesmärgi saavutamist ja (c) kasutatud CO2 arvestusühikute usaldusväärsus ja terviklikkus, sh viidates tunnustatud kvaliteedistandarditele.

Avalikustamisnõue E1-8 – ettevõttesisene CO2 hinnastamine

62.

Ettevõtja avalikustab, kas ta kohaldab ettevõttesiseseid CO2 heite maksustamise kavasid, ja kui kohaldab, siis kuidas need toetavad tema otsuste tegemist ning kliimaga seotud poliitika ja eesmärkide rakendamist.

63.

Andmepunktis 62 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) ettevõttesisese CO2 heite maksustamise kava liik, näiteks varihinnad, mida kohaldatakse kapitalikulude või teadus- ja arendustegevuse investeerimisotsuste tegemisel, ettevõttesisesed CO2 tasud või vahendid; (b) CO2 heite maksustamise kavade konkreetne kohaldamisala (tegevusalad, geograafilised piirkonnad, üksused jne); (c) CO2 hinnad, mida kohaldatakse vastavalt kava liigile, ja hindade kindlaksmääramise kriitilised eeldused, sh kohaldatavate CO2 hindade allikas ja miks neid peetakse valitud kasutuse jaoks asjakohaseks. Ettevõtja võib avalikustada CO2 hindade arvutamise metoodika, sh selle, mil määral on need kehtestatud teaduslike suuniste alusel ja kuidas nende edasine areng on seotud teaduspõhiste CO2 heite maksustamise trajektooridega, ja (d) jooksva aasta ligikaudsed KHG koguheite mahud 1., 2. ja vajadusel 3. valdkonna kohta nende süsteemidega hõlmatud CO2 ekvivalenttonnides ning nende osakaal ettevõtja KHG koguheites igas vastavas valdkonnas.

Avalikustamisnõue E1-9 – olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest ning võimalikest kliimaga seotud võimalustest tulenev võimalik finantsmõju

64.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) oluliste füüsiliste riskide prognoositava finantsmõju; (b) oluliste üleminekuriskide prognoositava finantsmõju ja (c) oluliste kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaal.

65.

Andmepunktis 64 nõutav teave täiendab praegust finantsmõju käsitlevat teavet, mida nõutakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktiga d. Selle avalikustamisnõude eesmärk seoses järgmisega: (a) olulistest füüsilistest riskidest ja üleminekuriskidest tulenev prognoositav finantsmõju – anda ülevaade sellest, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldavad) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kohaldamisnõuetes AR 10–AR 13 nõutud vastupidavusanalüüsi tegemiseks kasutatud stsenaariumianalüüsi tulemused peaksid olema aluseks olulistest füüsilistest ja üleminekuriskidest tuleneva prognoositava finantsmõju hindamisel; (b) potentsiaal kasutada olulisi kliimaga seotud võimalusi – võimaldada ülevaate andmist sellest, kuidas ettevõtja võib olulistest kliimaga seotud võimalustest saada majanduslikku kasu. See avalikustamine täiendab peamisi tulemusnäitajaid, mis avalikustatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2021/2178.

66.

Andmepunkti 64 alapunktis a nõutud olulistest füüsilistest riskidest tuleneva prognoositava finantsmõju avalikustamine hõlmab järgmist (48): (a) olulisele füüsilisele riskile avatud varade rahaline summa ja osakaal (protsentides) varadest lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis enne kliimamuutustega kohanemise meetmete arvessevõtmist; nende varade rahalised summad on jaotatud akuutse ja kroonilise füüsilise riski alusel (49); (b) olulisele füüsilisele riskile avatud varade osakaal, mis on hõlmatud kliimamuutustega kohanemise meetmetega; (c) olulisele füüsilisele riskile avatud oluliste varade asukoht (50) ja (d) olulisele füüsilisele riskile avatud äritegevusest saadud netotulu rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

67.

Andmepunkti 64 alapunktis b nõutud teave olulisest üleminekuriskist tuleneva prognoositava finantsmõju kohta hõlmab järgmist: (a) olulisele üleminekuriskile avatud varade rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis enne kliimamuutuste leevendamise meetmete arvessevõtmist; (b) olulisele üleminekuriskile avatud varade osakaal, mis on hõlmatud kliimamuutuste leevendamise meetmetega; (c) ettevõtja kinnisvara jaotus bilansilise väärtuse alusel energiatõhususe klasside kaupa (51); (d) kohustised, mida võib olla vaja kajastada finantsaruannetes lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (e) olulisele üleminekuriskile avatud äritegevusest saadud netotulu rahaline summa ja osakaal (protsentides) lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh vajaduse korral puhastulu, mis on saadud ettevõtja söe, nafta ja gaasiga seotud valdkondades tegutsevatelt klientidelt.

68.

Ettevõtja avalikustab võrdlused finantsaruannete asjaomaste kirjete või lisadega järgmise puhul: (a) olulisele füüsilisele riskile avatud varade ja netotulu olulised summad (nagu on nõutud andmepunktis 66); (b) olulisele üleminekuriskile avatud varade, kohustiste ja netotulu olulised summad (nagu on nõutud andmepunktis 67).

69.

Kliimaga seotud võimaluste kasutamise potentsiaali avalikustamisel, mida nõutakse andmepunkti 64 alapunktis c, võtab ettevõtja arvesse järgmist (52): (a) kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmetest tulenev eeldatav kulude kokkuhoid ja (b) võimalik turu suurus või eeldatavad muutused netotulus, mis tuleneb vähese CO2 heitega toodetest ja teenustest või kohanemislahendustest, millele ettevõtjal on või võib olla juurdepääs.

70.

Võimalustest tuleneva finantsmõju kvantifitseerimist ei nõuta, kui selline avalikustamine ei vasta standardi ESRS 1 B liites „Teabe kvalitatiivsed omadused“ esitatud kasuliku teabe kvalitatiivsetele omadustele.

ESRS E2

REOSTUS

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

—

Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika

—

Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste

—

Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained

—

Avalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud mõjude, riskide ja võimaluste eeldatav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika

—

Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste

—

Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained

—

Avalikustamisnõue E2-6 – saastega seotud, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab õhu, vee ja pinnase saastet, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; (b) võetud meetmed tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks või leevendamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule majandusele ning saaste vältimise, kontrolli ja kõrvaldamise vajadusega. Selle eesmärk on luua nullsaastega mürgivaba keskkond, toetades nii ka ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“; (d) ettevõtja selliste oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus, mis on seotud ettevõtja saastega seotud mõjude ja sõltuvustega, samuti saaste vältimise, kontrolli, kõrvaldamise või vähendamisega, sh eeskirjade kohaldamise tõttu, ning kuidas ettevõtja seda haldab ja (e) ettevõtja saastega seotud mõjudest ja sõltuvustest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

See standard hõlmab avalikustamisnõudeid, mis on seotud järgmiste kestlikkusaspektidega: õhu, pinnase ja vee saaste ning probleemsed ained, sh väga ohtlikud ained.

3.

„Õhusaaste“ hõlmab teavet ettevõtja õhku eralduvate heitkoguste kohta (nii sise- kui ka välitingimustes) ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta.

4.

„Veereostus“ hõlmab teavet ettevõtja vette eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta.

5.

„Pinnasereostus“ hõlmab teavet ettevõtja pinnasesse eralduvate heitkoguste ning sellise heite vältimise, kontrolli ja vähendamise kohta.

6.

Seoses probleemsete ainetega hõlmab standard teavet, mis on seotud ettevõtja poolt probleemsete ainete, sh väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise ja/või levitamise ja turustamisega. Probleemseid aineid käsitlevate avalikustamisnõuete eesmärk on anda kasutajatele ülevaade selliste ainetega seotud tegelikust või võimalikust mõjust, võttes arvesse ka nende kasutamise ja/või levitamise ja turustamise võimalikke piiranguid.

Seosed teiste ESRSidega

7.

Saaste teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, vesi ja mereressursid, elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla saaste seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded seega hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt: (a) ESRS E1 „Kliimamuutus“, mis käsitleb järgmist seitset õhusaastega seotud kasvuhoonegaasi: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), fluorosüsivesinikud (HFCd), perfluorosüsivesinikud (PCFd), väävelheksafluoriid (SF6) ja lämmastiktrifluoriid (NF3); (b) ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb veetarbimist, eelkõige veeriskile avatud piirkondades, vee ringlussevõttu ja säilitamist. See hõlmab ka mereressursside vastutustundlikku majandamist, sh ettevõtja kasutatavate mereressurssidega seotud kaupade (nt kruusad, süvameremineraalid, mereannid) laad ja kogus. See standard hõlmab vee- ja mereressursside reostusega, sh mikroplastiga seotud negatiivseid mõjusid, mida selline tegevus põhjustab; (c) ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, mis käsitleb ökosüsteeme ja liike. Selles standardis käsitatakse saastet kui elurikkuse kadumise otsest mõjurit; (d) ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, mis käsitleb eelkõige üleminekut taastumatute loodusvarade kaevandamiselt ja selliste tavade rakendamist, millega välditakse jäätmete teket, sealhulgas jäätmetest tulenevat saastet.

8.

Ettevõtja saastega seotud mõju võib mõjutada inimesi ja kogukondi. Ettevõtja põhjustatud saastega seotud olulist negatiivset mõju mõjutatud kogukondadele käsitletakse standardis ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“.

9.

Seda standardit tuleks lugeda koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

10.

Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

11.

Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma tegevuskohti ja äritegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud saastega seotud mõjud, riskid ja võimalused oma tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega.

Avalikustamisnõue E2-1 – saastega seotud poliitika

12.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud saaste vältimise ja kontrolliga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks.

13.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist.

14.

Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardiga ESRS 2 seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“.

15.

Ettevõtja märgib seoses enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi valdkondi, kui need on olulised: (a) õhu, pinnase ja vee saastega seotud negatiivsete mõjude leevendamine, sh vältimine ja kontroll; (b) probleemsete ainete minimeerimine ja asendamine ning väga ohtlike ainete järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine, eelkõige mitteolulise ühiskondliku kasutuse puhul ja tarbekaupades, ja (c) juhtumite ja hädaolukordade vältimine ning nende esinemise korral inimestele ja keskkonnale avalduva mõju kontrollimine ja piiramine.

Avalikustamisnõue E2-2 – saastega seotud meetmed ja ressursid

16.

Ettevõtja avalikustab saastega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

17.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade saastega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest.

18.

Saastega seotud tegevuskavade ja ressursside kirjeldus sisaldab teavet, mis on esitatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

19.

Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendusmeetmete hierarhia kihiga saab seostada meedet ja ressursse, mille eesmärk on: (a) saaste vältimine, sh selliste materjalide või ühendite järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamisega, millel on oluline negatiivne mõju (saaste vältimine tekkekohas); (b) saaste vähendamine, sh: materjalide või ühendite järkjärguline kasutuselt kõrvaldamine; täitmisnõuete, näiteks parima võimaliku tehnika (PVT) nõuete järgimine, või ELi taksonoomiamääruse ja selle delegeeritud õigusaktide kohaste saaste vältimise ja kontrolli põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ täitmine (saaste minimeerimine) ja (c) saastunud ökosüsteemide taastamine, uuendamine ja ümberkujundamine (nii tavapärase tegevuse kui ka juhtumite mõjude kontroll).

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E2-3 – saastega seotud eesmärgid

20.

Ettevõtja avalikustab saastega seotud eesmärgid, mille ta on vastu võtnud.

21.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on vastu võtnud saastega seotud poliitika toetamiseks ning saastega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

22.

Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet.

23.

Andmepunktis 20 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid aitavad vältida ja kontrollida järgmist: (a) õhusaastajad ja vastavad erikoormused; (b) heide vette ja vastavad erikoormused; (c) pinnasereostus ja vastavad erikoormused ja (d) probleemsed ained ja väga ohtlikud ained.

24.

Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärkide seadmisel võeti arvesse ökoloogilisi künniseid (nt biosfääri terviklikkus, stratosfääri osoonikihti kahandamine, aerosooliosakeste paiskumine atmosfääri, mullaviljakuse vähenemine, ookeanide hapestumine) ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest.

25.

Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud.

Avalikustamisnõue E2-4 – õhu, vee ja pinnase saaste

26.

Ettevõtja avalikustab oma tegevuse käigus tekkivad saastajad ning mikroplasti, mida ta tekitab või kasutab.

27.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade heitest, mida ettevõtja oma tegevuse käigus õhku, vette ja pinnasesse väljutab, ning mikroplasti tekitamisest ja kasutamisest.

28.

Ettevõtja avalikustab järgmiste ainete koguse: (a) iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 166/2006 (64) (Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegister, E-PRTR-määrus) II lisas loetletud saasteained, mis satuvad õhku, vette ja pinnasesse, v.a kasvuhoonegaaside heitkogused, mis on avaldatud kooskõlas standardiga ESRS E1 „Kliimamuutus“ (65); (b) ettevõtja tekitatud või kasutatud mikroplast.

29.

Andmepunktis 28 osutatud summad on konsolideeritud summad, mis sisaldavad heitkoguseid rajatistest, mille üle ettevõtjal on finantskontroll, ja rajatistest, mille tegevust ta kontrollib. Konsolideerimine hõlmab üksnes heitkoguseid, mis pärinevad rajatistest, mille puhul ületatakse määruse (EÜ) nr 166/2006 II lisas sätestatud künnis.

30.

Ettevõtja asetab avalikustatava teabe konteksti ja kirjeldab järgmist: (a) aja jooksul toimunud muutused, (b) mõõtmismeetodid ja (c) saastega seotud arvestuse ja aruandluse jaoks andmete kogumise protsess(id), sh vajalike andmete liik ja teabeallikad.

31.

Kui heite kvantifitseerimiseks valitakse heite otsese mõõtmisega võrreldes vähem usaldusväärne meetod, esitab ettevõtja selle meetodi valimise põhjused. Kui ettevõtja kasutab hinnanguid, avalikustab ta hinnangute aluseks oleva standardi, sektoripõhise uuringu või allikad, samuti võimaliku mõõtemääramatuse taseme ja mõõtemääramatust kajastavate hinnangute vahemiku.

Avalikustamisnõue E2-5 – probleemsed ja väga ohtlikud ained

32.

Ettevõtja avalikustab teabe eraldi, segudes või toodetes esinevate probleemsete ainete ja väga ohtlike ainete tootmise, kasutamise, jaotamise, turustamise ja impordi/ekspordi kohta.

33.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja mõjust tervisele ja keskkonnale ainete kaudu, mis on omaette ainetena probleemsed ained või väga ohtlikud ained. Samuti võimaldab see mõista ettevõtja olulisi riske ja võimalusi, sh kokkupuudet nende ainetega ja eeskirjade muudatustest tulenevaid riske.

34.

Andmepunktis 32 nõutud avalikustamine hõlmab selliste probleemsete ainete üldkoguseid, mis tekivad või mida kasutatakse tootmise käigus või mida hangitakse, ning selliste probleemsete ainete üldkogused, mis viiakse käitisest välja heitena, toodetena või toodete või teenuste osana ning mis esitatakse jagatuna peamisteks probleemsete ainete ohuklassideks.

35.

Ettevõtja esitab eraldi teabe väga ohtlike ainete kohta.

Avalikustamisnõue E2-6 – olulise saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

36.

Ettevõtja avalikustab oluliste saastega seotud riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju.

37.

Andmepunktis 36 nõutav teave täiendab ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil.

38.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) saastega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide prognoositav finantsmõju ning see, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldaksid) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis; (b) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb saaste vältimise ja kontrolliga seotud olulistest võimalustest .

39.

Avalikustatakse järgmine teave: (a) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne saastega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“); (b) Arvesse võetavate mõjude kirjeldus, nendega seotud mõjud ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase.

40.

Andmepunkti 38 alapunkti a kohaselt esitatav teave peab sisaldama järgmist: (a) probleemsetest ainetest koosnevate või neid sisaldavate toodete ja teenustega saadud puhastulu osa ning väga ohtlikest ainetest koosnevate või neid sisaldavate toodete ja teenustega saadud puhastulu osa; (b) tegevus- ja kapitalikulud, mis tekkisid aruandeperioodil koos tõsiste juhtumite ja sadestumisega; (c) keskkonnakaitset ja heastamiskulusid käsitlevad sätted, nt saastatud tegevuskohtade rehabiliteerimine, prügilate rekultiveerimine, keskkonnasaaste kõrvaldamine olemasolevates tootmis- või säilitamiskohtades ning samalaadsed meetmed.

41.

Ettevõtja avalikustab asjakohase taustteabe, sh selliste oluliste juhtumite ja sadestumise kirjelduse, mille puhul saaste avaldas keskkonnale negatiivset mõju ja/või millel on eeldatavasti negatiivne mõju ettevõtja rahavoogudele, finantsseisundile või finantstulemustele lühiajalises, keskmises ja pikas perspektiivis.

ESRS E3

VEE- JA MERERESSURSID

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

—

Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika

—

Avalikustamisnõue E3-2 – Vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine

—

Avalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

—

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

—

Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika

—

Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressursside poliitikaga seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid

—

Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine

—

Avalikustamisnõue E3-5 – vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab vee- ja mereressursse, võttes arvesse olulist positiivset ja negatiivset tegelikku ja võimalikku mõju; (b) mis tahes võetud meetmed ja nende tulemused oluliste tegelike või võimalike negatiivsete mõjude vältimisel või leevendamisel ning vee- ja mereressursside kaitsmisel, pidades silmas ka veetarbimise vähendamist, ja riskide ja võimaluste käsitlemisel; (c) kas, kuidas ja mil määral aitab ettevõtja kaasa Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele seoses värske õhu, puhta vee, heas seisundis mulla ja elurikkusega ning sinise majanduse ja kalandussektori kestlikkuse tagamisele, võttes arvesse järgmist: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ (68) (ELi veepoliitika raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/56/EÜ (69) (ELi merestrateegia raamdirektiiv), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/89/EL (70) (ELi mereruumi planeerimise direktiiv), kestliku arengu eesmärgid (eelkõige eesmärk 6: puhas vesi ja sanitaartingimused ning 14: ookeani- ja mereökosüsteemid) ning ülemaailmsete keskkonnapiirangute järgimine (nt biosfääri terviklikkus, ookeanide hapestumine, magevee kasutamine ja biogeokeemilised voolud planeedi taluvuspiirides); (d) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas üleminekuga kestlikule veekasutusele, mis põhineb olemasolevate veeressursside pikaajalisel kaitsel; vee ökosüsteemide kaitse ning magevee- ja mereelupaikade taastamine; (e) ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (f) ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

See standard hõlmab vee- ja mereressurssidega seotud avalikustamisnõudeid. Standard hõlmab „vee“ mõiste all ka pinnavett ja põhjavett. See hõlmab avalikustamisnõudeid veetarbimise kohta ettevõtja tegevuses, toodetes ja teenustes ning sellega seotud teavet veevõtu ja veeheite kohta.

3.

Seoses mereressurssidega hõlmab standard selliste ressursside saamist ja kasutamist ning nendega seotud majandustegevust.

Seosed teiste ESRSidega

4.

Vee- ja mereressursside teema on tihedalt seotud muude keskkonnaalaste alateemadega, nagu kliimamuutused, saaste, elurikkus ja ringmajandus. Et anda põhjalik ülevaade sellest, mis võib olla vee- ja mereressursside seisukohast oluline, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude keskkonnastandarditega järgmiselt: (a) standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige akuutseid ja kroonilisi füüsilisi riske, mis tulenevad vee ja ookeanidega seotud ohtudest, mida on põhjustanud või võimendanud kliimamuutused, sh tõusev veetemperatuur, sademete mustrite ja liigi (vihm, rahe, lumi/jää) muutused, sademete hulga või hüdroloogiline varieeruvus, ookeanide hapestumine, soolase vee sissetung, meretaseme tõus, põud, suur veestress, suur sademete hulk, üleujutused ja liustikujärvede kallaste murdumine; (b) standard ESRS E2 „Reostus“, milles käsitletakse eelkõige vetteheidet, sh heidet ookeanidesse, ning mikroplasti kasutamist ja tekitamist; (c) standard ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, milles käsitletakse eelkõige magevee ökosüsteemide, samuti ookeanide ja merede kaitset ja säästvat kasutamist ning neile avalduvat mõju, ja (d) standard ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, milles käsitletakse eelkõige jäätmekäitlust, sh plastijäätmeid, ja üleminekut taastumatute reovee ressursside ammutamisele; plasti kasutamise vähendamisele ja reovee ringlussevõtule.

5.

Ettevõtja mõjud vee- ja mereressurssidele mõjutavad inimesi ja kogukondi. Ettevõtjast lähtuvad vee- ja mereressurssidega seotud olulised negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele on hõlmatud standardiga ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“.

6.

Seda standardit tuleks lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

7.

Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

8.

Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma varasid ja äritegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud vee- ja mereressurssidega seotud mõjud, riskid ja võimalused oma tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega (71).

Avalikustamisnõue E3-1. – vee- ja mereressurssidega seotud poliitika

9.

Ettevõtja kirjeldab poliitikat, mille ta on vastu võtnud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks (72).

10.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb oluliste vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist.

11.

Andmepunktis 9 nõutav avalikustatav teave sisaldab kokkuvõtlikku teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud vee- ja mereressurssidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks kooskõlas standardiga ESRS 2 seotud poliitikaga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“.

12.

Ettevõtja märgib, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised: (a) veemajandus, sh: i. vee- ja mereressursside kasutamine ja hankimine ettevõtja enda tegevuses; ii. veekäitlus kui samm säästvama vee hankimise suunas ja iii. ettevõtja tegevusest tuleneva veereostuse vältimine ja vähendamine; (b) toodete ja teenuste kavandamine veega seotud küsimuste lahendamiseks ja mereressursside säilitamiseks ja (c) kohustus vähendada olulist veetarbimist veeriskile avatud piirkondades enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides. 13. Kui vähemalt üks ettevõtja tegevuskohtadest asub suure veestressiga piirkonnas ega ole hõlmatud mõne poliitikaga, teatab ettevõtja sellest ja põhjendab, miks ta ei ole sellist poliitikat vastu võtnud. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise poliitika vastu võtta (73). 14. Ettevõtja täpsustab, kas ta on vastu võtnud kestlike ookeanide ja meredega seotud poliitika ja tavad (74).

