32017R0590

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Delegeeritud määrus - 2017/590 - EN - EUR-Lex

Document 32017R0590

Help

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2017/590, 28. juuli 2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist (EMPs kohaldatav tekst )

C/2016/4733

ELT L 87, 31.3.2017, p. 449–478 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document In force

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2017/590/oj

HTML

PDF

Official Journal

31.3.2017

Euroopa Liidu Teataja

L 87/449

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2017/590,

28. juuli 2016,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad pädevatele asutustele tehingutest teatamist

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012, (1) eriti selle artikli 26 lõike 9 kolmandat lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)	Selleks et pädevad asutused saaksid andmeid tõhusalt analüüsida, peaksid tehingute kohta aruannete edastamisel kasutatavad standardid ja vormingud olema ühtlustatud.

(2)

Turutavasid, järelevalvekogemust ja turu arenguid arvestades peaks aruandluses kasutatav tehingu mõiste olema avar. See peaks hõlmama teatamiskohustuslike instrumentide ostu ja müüki ning muid teatamiskohustuslike instrumentide soetamise ja võõrandamise juhte, kuna ka nendega võib kaasneda mure turukuritarvituste pärast. Lisaks võib mure võimalike turukuritarvituste pärast kaasneda tingliku väärtuse muudatustega, kuna need on laadilt sarnased täiendavate ostu- või müügitehingutega. Et pädevad asutused saaksid eristada nimetatud muudatusi muudest ostu- või müügitehingutest, tuleks neid käsitlev teave tehinguaruannetesse eraldi lisada.

(3)	Tehingu mõiste ei peaks sisaldama toiminguid või sündmusi, millest ei pea turujärelevalve eesmärgil pädevatele asutustele teatama. Et välistada selliseid toiminguid ja sündmusi käsitleva teabe lisamine tehinguaruannetesse, tuleks need tehingu mõistest selgesõnaliselt välja jätta.

(4)

Selleks et selgitada, millised investeerimisühingud peavad tehingutest teatama, tuleks täpsustada tehinguni viivad tegevused või teenused. Investeerimisühingut tuleks käsitada tehingut sooritavana, kui ta osutab teenust või teostab tegevust, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (2) I lisa A jao punktides 1, 2 ja 3, teeb kliendi antud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel investeerimisotsuse või teeb kontodele või kontodelt finantsinstrumentide ülekandeid tingimusel, et igal konkreetsel juhul on vastavate teenuste või tegevuste tulemuseks tehing. Kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikega 4 ei tuleks tehinguga lõppevaid korraldusi edastanud investeerimisühinguid aga nende tehingute sooritajatena käsitada.

(5)

Et vältida üksteisele korraldusi edastavate investeerimisühingute aruannete esitamata jätmist või kahekordset esitamist, peaks korraldust edastada kavatsev investeerimisühing korraldust vastu võtva ühinguga kokku leppima, kas vastuvõttev ühing teatab tekkiva tehingu kõigist üksikasjadest või saadab korralduse edasi teisele investeerimisühingule. Kokkuleppe puudumisel tuleks eeldada, et korraldust ei ole edastatud, ja iga investeerimisühing peaks esitama oma tehinguaruande, mis sisaldab [kõiki] selle tehingu üksikasju, millest investeerimisühing aru annab. Lisaks tuleks täpsustada ühingute vahel saadetava korraldusega seotud üksikasjad, et pädevatele asutustele laekuv teave oleks asjakohane, täpne ja täielik.

(6)	Tehinguid sooritavate investeerimisühingute kindla ja tõhusa kindlakstegemise tagamiseks peaksid sellised ühingud tagama, et nad on aruandekohustuse alusel esitatud tehinguaruandes identifitseeritud, kasutades kontrollitud, välja antud ja nõuetekohaselt uuendatud juriidilise isiku tunnust (LEI).

(7)

Tehinguaruannetes nimetatud füüsiliste isikute järjekindla ja usaldusväärse tuvastamise tagamiseks tuleks nende identifitseerimiseks kasutada kodakondsusjärgse riigi tunnust, millele järgnevad isikute kodakondsusjärgse riigi määratud tunnused. Kui sellised tunnuskoodid ei ole kasutatavad, tuleks füüsiliste isikute identifitseerimisandmetena kasutada nende sünnikuupäevast ja nimest moodustatud ühendtunnust.

(8)	Turujärelevalve hõlbustamiseks peaks olema võimalik klientide isikut tuvastada järjekindlalt, üheselt ja usaldusväärselt. Seega peaksid tehinguaruanded sisaldama füüsilisest isikust klientide täisnime ja sünnikuupäeva ning juriidilisest isikust kliendid tuleks identifitseerida LEI järgi.

