Finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kuritarvitamise tõkestamine

 

KOKKUVÕTE:

direktiiv (EL) 2015/849 – finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamine

MIS ON DIREKTIIVI EESMÄRK?

• Direktiivi (EL) 2015/849 (neljas rahapesuvastane direktiiv) eesmärk on võidelda rahapesu* ja terrorismi rahastamise* vastu, tõkestades finantsturgude sellel eesmärgil kuritarvitamist.
• See asendab 2007. aastal jõustunud direktiivi (EÜ) 2005/60/EÜ (kolmas rahapesuvastane direktiiv).
• Selle eesmärk on kõrvaldada kõik eelmises direktiivis ja sellega seotud õigusaktides esinevad ebamäärasused ning parandada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjade ühtsust kõigis Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides.
• Direktiivis võetakse arvesse ka rahapesuvastase töökonna soovitusi alates 2012. aastast, mis vaadati 2023. aastal üle.
• Nende ajakohastatud soovituste kajastamiseks lisatakse muutmismäärusega (EL) 2023/1113 täiendavad virtuaalvarateenuste osutajate kategooriad, mida direktiiv varem ei hõlmanud ja mis on määratletud määruses (EL) 2023/1114 – krüptovarade reguleerimise turud (vt kokkuvõte). Määruse (EL) 2023/1113 muutmises sätestatakse ka eeskirjad, mis tagavad, et krüptovara* teenuste osutajad* suudavad asjakohaselt maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, millega nad kokku puutuvad.

PÕHIPUNKTID

Direktiivi kohaldatakse järgmiste suhtes:

• krediidiasutused;
• finantseerimisasutused;
• määratud rahandusega mitteseotud ettevõtjad ja kutsealad, nagu
  • audiitorid,
  • välised raamatupidamisteenuse osutajad,
  • maksunõustajad,
  • notarid ja advokaadid, teatavatel asjaoludel,
  • kinnisvaramaaklereid, kes tegutsevad kinnisvara väljaüürimisel vahendajatena tehingute puhul, mille kuuüür on vähemalt 10 000 eurot,
  • kaupadega kauplejad (nt väärismetallide ja -kividega kauplejad 10 000 euroste või suuremate sularahamaskete korral),
  • kunstikaupmehed, kui tehingu väärtus on vähemalt 10 000 eurot,
  • hasartmänguteenuste osutajad.

Direktiiviga

• tugevdatakse läbipaistvuse eeskirju seoses klientide, eelkõige äriühingute ja juriidiliste üksuste tegelike kasu saavate omanike* tuvastamisega (trustid);
• nõutakse, et teave äriühingute tegelikult kasu saava omaniku kohta hoitakse iga liikmesriigi keskregistris, näiteks äriregistris, äriühingute registris või avalikus registris;
• parandatakse teadlikkust rahapesu ja terrorismi rahastamise nõrkustest ja sellele reageerimist: lisaks liikmesriikides läbiviidavatele riskihindamistele viib Euroopa Komisjon läbi ka siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riski hindamisi (esimene aruanne avaldati 2017. aasta juunis);
• luuakse koordineeritud Euroopa poliitika suheteks kolmandate riikidega, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras on puudusi, et kaitsta ELi finantssüsteemi – komisjon võttis esimese „suure riskiga kolmandate riikide“ loetelu vastu 2016. aasta juulis delegeeritud õigusaktiga ja seda loetelu on sellest ajast mitu korda muudetud;
• tugevdatakse ja parandatakse koostööd rahapesu andmebüroode vahel, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ühed võtmeisikud – süstemaatiline teabevahetus rahapesu andmebüroode vahel peaks toimuma tipptasemel tehnilise taristu kaudu, kasutades detsentraliseeritud arvutivõrku FIU.net, milles kasutatakse kõrgetasemelist võrdlustehnoloogiat;
• täpsustatakse, et rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlustest tuleb teatada ametiasutustele, tavaliselt rahapesu andmebüroole;
• nõutakse, et need, kellele see on adresseeritud, võtaksid kasutusele
  • toetavad meetmed, nagu töötajate nõuetekohase väljaõppe tagamine ning asjakohaste sisemiste ennetuspoliitikate ja protseduuride kehtestamine,
  • suurema riskiga juhtudel, näiteks väljaspool ELi asuvate pankadega kauplemisel ja eelkõige siis, kui nad tegelevad komisjoni poolt kindlaks määratud suure riskiga kolmandates riikides tegutsevate füüsiliste isikute või nendes riikides asutatud juriidiliste isikutega, täiendavaid kaitsemeetmeid nagu kliendi suhtes rakendatavaid tugevdatud hoolsusmeetmeid;
• keelatakse pankadel hoida lisaks anonüümsetele kontodele ja arveldusraamatutele ka anonüümseid seife;
• nimetatakse meetmed ettemakstud kaartide ja virtuaalvaluutadega seotud riskide ennetamiseks järgmistel viisidel:
  • langetades ettemaksekaartide omanike tuvastamise künnis 250 eurolt 150 eurole,
  • võimaldades riiklikel rahapesu andmebüroodel hankida teavet, mis võimaldab neil virtuaalvääringu omaniku isikule jälile saada;
• tugevdatakse koostööd riiklike rahapesu andmebüroode vahel, mis võimaldab neil rohkem teavet jagada;
• antakse Euroopa Pangandusjärelevalvele (EBA) alates 1. jaanuarist 2020 ülesanded ennetada finantssüsteemi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks ning juhtida, koordineerida ja jälgida kõigi ELi finantsteenuste osutajate ja pädevate asutuste jõupingutusi selles valdkonnas (vt kokkuvõtet).