Avalikustamisnõue E3-2 – vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ja ressursid

15.

Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

16.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade vee- ja mereressurssidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest.

17.

Meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“. Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, millise allpool esitatud leevendusmeetmete hierarhia kihiga saab meedet seostada.

18.

Ressursse saab eraldada järgmistel eesmärkidel: (a) vältida vee- ja mereressursside kasutamist; (b) vähendada vee- ja mereressursside kasutamist, nt tõhususmeetmete abil; (c) vee ringlussevõtt ja taaskasutusvesi või (d) vee ökosüsteemi ja veekogude uuendamine ja taastamine.

19.

Ettevõtja määrab kindlaks meetmed ja ressursid, mis on seotud veeriskile avatud piirkondadega, sh suure veestressiga piirkondadega.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E3-3 – vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid

20.

Ettevõtja avalikustab vee- ja mereressurssidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud.

21.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud vee- ja mereressurssidega seotud poliitika toetamiseks ning oluliste kliimaga seotud mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

22.

Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet.

23.

Andmepunktis 20 nõutud avalikustamise käigus märgitakse, kas ja kuidas ettevõtja eesmärgid on seotud järgmisega: (a) veeriskile avatud piirkondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamine, sh vee kvaliteedi parandamine; (b) mereressurssidega seotud mõjude, riskide ja võimaluste vastutustundlik haldamine, sh ettevõtja kasutatavate mereressurssidega seotud kaupade (nt kruusad, süvameremineraalid, mereannid) laad ja kogus, ja (c) veetarbimise vähendamine, sh selgitus selle kohta, kuidas need eesmärgid on seotud veeriskile avatud piirkondadega, sh suure veestressiga piirkondadega.

24.

Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud meetod; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest.

25.

Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud.

Avalikustamisnõue E3-4 – veetarbimine

26.

Ettevõtja avalikustab teabe oma veetarbimise tulemuslikkuse kohta seoses oluliste mõjude, riskide ja võimalustega.

27.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja veetarbimisest ja edusammudest eesmärkide saavutamise suunas.

28.

Andmepunktis 26 nõutav avalikustamine on seotud ettevõtja enda tegevusega ja hõlmab järgmist: (a) vee kogutarbimine (m3); (b) vee kogutarbimine (m3) veeriskile avatud piirkondades, sh suure veeriskiga piirkondades; (c) ringlussevõetud ja taaskasutatud vee üldkogus (m3) (75); (d) kogu hoiustatav vesi ja muutused hoiustatava vee mahus (m3) ja (e) mis tahes vajalik taustteave seoses alapunktidega a–d, sh vesikondade vee kvaliteedi ja kvantiteedi kohta, andmete kogumise viis, näiteks kasutatud standardid, meetodid ja eeldused, sh teave selle kohta, kas teave on arvutatud, hinnatud, mudeldatud või saadud otseste mõõtmiste põhjal ning selleks kasutatud lähenemisviis, näiteks sektoripõhiste tegurite kasutamine.

29.

Ettevõtja esitab teabe oma veemahukuse kohta: vee kogutarbimine tema enda tegevuses (m3 miljoni euro netotulu kohta) (76).

Avalikustamisnõue E3-5 – oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

30.

Ettevõtja avalikustab oluliste vee- ja mereressurssidega seotud riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju.

31.

Andmepunktis 30 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil.

32.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide prognoositav finantsmõju ning see, kuidas need riskid avaldavad (või põhjendatud eelduste kohaselt avaldaksid) olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb vee- ja mereressurssidega seotud olulistest võimalustest.

33.

Avalikustatakse järgmine teave: (a) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne vee- ja mereressurssidega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“); (b) vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ning ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) eeldatava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase.

ESRS E4

BIOLOOGILINE MITMEKESISUS JA ÖKOSÜSTEEMID

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad

–

Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad

–

Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab elurikkust ja ökosüsteeme, võttes arvesse olulist positiivset ja negatiivset tegelikku ja võimalikku mõju, sh seda, mil määral ta toetab elurikkuse ja ökosüsteemide kadumise ja degradeerumise mõjureid; (b) mis tahes võetud meetmeid eesmärgiga ennetada või leevendada olulisi negatiivseid tegelikke või võimalikke mõjusid ning kaitsta ja taastada elurikkust ja ökosüsteeme ning käsitleda riske ja võimalusi ning nende meetmete tulemused ja (c) ettevõtja plaanid ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit kooskõlas järgmisega: i. planeedi taluvuspiiridest kinnipidamine seoses biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega; ii. Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste sihtide ja eesmärkidega; iii. ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 (77); iv. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/147/EÜ ja nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (linnudirektiiv ja elupaikade direktiiv) (78), ja v. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2008/56/EÜ (merestrateegia raamdirektiiv) (79); (d) elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste riskide, sõltuvuse ja võimaluste laadi, liigi ja ulatusega ning sellega, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (e) ettevõtja elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjudest ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõjuga ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Selles standardis sätestatakse avalikustamisnõuded, mis on seotud ettevõtja seosega maismaa-, magevee- ja mereelupaikade, ökosüsteemide ning nendega seotud looma- ja taimeliikide populatsioonidega, sh liigisisese, liikidevahelise ja ökosüsteemide mitmekesisusega ning nende seotusega põliselanike ja muude mõjutatud kogukondadega.

3.

Termin „elurikkus“ (bioloogiline mitmekesisus) hõlmab elusorganismide mitmekesisust maismaa, magevee, mere ja muudes veeökosüsteemides, samuti ökoloogilistes kompleksides, millesse nad kuuluvad.

Seosed teiste ESRSidega

4.

Elurikkus ja ökosüsteemid on tihedalt seotud muude keskkonnaaspektidega. Elurikkuse ja ökosüsteemide muutuste peamised otsesed mõjurid on kliimamuutused, saaste, maakasutuse muutus, mageveekasutuse muutus ja merekasutuse muutus, organismide otsene ärakasutamine ja invasiivsed võõrliigid. Need mõjurid on käesoleva standardiga hõlmatud, v.a kliimamuutused (mida hõlmab standard ESRS E1) ja saaste (mida hõlmab standard ESRS E2).

5.

Selleks et saada põhjalik ülevaade olulisest mõjust ja sõltuvusest elurikkusele ja ökosüsteemidele, tuleks muude keskkonnaalaste ESRSide avalikustamisnõudeid lugeda ja tõlgendada koos käesoleva standardi konkreetsete avalikustamisnõuetega. Muude keskkonnaalaste ESRSidega hõlmatud asjakohased avalikustamisnõuded on järgmised: (a) standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige KHG heidet ja energiaressursse (energiatarbimine); (b) standard ESRS E2 „Reostus“, mis käsitleb õhu, pinnase ja vee saastet; (c) standard ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb eelkõige veeressursse (veetarbimine) ja mereressursse; (d) standard ESRS E5 „Ressursikasutus ja ringmajandus“, mis käsitleb eelkõige üleminekut taastumatute loodusvarade kaevandamiselt ja selliste tavade rakendamist, millega välditakse jäätmete teket, sealhulgas jäätmetest tulenevat saastet.

6.

Ettevõtja mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele mõjutab inimesi ja kogukondi. Elurikkusest ja ökosüsteemi muutustest mõjutatud kogukondadele avalduvatest olulistest negatiivsetest mõjudest teatamisel standardi ESRS E4 alusel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ nõudeid.

7.

Seda standardit tuleks lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

8.

Käesoleva osa nõudeid tuleb lugeda koos avalikustamisnõuetega standardi ESRS 2 2. peatükis „Juhtimine“, 3. peatükis „Strateegia“ ja 4. peatükis „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

9.

Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega.

10.

Lisaks standardi ESRS 2 nõuetele sisaldab käesolev standard ka teemapõhist avalikustamisnõuet E4-1 „Üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis“.

Strateegia

Avalikustamisnõue E4-1 – üleminekukava ning elurikkuse ja ökosüsteemide arvessevõtmine strateegias ja ärimudelis

11.

Ettevõtja avalikustab, kuidas tema strateegia ja ärimudeli kohandamine tuleneb tema mõjudest, sõltuvusest, riskidest ja võimalustest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega.

12.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimest seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli kokkusobivusest elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud asjaomaste kohalike, riiklike ja ülemaailmsete avaliku poliitika eesmärkidega.

13.

Ettevõtja kirjeldab oma strateegia ja ärimudeli vastupanuvõimet seoses elurikkuse ja ökosüsteemidega. Kirjeldus peab sisaldama järgmist: (a) Hinnang praeguse ärimudeli ja strateegia vastupanuvõime kohta elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud füüsilistele, ülemineku- ja süsteemsetele riskidele; (b) vastupanuvõime analüüsi ulatus seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega ning seoses kõnealuses analüüsis arvesse võetud riskidega; (c) peamised tehtud eeldused; (d) kasutatud ajaperspektiivid; (e) vastupanuvõime analüüsi tulemused ja (f) sidusrühmade, sh vajaduse korral põlisrahvaste ja kohalike teadmiste valdajate kaasamine.

14.

Kui ettevõtja avalikustab käesolevas avalikustamisnõudes täpsustatud teabe osana standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel nõutavast teabest, võib ta viidata teabele, mille ta on avaldanud standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 alusel.

15.

Ettevõtja võib avalikustada oma üleminekukava, et parandada ja lõpuks saavutada oma ärimudeli ja strateegia kooskõla Kunmingi-Montreali ülemaailmse elurikkuse raamistiku visiooniga ning selle asjakohaste eesmärkide ja sihtidega, ELi elurikkuse strateegiaga aastani 2030 ning järgides planeedi taluvuspiire, mis on seotud biosfääri terviklikkuse ja maasüsteemi muutusega.

Avalikustamisnõue SBM 3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seos strateegia ja ärimudeliga

16.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) loetelu olulistest tegevuskohtadest tema enda tegevuses, sh tema kontrolli all olevatest tegevuskohtadest, mis põhinevad andmepunkti 17 alapunkti a tulemustel. Ettevõtja avalikustab need asukohad, esitades järgmise teabe: i. määrab kindlaks tegevuse, mis mõjutab negatiivselt elurikkuse seisukohast tundlikke alasid (80); ii. esitab tegevuskohtade jaotuse vastavalt tuvastatud mõjule ja sõltuvusele ning alade, kus tegevuskohad asuvad, ökoloogilisele seisundile (võrreldes konkreetse ökosüsteemi lähtetasemega), ja iii. täpsustab elurikkuse seisukohast tundlikud mõjutatud alad, et kasutajad saaksid kindlaks määrata asukoha ja vastutava pädeva asutuse seoses andmepunkti 16 alapunkti a alapunktis i täpsustatud tegevustega; (b) kas ta on kindlaks teinud olulise negatiivse mõju seoses maa degradeerumise, kõrbestumise või mulla katmisega (81) ja (c) kas tema tegevus mõjutab ohustatud liike (82).-

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

17.

Ettevõtja kirjeldab oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste kindlakstegemise protsessi. Protsessi kirjeldus hõlmab seda, kas ja kuidas ettevõtja on: (a) kindlaks teinud tegelikud ja võimalikud mõjud elurikkusele ja ökosüsteemidele oma tegevuskohtades ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ning neid hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid; (b) kindlaks teinud sõltuvuse elurikkusest ja ökosüsteemidest ning nende teenustest oma tegevuskohtades ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides ja sõltuvust hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid, ning kas hindamine hõlmab häiritud või tõenäoliselt tulevikus häiritavaid ökosüsteemi teenuseid; (c) kindlaks teinud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud ülemineku- ja füüsilised riskid ja võimalused ning neid hinnanud, sh kohaldatud hindamiskriteeriumid, mis lähtuvad ettevõtja mõjudest ja sõltuvusest; (d) võtnud arvesse süsteemseid riske; (e) konsulteerinud mõjutatud kogukondadega ühiste bioloogiliste ressursside ja ökosüsteemide kestlikkuse hindamise teemal ning eelkõige: i. kui tegevuskoht, tooraine tootmine või hankimine avaldab tõenäoliselt negatiivset mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele, teinud kindlaks konkreetsete tegevuskohad, toorainete tootmise või hankimise, millel on negatiivsed või võimalikult negatiivsed mõjud mõjutatud kogukondadele; ii. kui mõjutatud kogukondi võib tõenäoliselt mõjutada, avalikustab ettevõtja, kuidas need kogukonnad olid kaasatud olulisuse hindamisse, ja iii. seoses mõjuga ökosüsteemi teenustele, mis on mõjutatud kogukondade jaoks olulised ettevõtja enda tegevuses, märgib ettevõtja, kuidas negatiivset mõju vältida. Kui sellised mõjud on vältimatud, võib ettevõtja esitada oma kavad nende minimeerimiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks eesmärgiga säilitada esmatähtsate teenuste väärtus ja funktsionaalsus.

18.

Ettevõtja võib avalikustada, kas ja kuidas ta on kasutanud elurikkuse ja ökosüsteemide stsenaariumianalüüsi, et teha kindlaks ja hinnata olulisi riske ja võimalusi lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Kui ettevõtja on kasutanud sellist stsenaariumianalüüsi, võib ta avalikustada järgmise teabe: (a) miks valiti välja kaalumisel olnud stsenaariumid; (b) kuidas kaalumisel olnud stsenaariume ajakohastatakse vastavalt muutuvatele tingimustele ja esilekerkivatele suundumustele ja (c) kas stsenaariumide aluseks on sellistes autoriteetsetes valitsustevahelistes allikates nagu bioloogilise mitmekesisuse konventsioon avaldatud ootused ja vajaduse korral teaduslik konsensus, nt IPBESi (valitsustevaheline bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid käsitlev teaduslik-poliitiline foorum) väljendatud konsensus.

19.

Ettevõtja avalikustab konkreetselt järgmise teabe: (a) kas tal on elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses asuvaid tegevuskohti ja kas nende tegevuskohtadega seotud tegevused mõjutavad neid alasid negatiivselt, tuues kaasa looduslike elupaikade ja liikide elupaikade halvenemise ning selliste liikide häirimise, mille kaitseks kaitseala on määratud, ja (b) kas on jõutud järeldusele, et on vaja rakendada elurikkuse suhtes leevendusmeetmeid, nt neid, mis on kindlaks määratud järgmistes dokumentides: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta; nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL (83) (teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta) artikli 1 lõike 2 punktis g määratletud keskkonnamõju hindamine, ja kolmandates riikides toimuva tegevuse puhul vastavalt samaväärsetele siseriiklikele sätetele või rahvusvahelistele standarditele, näiteks Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni (IFC) tulemusstandardile 6 „Elurikkuse säilitamine ja elusloodusvarade säästev majandamine“.

Avalikustamisnõue E4-2 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika

20.

Ettevõtja avalikustab vastuvõetud poliitika elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste haldamiseks.

21.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist.

22.

Andmepunktis 20 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide, sõltuvuse ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“).

23.

Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-P sätetele kirjeldab ettevõtja, kas ja kuidas tema elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika: (a) on seotud küsimustega, mida on täpsustatud standardi ESRS E4 kohaldamisnõudega AR 4; (b) on seotud tema oluliste mõjudega elurikkusele ja ökosüsteemidele; (c) on seotud olulise sõltuvuse ning oluliste füüsiliste ja üleminekuriskidega ja võimalustega; (d) toetab selliste toodete, komponentide ja toorainete jälgitavust, millel on oluline tegelik või võimalik mõju elurikkusele ja ökosüsteemidele kogu väärtusahelas; (e) käsitleb tootmist, hankimist või tarbimist ökosüsteemidest, mida on majandatud eesmärgiga säilitada või parandada elurikkuse tingimusi, mida on näidanud elurikkuse seisundi ja kasvu või kadumise korrapärane seire ja aruandlus, ja (f) käsitleb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjude sotsiaalseid tagajärgi.

24.

Ettevõtja avalikustab konkreetselt, kas ta on võtnud vastu: (a) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse poliitika, mis hõlmab elurikkuse seisukohast tundlikul alal või selle läheduses asuvaid omatavaid, liisitud või majandatavaid tegevuskohti; (b) maakasutuse/põllumajanduse säästvad tavad või poliitika (84); (c) kestlikud ookeanide/meredega seotud tavad või poliitikad (85) ja (d) raadamist käsitlev poliitika (86).

Avalikustamisnõue E4-3 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ja ressursid

25.

Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

26.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest.

27.

Peamiste meetmete ja ressursside kirjeldamisel järgitakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Meetmed ja ressursid seoses oluliste kestlikkusaspektidega“ määratletud kohustuslikku sisu.

28.

Lisaks: (a) võib ettevõtja avalikustada, kuidas ta on kohaldanud leevendusmeetmete hierarhiat seoses oma meetmetega (vältimine, minimeerimine, taastamine/uuendamine ning kompenseerimine); (b) peab ettevõtja avalikustama, kas ta on oma tegevuskavades kasutanud elurikkuse kompenseerimist. Kui meetmed hõlmavad elurikkuse kompenseerimist, lisab ettevõtja järgmise teabe: i. kasutatud kompenseerimise ja tulemuslikkuse põhinäitajate eesmärk; ii. elurikkuse kompenseerimise finantsmõju (otsesed ja kaudsed kulud) rahalises arvestuses ja iii. kompensatsioonimeetmete kirjeldus, sh pindala, liik, kohaldatud kvaliteedikriteeriumid ja standardid, millele elurikkuse kompensatsioonimeetmed vastavad; (c) kirjeldab, kuidas ta on lõiminud kohalike elanike ja põlisrahvaste teadmisi ning looduspõhiseid lahendusi elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmetesse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E4-4 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid

29.

Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud.

30.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on vastu võtnud elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud poliitika toetamiseks ning seotud oluliste mõjude, sõltuvuse, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

31.

Eesmärkide kirjeldamisel järgitakse standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ määratletud kohustuslikku sisu.

32.

Andmepunkti 29 nõuete kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) kas eesmärkide seadmisel kohaldati ökoloogilisi künniseid ja mõju jaotamist ettevõtjale. Sellisel juhul täpsustab ettevõtja: i. kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud metoodika; ii. kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja iii. kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest; (b) kas eesmärgid põhinevad Kunmingi-Montreali ülemaailmsel elurikkuse raamistikul, ELi 2030. aasta elurikkuse strateegia asjaomastel aspektidel ning muudel elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riiklikel poliitikameetmetel ja õigusaktidel ja/või on kõnealuste dokumentidega kooskõlas; (c) kuidas eesmärgid seostuvad elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud mõjudega, sõltuvusega, riskidega ja võimalustega, mis ettevõtja on määratlenud seoses enda tegevuse ja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega; (d) vajaduse korral eesmärkide geograafiline ulatus; (e) kas ettevõtja kasutas eesmärkide seadmisel elurikkuse kompensatsioonimeetmeid ja (f) millisele leevendushierarhia tasandile eesmärk kuulub (st vältimine, minimeerimine, taastamine ja uuendamine, hüvitamine või kompenseerimine).

Avalikustamisnõue E4-5 – elurikkuse ja ökosüsteemide muutusega seotud mõjunäitajad

33.

Ettevõtja esitab näitajad, mis on seotud tema olulise mõjuga elurikkusele ja ökosüsteemidele.

34.

Käesoleva avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja tulemuslikkusest seoses elurikkusele ja ökosüsteemide muutustele avalduva olulisuse hindamisel olulisena määratletud mõjudega.

35.

Kui ettevõtja on kindlaks teinud tegevuskohad, mis asuvad elurikkuse seisukohast tundlikel aladel või nende läheduses ja mida ettevõtja mõjutab negatiivselt (vt andmepunkti 19 alapunkt a), avalikustab ettevõtja selliste omatavate, renditavate või hallatavate tegevuskohtade arvu ja pindala (hektarites), mis asuvad kõnealustel kaitsealadel või võtmetähtsusega elurikastel aladel või nende lähedal.

36.

Kui ettevõtja on teinud kindlaks maakasutuse muutusega seotud olulised mõjud või mõjud ökosüsteemide ulatusele ja seisundile, võib ettevõtja avalikustada ka oma maakasutuse olelusringi hindamise alusel.

37.

Andmepunktides 38–41 sätestatud andmepunktide puhul võtab ettevõtja arvesse oma tegevust.

38.

Kui ettevõtja on jõudnud järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa maakasutuse muutuse, mageveekasutuse ja/või merekasutuse muutuse mõjuritele, esitab ta asjakohased mõõdikud. Ettevõtja võib avalikustada mõõdikud, mis mõõdavad: (a) maakatte üleminekut aja jooksul (nt ühe või viie aastaga) (nt raadamine või kaevandamine); (b) muutusi ökosüsteemi majandamises aja jooksul (nt ühe või viie aastaga) (nt intensiivsema põllumajandusliku majandamise või paremate majandamistavade rakendamise või metsaraie tõttu); (c) muutused maastiku ruumilises konfiguratsioonis (nt elupaikade killustumine, muutused ökosüsteemide ühendatuses); (d) muutused ökosüsteemi struktuurilises ühendatuses (nt elupaiga läbilaskvus, mis põhineb elupaikade füüsilistel omadustel ja paigutusel) ja (e) funktsionaalses ühendatuses (nt kui hästi geenid või indiviidid liiguvad maismaal, magevees ja merel).

39.

Kui ettevõtja jõudis järeldusele, et ta aitab otseselt kaasa invasiivsete võõrliikide juhuslikule või vabatahtlikule sissetoomisele, võib ta avalikustada mõõdikud, millega ta haldab invasiivsete võõrliikide sissetoomist ja levimist ning invasiivsetest võõrliikidest tulenevaid riske.

40.