(9)

Investeerimisotsuseid tegevad isikud või arvutialgoritmid võivad põhjustada turukuritarvitusi. Seetõttu tuleb tulemusliku turujärelevalve tagamiseks olukorras, kus investeerimisotsuseid teeb mõni muu isik peale kliendi või arvutialgoritm, vastav isik või algoritm tehinguaruandes identifitseerida kordumatute, usaldusväärsete ja järjekindlate tunnuskoodide abil. Kui investeerimisotsuse teeb investeerimisühingus rohkem kui üks isik, tuleks aruandesse märkida see isik, kellel lasub otsuse eest esmane vastutus.

(10)

Turukuritarvitusi võivad põhjustada isikud või arvutialgoritmid, kes/mis määravad kindlaks kauplemiskoha, korralduste saajaks oleva investeerimisühingu või mis tahes muud korralduse täitmisega seotud tingimused. Seetõttu tuleb tulemusliku turujärelevalve tagamiseks tehinguaruandes identifitseerida investeerimisühingus selliste tegevuste eest vastutav isik või arvutialgoritm. Kui kaasatud on nii isik kui ka arvutialgoritm või rohkem kui üks isik või algoritm, peaks investeerimisühing eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide alusel järjekindlalt kindlaks määrama, millisel isikul või algoritmil lasub kõnealuste tegevuste eest esmane vastutus.

(11)

Tulemusliku turuseire võimaldamiseks peaksid tehinguaruanded sisaldama täpset teavet investeerimisühingu või selle kliendi positsiooni kõigi muutuste kohta, mis on tingitud teatamiskohustuslikust tehingust sellise tehingu sooritamise ajal. Seetõttu peaksid investeerimisühingud esitama tehinguaruande üksteisega seotud väljadel sisalduvat teavet järjekindlalt ning teatama tehingust või tehingu eri pooltest nii, et nende aruanded annaksid ühiselt võetuna selge üldpildi, mis kajastab tõepäraselt positsiooni muutusi.

(12)	Lühikeseks müügi tehingud tuleks eraldi märgistada, olenemata sellest, kas tegemist on täieliku või osalise lühikeseks müügi tehinguga.

(13)

Tulemusliku turujärelevalve tagamine on eriti keeruline juhul, kui tehing tehakse erinevate finantsinstrumentide kombinatsiooniga. Pädeval asutusel peab olema terviklik ülevaade ning tal peab olema võimalik näha rohkem kui ühe finantsinstrumendiga tehtavas tehingus eraldi iga finantsinstrumendi osa. Seetõttu peaksid finantsinstrumentide kombinatsiooniga tehinguid sooritavad investeerimisühingud teatama iga finantsinstrumendiga tehtud tehingust eraldi ning siduma vastavad aruanded üksteisega tunnuskoodiga, mis on ühingu tasandil tehingusooritusega seotud tehinguaruannete rühma puhul kordumatu.

(14)

Selleks et kindlustada, et juriidiliste isikute järelevalve turukuritarvituste valdkonnas on tulemuslik, peaksid liikmesriigid tagama, et juriidilise isiku tunnuseid koostatakse, omistatakse ja hallatakse vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele, mis tagavad juriidiliste isikute järjekindla ja ühese tuvastamise. Investeerimisühingud peaksid enne kliendile selliste teenuste osutamist, millega kaasnevad aruandekohustused seoses kliendi nimel tehtavate tehingutega, küsima kliendilt tema juriidilise isiku tunnuse ning kasutama seda tunnust oma tehinguaruannetes.

(15)

Tõhusa ja tulemusliku turuseire tagamiseks tuleks tehinguaruandeid esitada ainult ühel korral ja ühele pädevale asutusele, kes saab need edasi saata teistele asjaomastele pädevatele asutustele. Seega peaks tehingu sooritanud investeerimisühing esitama aruande oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, olenemata sellest, kas tehingusse on kaasatud ühingu filiaal või kas aruannet esitav ühing sooritas tehingu mõnes teises liikmesriigis asuva filiaali kaudu. Kui kogu tehing või osa tehingust sooritatakse investeerimisühingu mõnes teises liikmesriigis asuva filiaali kaudu, tuleks aruanne esitada ainult üks kord investeerimisühingu päritoluliikmesriigi pädevale asutusele, välja arvatud juhul, kui päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on sõlminud teistsuguse kokkuleppe. Et vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused saaksid teha järelevalvet riigi territooriumil osutatavate filiaalide teenuste üle, peavad nad saama tehinguaruandeid filiaalide tegevuse kohta. Nimetatud põhjusel ja selleks, et võimaldada tehingutes osalevaid filiaale käsitlevate tehinguaruannete edastamist kõigile asjaomastele pädevatele asutustele, peavad aruanded sisaldama üksikasjalikke andmeid filiaalide tegevuse kohta.