Muutmismäärus (EL) 2023/1113

Määrusega (EL) 2023/1113 luuakse süsteem krüptovarade vahetamiseks, et tagada, et neid ei kasutata ebaseaduslikult, näiteks sanktsioonidest kõrvalehoidmiseks või terrorismi või sõja rahastamiseks. Krüptovarade ülekandmist käsitlevate rahvusvaheliste standardite järgimiseks ja nende varade jälgitavuse tagamiseks kohustab see krüptovarateenuste osutajaid koguma ja vajaduse korral ametiasutustele avaldama teatud teavet nende varade mis tahes ülekannete saatjate ja kasusaajate kohta, olenemata nende väärtusest.

Määrusega (EL) 2023/1113 muudeti direktiivi (EL) 2015/849, et

• hõlmata kõiki määruses (EL) 2023/1114 määratletud krüptovarateenuste osutajate kategooriaid vastavalt direktiivis (EL) 2015/849 (artikkel 3) esitatud „finantseerimisasutuste“ määratlusele;
• nõuda krüptovarateenuste osutajatelt leevendusmeetmete rakendamist, mis on vastavuses isehallatud aadresse hõlmavate ülekannetega seotud riskidega, ja vajaduse korral rakendada tõhustatud hoolsusmeetmeid (artikkel 19a);
• nõuda krüptovarateenuste osutajatelt asjakohaste riskide maandamise meetmete rakendamist, kui nad loovad piiriüleseid korrespondentsuhteid, mis hõlmavad krüptovarateenuste osutamist, vastajaga, kes ei asu ELis (uus artikkel 19b);
• lubada liikmesriikidel nõuda krüptovarateenuste osutajatelt, kes on asutatud nende territooriumil muul kujul kui filiaal ja kelle peakontor asub teises liikmesriigis, määrama nende territooriumil keskse kontaktpunkti (artikli 45 lõige 9);
• tühistada registreerimisnõuded seoses nende krüptovarateenuste osutajate kategooriatega, kelle suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2023/1114 (artikli 47 lõige 1) alusel ühtset litsentsimisrežiimi – need direktiivi (EL) 2015/849 muudatused nõuvad lisaks, et Euroopa Pangandusjärelevalve annaks välja suunised paljudes küsimustes, muu hulgas järgnev:
  • kriteeriumid ja elemendid, millega krüptovarateenuste osutajad peavad arvestama oma piiriüleste korrespondentsuhete hindamisel, mis hõlmavad krüptovarateenuste osutamist, ning vastajaüksustega seotud riskide maandamise meetmed, sealhulgas krüptovarateenuste osutajate minimaalsed võetavad meetmed, kui vastaja-üksus ei ole registreeritud või litsentsitud (uus artikkel 19b),
  • riskimuutujad ja riskitegurid, mida krüptovarateenuste osutajad peavad ärisuhete sõlmimisel või krüptovaradega tehingute tegemisel arvesse võtma (artikkel 18),
  • meetmed, mida krüptovarateenuste osutajad peavad kehtestama, et tuvastada ja hinnata rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu, mis on seotud krüptovara ülekannetega, mis on tehtud isehallatavale aadressile* või pärinevad sellelt aadressilt (uus artikkel 19a),
  • kuidas kohaldatakse tõhustatud kliendi hoolsusmeetmeid ja tuleb võtta asjakohaseid riskide maandamise meetmeid, kui kohustatud isikud osutavad krüptovarateenuseid registreerimata või litsentsimata üksustega, kes pakuvad krüptovarateenuseid (uus artikkel 24a).