Kui ettevõtja on kindlaks teinud liikide seisundiga seotud olulised mõjud, võib ta esitada mõõdikud, mida peab asjakohaseks. Ettevõtja võib: (a) viidata ESRS E1, ESRS E2, ESRS E3 ja ESRS E5 asjakohastele avalikustamisnõuetele; (b) võtta arvesse populatsiooni suurust, vahemikku konkreetsetes ökosüsteemides ning väljasuremisohtu. Need aspektid annavad ülevaate ühe liigi populatsiooni olukorrast ja selle suhtelisest vastupanuvõimest inimese põhjustatud ja looduslikult esinevatele muutustele; (c) avalikustada mõõdikud, millega mõõdetakse muutusi liigi isendite arvus konkreetses piirkonnas; (d) avalikustada väljasuremisriskiga liikide näitajad, (87) millega mõõdetakse: i. liikide ohustatuse kategooriat ja seda, kuidas tegevus/surve võib ohustatuse seisundit mõjutada, või ii. ohustatud liigi asjaomase elupaiga muutuseid, mis on ettevõtete jaoks asendusnäitaja, et mõõta ettevõtja mõju kohaliku populatsiooni väljasuremisohule.

41.

Kui ettevõtja on kindlaks teinud ökosüsteemidega seotud olulised mõjud, võib ta avalikustada: (a) seoses ökosüsteemide ulatusega mõõdikud, millega mõõdetakse konkreetse ökosüsteemi pindala, võtmata tingimata arvesse hinnatava ala kvaliteeti, näiteks elupaiga katvust. Näiteks metsaga kaetus on konkreetse ökosüsteemitüübi ulatuse mõõt, mis ei võta arvesse ökosüsteemi seisundit (st sellega esitatakse metsa pindala, kirjeldamata liikide mitmekesisust metsas); (b) seoses ökosüsteemide seisundiga: i. mõõdikud, mis mõõdavad ökosüsteemide kvaliteeti võrreldes eelnevalt kindlaks määratud lähteolukorraga; ii. mõõdikud, mis mõõdavad ökosüsteemis mitut liiki, mitte üksiku liigi isendite arvu ökosüsteemis (näiteks: teaduslikult kindlaks tehtud liigirikkuse ja liikide arvukuse näitajad, mis mõõdavad ökosüsteemis (pärismaise) liigilise koosseisu arengut võrreldes lähteseisundiga esimese aruandeperioodi alguses ning Kunmingi-Montreali ülemaailmses elurikkuse raamistikus kirjeldatud sihtseisundiga, või liikide kaitsestaatuse koondandmed, kui see on asjakohane, või iii. mõõdikud, mis võivad kajastada ka seisundi struktuurilisi komponente, nagu elupaiga ühendatus (st kuidas elupaigad on omavahel seotud).

Avalikustamisnõue E4-6 – elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud riskide ja võimaluste potentsiaalne prognoositav finantsmõju

42.

Ettevõtja avalikustab elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju.

43.

Andmepunktis 42 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil.

44.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) prognoositav finantsmõju oluliste riskide tõttu, mis tulenevad elurikkuse ja ökosüsteemiga seotud mõjust ja sõltuvusest, ning kuidas need riskid mõjutavad oluliselt (või võivad põhjendatud eelduste alusel oluliselt mõjutada) ettevõtja finantsseisundit, finantstulemusi ja rahavooge lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud olulistest võimalustest.

45.

Avalikustatakse järgmine teave: (a) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne elurikkuse ja ökosüsteemidega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“). Prognoositava finantsmõju võib rahalises väärtuses kvantifitseerida ühe summa või vahemikuna; (b) vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, ja (c) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase.

ESRS E5

RESSURSIKASUTUS JA RINGMAJANDUS

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend

–

Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund

–

Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõju, riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E5-3 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend

–

Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund

–

Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista järgmist: (a) kuidas ettevõtja mõjutab ressursikasutust, sh ressursitõhusust, vältides ressursside ammendumist, ja taastuvate ressursside säästvat sisseostmist ja kasutamist (käesolevas standardis „ressursikasutus ja ringmajandus“) seoses olulise positiivse ja negatiivse tegeliku või võimaliku mõjuga; (b) ressursikasutusest ja ringmajandusest tuleneva tegeliku või võimaliku negatiivse mõju ennetamiseks või leevendamiseks võetud meetmed ja nende tulemused, sh meetmed, mis aitavad majanduskasvu lahti siduda materjalikasutusest, ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks võetud meetmed; (c) ettevõtja kavad ja suutlikkus kohandada oma strateegiat ja ärimudelit ringmajanduse põhimõtetega, sh jäätmete minimeerimisega, toodete, materjalide ja muude ressursside väärtuse säilitamisega kõrgeimal tasemel ning nende tõhusa kasutamise edendamisega tootmises ja tarbimises; (d) ettevõtja vee- ja mereressurssidega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (e) ettevõtja ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Käesolevas standardis sätestatakse ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud avalikustamisnõuded, eelkõige seoses järgmisega: (a) ressursside sisend, sh oluliste ressursside sissevoolu ringlus, võttes arvesse taastuvaid ja taastumatuid ressursse, ja (b) ressursside väljund, sh teave toodete ja materjalide kohta, ja (c) jäätmed.

3.

Ringmajandus on majandussüsteem, kus toodete, materjalide ja muude ressursside väärtus majanduses säilib võimalikult kaua, suurendades nende tõhusat kasutamist tootmises ja tarbimises, vähendades seeläbi nende kasutamisest tulenevat keskkonnamõju, minimeerides jäätmeid ja ohtlike ainete eraldumist nende elutsükli kõigil etappidel, sealhulgas jäätmehierarhia rakendamise kaudu. Eesmärk on maksimeerida ja säilitada tehniliste ja bioloogiliste ressursside, toodete ja materjalide väärtust, luues süsteemi, mis võimaldab vastupidavust, optimaalset kasutust või korduskasutamist, renoveerimist, taastootmist, ringlussevõttu ja toitainete ringlust.

4.

Standard tugineb asjakohastele ELi õigusraamistikele ja poliitikale, sh ELi ringmajanduse tegevuskavale, Euroopa Parlamendi ja nõukogu (90) direktiivile 2008/98/EÜ (jäätmete raamdirektiiv) ja ELi tööstusstrateegiale.

5.

Selleks, et hinnata üleminekut tavapäraselt äritegevuselt, st majanduselt, kus ekspluateeritakse piiratud ressursse, et valmistada tooteid, mida kasutatakse ja mis seejärel ära visatakse (nn „võta, tooda ja viska ära“ mudelilt), ringmajandussüsteemile, tugineb käesolev standard ettevõtja kasutatud ja toodetud ressursside, materjalide ja toodete füüsiliste voogude kindlaksmääramisele, lähtudes avalikustamisnõudest E5-4 „Ressursside sisend“ ja avalikustamisnõudest E5-5 „Ressursside väljund“.

Seosed teiste ESRSidega

6.

Ressursikasutus on muude keskkonnamõjude, nt kliimamuutuste, saaste, vee- ja mereressursside ning elurikkuse üks suurimaid mõjureid. Ringmajandus on süsteem, mis on suunatud ressursside säästvale kasutamisele kaevandamisel, töötlemisel, tootmisel, tarbimisel ja jäätmete käitlemisel. Selline süsteem toob mitmesugust keskkonnakasu, eelkõige materjali- ja energiatarbimise ning õhkuheite (KHG heide või muu reostus) vähendamise, veevõtu ja veeheite piiramise ning looduse taastamise kujul, piirates mõju elurikkusele.

7.

Et anda põhjalik ülevaade sellest, millised muud keskkonnaaspektid on ressursikasutuse ja ringmajanduse seisukohast olulised, on asjakohased avalikustamisnõuded hõlmatud muude ESRSi standarditega järgmiselt: (a) standard ESRS E1 „Kliimamuutus“, milles käsitletakse eelkõige KHG heidet ja energiaressursse (energiatarbimine); (b) standard ESRS E2 „Reostus“, milles käsitletakse eelkõige vette, õhku ja pinnasesse sattuvat heidet ning probleemseid aineid; (c) standard ESRS E3 „Vee- ja mereressursid“, mis käsitleb eelkõige veeressursse (veetarbimine) ja mereressursse, ja (d) ESRS E4 „Bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid“, mis käsitleb eelkõige ökosüsteeme, liike ja toorainet.

8.

Ettevõtja mõju, mis on seotud ressursikasutuse ja ringmajandusega, eelkõige jäätmetega seotud mõju, võib avalduda inimestele ja kogukondadele. Ressursikasutusest ja ringmajandusest tulenevat ettevõtjaga seostatavat olulist negatiivset mõju mõjutatud kogukondadele on käsitletud standardis ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“. Ressursside tõhus ja ringluspõhine kasutamine toob kasu ka konkurentsivõimele ja majanduslikule heaolule.

9.

Seda standardit tuleks lugeda koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

10.

Käesoleva osa nõudeid tuleks lugeda koostoimes ja nende alusel teavet esitada koos teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 4. peatükiga „Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine“.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

11.

Ettevõtja kirjeldab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi, eelkõige seoses ressursside sisendi, ressursside väljundi ja jäätmetega, ning esitab teabe järgmise kohta: (a) kas ettevõtja on kontrollinud oma varasid ja tegevust, et teha kindlaks oma tegelikud ja võimalikud mõjud, riskid ja võimalused enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides, ning kui see on nii, siis kontrollimisel kasutatud meetodid, eeldused ja vahendid; (b) kas ja kuidas ettevõtja on pidanud konsultatsioone, eelkõige mõjutatud kogukondadega.

Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika

12.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks.

13.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist.

14.

Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet poliitika kohta, mida ettevõtja on rakendanud ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõude MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“.

15.

Kokkuvõttes märgib ettevõtja, kas ja kuidas tema poliitika hõlmab järgmisi aspekte, kui need on olulised: (a) üleminek esmaressursside kasutamiselt, sh teiseste (ringlussevõetud) ressursside kasutamise suhteline suurenemine; (b) taastuvate ressursside säästev sisseostmine ja kasutamine.

16.

Poliitika käsitleb olulisi mõjusid, riske ja võimalusi ettevõtja enda tegevuses ning väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides.

Avalikustamisnõue E5-2 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmed ja ressursid

17.

Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajanduse meetmed ning nende rakendamiseks eraldatud vahendid.

18.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud poliitika elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks võetud ja kavandatud peamistest meetmetest.

19.

Ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete ja eraldatud ressursside kirjeldamisel järgitakse põhimõtteid, mis on esitatud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

20.

Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A võib ettevõtja täpsustada, kas ja kuidas meede ja ressursid hõlmavad järgmist: (a) suurem ressursitõhusus tehniliste ja bioloogiliste materjalide ja vee kasutamisel, eelkõige seoses tooraine infosüsteemis loetletud kriitiliste toorainete ja haruldaste muldmetallide kasutamisega; (b) sekundaarse tooraine (ringlussevõetava materjali) suurem kasutusmäär; (c) ringmajandust toetava disaini rakendamine, mis suurendab toote vastupidavust, optimeerib selle kasutamist ja toob kaasa kõrgemad korduskasutuse, parandamise, uuendamise, taastamise, kasutusotstarbe muutmise ja ringlussevõtu määrad; (d) ringmajandusel põhinevate äritavade rakendamine, nagu i) väärtuse säilitamise meetmed (hooldus, parandamine, uuendamine, taastamine, komponentide hankimine, ajakohastamine ja pöördlogistika, suletud ahelas ringlussevõtmine, kasutatud kaupade jaemüük), ii) väärtuse maksimeerimise meetmed (toote-teenuse süsteemid, koostöö- ja jagamismajanduse ärimudelid), iii) kasutuselt kõrvaldamise meetmed (ringlussevõtt, väärindamine, laiendatud tootjavastutus) ja iv) süsteemide tõhususe meetmed (tööstussümbioos); (e) meetmed, mis on võetud selleks, et vältida jäätmete teket ettevõtja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides; ja (f) jäätmekäitluse optimeerimine kooskõlas jäätmehierarhiaga.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue E5-1 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid

21.

Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud eesmärgid, mille ta on seadnud.

22.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade eesmärkidest, mille ettevõtja on seadnud ressursikasutuse ja ringmajanduse poliitika toetamiseks ning selle oluliste mõjude, riskide ja võimaluste käsitlemiseks.

23.

Eesmärkide kirjeldus peab sisaldama standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“ nõutavat teavet.

24.

Andmepunktis 21 nõutud avalikustamisel märgitakse, kas ja kuidas on ettevõtja eesmärgid seotud ressursside sisendi ja väljundiga, sh jäätmete, toodete ja materjalidega, ning täpsemalt: (a) ringmajandust toetava tootedisaini (sh nt vastupidavust, demonteeritavust, parandatavust ja ringlussevõetavust jne toetav disain) suurendamisega; (b) materjalide ringkasutuse määra suurendamisega; (c) esmastooraine minimeerimisega; (d) taastuvate ressursside säästva sisseostmise ja kasutamisega (kooskõlas kaskaadkasutuse põhimõttega); (e) jäätmekäitlusega, sh ettevalmistamisega nõuetekohaseks käitlemiseks, ja (f) muude ressursikasutuse või ringmajandusega seotud aspektidega.

25.

Ettevõtja täpsustab, millise jäätmehierarhia kihiga on eesmärk seotud.

26.

Lisaks standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-T võib ettevõtja täpsustada, kas eesmärke püstitades võeti arvesse ökoloogilisi künniseid ja üksusepõhiseid kvoote. Sellisel juhul võib ettevõtja täpsustada järgmist: (a) kindlaksmääratud ökoloogilised künnised ja selliste künniste kindlaksmääramiseks kasutatud meetod; (b) kas künnised on üksusepõhised ja kui jah, siis kuidas need kindlaks määrati, ja (c) kuidas jaotub ettevõtja vastutus kindlaksmääratud ökoloogiliste künniste järgimise eest.

27.

Ettevõtja täpsustab taustteabe osana, kas tema seatud ja esitatud eesmärgid on kohustuslikud (õigusaktides sätestatud) või vabatahtlikud.

Avalikustamisnõue E5-4 – ressursside sisend

28.

Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside sisendi kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega.

29.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ressursikasutusest ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides.

30.

Andmepunktis 28 nõutav avalikustamine peab sisaldama olulise ressursside sisendi kirjeldust: tooted (sh pakendid) ja materjalid (sh kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid), vesi ja materiaalne põhivara, mida kasutatakse ettevõtja enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates etappides.

31.

Kui ettevõtja hinnangul on ressursside sisend oluline kestlikkusaspekt, avalikustab ta oma toodete ja teenuste tootmiseks aruandeperioodil kasutatud materjalide kohta järgmise teabe tonnides või kilogrammides: (a) aruandeperioodi jooksul kasutatud toodete ning tehniliste ja bioloogiliste materjalide kogumass; (b) ettevõtja toodete ja teenuste (sh pakendite) valmistamiseks kasutatud, säästvalt hangitud bioloogiliste materjalide (ja mitteenergiaallikana kasutatavate biokütuste) osakaal koos teabega kasutatud sertifitseerimissüsteemi ja kaskaadiprintsiibi kohaldamise kohta ja (c) ettevõtja toodete ja teenuste (sh pakendite) valmistamiseks kasutatud teiseste, taaskasutatavate või ringlussevõetud komponentide, vahesaaduste ja materjalide mass nii absoluutväärtuses kui ka protsendina.

32.

Ettevõtja esitab teabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused.

Avalikustamisnõue E5-5 – ressursside väljund

33.

Ettevõtja avalikustab teabe oma ressursside väljundi, sh jäätmete kohta, mis on seotud oluliste mõjude, riskide ja võimalustega.

34.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) kuidas ettevõtja panustab ringmajandusse, i) kavandades tooteid ja materjale kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega, ning ii) suurendades või maksimeerides toodete, materjalide ja jäätmete pärast esmast kasutamist uuesti ringlussevõtmise määra, ja (b) ettevõtja jäätmete vähendamise ja jäätmekäitluse strateegia ja see, mil määral ettevõtja teab, kuidas tema tootmises tekkinud jäätmeid tema enda tegevuses käideldakse.

Tooted ja materjalid

35.

Ettevõtja esitab kirjelduse peamistest toodetest ja materjalidest, mis pärinevad ettevõtja tootmisprotsessist ja on kavandatud vastavalt ringmajandust toetavatele põhimõtetele, sh vastupidavus, korduskasutatavus, parandatavus, demonteeritavus, taastamine, uuendamine, ringlussevõtt, elutsüklipõhine ringlusse võtmine või toote või materjali kasutamise optimeerimine muude ringmajandust toetavate ärimudelite abil.

36.

Ettevõtjad, kelle puhul on oluline ressursside väljund, avalikustavad järgmise teabe: (a) ettevõtja poolt turule lastud toodete eeldatav vastupidavus võrrelduna iga tooterühma tootmisharu keskmisega; (b) toodete parandatavus, kasutades võimalusel tunnustatud hindamissüsteemi: (c) ringlussevõetud materjali sisalduse määrad toodetes ja nende pakendites.

Jäätmed

37.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe enda tegevuse käigus tekkinud jäätmete üldkoguse kohta tonnides või kilogrammides: (a) tekitatud jäätmete üldkogus; (b) kõrvaldamisest kõrvalesuunatud kogus massi järgi, mis jaguneb ohtlikeks jäätmeteks ja tavajäätmeteks, ning jaotus järgmiste taaskasutamistoimingute liikide kaupa: i. korduskasutamiseks ettevalmistamine; ii. ringlussevõtt ja iii. muud taaskasutamistoimingud; (c) kõrvaldamisse juhitud kogus massi järgi jäätmekäitluse liikide kaupa ja kõigi kolme liigi liitmisel saadud kogusumma, jaotatuna ohtlike jäätmete ja tavajäätmete vahel. Taaskasutamistoimingute liigid, mis tuleb avalikustada, on järgmised: i. põletamine; ii. prügilasse ladestamine ja iii. muud kõrvaldamistoimingud; (d) ringlusse võtmata jäätmete üldkogus ja osakaal (91).

38.

Jäätmete koostise avalikustamisel täpsustab ettevõtja järgmist: (a) jäätmevood, mis on seotud tema sektori või tegevusega (nt kaevandussektoris tegutseva ettevõtja puhul rikastamisjäätmed, elektroonikajäätmed tarbeelektroonika sektoris või toidujäätmed põllumajandus- või majutussektoris), ja (b) jäätmetes sisalduvad materjalid (nt biomass, metallid, mittemetalsed mineraalid, plastid, tekstiilid, kriitilised toorained ja haruldased muldmetallid).

39.

Ettevõtja avalikustab ka enda tekitatud ohtlike ja radioaktiivsete jäätmete üldkoguse; radioaktiivsed jäätmed on määratletud nõukogu direktiivi 2011/70/Euratom (92) artikli 3 punktis 7.

40.

Ettevõtja esitab taustteabe andmete arvutamiseks kasutatud meetodite kohta ning eelkõige kriteeriumide ja eelduste kohta, mida kasutatakse andmepunkti 35 kohaste ringmajanduse põhimõtete alusel kavandatud toodete kindlaksmääramiseks ja liigitamiseks. Selles täpsustatakse, kas andmed pärinevad otsestest mõõtmistest või hinnangutest, ning avalikustatakse peamised kasutatud eeldused.

Avalikustamisnõue E5-6 – ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud oluliste riskide ja võimaluste prognoositav finantsmõju

41.

Ettevõtja avalikustab ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud mõjust tulenevate oluliste riskide ja võimaluste prognoositava finantsmõju.

42.

Andmepunktis 41 nõutav teave täiendab standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 alapunktis d nõutavat teavet jooksva finantsmõju kohta ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele aruandeperioodil. Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade järgmisest: (a) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb olulistest riskidest seoses ressursside kasutamise ja ringmajandusega seotud olulisest mõjust ja sõltuvusest ning sellest, kuidas need avaldavad või võivad mõistlike eelduste kohaselt avaldada olulist mõju ettevõtja finantsseisundile, finantstulemustele ja rahavoogudele lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, ja (b) prognoositav finantsmõju, mis tuleneb ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud olulistest võimalustest.

43.

Avalikustatakse järgmine teave: (a) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimine rahalises väärtuses enne ressursikasutuse ja ringmajandusega seotud meetmete arvessevõtmist või kui see ei ole võimalik ilma liigsete kulude või jõupingutusteta, kvalitatiivne teave. Olulistest võimalustest tuleneva finantsmõju puhul ei nõuta kvantifitseerimist, kui selle tulemuseks oleks teabe kvalitatiivsetele omadustele mittevastava teabe avalikustamine (vt standardi ESRS 1 B liide „Teabe kvalitatiivsed omadused“; (b) vaadeldava mõju kirjeldus ning nendega seotud mõju ja sõltuvus ja ajavahemikud, mille jooksul need tõenäoliselt realiseeruvad, (c) prognoositava finantsmõju kvantifitseerimiseks kasutatud kriitilised eeldused ning nende eeldustega seotud ebakindluse allikad ja tase.

ESRS S1

Oma töötajaskond

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõju teemal

–

Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S1-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused

–

Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest töötajate omadused

–

Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog

–

Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad

–

Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu

–

Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse

–

Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud

–

Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu)

–

Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Eesmärk

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajate ja töötajate esindajatega suhtlemiseks mõju teemal

–

Avalikustamisnõue S1 3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S1-5 – olulise mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused

–

Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajatest töötajate omadused

–

Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog

–

Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad

–

Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu

–

Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse

–

Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega inimesed

–

Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud

–

Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu

–

Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutöötasu)

–

Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju

Liide A.1.

ESRS 2 kohase avalikustamise kohaldamisnõuded

Liide A.2.

ESRS S1-1 „Oma töötajaskonnaga seotud poliitika“ kohaldamisnõuded

Liide A.3.

ESRS S1-4 „Meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus“ kohaldamisnõuded

Liide A.4.

ESRS S1-5 „Olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid“ kohaldamisnõuded

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel mõista ettevõtja olulist mõju oma töötajaskonnale ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh järgmist: (a) kuidas ettevõtja oluline positiivne ja negatiivne tegelik ja võimalik mõju mõjutab tema oma töötajaskonda; (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (d) ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardiga ka selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab oma töötajaskonnale avaldatava olulise tegeliku ja võimaliku mõju kindlakstegemiseks ja juhtimiseks seoses järgmiste sotsiaalsete, sh inimõigustega seotud tegurite või küsimustega: (a) töötingimused, sh: i. tööhõivekindlus, ii. tööaeg, iii. piisav töötasu , iv. sotsiaaldialoog ; v. ühinemisvabadus, töönõukogude olemasolu ning töötajate teavitamis-, konsulteerimis- ja osalemisõigus; vi. kollektiivläbirääkimised, sh kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate osakaal ettevõtja töötajaskonnas, vii. töö- ja eraelu tasakaal ja viii. tervis ja ohutus; (b) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile, sh: i. sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest; ii. koolitus ja oskuste arendamine; iii. puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine; iv. meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ja v. mitmekesisus; (c) muud tööga seotud õigused, sh need, mis on seotud järgmisega: i. lapstööjõu kasutamine, ii. sunniviisiline töö, iii. korralik eluase ja iv. privaatsus.

3.

Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus oma töötajaskonnast võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võrdsete võimaluste valdkonnas võib naiste diskrimineerimine töölevõtmisel ja edutamisel vähendada ettevõtja juurdepääsu kvalifitseeritud tööjõule ja kahjustada tema mainet. Seevastu poliitikal, mille eesmärk on suurendada naiste esindatust töötajas- ja juhtkonnas, võib olla positiivne mõju, näiteks võib see suurendada kvalifitseeritud tööjõudu ja parandada ettevõtte mainet.

4.

Standard hõlmab ettevõtte oma töötajaskonda, mis hõlmab nii töötajaid, kes on ettevõtjaga töösuhtes (palgatöötajad), kui ka mittepalgatöötajaid, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78). Näiteid töötajatest, kes kuuluvad ettevõtja oma töötajaskonda, leiab kohaldamisnõudest 3. Teave, mis tuleb avalikustada mittepalgatöötajate kohta, ei mõjuta nende staatust kohaldatava tööõiguse alusel.

5.

Standard ei hõlma ettevõtja väärtusahela eelnevate või järgnevate etappide töötajaid; need töötajate kategooriad on hõlmatud standardiga ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“.

6.

Standardi kohaselt peavad ettevõtjad kirjeldama oma töötajaskonda, sh selle hulka kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate põhiomadusi. See kirjeldus annab kasutajatele ülevaate ettevõtja oma töötajaskonna struktuurist ja aitab muu avalikustatava teabe kaudu esitatud teavet konteksti asetada.

7.

Samuti on standardi eesmärk aidata kasutajatel mõista, mil määral ettevõtja järgib või täidab rahvusvahelisi ja Euroopa inimõigusi käsitlevaid dokumente ja konventsioone, sh rahvusvahelist inimõiguste koodeksit, ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ning OECD suuniseid rahvusvahelistele ettevõtetele, Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ja põhikonventsioone, ÜRO puuetega inimeste konventsiooni, Euroopa inimõiguste konventsiooni, läbivaadatud Euroopa sotsiaalhartat, Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, ELi poliitilisi prioriteete, nagu need on sätestatud Euroopa sotsiaalõiguste sambas, ning ELi õigusakte, sh ELi tööõigustikku.

Seosed teiste ESRSidega

8.

Seda standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“.

9.

Käesolevat standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“, standardiga ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ning standardiga ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

10.

Standardi kohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S2 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

11.

Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos standardi ESRS 2 strateegiat (SBM) käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos ESRS 2 kohaselt nõutava avalikustamisega, v.a standardi ESRS 2 avalikustamisnõue SBM-3, mille puhul ettevõtjal on võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustamisega.

Strateegia

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

12.

ESRS 2 avalikustamisnõuet SBM-2 täites avalikustab ettevõtja, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad oma töötajaskonna huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Ettevõtja oma töötajaskond on üks peamine mõjutatud sidusrühm.

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

13.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tema oma töötajaskonnale, nagu on määratletud ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“: i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel.

14.

Andmepunkti 48 nõuete täitmisel avalikustab ettevõtja, kas kõik tema oma töötajaskonna liikmed, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada, on hõlmatud ESRS 2 kohase avalikustamisega. See oluline mõju hõlmab mõju, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh ettevõtja toodete ja teenuste ning ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate liikidest, keda tema tegevus oluliselt mõjutab, koos täpsustamisega, kas need on palgatöötajad, iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on tööhõivetegevus; (b) olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) ulatuslik või süsteemne olukorras, kus ettevõtja tegutseb (nt lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö või kohustuslik töö konkreetsetes riikides või piirkondades väljaspool ELi), või ii) seotud üksikute juhtumitega (näiteks tööstusõnnetus või naftareostus); (c) olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks, ja tema ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate liikidest, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad tema oma töötajaskonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest; (e) mis tahes oluline mõju oma töötajaskonnale, mis võib tuleneda negatiivsete keskkonnamõjude vähendamise ning keskkonnahoidlikuma ja kliimaneutraalsema tegevuse saavutamise üleminekukavadest, sh teave sellise mõju kohta oma töötajaskonnale, mida põhjustavad ettevõtja kavad ja meetmed süsinikdioksiidi heite vähendamiseks kooskõlas rahvusvaheliste kokkulepetega. Mõju, riskid ja võimalused hõlmavad restruktureerimist ja töökohtade kaotust ning töökohtade loomisest ja ümberõppest või oskuste täiendamisest tulenevaid võimalusi; (f) toiminguid, mille puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise töö või kohustusliku töö juhtumite oht, (94) mis väljendub järgmises: i. tegevuse liik (nt tootmisrajatis) või ii. riigid või geograafilised piirkonnad, milles asuvat tegevust peetakse riskile avatuks; (g) toimingud, mille puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht, (95) mis väljendub järgmises: i. tegevuse liik (nt tootmisrajatis) või ii. riigid või geograafilised piirkonnad, milles asuvat tegevust peetakse riskile avatuks.

15.

Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO 1 sätestatud olulisuse hindamise alusel, millised peamised töötajate liigid on või võivad olla ettevõtja oma töötajaskonnas negatiivselt mõjutatud, peab ettevõtja avalikustama, kas ja kuidas ta on kujundanud arusaama sellest, kuidas konkreetsete omadustega inimesed, konkreetsetes tingimustes töötavad inimesed või konkreetset tegevust teostavad inimesed võivad olla suuremas ohus.

16.

Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tema oma töötajaskonna liikmetele ja sõltuvusest neist, on seotud pigem konkreetsete inimrühmadega (nt teatud vanuserühmad või konkreetses tehases või riigis töötavad inimesed) kui kogu töötajaskonnaga (nt üldine palgakärbe või kõigile töötajatele pakutav koolitus).

Mõju, riskide ja võimaluste juhtimine

Avalikustamisnõue S1-1 – oma töötajaskonnaga seotud poliitika

17.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud tema oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks.

18.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, millises ulatuses on ettevõtja kehtestanud poliitika, mis käsitleb eelkõige ettevõtja oma töötajaskonda puudutavate oluliste mõjude tuvastamist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, ning poliitika, mis hõlmab oma töötajaskonnaga seotud olulisi mõjusid, riske ja võimalusi.

19.

Andmepunktis 17 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 andmepunktiga MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid töötajate rühmi või kõiki töötajaid.

20.

Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi, (96) mis on seotud tema oma töötajaskonnaga, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele (97). Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) oma töötajaskonna inimõiguste, sh tööõiguste austamine; (b) suhtlemine oma töötajaskonnaga ja (c) meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks.

21.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika on kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega (98).

22.

Samuti märgib ettevõtja, kas tema oma töötajaskonnaga seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust, (99) sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist.

23.

Samuti avalikustab ettevõtja teavet selle kohta, kas ta on kehtestanud tööõnnetuste ärahoidmise poliitika või nende haldamise süsteemi (100).

24.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kas tal on konkreetne poliitika eesmärgiga kaotada diskrimineerimine, sh ahistamine, edendada võrdseid võimalusi ning muid viise mitmekesisuse ja kaasatuse edendamiseks; (b) kas see poliitika hõlmab konkreetselt järgmisi diskrimineerimise aluseid: rassiline ja etniline päritolu, nahavärv, sugu, seksuaalne sättumus, sooline identiteet, puue, vanus, usutunnistus, poliitilised vaated, rahvuslik või sotsiaalne päritolu ning mis tahes muud diskrimineerimise vormid, mis on hõlmatud liidu õigusaktide ja siseriikliku õigusega; (c) kas ettevõtjal on poliitikaga võetud konkreetsed kohustused, mis on seotud oma töötajaskonna eriti haavatavate rühmade kaasamise või nende suhtes võetud positiivsete meetmetega, ja kui jah, siis millised need kohustused on, ja (d) kas ja kuidas neid põhimõtteid rakendatakse erimenetluste kaudu, et tagada diskrimineerimise ärahoidmine, leevendamine ja selle vastu tegutsemine kohe, kui see avastatakse, ning edendada mitmekesisust ja kaasatust üldiselt.

Avalikustamisnõue S1-2 – protsessid oma töötajaskonna ja töötajaskonna esindajatega suhtlemiseks mõju teemal

25.

Ettevõtja avalikustab üldised protsessid oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega suhtlemiseks töötajaskonnale avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal.

26.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas ettevõtja suhtleb oma töötajaskonna ja töötajate esindajatega käimasoleva hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse töötajaskonna seisukohti.

27.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas tema oma töötajaskonna väljavaated on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku olulist mõju oma töötajaskonnale. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suhtlemine toimub otse ettevõtja enda töötajaskonna või töötajate esindajatega; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgema astme roll ettevõtjas, kellel lasub operatiivvastutus sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemused on aluseks ettevõtja lähenemisviisi kujundamisele; (d) vajaduse korral üldine raamleping või ettevõtja muud kokkulepped töötajate esindajatega seoses oma töötajaskonna inimõiguste austamisega, sh selgitus selle kohta, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada teavet oma töötajate seisukohtade kohta, ja (e) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab oma töötajaskonnaga suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused.

28.

Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade oma töötajaskonna selliste liikmete seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad).

29.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele oma üldist protsessi oma töötajaskonnaga suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada.

Avalikustamisnõue S1-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad oma töötajatel probleeme tõstatada

30.

Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine oma töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida tema töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks.

31.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil ettevõtte oma töötajaskond saab oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste inimestega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega ja nende kanalite tõhususega.

32.

Ettevõtja kirjeldab eesmärgi osa andmepunktis 2 määratletud aspektide käsitlemiseks kehtestatud protsesse, avalikustades järgmise teabe: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on põhjustanud olulist negatiivset mõju oma töötajaskonnale või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub oma töötajaskonnale, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused otse ettevõtjale ja lasta neid käsitleda, sh teave selle kohta, kas need on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate poolte mehhanismides; (c) kas ettevõtja on kehtestanud töötajate kaebuste/probleemide käsitlemise mehhanismi (101) ja (d) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma töötajate töökohas, ja (e) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu.

33.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tema oma töötajaskonna liikmed on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid kui viisi oma murede või vajaduste tõstatamiseks ning nende käsitleda laskmiseks. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute, sh töötajate esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata.

34.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali luua.

Avalikustamisnõue S1-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga oma töötajaskonnale ning lähenemisviisid oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

35.

Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab olulise negatiivse ja positiivse mõju korral ning oluliste riskide maandamiseks ja oma töötajaskonnaga seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta.

36.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada oma töötajaskonnale avalduvat olulist negatiivset mõju ja/või (b) saavutada olulist positiivset mõju oma töötajaskonnale. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab oma töötajaskonnaga seotud olulisi võimalusi.

37.

Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse oma töötajaskonnale avalduvate oluliste mõjude, riskide ja võimaluste haldamise tegevuskavadest ja ressurssidest vastavalt ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

38.

Seoses oma töötajaskonnaga seotud olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida, leevendada või heastada olulist negatiivset mõju oma töötajaskonnale; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju oma töötajaskonnale, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust oma töötajaskonna jaoks tulemuste saavutamisel.

39.

Seoses andmepunktiga 36 kirjeldab ettevõtja protsesse, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida oma töötajaskonnale avalduvale teatavale tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule.

40.

Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust ja sõltuvusest seoses oma töötajaskonnaga, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses oma töötajaskonnaga.

41.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad ei põhjusta olulist negatiivset mõju tema oma töötajaskonnale ega aita sellele kaasa, sh, kui see on asjakohane, oma hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel.

42.

Andmepunkti 40 kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel.

43.

Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue S1-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

44.

Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) oma töötajaskonnale avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või (b) oma töötajaskonnale avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või (c) oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine.

45.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab tulemustele suunatud eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme oma töötajaskonnale avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või oma töötajaskonnaga seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel.

46.

Oma töötajaskonnaga seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes MDR-T määratletud teabenõudeid.

47.

Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse oma töötajaskonna või töötajate esindajatega (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kindlaks saadud õppetunnid või ettevõtja tegevusest tulenevad edusammud.

Avalikustamisnõue S1-6 – ettevõtja palgatöötajate omadused

48.

Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate põhiomadusi.

49.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele.

50.

Lisaks standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ andmepunkti 40 alapunkti a alapunktis iii nõutud teabele avalikustab ettevõtja: (a) palgatöötajate koguarv töötajate arvu järgi ning soo- ja riigipõhine jaotus nende riikide puhul, kus ettevõtjal on 50 või rohkem töötajat, mis moodustab vähemalt 10 % töötajate koguarvust; (b) töötajate koguarv või täistööajale taandatud töötajate arv järgmiste kategooriate kaupa: i. alalised töötajad koos soopõhise jaotusega; ii. ajutised töötajad koos soopõhise jaotusega ja iii. garanteerimata tööajaga töötajad koos soopõhise jaotusega; (c) aruandeperioodi jooksul ettevõttest lahkunud töötajate koguarv ja töötajate käibe määr aruandeperioodil. (d) andmete koostamiseks kasutatud meetodite ja eelduste kirjeldus, sh teave selle kohta, kas andmed on esitatud: i. töötajate arvuna või täistööajale taandatud töötajate arvuna (koos selgitusega täistööajale taandatud töötajate määratluse kohta) ja ii. aruandeperioodi lõpus aruandeperioodi keskmisena või kasutades muud metoodikat; (e) vajaduse korral andmete mõistmiseks vajaliku taustteabe esitamine (nt töötajate arvu kõikumise kohta aruandeperioodil) ja (f) alapunktis a esitatud teabe ristviide finantsaruannetes esitatud kõige esinduslikumale numbrile.

51.

Andmepunkti 50 alapunktis b nimetatud teabe puhul võib ettevõtja lisaks avalikustada jaotuse piirkondade kaupa.

52.

Ettevõtja võib esitada töötajate arvu või täistööajale taandatud töötajate arvu kohta järgmise teabe: (a) täistööajaga palgatöötajad koos soo- ja piirkonnapõhise jaotusega ja (b) osaajatöötajad koos soo- ja piirkonnapõhise jaotusega.

Avalikustamisnõue S1-7 – ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate omadused

53.

Ettevõtja kirjeldab oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate põhiomadusi.

54.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtte lähenemisviisist tööhõivele, sh selle tööhõivetavadest tuleneva mõju ulatusest ja laadist, anda kontekstuaalset teavet, mis aitab mõista muud avalikustatavat teavet, ning olla aluseks käesoleva standardi muude avalikustamisnõuete kohaselt avalikustatavate kvantitatiivsete mõõdikute arvutamisele. Samuti võimaldab see mõista, kui palju sõltub ettevõtja oma töötajaskonnas mittepalgatöötajatest.

55.

Andmepunktiga 53 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate koguarv; mittepalgatöötajad on nii isikud, kes pakuvad ettevõtjale lepinguga enda tööjõudu („iseenda tööandjad“), kui ka isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“ (NACE kood N78); (b) andmete koostamiseks kasutatud meetodite ja eelduste selgitus, sh teave selle kohta, kas mittepalgatöötajate arv on esitatud: i. töötajate arvuna või täistööajale taandatud töötajate arvuna (koos selgitusega täistööajale taandatud töötajate määratluse kohta) ja ii. aruandeperioodi lõpus aruandeperioodi keskmisena või kasutades muud metoodikat; (c) vajaduse korral taustteabe esitamine, mis on vajalik andmete mõistmiseks (näiteks ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate töötajate arvu märkimisväärne kõikumine aruandeperioodil ning võrreldes eelmise aruandeperioodiga).

56.

Andmepunkti 55 alapunktis a nimetatud teabe puhul võib ettevõtja avalikustada kõige levinumad mittepalgatöötajate liigid (nt iseenda tööandjad, isikuid, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevus on tööhõivetegevus, ja muud ettevõtja jaoks olulised liigid), nende suhted ettevõtjaga ja nende tehtava töö liigi.

57.

Kui andmed ei ole kättesaadavad, esitab ettevõtja hinnangulise arvu ja märgib selle asjaolu ära. Hinnangulisi andmeid esitades kirjeldab ettevõtja hinnangu koostamise aluseid.

Avalikustamisnõue S1-8 – hõlmatus kollektiivläbirääkimistega ja sotsiaaldialoog

58.

Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema töötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud ning millises ulatuses on tema töötajad esindatud EMPs sotsiaaldialoogis ettevõtte ja Euroopa tasandil.

59.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade kollektiivlepingute ja sotsiaaldialoogi ulatusest ettevõtja palgatöötajate puhul.

60.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) kollektiivlepingutega hõlmatud palgatöötajate osakaal; (b) kas ettevõtjal on Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) üks või mitu kollektiivlepingut ja kui see nii on, siis selliste lepingutega hõlmatud palgatöötajate üldine protsentuaalne osakaal igas riigis, kus ettevõtjal on märkimisväärsel arvul töötajaid, st vähemalt 50 töötajat, kes esindavad vähemalt 10 % tema töötajate koguarvust, ja (c) väljaspool EMPd kollektiivlepingutega hõlmatud töötajate protsent piirkondade kaupa.

61.

Kollektiivlepingutega hõlmamata palgatöötajate puhul võib ettevõtja avalikustada teabe selle kohta, kas ta määrab nende töötingimused ja töölepingutingimused kindlaks oma teisi töötajaid hõlmavate kollektiivlepingute või muude ettevõtjate kollektiivlepingute alusel.

62.

Ettevõtja võib avalikustada, mil määral tema oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate töötingimused ja töölepingutingimused on kindlaks määratud kollektiivlepingutega või nendest mõjutatud, sh hinnangulise hõlmatuse määra.

63.

Ettevõtja avalikustab sotsiaaldialoogiga seoses järgmise teabe: (a) ettevõtte tasandil töötajate esindajate poolt esindatud palgatöötajate üldine osakaal, mis esitatakse riigi tasandil iga EMP riigi kohta, kus ettevõtjal on märkimisväärsel arvul töötajaid, ja (b) mis tahes kokkulepped oma töötajatega nende esindamiseks Euroopa töönõukogus, Euroopa äriühingu (SE) töönõukogus või Euroopa ühistu (SCE) töönõukogus.

Avalikustamisnõue S1-9 – mitmekesisuse näitajad

64.

Ettevõtja avalikustab soolise jaotuse tippjuhtkonnas ja oma palgatöötajate vanuselise jaotuse.

65.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade soolisest mitmekesisusest tippjuhtkonna tasandil ja töötajate vanuselisest jaotusest.

66.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) tippjuhtkonna sooline jaotus arvu ja osakaaluna ja (b) palgatöötajate vanuseline jaotus: alla 30aastased; 39–50aastased; üle 50aastased.

Avalikustamisnõue S1-10 – piisav töötasu

67.

Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajatele makstakse piisavat töötasu, ning kui kõigile piisavat töötasu ei maksta, siis asjaomased riigid ja töötajate osakaalu.

68.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas kõigile ettevõtja palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega.

69.

Ettevõtja avalikustab, kas kõigile tema palgatöötajatele makstakse piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega. Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja.

70.

Kui kõigile palgatöötajatele ei maksta piisavat töötasu kooskõlas kohaldatavate võrdlusalustega, avalikustab ettevõtja riigid, kus töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse, ning iga sellise riigi puhul nende töötajate osakaalu, kelle töötasu jääb alla kohaldatava piisava töötasu võrdlusaluse.

71.

Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta.

Avalikustamisnõue S1-11 – sotsiaalkaitse

72.

Ettevõtja avalikustab, kas tema töötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse puhuks, ning kui see nii ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole.

73.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ettevõtja palgatöötajad on kaetud sotsiaalkaitsega pöördelistest elusündmustest tingitud sissetuleku kaotuse eest, ning kui ei ole, siis riigid, kus see nii ei ole.

74.

Ettevõtja avalikustab, kas kõik tema palgatöötajad on riiklike programmide või ettevõtja pakutavate hüvede kaudu kaetud sotsiaalkaitsega sissetuleku kaotuse puhuks, mis on tingitud mõnest järgmisest pöördelisest elusündmusest: (a) haigus; (b) töötus, mis saab alguse ajal, mil töötaja ettevõtja jaoks töötab; (c) omandatud puue, tööga seotud vigastus, (d) vanemapuhkus, ja (e) pensionile jäämine. Kui see nii on, siis piisab avalikustamisnõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest ja lisateavet esitada ei ole vaja.

75.

Kui kõik ettevõtja töötajad ei ole kaetud sotsiaalkaitsega vastavalt andmepunktile 72, avalikustab ettevõtja lisaks riigid, kus töötajatel ei ole sotsiaalkaitset seoses ühe või mitme andmepunktis 72 loetletud sündmuse liigiga, ning iga sellise riigi kohta töötajate liigid, kellel puudub sotsiaalkaitse seoses iga pöördelise elusündmusega.

76.

Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta.

Avalikustamisnõue S1-12 – puuetega isikud

77.

Ettevõtja avalikustab puuetega töötajate osakaalu oma töötajate hulgas.

78.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade puuetega inimeste osakaalust ettevõtja töötajate hulgas.

79.

Ettevõtja avalikustab puuetega inimeste osakaalu oma palgatöötajate hulgas, järgides andmete kogumise suhtes kehtivaid õiguslikke piiranguid.

80.

Ettevõtja võib avalikustada puuetega töötajate osakaalu soolise jaotuse.

Avalikustamisnõue S1-13 – koolituse ja oskuste arendamise mõõdikud

81.

Ettevõtja avalikustab oma töötajatele pakutava koolituse ja oskuste arendamise ulatuse.