Direktiivi (EL) 2015/849 täiendus

Delegeeritud õigusaktis delegeeritud määruses (EL) 2019/758 on sätestatud täiendavad meetmed, sealhulgas miinimummeetmed, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesuga ja terrorismi rahastamisega seotud riski tõhusaks maandamiseks juhul, kui kolmanda riigi õigus ei võimalda rakendada kontserniüleseid põhimõtteid ja protseduure filiaalide või enamusosalusega tütarettevõtjate tasandil, mis kuuluvad kontserni ja asuvad kolmandas riigis.

MIS AJAST EESKIRJU KOHALDATAKSE?

Direktiivi (EL) 2015/849 kohaldatakse alates 25. juunist 2015 ning see pidi algselt liikmesriikides jõustuma 26. juuniks 2017. Seda tähtaega pikendati veelgi mitme muudatusega, eelkõige direktiiviga (EL) 2018/843, mis tuli täielikult üle võtta ELi riikide õigusesse hiljemalt 10. jaanuariks 2020. Sama kuupäev kehtis muudetud direktiivi (EL) 2015/849 artiklis 30 nimetatud registrite asutamisel, samas kui selle artiklis 31 nimetatud registrid tuli asutada 10. märtsiks 2020.

Muudatusmäärusega (EL) 2023/1113 tehtud muudatused kehtivad alates 30. detsembrist 2024.

TAUST

Direktiiv on osa ELi seadusandlike meetmete paketist, mille eesmärk on tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist ning millesse kuulub ka määrus (EL) 2015/847 rahaülekannete jälgitavuse kohta (vt kokkuvõte). See on ka osa laiemast ELi strateegiast, millega takistatakse finantskuritegevust ja mis hõlmab järgmiste organite tegevust:

• rahapesu ja terrorismi rahastamise küsimuste eksperdirühm, mis kohtub korrapäraselt seisukohtade vahetamiseks ning abistab komisjoni õigusaktide ettevalmistamisel ja poliitika määratlemisel;
• rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komitee, mis võib esitada arvamusi komisjoni soovitatud meetmete rakendamise kohta;
• rahapesu andmebüroode võrgustik;
• Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee.

Lisateave

• Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kontekst (Euroopa Komisjon)
• Terrorismi rahastamise vastane võitlus (Euroopa Komisjon)
• Võitlus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu (Euroopa Liidu Nõukogu)
• Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine (Euroopa Pangandusjärelevalve)

PÕHIMÕISTED

PÕHIDOKUMENT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73–117)

Direktiivi (EL) 2015/849 järjestikused muudatused on algdokumenti lisatud. Käesoleval konsolideeritud versioonil on üksnes dokumenteeriv väärtus.

SEONDUVAD DOKUMENDID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2177, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II), direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ELT L 334, 27.12.2019, lk 155–163)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta (COM(2022) 554 final, 27.10.2022)

Komisjoni 14. juuli 2020. aasta soovitus (EL) 2020/1039 kehtestada liidu ettevõtjatele riigi rahalise toetuse andmiseks tingimus, et neil puudub seos koostööd mittetegevate jurisdiktsioonidega (ELT L 227, 16.7.2020, lk 76–79)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta (COM(2019) 370 final, 24.7.2019)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule rahapesu andmebüroode vahelise koostöö raamistiku hindamise kohta (COM(2019) 371 final, 24.7.2019)

Komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/758, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad minimaalseid ja täiendavaid meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks teatavates kolmandates riikides (ELT L 125, 14.5.2019, lk 4–10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aastadirektiiv 2018/843, millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL (ELT L 156, 19.6.2018, lk 43–74)

Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule siseturgu mõjutavate ja piiriülese tegevusega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamise kohta (COM(2017) 340 final, 26.6.2017)

Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2016/1675, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (ELT L 254, 20.9.2016, lk 1–4)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta määrus (EL) 2015/847, mis käsitleb rahaülekannetes edastatavat teavet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1781/2006 (ELT L 141, 5.6.2015, lk 1–18)

Vt konsolideeritud versioon.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 12–47)

Vt konsolideeritud versioon.

Viimati muudetud: 04.12.2023