82.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade koolituse ja oskuste arendamisega seotud tegevustest, mida on töötajatele pideva kutsealase arengu tagamiseks pakutud, et parandada töötajate oskusi ja toetada nende jätkuvat tööalast konkurentsivõimet.

83.

Andmepunktiga 81 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) nende palgatöötajate osakaal, kes osalesid korrapäraselt töötulemuste ja karjääriarengu hindamisel; see teave esitatakse soolise jaotuse alusel; (b) keskmine koolitustundide arv töötaja kohta ja soolise jaotuse alusel.

84.

Ettevõtja võib avalikustada korrapäraselt töötulemuste ja karjääriarengu hindamisel osalenud töötajate osakaalu jaotuse töötajate kategooriate alusel ning keskmise koolitustundide arvu töötaja kohta.

85.

Ettevõtja võib avalikustada käesolevas avalikustamisnõudes märgitud teabe ka oma töötajaskonda kuuluvate mittepalgatöötajate kohta.

Avalikustamisnõue S1-14 – tervishoiu ja ohutusega seotud mõõdikud

86.

Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral tema oma töötajaskond on hõlmatud tema tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, ning oma töötajate tööga seotud vigastuste, tervisehäirete ja surmajuhtumite arvu kohta. Lisaks avalikustab ta ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate tööga seotud vigastustest ja tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arvu.

87.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade tööga seotud vigastuste vältimiseks loodud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemi ulatusest, kvaliteedist ja tulemuslikkusest.

88.

Andmepunktis 86 nõutav avalikustamine hõlmab järgmist teavet, mis vajadusel esitatakse jaotatuna ettevõtja oma töötajaskonda kuuluvate palgatöötajate ja mittepalgatöötajate vahel: (a) nende töötajate osakaal töötajaskonnas, kes on hõlmatud ettevõtte tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel; (b) tööga seotud vigastustest ja tööga seotud tervisehäiretest põhjustatud surmajuhtumite arv (102); (c) registreeritavate tööõnnetuste arv ja määr; (d) ettevõtja töötajate registreeritavate tööga seotud tervisehäirete arv, võttes arvesse andmete kogumise õiguslikke piiranguid, ja (e) ettevõtja töötajate tööõnnetuste ja surmaga lõppenud tööõnnetuste, tööga seotud terviseprobleemide ja nende põhjustatud surmajuhtumite tõttu kaotatud päevade arv (103). Alapunkti b kohane teave esitatakse ka ettevõtja tegevuskohtades töötavate muude töötajate, nt väärtusahela töötajate kohta, kui nad töötavad ettevõtja tegevuskohtades.

89.

Ettevõtja võib avalikustada andmepunkti 88 alapunktides d ja e nimetatud teabe ka mittepalgatöötajate kohta.

90.

Lisaks võib ettevõtja lisada tervise- ja ohutuskindlustuskatte kohta järgmise lisateabe: oma töötajate osakaal, kes on hõlmatud tervishoiu- ja ohutusjuhtimissüsteemiga, mis põhineb õiguslikel nõuetel ja/või tunnustatud standarditel või suunistel ning mis on läbinud siseauditi ja/või välise auditeerimise või sertifitseerimise.

Avalikustamisnõue S1-15 – töö- ja eraelu tasakaalu mõõdikud

91.

Ettevõtja avalikustab teabe selle kohta, mil määral on töötajatel õigus saada perepuhkust ja seda kasutada.

92.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade palgatöötajate õigusest võtta sooliselt õiglasel viisil perepuhkust ja tegelikest perepuhkuse võtmise tavadest, kuna see on üks töö- ja eraelu tasakaalu mõõtmeid.

93.

Andmepunktiga 91 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) nende palgatöötajate osakaal, kellel on õigus võtta perepuhkust, ja (b) perepuhkust võtnud töötajate osakaal selleks õigustatud töötajatest koos soolise jaotusega.

94.

Kui kõigil ettevõtte töötajatel on sotsiaalpoliitika ja/või kollektiivlepingute kaudu õigus perepuhkusele, piisab andmepunkti 93 alapunkti a nõude täitmiseks selle asjaolu teatavaks tegemisest.

Avalikustamisnõue S1-16 – tasustamise mõõdikud (palgalõhe ja kogutasu)

95.

Ettevõtja avalikustab nais- ja meestöötajate palgaerinevuse protsentides ning oma kõrgeima palgaga isiku töötasu ja oma töötajatele makstava mediaantöötasu suhte.

96.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki: anda ülevaade ettevõtja mees- ja naistöötajate palga erinevusest ja anda teavet palga ettevõtjasisese ebavõrdsuse taseme kohta ja selle kohta, kas erinevused on suured.

97.

Andmepunktiga 95 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) sooline palgalõhe, mis on määratletud nais- ja meestöötajate keskmise palgataseme erinevusena ja väljendatud protsendina meestöötaja keskmisest palgatasemest (104); (b) kõrgeima palgaga isiku aastase kogutöötasu ja kõigi töötajate aastase mediaantöötasu (v.a kõrgeima töötasuga töötaja) suhe (105), ja (c) vajaduse korral mis tahes taustteave, mis on vajalik ülevaate saamiseks andmetest ja nende koostamisest ning alusandmete muudest muutustest, mida tuleb arvesse võtta.

98.

Ettevõtja võib avalikustada andmepunkti 97 alapunktis a määratletud soolise palgalõhe töötajate kategooriate ja/või riikide/segmentide kaupa. Ettevõtja võib avalikustada soolise palgalõhe töötajate kategooriate kaupa ka jaotatuna tavalise põhipalga ja täiendavate või muutuvate komponentide vahel.

99.

Seoses andmepunkti 97 alapunktiga b võib ettevõtja esitada selle arvu kohandatuna riikide ostujõu erinevustega; sellisel juhul esitab ta arvutuseks kasutatud metoodika.

Avalikustamisnõue S1-17 – juhtumid, kaebused ning inimõigustele avalduv tõsine mõju

100.

Ettevõtja avalikustab tööga seotud juhtumite ja/või kaebuste ning inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste mõjude arvu oma töötajaskonnas ning kõik nendega seotud olulised trahvid, sanktsioonid või kahjuhüvitised aruandeperioodil.

101.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral mõjutavad tööga seotud juhtumid ning inimõigustega seotud tõsised juhtumid ettevõtja oma töötajaskonda.

102.

Järgides asjaomaseid eraelu puutumatuse eeskirju, hõlmab andmepunktis 100 nõutav avalikustamine aruandeperioodil kõigis tegevusüksustes toimunud tööga seotud juhtumeid seoses diskrimineerimisega soo, rassilise või etnilise päritolu, rahvuse, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse, seksuaalse sättumuse alusel või muid diskrimineerimise vorme, millesse on kaasatud ettevõtjasisesed ja/või -välised sidusrühmad aruandeperioodil. See hõlmab ahistamisjuhtumeid kui diskrimineerimise erivormi.

103.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) aruandeperioodil teatatud diskrimineerimisjuhtumite, sh ahistamisjuhtumite koguarv (106); (b) Selliste kaebuste arv, mis on esitatud ettevõtja oma töötajaskonnale mõeldud probleemidest teatamise kanalite kaudu (sh kaebuste esitamise mehhanismid), ja vajaduse korral OECD hargmaiste ettevõtete riiklikele kontaktpunktidele seoses käesoleva standardi andmepunktis 2 määratletud küsimustega, v.a eespool alapunkti a kohaselt juba esitatud kaebused; (c) eespool mainitud juhtumitest ja kaebustest tulenevate trahvide, karistuste ja kahjuhüvitiste kogusumma ning nimetatud rahasummade ja finantsaruannetes esitatud kõige asjakohasemate summade vastavusse viimine ja (d) vajaduse korral taustteave, mis on vajalik selleks, et saada ülevaade andmetest ja nende koostamisest.

104.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe tuvastatud tõsiste juhtumite kohta, mis on seotud inimõiguste rikkumisega (nt sunniviisiline töö, inimkaubandus või lapstööjõu kasutamine): (a) inimõiguste rikkumisega seotud tõsiste juhtumite arv ettevõtja töötajaskonnas aruandeperioodil, sh märge selle kohta, kui paljud neist juhtumitest kujutavad endast ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD hargmaistele ettevõtetele mõeldud suuniste rikkumist. Kui selliseid juhtumeid ei ole toimunud, teeb ettevõtja selle teatavaks (107), ja (b) eespool alapunktis a mainitud juhtumitest tulenevate trahvide, karistuste ja kahjuhüvitiste kogusumma ning nimetatud rahasummade ja finantsaruannetes esitatud kõige asjakohasemate summade vastavusse viimine.

ESRS S2

TÖÖTAJAD VÄÄRTUSAHELAS

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga

–

Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Eesmärk

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 –sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga

–

Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaade olulisest mõjust väärtusahela töötajatele, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab oma väärtusahela töötajaid, võttes arvesse olulisi positiivseid ja negatiivseid tegelikke ja võimalikke mõjusid; (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende tulemused; (c) ettevõtja oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus, sh riskid ja võimalused, mis on seotud tema mõjuga väärtusahela töötajatele ja sõltuvusega neist, ning kuidas ettevõtja neid riske ja võimalusi juhib, ja (d) oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis, sh mõju, mis tuleneb ettevõtja mõjust väärtusahela töötajatele ja sõltuvusega neist.

2.

Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele seoses järgmisega: (a) töötingimused (näiteks tööhõivekindlus, tööaeg, piisav töötasu, sotsiaaldialoog, ühinemisvabadus, sh töönõukogude olemasolu, kollektiivläbirääkimised, töö ja eraelu tasakaal ning tervishoid ja ohutus); (b) võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigile, sh sooline võrdõiguslikkus ja võrdne palk võrdväärse töö eest, koolitus ja oskuste arendamine, puuetega inimeste tööhõive ja kaasamine, meetmed vägivalla ja ahistamise vastu töökohal ning mitmekesisus); (c) muud tööga seotud õigused (nt lapstööjõu kasutamine, sunniviisiline töö, piisav eluase, vesi ja kanalisatsioon ning eraelu puutumatus).

3.

Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus oma väärtusahela töötajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võib negatiivne mõju väärtusahela töötajatele häirida ettevõtja tegevust (kuna kliendid keelduvad tema tooteid ostmast või riigiasutused konfiskeerivad tema kaubad) ja kahjustada tema mainet. Seevastu töötajate õiguste austamine ja aktiivsed toetusprogrammid (näiteks finantskirjaoskuse algatuste kaudu) võivad luua ärivõimalusi, nagu usaldusväärsem pakkumine või tulevase tarbijabaasi laiendamine.

4.

Standard hõlmab kõiki ettevõtja väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide töötajaid, keda ettevõtja mõjutab või võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. See hõlmab kõiki töötajaid, kes ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonda (oma töötajaskond hõlmab palgatöötajaid, üksikuid töövõtjaid, st iseenda tööandjaid, ja töötajaid, kelle tööjõudu pakuvad peamiselt tööhõivetegevustega tegelevad kolmandatest isikutest ettevõtjad. Oma töötajaskond on hõlmatud standardiga ESRS S1 „Oma töötajaskond“. Näiteid käesoleva standardi kohaldamisala kohta vt kohaldamisnõudes AR 3.

Seosed teiste ESRSidega

5.

Standardit kohaldatakse juhul, kui oluline mõju väärtusahela töötajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused on kindlaks tehtud standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus.

6.

Standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1, ESRS S3 „Mõjutatud kogukonnad“ ja standardiga ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

7.

Standardikohane aruandlus peab olema järjepidev, sidus ja vajaduse korral selgelt seotud ESRS S1 kohase aruandlusega ettevõtja oma töötajaskonna kohta, et tagada tõhus aruandlus.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

8.

Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides (SBM) nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardis ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega.

Strateegia

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

9.

Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 andmepunkti 43 täites avalikustab ettevõtja, kuidas ta võib oluliselt mõjutada oma väärtusahela töötajate huve, seisukohti ja õigusi, sh nende inimõiguste austamist, ja kuidas neid huve, seisukohti ja õiguseid võetakse arvesse ettevõtja strateegias ja ärimudelis. Väärtusahela töötajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm.

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

10.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tema väärtusahela töötajatele, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“, i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos tema väärtusahela töötajatega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel.

11.

Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki väärtusahela töötajaid, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus väärtusahela töötajate liikidest, keda ettevõtja võib oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevuse kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste ning ärisuhete kaudu, ning täpsustada, kas need on: i. töötajad, kes töötavad ettevõtja tegevuskohas, kuid ei kuulu ettevõtja oma töötajaskonna hulka (oma töötajaskond on hõlmatud standardiga ESRS S1), st kes ei ole iseenda tööandjad või isikud, kelle tööjõudu pakuvad ettevõtjad, kelle põhitegevust tähistatakse mõistega „tööhõivetegevus“; ii. töötajad, kes töötavad ettevõtja väärtusahela eelneva etapi üksuste heaks (nt need, kes tegelevad metallide või mineraalide kaevandamisega või saagikoristusega, rafineerimise, tootmise või muude töötlemisviisidega); iii. töötajad, kes töötavad väärtusahela järgneva etapi üksuste heaks (nt logistika- või turustusteenuste pakkujate, frantsiisivõtjate ja jaemüüjatega seotud töötajad); iv. töötajad, kes töötavad aruandva ettevõtjaga seotud ühisettevõttes või eriotstarbelises majandusüksuses; v. töötajad, kes kas oma omaduste või konkreetse olukorra tõttu on eriti haavatavad negatiivse mõju suhtes, nagu ametiühinguliikmed, võõrtöötajad, kodutöötajad, naised või noored (võivad kuuluda ka eelmistesse kategooriatesse); (b) mis tahes geograafilised piirkonnad (riigi või muul tasandil) või kaubad, mille puhul ettevõtja väärtusahelas esineb märkimisväärne oht, et kasutatakse lapstööjõudu või sunniviisilist või kohustuslikku tööd (111). (c) olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja tegutseb või tal on hanke- või muud ärisuhted (nt lapstööjõu kasutamine või sunniviisiline töö teatavates riikides või piirkondades, eelkõige kaupade tarneahelates) või ii) seotud üksikute juhtumitega (nt tööstusõnnetus või naftareostus) või konkreetsete ärisuhetega. See hõlmab sellise mõju arvessevõtmist, mis võib väärtusahela töötajatele tuleneda üleminekust keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele. Võimalik mõju hõlmab innovatsiooni ja restruktureerimisega seotud mõjusid, kaevanduste sulgemist, kestlikule majandusele üleminekuks vajalike mineraalide ulatuslikumat kaevandamist ja päikesepaneelide tootmist; (d) olulise positiivse mõju korral selliste tegevuste lühikirjeldus, millel on positiivne mõju (nt ajakohastatud ostutavad, tarneahela töötajate suutlikkuse suurendamine), sh töötajatele võimaluste pakkumine nt töökohtade loomise ja oskuste täiendamisega õiglase ülemineku kontekstis, ning väärtusahela töötajate liigid, keda on või võivad olla positiivselt mõjutatud; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; ja (e) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust väärtusahela töötajatele või sõltuvusest nendest.

12.

Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel väärtusahela töötajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetsetes tingimustes töötavad või konkreetset tegevust teostavad töötajad võivad olla suuremas ohus.

13.

Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused (kui neid on), mis tulenevad mõjust väärtusahela töötajatele ja sõltuvusest nendest, avaldavad mõju pigem väärtusahela töötajate konkreetsetele rühmadele (nt teatavatele vanuserühmadele, teatava tehase või riigi töötajatele) kui kõigile väärtusahela töötajatele.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Avalikustamisnõue S2-1 – väärtusahela töötajatega seotud poliitika

14.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks.

15.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt väärtusahela töötajatele avalduva olulise mõju kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab väärtusahela töötajatega seotud olulisi riske või võimalusi.

16.

Andmepunktis 14 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab väärtusahela töötajate konkreetseid rühmi või kõiki väärtusahela töötajaid.

17.

Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (112), mis on seotud tema väärtusahela töötajatega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele (113). Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) töötajate inimõiguste, sh tööõiguste austamine; (b) väärtusahela töötajate kaasamine ja (c) meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks.

18.

Samuti märgib ettevõtja, kas tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika käsitleb sõnaselgelt inimkaubandust (114), sunniviisilist tööd või kohustuslikku tööd ja lapstööjõu kasutamist. Samuti märgib ta, kas ettevõtjal on tarnija tegevusjuhend (115).

19.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema väärtusahela töötajatega seotud poliitika kooskõlas nende jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega (116). Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud väärtusahela töötajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (117).

Avalikustamisnõue S2-2 – protsessid väärtusahela töötajate kaasamiseks seoses mõjuga

20.

Ettevõtja avalikustab üldised protsessid väärtusahela töötajate ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal.

21.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse väärtusahela töötajate seisukohti.

22.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas väärtusahela töötajate vaatenurk on aluseks tema otsustele või tegevustele, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse väärtusahela töötajate või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel; (d) vajaduse korral üldised raamlepingud või kokkulepped, mis ettevõtjal on üleilmsete ametiühingute liitudega ja mis on seotud väärtusahela töötajate inimõiguste austamisega, sh nende kollektiivse läbirääkimisõigusega, ning selgitus selle kohta, kuidas kokkulepe võimaldab ettevõtjal saada ülevaate nende töötajate väljavaadetest, kui see on asjakohane; ja (e) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab väärtusahela töötajatega suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused.

23.

Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste töötajate vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt naised, võõrtöötajad, puuetega töötajad).

24.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess väärtusahela töötajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada.

Avalikustamisnõue S2-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad väärtusahela töötajatel probleeme tõstatada

25.

Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine väärtusahela töötajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida väärtusahela töötajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks.

26.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil väärtusahela töötajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste töötajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest.

27.

Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud olulist negatiivset mõju väärtusahela töötajatele või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub oma väärtusahela töötajatele, et nad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need on loonud ettevõtja ise ja/või on need kolmandate osapoolte mehhanismid; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohas või nõuab seda, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu.

28.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et väärtusahela töötajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata.

29.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust väärtusahela töötajate töökohal, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua.

Avalikustamisnõue S2-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga väärtusahela töötajatele, lähenemisviisid väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

30.

Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab väärtusahela töötajatele avalduva olulise mõju korral ning väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta.

31.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ennetada, leevendada ja heastada negatiivse olulise mõju avaldumist väärtusahela töötajatele ja/või (b) saavutada oluline positiivne mõju väärtusahela töötajatele. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisidest, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab väärtusahela töötajatega seotud olulisi võimalusi. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulisi mõjusid, riske ja võimalusi, mis on seotud väärtusahela töötajatega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

32.

Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida või leevendada väärtusahela töötajatele avalduvat olulist negatiivset mõju; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju väärtusahela töötajatele, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust väärtusahela töötajate jaoks tulemuste saavutamisel.

33.

Seoses andmepunktiga 30 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida väärtusahela töötajatele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; (b) meetmete võtmine seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga väärtusahela töötajatele, sh mis tahes meetmed, mis on seotud tema enda ostu- või muude sisetavadega, samuti suutlikkuse suurendamine või muud väärtusahela üksustega suhtlemise vormid või koostöövormid tööstusharu kolleegide või muude asjaomaste pooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad.

34.

Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust ja sõltuvusest seoses väärtusahela töötajatega, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses väärtusahela töötajatega.

35.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta tagab, et tema enda tavad, sh, kui see on asjakohane, tema hanke-, müügi- ja andmekasutusega seotud tavad, ei põhjusta olulist negatiivset mõju töötajatele ega aita sellele kaasa. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel.

36.

Samuti avalikustab ettevõtja, kas on teatatud tema väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappidega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need (118).

37.

Andmepunkti 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2(Vt ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel.

38.

Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue S2-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

39.

Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) väärtusahela töötajatele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või (b) väärtusahela töötajatele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või (c) väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine.

40.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme väärtusahela töötajatele avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või oma väärtusahela töötajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel.

41.

Väärtusahela töötajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid.

42.

Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse väärtusahela töötajate, nende seaduslike või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kindlaks saadud õppetunnid või ettevõtja tegevusest tulenevad edusammud.

ESRS S3

MÕJUTATUD KOGUKONNAD

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal

–

Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

A liide

Kohaldamisnõuded

–

Eesmärk

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika

–

Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal

–

Avalikustamisnõue S3-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S3-5 –olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate olulisest mõjust, mis avaldub mõjutatud kogukondadele seoses ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulisi riske ja võimalusi, sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab kogukondi piirkondades, kus riskid on kõige tõenäolisemad ja tõsised, pidades silmas olulist positiivset ja negatiivset tegelikku või võimalikku mõju; (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid juhib, ja (d) ettevõtja mõjust mõjutatud kogukondadele ja nendest sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse käesolevas standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju mõjutatud kogukondadele seoses järgmisega: (a) kogukondade majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (nt piisav eluase, piisav toit, vesi ja kanalisatsioon, maaga ja julgeolekuga seotud mõjud); (b) kogukondade kodaniku- ja poliitilised õigused (nt sõnavabadus, kogunemisvabadus, mõju inimõiguste kaitsjatele) ja (c) konkreetsed põlisrahvastega seotud õigused (nt eelnev vabatahtlik ja teadev nõusolek, enesemääramine, kultuurilised õigused).

3.

Standardiga nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ja ettevõtja sõltuvus mõjutatud kogukondadest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võivad negatiivsed suhted mõjutatud kogukondadega häirida ettevõtja enda tegevust või kahjustada tema mainet, samal ajal kui konstruktiivsed suhted võivad tuua ärikasu, nt stabiilse ja konfliktivaba tegevuse ning hõlpsama kohaliku värbamise kaudu.

Seosed teiste ESRSidega

4.

Standardit kohaldatakse juhul, kui standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud oluline mõju mõjutatud kogukondadele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused.

5.

Standardit tuleb lugeda koos standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S4 „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

6.

Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardiga ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega.

Strateegia

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

7.

Täites standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 alapunkti 43 nõudeid, avalikustab ettevõtja, kuidas mõjutatud kogukondade seisukohad, huvid ja õigused, sh nende inimõiguste (ja kui on tegemist põlisrahvastega, siis ka nende kui põlisrahvaste õiguste) austamine, on aluseks tema strateegiale ja ärimudelile. Mõjutatud kogukonnad on üks peamine mõjutatud sidusrühm.

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

8.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas mõjutatud kogukondadele avalduv tegelik ja võimalik mõju, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“, i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelitest või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos mõjutatud kogukonnaga seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel.

9.

Alapunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki mõjutatud kogukondi, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus kogukondade liikidest, millele ta avaldab olulist mõju enda tegevuse või väärtusahela eelnevate ja järgnevate etappide kaudu, koos täpsustusega, kas need on: i. kogukonnad, kes elavad või töötavad ettevõtja tegevuskohtade, tehaste, rajatiste või muudes füüsiliste käitiste ümbruses või kaugemad kogukonnad, keda nende tegevuskohtade tegevus mõjutab (nt veereostuse allavoolu kandumise kaudu); ii. kogukonnad ettevõtte väärtusahelas (nt need, keda mõjutab tarnijate rajatiste käitamine või logistika- või turustusteenuste pakkujate tegevus); iii. väärtusahela ühes või mõlemas lõpp-punktis asuvad kogukonnad (nt metallide või mineraalide kaevandamise või tooraine kogumise kohas või jäätmekäitluse või ringlussevõtu kohtade ümbruses); iv. põlisrahvaste kogukonnad; (b) olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja tegutseb või tal on hanke- või muud ärisuhted (nt tõrjutud elanikkonnarühmad, kelle tervis ja elukvaliteet kõrgelt industrialiseeritud piirkonnas kannatab) või ii) seotud üksikute juhtumitega ettevõtja enda tegevuses (nt mürgiste jäätmete leke, mis mõjutab kogukonna juurdepääsu puhtale joogiveele) või konkreetses ärisuhtes (nt kogukondade rahumeelne protest äritegevuse vastu, millele ettevõtja julgeolekuteenistused reageerisid vägivaldselt). See hõlmab sellise mõju arvessevõtmist, mis tuleneb mõjutatud kogukondadele üleminekust keskkonnasäästlikumale ja kliimaneutraalsele tegevusele. Võimalik mõju hõlmab innovatsiooni ja restruktureerimisega seotud mõjusid, kaevanduste sulgemist, kestlikule majandusele üleminekuks vajalike mineraalide ulatuslikumat kaevandamist ja päikesepaneelide tootmist; (c) olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks (nt suutlikkuse suurendamine, et toetada rohkemaid ja uusi kohalikke elatusallikaid), ja kogukondade liigid, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades; ja (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust mõjutatud kogukondadele või sõltuvusest nendest.

10.

Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel kogukondade peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetsetes tingimustes elavad konkreetset tegevust teostavad mõjutatud kogukonnad võivad olla suuremas ohus.

11.

Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjutatud kogukondadele avalduvast mõjust ja sõltuvusest nendest, on seotud pigem mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade kui kõigi mõjutatud kogukondadega.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Avalikustamisnõue S3-1 – mõjutatud kogukonnaga seotud poliitika

12.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mis on vastu võetud väärtusahela töötajatele avalduvate oluliste mõjude ning nendega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimiseks.

13.

Selle avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt mõjutatud kogukondade oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi riske või võimalusi.

14.

Andmepunktis 12 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud ettevõtja mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki mõjutatud kogukondi.

15.

Ettevõtja avalikustab kõik konkreetsed poliitikasätted põlisrahvaste kogukondadele avalduva mõju ärahoidmiseks ja käsitlemiseks.

16.

Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (119), mis on seotud mõjutatud kogukondadega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele (120) ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega: (a) kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste inimõiguste austamine; (b) suhtlemine mõjutatud kogukondadega ja (c) meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks.

17.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema mõjutatud kogukondadega seotud poliitika kooskõlas kogukondade ja konkreetselt põlisrahvaste jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema enda tegevuses ja väärtusahela eelnevates ja järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (121).

18.

See poliitika võib olla eraldiseisev kogukondi käsitlev poliitika või sisalduda üldisemas dokumendis, nt eetikakoodeksis või üldises kestlikkuspoliitikas, mille ettevõtja on juba avalikustanud mõne muu ESRSi osana. Sellistel juhtudel esitab ettevõtja täpsed ristviited, et teha kindlaks poliitika aspektid, mis vastavad käesoleva avalikustamisnõude nõuetele.

Avalikustamisnõue S3-2 – protsessid suhtlemiseks mõjutatud kogukondadega mõju teemal

19.

Ettevõtja avalikustab üldised protsessid mõjutatud kogukondade ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku olulise mõju teemal.

20.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma väärtusahela töötajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse mõjutatud kogukondade seisukohti.

21.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse mõjutatud kogukondade seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju väärtusahela töötajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse väärtusahela töötajate või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel; (d) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab mõjutatud kogukondadega suhtlemise tulemuslikkust, sh mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused.

22.

Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta on võtnud eesmärgiga saada ülevaade selliste mõjutatud kogukondade vaatenurgast, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud ja mõjutatud kogukondade konkreetsete rühmade (nt naised ja tüdrukud) vaatepunktist.

23.

Kui mõjutatud kogukonnad on põlisrahvad, avalikustab ettevõtja ka selle, kuidas ta võtab sidusrühmade kaasamise lähenemisviisis arvesse nende konkreetseid õigusi ja tagab nende austamise, sh nende eelneva vabatahtliku ja teadva nõusoleku õiguse seoses: i) nende kultuurilise, intellektuaalse, religioosse ja vaimse varaga; ii) nende maad ja territooriume mõjutava tegevusega ja iii) neid mõjutavate seadusandlike või haldusmeetmetega. Eelkõige juhul, kui kaasamisel on tegemist põlisrahvastega, peab ettevõtja avalikustama ka selle, kas ja kuidas on põlisrahvastega konsulteeritud kaasamise viisi ja parameetrite osas (nt kaasamise tegevuskava, laadi ja sobiva ajastuse kavandamisel).

24.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele üldist protsessi mõjutatud kogukondadega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada.

Avalikustamisnõue S3-3 –protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad mõjutatud kogukondadel probleeme tõstatada

25.

Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine mõjutatud kogukondadele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida mõjutatud kogukondadel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks.

26.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil mõjutatud kogukonnad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust oma äripartnerite juures, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste kogukondadega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest.

27.

Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud olulist negatiivset mõju väärtusahela töötajatele või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub mõjutatud kogukondadele, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need kanalid on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate osapoolte mehhanismides; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma äripartnerite juures, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh nende kanalite kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu.

28.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et mõjutatud kogukonnad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika, mis käsitleb neid struktuure ja protsesse kasutavate isikute esindajate kaitset kättemaksu eest. Kui selline teave on avaldatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata.

29.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma äripartnerite juures, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua.

Avalikustamisnõue S3-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga mõjutatud kogukondadele ning lähenemisviisid mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

30.

Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab mõjutatud kogukondadele avalduva olulise mõju korral ning mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oma oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta.

31.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada negatiivse olulise mõju avaldumist mõjutatud kogukondadele ja/või (b) saavutada oluline positiivne mõju mõjutatud kogukondadele. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb oluliste riskidega ja kasutab mõjutatud kogukondadega seotud olulisi võimalusi. Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulist mõju, riske ja võimalusi, mis on seotud mõjutatud kogukondadega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

32.

Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida või leevendada mõjutatud kogukondadele avalduvat olulist negatiivset mõju; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada heastamist seoses tegeliku olulise mõjuga; (c) kõik täiendavad meetmed või algatused, mis on kehtestatud peamise eesmärgiga avaldada positiivset mõju mõjutatud kogukondadele, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust mõjutatud kogukondade jaoks kavandatud tulemuste saavutamisel.

33.

Seoses andmepunktiga 29 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida mõjutatud kogukondadele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; (b) Oma lähenemisviisi meetmete võtmisele seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga kogukondadele, sh mis tahes meetmetega, mis on seotud maa omandamise, planeerimise ja ehitamise, käitamise või sulgemise tavadega, samuti sellega, kas tööstusharus on vaja laiaulatuslikumaid meetmeid või koostööd teiste asjaomaste osapooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad.

34.

Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust mõjutatud kogukondadele või sõltuvusest nendest, ning kirjeldab, kuidas ta praktikas nende tõhusust jälgib, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses mõjutatud kogukondadega.

35.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid vältimaks, et tema enda tavad ei põhjusta ega aita kaasa olulisele negatiivsele mõjule mõjutatud kogukondadele, sh, kui see on asjakohane, tavad, mis on seotud planeerimise, maa omandamise ja kasutamise, rahastamise, tooraine kaevandamise või tootmisega, loodusvarade kasutamisega ja keskkonnamõju juhtimisega. See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel.

36.

Samuti avalikustab ettevõtja, kas seoses mõjutatud kogukondadega on teatatud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need (122).

37.

Andmepunkti 31 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel võtab ettevõtja arvesse standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Põhimõtete ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“, kui ta hindab meetme tõhusust eesmärgi seadmise teel.

38.

Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue S3-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

39.

Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) mõjutatud kogukondadele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või (b) mõjutatud kogukondadele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või (c) mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine.

40.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et juhtida ja mõõta oma edusamme mõjutatud kogukondadele avalduva olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või positiivse mõju suurendamisel ja/või mõjutatud kogukondadega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel.

41.

Mõjutatud kogukondadega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimise eesmärkide kokkuvõtlik kirjeldus sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabenõudeid.

42.

Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse mõjutatud kogukondadega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kokkuvõtteid saadud õppetundidest või ettevõtja tegevusest tulenevatest edusammudest.

ESRS S4

TARBIJAD JA LÕPPKASUTAJAD

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Strateegia

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted

–

Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal

–

Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

A liide.

Kohaldamisnõuded

–

Eesmärk

–

ESRS 2 Avalikustamise üldised reeglid

Strateegia

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud põhimõtted

–

Avalikustamisnõue S4-2 –protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal

–

Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada

–

Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga ning lähenemisviisid tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide maandamiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete ja lähenemisviiside tõhusus

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on määrata kindlaks avalikustamisnõuded, mis võimaldavad kestlikkusaruande kasutajatel saada ülevaate tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduvast olulisest mõjust, mis on seotud ettevõtja enda tegevuse ja väärtusahelaga, sh tema toodete või teenuste ning ärisuhete kaudu, ning sellega seotud olulistest riskidest ja võimalustest, sh: (a) kuidas ettevõtja mõjutab oma toodete ja/või teenuste tarbijaid ja/või lõppkasutajaid (standardis „tarbijad ja lõppkasutajad“) seoses olulise positiivse ja negatiivse tegeliku või võimaliku mõjuga; (b) võetud meetmed tegeliku või võimaliku negatiivse mõju vältimiseks, leevendamiseks või heastamiseks ning riskide ja võimaluste käsitlemiseks ja nende meetmete tulemused; (c) ettevõtjale tarbijate ja lõppkasutajatele seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste laad, liik ja ulatus ning see, kuidas ettevõtja neid riske ja võimalusi juhib, ja (d) ettevõtja tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud mõjust ja sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste finantsmõju ettevõtjale lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis.

2.

Selle eesmärgi saavutamiseks nõutakse standardis selgitust üldise lähenemisviisi kohta, mida ettevõtja kasutab selleks, et teha kindlaks ja hallata olulist tegelikku ja võimalikku mõju oma toodete ja/või teenuste tarbijatele ja/või lõppkasutajatele seoses järgmisega: (a) teabega seotud mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele (nt eraelu puutumatus, sõnavabadus ja juurdepääs (kvaliteet)teabele; (b) tarbijate ja/või lõppkasutajate isiklik ohutus (nt tervis ja ohutus, isiku turvalisus ja laste kaitse); (c) tarbijate ja/või lõppkasutajate sotsiaalne kaasamine (näiteks mittediskrimineerimine, juurdepääs toodetele ja teenustele ning vastutustundlikud turundustavad).

3.

Standardis nõutakse ka selgitust selle kohta, kuidas selline mõju ning ettevõtja sõltuvus tarbijatest ja/või lõppkasutajatest võib tekitada ettevõtjale olulisi riske või võimalusi. Näiteks võib negatiivne mõju ettevõtja toodete ja/või teenuste mainele halvendada tema majandustulemusi, samal ajal kui usaldus toodete ja/või teenuste vastu võib tuua ärikasu, nt suurema müügi või tulevase tarbijabaasi laienemise.

4.

Ettevõtja toodete ja teenuste ebaseaduslik kasutamine või väärkasutamine tarbijate ja lõppkasutajate poolt ei kuulu käesoleva standardi kohaldamisalasse.

Seosed teiste ESRSidega

5.

Standardit kohaldatakse juhul, kui standardi ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“ kohase olulisuse hindamise protsessi käigus on kindlaks tehtud oluline mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja/või nendega seotud olulised riskid ja võimalused.

6.

Standardit tuleb tõlgendada koostoimes standardiga ESRS 1 „Peamised nõuded“ ja standardiga ESRS 2, samuti standarditega ESRS S1 „Oma töötajaskond“, ESRS S2 „Töötajad väärtusahelas“ ja ESRS S3 „Tarbijad ja lõppkasutajad“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

7.

Selle osa nõudeid tuleks lugeda koos strateegiat standardi ESRS 2 strateegiat käsitlevates andmepunktides nõutud avalikustamisega. Selle tulemusena avalikustatav teave esitatakse koos standardiga ESRS 2 nõutud avalikustatava teabega, v.a avalikustamisnõue SBM-3 „Olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga“, mille kohta on ettevõtjal võimalus esitada avalikustatav teave koos teemapõhise avalikustatava teabega.

Strateegia

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-2 – sidusrühmade huvid ja seisukohad

8.

Standardi ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-2 andmepunkti 43 täites peab ettevõtja avalikustama, kuidas tema strateegia ja ärimudel lähtuvad tarbijate ja/või lõppkasutajate huvidest, seisukohtadest ja õigustest, sh nende inimõiguste austamisest. Tarbijad ja/või lõppkasutajad on üks peamine mõjutatud sidusrühm.

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue SBM-3 – olulised mõjud, riskid ja võimalused ning nende seosed strateegia ja ärimudeliga

9.

Täites ESRS 2 avalikustamisnõude SBM-3 andmepunkti 48 nõudeid, avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) kas ja kuidas tegelik ja võimalik mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, nagu on määratletud standardi ESRS 2 avalikustamisnõuetes IRO-1 „Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus“: i) pärineb ettevõtja strateegiast ja ärimudelist või on nendega seotud ning ii) on aluseks ettevõtja strateegia ja ärimudeli kohandamisele ja toetab seda, ja (b) seos tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva mõju ja nendega seotud sõltuvusest tulenevate oluliste riskide ja võimaluste ning ettevõtja strateegia ja ärimudeli vahel.

10.

Andmepunkti 48 nõudeid täites avalikustab ettevõtja, kas ESRS 2 kohases avalikustamises on arvesse võetud kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid, keda ettevõtja võib tõenäoliselt oluliselt mõjutada; see hõlmab nii ettevõtja enda tegevusega kui ka väärtusahelaga seotud mõju, sh ettevõtja toodete, teenuste või ärisuhete kaudu. Lisaks avalikustab ettevõtja järgmise teabe: (a) lühikirjeldus tarbijate ja/või lõppkasutajate liikidest, millele ta avaldab olulist mõju enda tegevuse või väärtusahela kaudu, koos täpsustusega, kas need on: i. inimestele olemuslikult kahjulike ja/või krooniliste haiguste riski suurendavate toodete tarbijad ja/või lõppkasutajad; ii. selliste teenuste tarbijad ja/või lõppkasutajad, mis võivad negatiivselt mõjutada nende õigusi eraelu puutumatusele, isikuandmete kaitsele, sõnavabadusele ja mittediskrimineerimisele; iii. tarbijad ja/või lõppkasutajad, kes sõltuvad täpsest ja kättesaadavast toote või teenusega seotud teabest, nagu käsiraamatud ja tootemärgised, et vältida toote või teenuse võimalikku kahjustavat kasutamist; iv. tarbijad ja/või lõppkasutajad, kes on eriti haavatavad tervise või eraelu puutumatusega seotud mõju või turundus- ja müügistrateegiate mõju suhtes, näiteks lapsed või rahaliselt haavatavad isikud; (b) olulise negatiivse mõju korral, kas see on i) laialt levinud või süsteemne kontekstis, kus ettevõtja oma tooteid või teenuseid müüb või osutab (nt riiklik järelevalve mõjutab teenuse kasutajate eraelu puutumatust), või ii) seotud üksikute juhtumitega (nt konkreetse tootega seotud puudus) või konkreetsete ärisuhetega (näiteks äripartner kasutab turundust, mis on suunatud noortele tarbijatele viisil, mis ei ole sobilik); (c) olulise positiivse mõju korral lühikirjeldus tegevustest, mis on positiivse mõju allikaks (nt disain, mis parandab toote juurdepääsetavust puuetega inimeste jaoks), ning tarbijate ja/või lõppkasutajate liigid, kelle suhtes avaldub või võib avalduda positiivne mõju; ettevõtja võib ka avalikustada, kas positiivne mõju avaldub konkreetsetes riikides või piirkondades, ja (d) ettevõtja mis tahes olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sõltuvusest nendest.

11.

Kirjeldades standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes IRO-1 sätestatud olulisuse hindamise alusel tarbijate ja/või lõppkasutajate peamisi liike, kes on või võivad olla negatiivselt mõjutatud, avalikustab ettevõtja, kas ja kuidas ta on jõudnud arvamuseni, et konkreetsete omadustega või konkreetseid tooteid või teenuseid kasutavad tarbijad ja/või lõppkasutajad võivad olla suuremas ohus.

12.

Ettevõtja avalikustab, millised olulised riskid ja võimalused, mis tulenevad mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvusest nendest, avaldavad mõju konkreetsetele tarbijate ja/või lõppkasutajate rühmadele (nt konkreetsetele vanuserühmadele), mitte kõigile tarbijatele ja/või lõppkasutajatele.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Avalikustamisnõue S4-1 – tarbijate ja lõppkasutajatega seotud poliitika

13.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille ta on vastu võtnud olulise mõju juhtimiseks, mida tema tooted ja/või teenused avaldavad tarbijatele ja lõppkasutajatele, ja sellega seotud oluliste riskide ja võimaluste haldamiseks.

14.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral on ettevõtjal olemas poliitika, mis käsitleb konkreetselt tarbijate ja/või lõppkasutajate oluliste mõjude kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist, samuti poliitika, mis hõlmab tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud olulisi riske või võimalusi.

15.

Andmepunktis 13 nõutav avalikustatav teave sisaldab teavet ettevõtja poliitika kohta, mida on rakendatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste juhtimiseks kooskõlas standardi ESRS 2 avalikustamisnõudega MDR-P „Oluliste kestlikkusaspektide haldamiseks vastu võetud poliitika“. Lisaks täpsustab ettevõtja, kas selline poliitika hõlmab konkreetseid rühmi või kõiki tarbijaid ja/või lõppkasutajaid.

16.

Ettevõtja kirjeldab oma inimõiguste poliitikas võetud kohustusi (123), mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, sh protsesse ja mehhanisme, mille abil jälgitakse, kas on järgitud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni ning OECD suuniseid hargmaistele ettevõtetele. Avalikustamisel keskendub ettevõtja olulistele küsimustele ja oma üldisele lähenemisviisile seoses järgmisega (124): (a) tarbijate ja/või lõppkasutajate inimõiguste austamine; (b) tarbijate ja/või lõppkasutajate kaasamine ja (c) meetmed inimõigustele avalduva mõju heastamiseks ja/või selle võimaldamiseks.

17.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas on tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud poliitika kooskõlas tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks oluliste rahvusvaheliselt tunnustatud standarditega, sh ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega. Ettevõtja avalikustab ka selle, mil määral on tema väärtusahela järgnevates etappides teatatud ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete, ILO tööalaste aluspõhimõtete ja põhiõiguste deklaratsiooni või OECD hargmaiste ettevõtete suuniste mittejärgimise juhtudest, mis on seotud tarbijate ja/või lõppkasutajatega, ning kui see on asjakohane, siis selliste juhtumite laadi (125).

Avalikustamisnõue S4-2 – protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega suhtlemiseks mõju teemal

18.

Ettevõtja avalikustab üldised protsessid tarbijate ja lõppkasutajatega ja nende esindajatega suhtlemiseks neile avalduva tegeliku ja võimaliku mõju teemal.

19.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, kas ja kuidas ettevõtja suhtleb oma tarbijate ja/või lõppkasutajatega ja nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega hoolsuskohustuse protsessi raames tegeliku ja võimaliku olulise positiivse ja/või negatiivse mõju teemal, mis neid mõjutab või võib tõenäoliselt mõjutada, ning kas ja kuidas võetakse ettevõtja otsustusprotsessides arvesse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti.

20.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas võetakse tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohti arvesse tema otsustes või tegevustes, mille eesmärk on hallata tegelikku ja võimalikku mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele. See hõlmab vajaduse korral selgitust järgmise kohta: (a) kas suheldakse mõjutatud tarbijate ja/või lõppkasutajatega või nende seaduslike esindajatega otse või usaldusväärsete esindajate kaudu, kellel on ülevaade nende olukorrast; (b) etapid, kus selline suhtlemine toimub, suhtlemise liik ja sagedus; (c) funktsioon ja kõige kõrgem ametikoht ettevõtjas, kes vastutab tegevustasandil sellise suhtlemise tagamise eest ning selle eest, et tulemusi võetaks arvesse ettevõtja lähenemisviisi kujundamisel, ja (d) vajaduse korral teave selle kohta, kuidas ettevõtja hindab tarbijatega ja/või lõppkasutajatega suhtlemise tulemuslikkust, sh sellisest suhtlemisest tulenevad mis tahes asjakohased kokkulepped või nende tulemused.

21.

Vajaduse korral avalikustab ettevõtja meetmed, mida ta võtab eesmärgiga saada ülevaade oma selliste tarbijate ja/või lõppkasutajate seisukohtadest, kes võivad olla mõjude suhtes eriti haavatavad ja/või tõrjutud (nt puuetega inimesed, lapsed jne).

22.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest tal puudub üldine protsess tarbijate ja/või lõppkasutajatega suhtlemiseks, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise protsessi kehtestada.

Avalikustamisnõue S4-3 – protsessid negatiivsete mõjude heastamiseks ja kanalid, mis võimaldavad tarbijatel ja lõppkasutajatel probleeme tõstatada

23.

Ettevõtja kirjeldab protsesse, mis ta on kehtestanud selleks, et tagada negatiivse mõju heastamine tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, kellega ettevõtja on seotud, või teha koostööd sellise mõju heastamiseks, ning kanaleid, mida tarbijatel ja lõppkasutajatel on võimalik kasutada probleemide tõstatamiseks ja nende lahendamiseks.

24.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ametlikest vahenditest, mille abil tarbijad ja/või lõppkasutajad saavad oma muredest ja vajadustest otse ettevõtjale teada anda ja/või mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite (nt kaebuste esitamise mehhanismide) kättesaadavust oma ärisuhetes, ning sellest, kuidas toimub koos asjaomaste tarbijate ja/või lõppkasutajatega järelkontroll seoses tõstatatud küsimustega, ja nende kanalite tõhususest.

25.

Ettevõtja kirjeldab järgmist: (a) üldine lähenemisviis ja protsessid õiguskaitsevahendite tagamiseks või neile kaasaaitamiseks, kui ta on kindlaks teinud, et on avaldanud tarbijatele ja/või lõppkasutajatele olulist negatiivset mõju või sellele kaasa aidanud, sh teave selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja hindab, kas pakutud õiguskaitsevahend on tõhus; (b) kõik konkreetsed kanalid, mida ettevõtja pakub tarbijatele ja lõppkasutajatele, et töötajad saaksid esitada oma mured või vajadused lahendamiseks otse ettevõtjale, sh teave selle kohta, kas need kanalid on loonud ettevõtja ise ja/või osaletakse kolmandate osapoolte mehhanismides; (c) protsessid, mille kaudu ettevõtja toetab selliste kanalite kättesaadavust oma ärisuhetes, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib tõstatatud ja käsitletud küsimusi ning kuidas ta tagab kanalite tõhususe, sh kavandatud kasutajateks olevate sidusrühmade kaasamise kaudu.

26.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta hindab, et tarbijad ja/või lõppkasutajad on nendest struktuuridest või protsessidest teadlikud ja usaldavad neid selleks, et tõstatada oma muresid või vajadusi ning lasta neid käsitleda. Lisaks avalikustab ettevõtja, kas ta on kehtestanud poliitika üksikisikute kaitsmiseks survemeetmete eest, kui nad selliseid struktuure või protsesse kasutavad. Kui selline teave on avalikustatud standardi ESRS G1-1 kohaselt, võib ettevõtja sellele teabele viidata.

27.

Kui ettevõtja ei saa eespool nõutud teavet avalikustada, sest ta ei ole võtnud kasutusele kanalit probleemide tõstatamiseks ja/või ei toeta sellise kanali kättesaadavust oma ärisuhetes, avalikustab ta selle asjaolu. Ettevõtja võib teatada ajakava, mille jooksul ta kavatseb sellise kanali või sellised protsessid luua.

Avalikustamisnõue S4-4 – meetmete võtmine seoses olulise mõjuga tarbijatele ja lõppkasutajatele ning lähenemisviisid oluliste riskide juhtimiseks ja tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste võimaluste kasutamiseks ning nende meetmete tõhusus

28.

Ettevõtja avalikustab meetmed, mida ta võtab tarbijatele ja lõppkasutajatele avalduva olulise mõju korral ning tarbijate ja lõppkasutajatega seotud oluliste riskide juhtimiseks ja oluliste võimaluste kasutamiseks ning teabe nende meetmete tõhususe kohta.

29.

Avalikustamisnõudel on kaks eesmärki. Esiteks võimaldab see saada ülevaate meetmetest ja algatustest, mille abil ettevõtja püüab teha järgmist: (a) ära hoida, leevendada ja heastada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvat olulist negatiivset mõju ja/või (b) saavutada tarbijatele ja/või lõppkasutajatele olulist positiivset mõju. Teiseks võimaldab see anda ülevaate viisist, kuidas ettevõtja tegeleb tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimalustega.

30.

Ettevõtja esitab kokkuvõtliku kirjelduse tegevuskavadest ja ressurssidest, mille abil ta haldab oma olulist mõju, riske ja võimalusi, mis on seotud tarbijate ja lõppkasutajatega, vastavalt standardi ESRS 2 avalikustamisnõudele MDR-A „Oluliste kestlikkusaspektidega seotud meetmed ja ressursid“.

31.

Seoses olulise mõjuga kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) võetud, kavandatud või käimasolevad meetmed eesmärgiga ära hoida, leevendada või heastada olulist negatiivset mõju tarbijatele ja/või lõppkasutajatele; (b) kas ja kuidas on ettevõtja võtnud meetmeid, et pakkuda või võimaldada õiguskaitsevahendeid seoses tegeliku olulise mõjuga; (c) kõik täiendavad algatused või protsessid, mis on kehtestatud esmase eesmärgiga aidata kaasa parematele sotsiaalsetele tulemustele tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks, ja (d) kuidas ettevõtja jälgib ja hindab nende meetmete ja algatuste tõhusust tarbijate ja/või lõppkasutajate jaoks kavandatud tulemuste saavutamisel.

32.

Seoses andmepunktiga 28 kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) protsessid, mille abil ta teeb kindlaks, milliseid meetmeid on vaja võtta ja mis on asjakohased selleks, et reageerida tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduvale konkreetsele tegelikule või võimalikule negatiivsele mõjule; (b) oma lähenemisviisi meetmete võtmisele seoses konkreetse olulise negatiivse mõjuga tarbijatele ja/või lõppkasutajatele, sh mis tahes meetmetega, mis on seotud ettevõtja tootedisaini-, turundus- ja müügitavadega, samuti sellega, kas tööstusharus on vaja laiaulatuslikumaid meetmeid või koostööd teiste asjaomaste osapooltega, ja (c) kuidas ettevõtja tagab, et olulise negatiivse mõju korral on olemas õiguskaitsevahendite pakkumise või võimaldamise protsessid on kättesaadavad ning rakendamisel ja tulemuste saavutamisel tõhusad.

33.

Seoses oluliste riskide ja võimalustega kirjeldab ettevõtja järgmist: (a) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas eesmärgiga leevendada ettevõtja jaoks olulisi riske, mis tulenevad tema mõjust tarbijatele ja/või lõppkasutajatele ja sõltuvusest nendest, ning kuidas ta jälgib tõhusust praktikas, ja (b) milliseid meetmeid kavandatakse või mis on käimas, et kasutada ettevõtja olulisi võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega.

34.

Ettevõtja avalikustab, kas ja kuidas ta võtab meetmeid selleks, et vältida oma tavadega, sh, kui see on asjakohane, turundus-, müügi- ja andmekasutustavadega olulise negatiivse mõju põhjustamist tarbijatele ja/või lõppkasutajatele või sellele kaasaaitamist See võib hõlmata teavet selle kohta, millist lähenemisviisi kasutatakse, kui tekib pingeid olulise negatiivse mõju ärahoidmise või leevendamise ja muude äritegevusele avalduvate survete vahel.

35.

Selle avalikustatava teabe ettevalmistamisel kaalub ettevõtja, kas on teatatud tema tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud tõsistest inimõigustega seotud probleemidest ja juhtumitest, ning vajaduse korral avalikustab need (126).

36.

Kui ettevõtja hindab meetme tulemuslikkust eesmärgi seadmisega, arvestab ta andmepunkti 32 alapunkti c kohaselt nõutava teabe avalikustamisel standardi ESRS 2 avalikustamisnõuet MDR-T „Poliitika ja meetmete tõhususe jälgimine eesmärkide kaudu“.

37.

Ettevõtja avalikustab oma olulise mõju juhtimiseks eraldatud ressursid koos teabega, mis võimaldab kasutajatel saada ülevaate sellest, kuidas olulist mõju juhitakse.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue S4-5 – olulise negatiivse mõju juhtimise, positiivse mõju suurendamise ning oluliste riskide ja võimaluste juhtimisega seotud eesmärgid

38.

Ettevõtja avalikustab ajaliselt piiritletud ja tulemustele suunatud eesmärgid, mis tal võivad olla seoses järgmisega: (a) tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva negatiivse mõju vähendamine ja/või (b) tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva positiivse mõju suurendamine ja/või (c) tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimine.

39.

Avalikustamisnõude eesmärk on võimaldada mõista, mil määral ettevõtja kasutab ajaliselt piiritletud ja tulemuspõhiseid eesmärke, et edendada ja mõõta edusamme olulise negatiivse mõju käsitlemisel ja/või tarbijatele ja/või lõppkasutajatele avalduva positiivse mõju suurendamisel ja/või tarbijate ja/või lõppkasutajatega seotud oluliste riskide ja võimaluste juhtimisel.

40.

Kokkuvõtlik kirjeldus eesmärkidest, millega hallatakse olulist mõju, riske ja võimalusi seoses tarbijate ja/või lõppkasutajatega, sisaldab standardi ESRS 2 avalikustamisnõudes MDR-T määratletud teabele esitatavate nõuete kohast teavet.

41.

Ettevõtja avalikustab eesmärkide seadmise protsessi, sh teabe selle kohta, kas ja kuidas ettevõtja suhtles otse tarbijate ja lõppkasutajatega, nende seaduslike esindajatega või usaldusväärsete esindajatega, kellel on ülevaade nende olukorrast, järgmistel etappidel: (a) selliseid eesmärke seades; (b) mõõtes ettevõtja tulemuslikkust nende eesmärkide saavutamisel ja (c) tehes kokkuvõtteid saadud õppetundidest või ettevõtja tegevusest tulenevatest edusammudest.

ESRS G1

ÄRILINE KÄITUMINE

SISUKORD

Eesmärk

Seosed teiste ESRSidega

Avalikustamisnõuded

–

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

Juhtimine

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

–

Avalikustamisnõue G1-1 – ettevõtluskultuur ja ärilise käitumise poliitika

–

Avalikustamisnõue G1-2 –suhted tarnijatega

–

Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue G1-4 – kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid

–

Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö

–

Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad

A liide.

Kohaldamisnõuded

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

–

Avalikustamisnõue G1-1 – ettevõtluskultuur ja ärilise käitumise poliitika

–

Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega

–

Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

Mõõdikud ja eesmärgid

–

Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö

–

Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad

Eesmärk

1.

Standardi eesmärk on täpsustada avalikustamisnõudeid, mis võimaldavad ettevõtja kestlikkusaruannete kasutajatel mõista ettevõtja strateegiat ja lähenemisviisi, protsesse ja protseduure ning tema ärilist käitumist.

2.

Standardis keskendutakse järgmistele küsimustele, millele ühiselt viidatakse kui „äriline käitumine või ärilise käitumise küsimused“: (a) ärieetika ja ettevõtluskultuur, sh korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane tegevus, rikkumisest teatajate kaitse ja loomade heaolu; (b) suhete haldamine tarnijatega, sh maksetavad, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. (c) ettevõtja tegevus ja kohustused, mis on seotud poliitilise mõju avaldamisega, sh lobitegevus.

Seosed teiste ESRSidega

3.

Standardi osi, mis käsitlevad avalikustamise üldreegleid, mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist ning mõõdikuid ja eesmärke tuleb tõlgendada koostoimes vastavalt standardiga ESRS 1 „Peamised põhimõtted“ ja standardiga ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“.

Avalikustamisnõuded

ESRS 2 „Avalikustamise üldised reeglid“

4.

Käesoleva osa nõudeid tuleks tõlgendada koostoimes ja teavet avalikustada kõrvuti teabega, mille avalikustamist nõutakse standardi ESRS 2 juhtimist, strateegiat ning mõjude, riskide ja võimaluste juhtimist käsitlevate osadega.

Juhtimine

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue GOV-1 – haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll

5.

Teabe avalikustamisel haldus-, juht- ja järelevalveorganite rolli kohta käsitleb ettevõtja järgmisi aspekte: (a) haldus-, juht- ja järelevalveorganite roll seoses ärilise käitumisega ja (b) haldus-, juht- ja järelevalveorganite eksperditeadmised ärilise käitumise küsimustes.

Mõjude, riskide ja võimaluste juhtimine

Standardiga ESRS 2 seotud avalikustamisnõue IRO-1 – oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise ja hindamise protsesside kirjeldus

6.

Ärilise käitumise küsimustega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemise protsessi kirjeldamisel avalikustab ettevõtja kõik protsessis kasutatud asjakohased kriteeriumid, sh asukoha, tegevuse, sektori ja tehingu struktuuri.

Avalikustamisnõue G1-1 – ärilise käitumise poliitika ja ettevõtluskultuur

7.

Ettevõtja avalikustab oma ärilise käitumise küsimustega seotud poliitika ja teabe ettevõtluskultuuri edendamise kohta

8.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade sellest, mil määral ettevõtja poliitika käsitleb ärilise käitumise küsimustega seotud oluliste mõjude, riskide ja võimaluste kindlakstegemist, hindamist, juhtimist ja/või heastamist. Samuti on selle eesmärk anda ülevaade ettevõtja lähenemisviisist ettevõtluskultuurile.

9.

Andmepunkti 7 kohaselt nõutav avalikustamine hõlmab seda, kuidas ettevõtja loob, arendab, edendab ja hindab oma ettevõtluskultuuri.

10.

Andmepunktis 7 osutatud avalikustatav teave hõlmab järgmisi aspekte, mis on seotud ettevõtja ärilise käitumise küsimustega: (a) ebaseadusliku käitumise või käitumisjuhendi või sarnaste dokumentidega vastuolus oleva käitumisega seotud probleemide tuvastamise, nendest teatamise ja nende uurimise mehhanismide kirjeldus ning kas see hõlmab asutusesiseste ja/või -väliste sidusrühmade aruandlust; (b) kui ettevõtjal ei ole korruptsiooni- või altkäemaksuvastast poliitikat, mis oleks kooskõlas ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga (127), teatab ta sellest asjaolust, annab teada, kas tal on kavas sellist poliitikat rakendada, ning esitab rakendamise ajakava; (c) kuidas ettevõtja kaitseb rikkumisest teatajaid, sh: i. asutusesiseste rikkumisest teatamise kanalite loomise üksikasjad, sh teave selle kohta, kas ettevõtja pakub oma töötajatele teavet ja koolitust, ning teavet teateid saavate töötajate määramise ja koolitamise kohta ja ii. meetmed, mille eesmärk on kaitsta oma töötajaid, kes on rikkumisest teatajad, survemeetmete eest kooskõlas kohaldatava õigusaktiga, millega võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1937 (128); (d) kui ettevõtjal ei ole rikkumisest teatajate kaitse poliitikat (129), teatab ta sellest asjaolust, annab teada, kas tal on kavas sellist poliitikat rakendada, ning esitab rakendamise ajakava; (e) lisaks menetlustele, mille alusel võetakse rikkumisest teatajate teadete suhtes järelmeetmeid kooskõlas kohaldatava õigusega, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2019/1937, kas ettevõtjal on menetlused ärilise käitumisega seotud juhtumite, sh korruptsiooni- ja altkäemaksujuhtumite kiireks, sõltumatuks ja objektiivseks uurimiseks; (f) vajaduse korral teave selle kohta, kas ettevõtja on kehtestanud loomade heaoluga seotud poliitika; (g) ettevõtja ärilise käitumise alase koolituse poliitika organisatsioonis, sh teave sihtrühma, sageduse ja ulatuse kohta, ja (h) ettevõtja need funktsioonid, kus korruptsiooni ja altkäemaksu oht on kõige suurem.

11.

Ettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse rikkumisest teatajate kaitse suhtes direktiivi (EL) 2019/1937 ülevõtva liikmesriigi õiguse kohaseid õiguslikke nõudeid või samaväärseid õiguslikke nõudeid, võivad täita andmepunkti 10 alapunktis d sätestatud avalikustamise nõudeid, teatades, et nende suhtes kohaldatakse neid õiguslikke nõudeid.

Avalikustamisnõue G1-2 – suhted tarnijatega

12.

Ettevõtja annab teavet tarnijatega suhete haldamise kohta ja oma mõju kohta tarneahelale.

13.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade ettevõtja hankeprotsessi juhtimisest, sh õiglasest käitumisest tarnijate suhtes.

14.

Ettevõtja kirjeldab oma poliitikat, mille eesmärk on vältida maksete hilinemist, eelkõige VKEdele tehtavate maksete puhul.

15.

Andmepunkti 12 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) ettevõtja lähenemisviis suhetele tarnijatega, võttes arvesse ettevõtja tarneahelaga seotud riske ja mõju kestlikkusaspektidele, ja (b) kas ja kuidas võetakse tarnijate valikul arvesse sotsiaalseid ja keskkonnakriteeriume.

Avalikustamisnõue G1-3 – korruptsiooni ja altkäemaksu ennetamine ja avastamine

16.

Ettevõtja annab teavet oma süsteemi kohta, mis võimaldab korruptsiooni ja altkäemaksuga seotud väiteid või juhtumeid vältida ja avastada, uurida ja neile reageerida, sh teavet asjaomase koolituse kohta.

17.

Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus ettevõtja peamistes menetlustes korruptsiooni ja altkäemaksu juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks. See hõlmab oma töötajatele pakutavat koolitust ja/või asutusesiseselt või tarnijatele pakutavat teavet.

18.

Andmepunkti 16 kohaselt tuleb avalikustada järgmine teave: (a) ülevaade menetlustest, mis on kehtestatud väidetavate korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite või väidetavate juhtumite vältimiseks, avastamiseks ja käsitlemiseks; (b) kas uurijad või uurimiskomisjon on juhtumiga seotud juhtimisahelast eraldiseisvad ja (c) haldus-, juht- ja järelevalveorganitele tulemuste esitamise protsess, kui see on olemas.

19.

Kui ettevõtjal selliseid menetlusi kehtestatud ei ole, avalikustab ta selle asjaolu ja oma plaanid nende vastuvõtmiseks, kui ta kavatseb need vastu võtta.

20.

Andmepunktis 16 nõutav avalikustamine hõlmab teavet selle kohta, kuidas ettevõtja teavitab oma poliitikast neid, kelle jaoks see on asjakohane, et tagada, et poliitika on neile kättesaadav ja nad mõistavad selle mõju.

21.

Andmepunkti 16 nõuete kohaselt avalikustatakse järgmine teave koolituse kohta: (a) ettevõtja pakutavate või ettevõtjale vajalike korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste koolitusprogrammide laad, ulatus ja põhjalikkus; (b) koolitusprogrammidega hõlmatud, riskile avatud funktsioonide protsent ja (c) mil määral pakutakse koolitust haldus-, juht- ja järelevalveorganite liikmetele.

Mõõdikud ja eesmärgid

Avalikustamisnõue G1–4 – korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumid

22.

Ettevõtja esitab teabe aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite kohta.

23.

Avalikustamisnõude eesmärk on tagada aruandeperioodi jooksul toimunud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite ja nendega seotud tulemuste läbipaistvus.

24.

Ettevõtja avalikustab järgmise teabe: (a) Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus (130) ja (b) mis tahes meetmed, mis on võetud korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste menetluste ja standardite rikkumistega tegelemiseks (131).

25.

Ettevõtja võib avalikustada järgmise teabe: (a) kinnitatud korruptsiooni- või altkäemaksujuhtumite koguarv ja laad; (b) nende kinnitatud juhtumite arv, mille puhul oma töötajad korruptsiooni või altkäemaksuga seotud juhtumite tõttu vallandati või kohaldati nende suhtes distsiplinaarmeetmeid; (c) kinnitatud juhtumite arv seoses äripartneritega sõlmitud lepingutega, mis korruptsiooni või altkäemaksuga seotud rikkumiste tõttu lõpetati või mida ei pikendatud, ja (d) aruandeperioodil ettevõtja ja tema töötajate vastu algatatud korruptsiooni või altkäemaksuga seotud avalike kohtuasjade üksikasjad ning selliste juhtumite tulemused. See hõlmab varasematel aastatel algatatud juhtumeid, kus tulemus selgus alles aruandeperioodil.

26.

Nõutav avalikustatav teave peaks hõlmama ettevõtja väärtusahela osalistega seotud juhtumeid üksnes juhul, kui ettevõtja või tema palgatöötajad on otseselt seotud.

Avalikustamisnõue G1-5 – poliitiline mõju ja lobitöö

27.

Ettevõtja annab teavet tegevuse ja kohustuste kohta, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, sh tema oluliste mõjude, riskide ja võimalustega seotud lobitööga.

28.

Avalikustamisnõude eesmärk on tagada läbipaistvus seoses ettevõtja tegevuse ja kohustustega, mis on seotud tema poliitilise mõjuga, seejuures näidatakse ära lobitöö liigid ja eesmärk.

29.

Andmepunktiga 27 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) vajaduse korral nende tegevuste järelevalve eest vastutavad esindajad haldus-, juht- ja järelevalveorganites; (b) rahalise või mitterahalise poliitilise toetuse kohta: i. ettevõtja poolt otseselt ja kaudselt tehtud rahalise ja mitterahalise poliitilise toetuse rahaline koguväärtus, mis on vajaduse korral koondatud riigi või geograafilise piirkonna ning abisaaja/toetusesaaja liigi kaupa, ja ii. teave selle kohta, kuidas hinnatakse mitterahaliste sissemaksete rahalist väärtust, kui see on asjakohane; (c) ettevõtja lobitöö põhiteemad ja lühidalt tema peamised seisukohad nendel teemadel. Lisatakse selgitused selle kohta, kuidas see on seotud ettevõtja oluliste mõjude, riskide ja võimalustega, mis on kindlaks tehtud tema olulisuse hinnangus vastavalt standardile ESRS 2, ja (d) kui ettevõtja on registreeritud ELi läbipaistvusregistris või mõnes samaväärses liikmesriigi läbipaistvusregistris, siis sellise registri nimi ja ettevõtja identifitseerimisnumber registris.

30.

Avalikustamine hõlmab ka teavet haldus-, juht- ja järelevalveorganite selliste liikmete määramise kohta aruandeperioodil, kes töötasid ametisse nimetamisele eelnenud kahe aasta jooksul avalikus halduses (sh reguleerivates asutustes) võrreldaval ametikohal.

Avalikustamisnõue G1-6 – maksetavad

31.

Ettevõtja esitab teabe oma maksetavade kohta, eelkõige seoses hilinenud maksetega väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd).

32.

Avalikustamisnõude eesmärk on anda ülevaade lepingulistest maksetingimustest ja ettevõtja maksekäitumisest, eelkõige selle kohta, kuidas need mõjutavad VKEsid, ja täpsemalt VKEdele tehtud hilinenud maksetest.

33.

Andmepunktiga 31 nõutav teave peab sisaldama järgmist: (a) keskmine aeg päevades, mis kulub ettevõtjal arve tasumiseks alates kuupäevast, mil hakatakse arvutama lepingulist või seadusest tulenevat maksetähtaega; (b) ettevõtja tüüpiliste maksetingimuste kirjeldus päevade arvuna peamiste tarnijate kategooriate kaupa ja nende tüüptingimustega kooskõlas olevate maksete protsent; (c) hilinenud maksetega seotud pooleliolevate kohtumenetluste arv ja (d) täiendav teave, mis on vajalik piisava konteksti loomiseks. Kui ettevõtja on alapunktis a nõutud teabe arvutamiseks kasutanud representatiivset valimit, teatab ta sellest ja kirjeldab lühidalt kasutatud metoodikat.

---

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2464, millega muudetakse määrust (EL) nr 537/2014, direktiivi 2004/109/EÜ, direktiivi 2006/43/EÜ ja direktiivi 2013/34/EL seoses äriühingute kestlikkusaruandlusega (ELT L 322, 16.12.2022, lk 15).

(3)  ÜRO juhtpõhimõte 16 ja selle kommentaarid, ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 21 ja 25 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punkt A.10) ja IV peatükk inimõiguste kohta (punkt 4 ja kommentaaride punkt 44), OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 1.1 ja 1.2 ning lisa küsimustes 14 ja 15.

(4)  ÜRO juhtpõhimõte 18 ja selle kommentaarid, ÜRO juhtpõhimõte 20, kommentaarid ÜRO juhtpõhimõtete 21 ja 29 kohta ning ÜRO juhtpõhimõtte 31 punkt h ja selle kommentaarid, samuti ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 30, 33, 42 ja 76 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punkt A.14 ja kommentaaride punktis 25) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jagu (2.1.c, 2.3 2.4.a, 3.1.b ja 3.1.f) ning lisa küsimused 8–11.

(5)  ÜRO juhtpõhimõtted 17, 18 ja 24 ning nende kommentaarid ning ÜRO juhtpõhimõtte 29 kommentaarid; ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 9, 12–13, 27–28, 36–42 ja 85–89 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punktid A.10–11 ja kommentaaride punkt 14) ning IV peatükk inimõiguste kohta (kommentaaride punktid 1–2 ja punktid 41–43) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 2.1–2.4 ning lisa küsimustes 3–5 ja 19–31).

(6)  ÜRO juhtpõhimõtted 19, 22 ja 23 ning nende kommentaarid ja ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 11, 32, 46–47, 64–68 ja 82–83 ning OECD suuniste II peatükk üldpoliitika kohta (punktid A.12 ja kommentaaride punktid 18–22) ning IV peatükk inimõiguste kohta (kommentaaride punktid 3 ja punktid 42–43) ja OECD hoolsuskohustuse suuniste II jao punktid 3.1 ja 3.2 ning lisa küsimused 32–40.

(7)  ÜRO juhtpõhimõte 20 ja juhtpõhimõtte 31 punkt g ning nende kommentaarid, samuti ÜRO tõlgendamisjuhendi küsimused 49–53 ja 80 ning OECD hoolsuskohustuse suuniste II jagu (punktid 4.1 ja 5.1) ja lisa küsimused 41–47.

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2007. aasta direktiiv 2007/36/EÜ noteeritud äriühingute aktsionäride teatavate õiguste kasutamise kohta (ELT L 184, 14.7.2007, lk 17).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrus (EL) 2017/1129, mis käsitleb väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatavat prospekti ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/71/EÜ (ELT L 168, 30.6.2017, lk 12).

(11)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(12)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS) ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 761/2001 ning komisjoni otsused 2001/681/EÜ ja 2006/193/EÜ (ELT L 342, 22.12.2009, lk 1).

(13)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni 6. aprilli 2022. aasta delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/2088) I lisa tabelis 1 näitajana nr 13 („Juhtorganite sooline mitmekesisus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega, ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määruse (EL) 2020/1816 (millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011) kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud II lisa 1. ja 2. jao näitajaga „Juhatuse nais- ja meessoost liikmete kaalutud keskmine suhe“.

(14)  See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud II lisa 1. jao näitajaga „Sõltumatute juhatuse liikmete kaalutud keskmine protsent“.

(15)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 10 („Hoolsusmeetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(16)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 4 („Kokkupuude fossiilkütusesektoris tegutsevate äriühingutega“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(17)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1).

(18)  Komisjoni 6. juuli 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2178, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, täpsustades selliste ettevõtjate keskkonnasäästliku majandustegevuse kohta avalikustatava teabe sisu ja esitusviisi, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2013/34/EL artiklit 19a või 29a, ja täpsustades kõnealuse avalikustamiskohustuse täitmise metoodikat (ELT L 443, 10.12.2021, lk 9).

(19)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 9 („Investeeringud kemikaale tootvatesse äriühingutesse“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(20)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 14 („Kokkupuude vastuoluliste relvadega (jalaväe vastased miinid, kobarlahingumoon, keemia- ja bioloogilised relvad)“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(21)  See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1818 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud artikli 12 lõike 1 punktiga b.

(22)  Direktiivi 2013/34/EL artikli 18 lõike 1 punkt a: „netokäive, sealhulgas selle jaotumine tegevusvaldkondade ja geograafiliste turgude lõikes, kui need tegevusvaldkonnad ja turud erinevad üksteisest oluliselt, võttes arvesse, kuidas on korraldatud toodete müük ja teenuste osutamine.“

(23)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(24)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (kapitalinõuete määrus) (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(25)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrus (EL) 2016/1011, mis käsitleb indekseid, mida kasutatakse võrdlusalustena finantsinstrumentide ja -lepingute puhul või investeerimisfondide tootluse mõõtmiseks, ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL ning määrust (EL) nr 596/2014 (ELT L 171, 29.6.2016, lk 1).

(26)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(27)  Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1816, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses võrdlusaluse kirjelduses esitatava selgitusega selle kohta, kuidas kajastatakse igas esitatud ja avaldatud võrdlusaluses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegureid (ELT L 406, 3.12.2020, lk 1).

(28)  Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1).

(29)  Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17).

(30)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/1999 (Euroopa kliimamäärus) (ELT L 243, 9.7.2021, lk 1).

(31)  Komisjoni 17. juuli 2020. aasta delegeeritud määrus (EL) 2020/1818, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/1011 seoses ELi kliimaülemineku võrdlusaluste ja Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste miinimumnõuetega (ELT L 406, 3.12.2020, lk 17).

(32)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta määrus (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 9.12.2019, lk 1).

(33)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2020. aasta määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13).

(34)  Komisjoni 30. novembri 2022. aasta rakendusmäärus (EL) 2022/2453, millega muudetakse rakendusmääruses (EL) 2021/637 sätestatud rakenduslikke tehnilisi standardeid seoses keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisriskide avalikustamisega (ELT L 324, 19.12.2022, lk 1).

(35)  See teave on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (ELi kliimaseadus) artikli 2 lõikega 1 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikliga 2.

(36)  Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke (ELT L 442, 9.12.2021, lk 1).

(37)  Arvesse võetud kapitalikulude summad on seotud järgmiste NACE koodidega:

(a)	B.05 Kivi- ja pruunsöe kaevandamine, B.06 Toornafta ja maagaasi tootmine (piiratud toornaftaga), B.09.1 Nafta ja maagaasi tootmist abistavad tegevusalad (ainult toornafta),

(b)	C.19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine,

(c)	D.35.1 Elektrienergia tootmine, ülekanne ja jaotus,

(d)	D.35.3 Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine (ainult söe- ja naftaküttel elektri ja/või soojuse tootmine),

(e)	G.46.71 Tahke-, vedel- ja gaaskütuste jms toodete (ainult tahke- ja vedelkütuste) hulgimüük.

Gaasiga seotud tegevusalade puhul hõlmab NACE koodi määratlus tegevusi, mille otsene KHG heide on suurem kui 270 gCO2/KWh.

(38)  Avalikustamisnõue on lisatud kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 1: kliimamuutustega seotud üleminekurisk) ja on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 12 lõike 1 punktidega d–g ning artikli 12 lõikega 2.

(39)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 4 („Investeeringud äriühingutesse, kes ei ole ellu viinud CO2 heite vähendamise algatusi“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega, ning on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikliga 6.

(40)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 5 („Taastumatu energia tarbimise ja tootmise osakaal“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. Jaotus on aluseks põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavale näitajale, mis on esitatud sama lisa tabelis 2 näitajana nr 5 („Energiatarbimise jaotus taastumatute energiaallikate liikide kaupa“).

(41)  Vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku käsitlevatele nõuetele delegeeritud õigusaktides: komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, ja komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumläveni ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks.

(42)  Suure kliimamõjuga sektorid on loetletud NACE jagudes A-H ja L (nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1288).

(43)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 5 („Taastumatu energia tarbimise ja tootmise osakaal“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(44)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 6 („Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(45)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajatena nr 1 ja 2 („Kasvuhoonegaaside heide“ ja „CO2 jalajälg“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 5 lõikega 1, artikliga 6 ja artikli 8 lõikega 1.

(46)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 3 („Investeerimisobjektiks olevate äriühingute kasvuhoonegaaside heitemahukus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega. See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/1818 (kliimaülemineku võrdlusaluste määrus) artikli 8 lõikega 1.

(47)  See teave on kooskõlas ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (ELi kliimaseadus) artikli 2 lõikega 1.

(48)  See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (kliima võrdlusaluste määrus).

(49)  Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).

(50)  Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: pangaportfell – kliimamuutustega seotud füüsiline risk: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).

(51)  Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 2: pangaportfell – kliimamuutustega seotud üleminekurisk: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus).

(52)  See teave on kooskõlas komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (kliima võrdlusaluste määrus).

(53)  Kliimaalaste võrdlusaluste standardite määruse artikli 12 lõikes 1 on sätestatud: „Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest välja kõik järgmised ettevõtted:

a)	ettevõtted, kes saavad 1 % või rohkem oma tulust kivi- ja pruunsöe uurimisest, kaevandamisest, jaotamisest või rafineerimisest, või

b)	ettevõtted, kes saavad 10 % või rohkem oma tulust vedelkütuste uurimisest, ammutamisest, jaotamisest või rafineerimisest, või

c)	ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust gaaskütuste uurimisest, ammutamisest, tootmisest või jaotamisest, või

d)	ettevõtted, kes saavad 50 % või rohkem oma tulust elektritootmisest, mille puhul kasvuhoonegaaside heitemahukus on üle 100 g CO2 e/kWh.“

Artikli 12 lõikes 2 on sätestatud: „Pariisi kokkulepet järgivate ELi võrdlusaluste haldurid jätavad kõnealustest võrdlusalustest kooskõlas käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohaste hinnanguid käsitlevate eeskirjadega välja ettevõtted, kelle puhul nad või välised andmepakkujad leiavad, et need ettevõtted kahjustavad märkimisväärselt üht või mitut Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 osutatud keskkonnaeesmärki“.

(54)  See avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 1: kliimamuutustega seotud üleminekurisk).

(55)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).

(56)  Vastab taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku käsitlevatele nõuetele delegeeritud õigusaktides: komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 ja kehtestatakse üksikasjalikke norme sisaldav liidu metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelate ja gaasiliste transpordikütuste tootmiseks, ja komisjoni 10. veebruari 2023. aasta delegeeritud määrus (EL), millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001, kehtestades ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumläveni ja määrates kindlaks metoodika muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest valmistatud vedelatest ja gaasilistest transpordikütustest ja ringlusse võetud süsinikupõhistest kütustest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise hindamiseks.

(57)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta.

(58)  Komisjoni 15. detsembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2279 toodete ja organisatsioonide olelusringi keskkonnatoime mõõtmisel ja teatavakstegemisel kasutatavate keskkonnajalajälje määramise meetodite kasutamise kohta (ELT L 471, 30.12.2021, lk 1).

(59)  Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).

(60)  Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 5: füüsilise riskiga seotud riskipositsioonid).

(61)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 2010. aasta direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (ELT L 153, 18.6.2010, lk 13).

(62)  Avalikustamisnõue on kooskõlas komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/2453 sätestatud nõuetega (vorm 2: kinnisvaratagatisega laenud – tagatise energiatõhusus).

(63)  Kulumäär on tegur, mida kasutatakse mitterahaliste mõjude (tonnid, hektarid, m3 jne) konverteerimiseks rahaühikutesse. Kulumäärad peaksid põhinema rahalisel hindamisel, need peavad olema teaduspõhised ja nende saamiseks kasutatavad meetodid peaksid olema läbipaistvad. Juhiseid nende meetodite kohta saab näiteks ELi-LIFE’i rahastatud projektist TRANSPARENT.

(64)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 166/2006, mis käsitleb Euroopa saasteainete heite- ja ülekanderegistri loomist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 91/689/EMÜ ja 96/61/EÜ (ELT L 33, 4.2.2006, lk 1).

(65)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb a) põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 2 („Õhusaasteainete heide“); b) I isa tabelis 1 näitajana nr 8 („Vetteheide“); c) I lisa tabelis 2 näitajana nr 1 („Anorgaaniliste saasteainete heide“) ja d) I lisa tabelis 2 näitajana nr 3 („Osoonikihti kahandavate ainete heide“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(66)  Eurostati järgi näitab linnastumise määral (DEGURBA) põhinev liigitus piirkonna olemust. Tuginedes linnaklastrites ja linnakeskustes elavate kohalike elanike osakaalule, liigitatakse kohalikud haldusüksused (kohalikud omavalitsused) kolme liiki piirkondadeks: i) suurlinnad (tihedalt asustatud alad), ii) linnad ja eeslinnad (keskmise asustustihedusega alad) ja iii) maapiirkonnad (hõreda asustusega alad).

(67)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17).

(68)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik (veepoliitika raamdirektiiv) (ELT L 327, 22.12.2000, lk 1).

(69)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(70)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/89/EL, millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik (ELT L 257, 28.8.2014, lk 135).

(71)  Allikas: IFC Performance Standard 6, 2012.

(72)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I isa tabelis 2 näitajana nr 7 („Investeeringud äriühingutesse, kus puudub veemajanduspoliitika“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(73)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 8 („Kokkupuude suure veestressiga aladega“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(74)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 12 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud ookeane/meresid käsitlevad tavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(75)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 6.2 („Veekasutus ja ringlussevõtt“ 2. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute ringlussevõetud ja korduskasutatud vee kaalutud keskmine protsent) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(76)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 6.1 („Veekasutus ja ringlussevõtt“ 1. Investeerimisobjektiks olevate äriühingute tarbitud vee keskmine kogus (kuupmeetrites) investeerimisobjektiks olevate äriühingute tulu miljoni euro kohta) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(77)   „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi“, COM(2020) 380 final.

(78)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.1.2010, lk 7) ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (ELT L 206, 22.7.1992, lk 7).

(79)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiiv 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv) (ELT L 164, 25.6.2008, lk 19).

(80)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 7 („Tegevus, mis mõjutab negatiivselt elurikkuse seisukohast tundlikke alasid“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(81)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 10 („Mulla degradeerumine, kõrbestumine, mulla katmine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(82)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 14 („Looduslikud liigid ja kaitsealad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(83)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(84)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 11 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud maakasutus-/põllumajandustavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(85)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 12 („Investeeringud äriühingutesse, kus puuduvad kestlikud ookeane/meresid käsitlevad tavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(86)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 15 („Raadamine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(87)  Nagu on märgitud IUCNi ohustatud liikide punases raamatus ja Euroopa Komisjoni avaldatud Euroopa punases raamatus.

(88)  Kliimamuutuste otsesed mõjurid tuleb esitada standardi ESRS E1 „Kliimamuutus“ ja saaste mõjurid standardi ESRS E2 „Reostus“ alusel.

(89)  Kooskõlas komisjoni 19. detsembri 2018. aasta määrusega (EL) 2018/2026, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1221/2009 (organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)) IV lisa (ELT L 325, 20.12.2018, lk 18).

(90)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiiv 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312, 22.11.2008, lk 3).

(91)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 2 näitajana nr 13 („Ringlusse võtmata jäätmete suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(92)  Nõukogu 19. juuli 2011. aasta direktiiv 2011/70/Euratom, millega luuakse ühenduse raamistik kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlikuks ja ohutuks käitlemiseks (ELT L 199, 2.8.2011, lk 48). See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 9 („Ohtlike jäätmete ja radioaktiivsete jäätmete suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(93)  Nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivis 2009/125/EÜ, mis käsitleb raamistiku kehtestamist energiamõjuga toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (ELT L 285, 31.10.2009, lk 10).

(94)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 13 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise või kohustusliku töö oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(95)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 12 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(96)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(97)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(98)  See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa punktides 1 ja 2.

(99)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 11 („Inimkaubandust tõkestavate menetluste ja meetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(100)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 1 („Investeeringud äriühingutesse, kus puudub tööõnnetuste ennetamise poliitika“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(101)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 5 („Töötajate küsimustega seotud kaebuste käsitlemise mehhanismi puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(102)  See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe“ II lisa jaos 1 ja 2. Teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 2 („Õnnetusjuhtumite määr“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, ja aitab võrdlusaluste halduritel avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Õnnetuste, vigastuste ja surmajuhtumite kaalutud keskmine suhe“ II lisa jaos 1 ja 2.

(103)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 3 („Õnnetusjuhtumite määr“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(104)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 12 („Korrigeerimata sooline palgalõhe“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Kaalutud keskmine sooline palgalõhe“ II lisa jaos 1 ja 2.

(105)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 8 („Liiga suur tegevjuhtide palga suhtarv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(106)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 7 („Diskrimineerimisjuhtumid“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(107)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust ja täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 ja tabelis 3 näitajana nr 14 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate Arengu Organisatsiooni (OECD) suuniste rikkumine“, „Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega. ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2.

(108)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. mai 2009. aasta direktiiv 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (ELT L 122, 16.5.2009, lk 28).

(109)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/14/EÜ, millega kehtestatakse töötajate teavitamise ja nõustamise üldraamistik Euroopa Ühenduses. Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioon töötajate esindamise kohta (EÜT L 80, 23.3.2002, lk 29).

(*1)   Soo on kindlaks määranud töötajad ise.

(110)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33).

(111)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavatest näitajatest, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajatena nr 12 ja 13 („Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne lapstööjõu kasutamise oht“ ja „Tegevused ja tarnijad, mille/kelle puhul esineb märkimisväärne sunniviisilise või kohustusliku töö oht“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(112)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(113)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 („Puuduvad menetlused ja vastavuskontrollimehhanismid, mis võimaldaksid jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja OECD hargmaiste ettevõtete suunistele“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(114)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 11 („Inimkaubandust tõkestavate menetluste ja meetmete puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(115)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 4 („Tarnija tegevusjuhendi puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(116)  See teave toetab võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa jaos 1 ja 2.

(117)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ ja „Võrdlusportfelli riskipositsioon ettevõtete suhtes, kellel puuduvad hoolsuskohustuse põhimõtted küsimustes, mida käsitletakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikonventsioonides 1–8“ II lisa jaos 1 ja 2.

(118)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(119)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(120)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 („Puuduvad menetlused ja vastavuskontrollimehhanismid, mis võimaldaksid jälgida vastavust ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtetele ja OECD hargmaiste ettevõtete suunistele“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(121)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate suuniste rikkumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega; ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2.

(122)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(123)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 9 („Inimõigusi käsitleva poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(124)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 11 seoses kestlike investeeringute kohta teabe avaldamise eeskirjadega.

(125)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud kohustuslikust näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 1 näitajana nr 10 („ÜRO üleilmse kokkuleppe põhimõtete ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hargmaiseid ettevõtteid käsitlevate suuniste rikkumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Võrdlusaluse komponentide arv, mille puhul on sotsiaalalaseid rikkumisi (absoluutarv ja suhtarv, st jagatuna kõikide võrdlusaluse komponentidega), nagu on osutatud rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides, ÜRO põhimõtetes ja, kui see on asjakohane, siseriiklikes õigusaktides“ II lisa jaos 1 ja 2.

(126)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 14 („Tuvastatud tõsiste inimõigustealaste probleemide ja vahejuhtumite arv“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(127)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 15 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase poliitika puudumine“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(128)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937 liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta (ELT L 305, 26.11.2019, lk 17).

(129)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 6 („Rikkumisest teatajate ebapiisav kaitse“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(130)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 17 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega, Ja võrdlusaluste haldurite teabevajadusi, aidates neil avalikustada määruse (EL) 2020/1816 kohaselt teavet keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistegurite kohta, nagu on ette nähtud näitajaga „Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastaste õigusaktide rikkumise eest tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arv ja määratud trahvide suurus“ II lisa punktides 1 ja 2.

(131)  See teave toetab finantsturu osaliste määrusest (EL) 2019/2088 tulenevaid teabevajadusi, kuna see tuleneb põhilise negatiivse mõjuga seotud täiendavast näitajast, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/1288 I lisa tabelis 3 näitajana nr 16 („Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastase võitluse standardite rikkumise kõrvaldamiseks võetud meetmed on ebapiisavad“) seoses kestlike investeeringute kohta teabe avalikustamise eeskirjadega.

(132)  Haldus-, juht- ja järelevalveorganid.