(16)

Tehinguaruannete andmete täielikkus ja täpsus on turukuritarvituste järelevalve jaoks äärmiselt olulised. Seetõttu peaksid kauplemiskohad ja investeerimisühingud rakendama meetodeid ja korda, millega tagatakse pädevatele asutustele esitatavate tehinguaruannete täielikkus ja täpsus. Määrus ei peaks kehtima tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate suhtes, kuna nende suhtes kohaldatakse erikorda, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2017/571 (3) ning neil on andmete täielikkuse ja täpsuse tagamiseks sarnased nõuded.

(17)

Tühistamiste ja paranduste jälgimiseks peaks investeerimisühing säilitama tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujalt saadud üksikasjad paranduste ja tühistamiste kohta juhul, kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tühistab investeerimisühingu nimel esitatud tehinguaruande või parandab seda vastavalt investeerimisühingu korraldustele.

(18)

Likviidsuse mõttes kõige kohasema turu kindlakstegemine võimaldab saata tehinguaruandeid edasi teistele pädevatele asutustele ning investorid saavad selle põhjal kindlaks teha, millisele pädevale asutusele nad peavad teatama oma lühikestest positsioonidest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 236/2012 (4) artiklitele 5, 7 ja 8. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (5) kohased reeglid asjaomase pädeva asutuse kindlakstegemiseks on olnud tulemuslikud enamiku finantsinstrumentide puhul ja peaksid seetõttu jääma samaks. Siiski tuleks kehtestada eraldi uued reeglid nende instrumentide jaoks, mida direktiivis 2004/39/EÜ ei käsitleta; need on kolmanda riigi üksuste emiteeritud võlainstrumendid, lubatud heitkoguse väärtpaberid ja tuletisinstrumendid, mille otsesel alusvaral ei ole ülemaailmset tunnust või mis moodustavad korvi või kuuluvad EMP-välisesse indeksisse.

(19)	Järjekindluse huvides ja finantsturgude sujuva toimimise tagamiseks on vaja, et käesoleva määruse sätteid ja määruse (EL) nr 600/2014 sätteid hakataks kohaldama samast kuupäevast.

(20)	Käesolev määrus põhineb regulatiivsete tehniliste standardite eelnõul, mille on komisjonile esitanud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA).

(21)

ESMA on korraldanud käesoleva määruse aluseks oleva regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu kohta avalikud konsultatsioonid, analüüsinud võimalikku asjaomast kulu ja tulu ning küsinud arvamust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 (6) artikli 37 kohaselt loodud väärtpaberituru sidusrühmade kogult,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Tehingutest teatamisel kasutatavad andmestandardid ja -vormingud

Tehinguaruanne peab sisaldama kõiki I lisa tabelis 2 osutatud üksikasju asjaomaste finantsinstrumentide kohta. Kõik tehinguaruannetesse lisatavad üksikasjad esitatakse kooskõlas I lisas tabelis 2 kirjeldatud standardite ja vormingutega elektroonilisel ja masinloetaval kujul ning kasutades ühtset XML-vormingut kooskõlas standardi ISO 20022 metoodikaga.

Artikkel 2

Tehingu mõiste

1. Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohaldamisel tähendab tehing määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikes 2 osutatud finantsinstrumendi soetamist või võõrandamist.

2. Lõikes 1 osutatud soetamine hõlmab järgmist:

a)	finantsinstrumendi ostmine;

b)	tuletislepingu sõlmimine;

c)	tuletislepingu tingliku väärtuse suurendamine.

3. Lõikes 1 osutatud võõrandamine hõlmab järgmist:

a)	finantsinstrumendi müümine;

b)	tuletislepingu lõpetamine;

c)	tuletislepingu tingliku väärtuse vähendamine.

4. Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohaldamisel hõlmab tehingu mõiste ka finantsinstrumendi samaaegset soetamist ja võõrandamist, mille korral finantsinstrumendi omanik ei muutu, kuid määruse (EL) nr 600/2014 artiklite 6, 10, 20 või 21 kohaselt on nõutav kauplemisjärgne avaldamine.

5. Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 kohaldamisel ei hõlma tehingu mõiste järgmist:

a)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2365 (7) artikli 3 punktis 11 määratletud väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingud;

b)	üksnes kliirimise või arveldamise eesmärgil sõlmitud leping;

c)	poolte vastastikuste kohustuste arveldamine koos netokohustuse edasikandmisega;

d)	üksnes hoidmistegevusest tingitud soetamine või võõrandamine;

e)	tuletislepingu kauplemisjärgne loovutamine või uuendamine nii, et üks tuletislepingu pool asendatakse kolmanda isikuga;

f)	portfelli tihendamine;

g)	ühisinvesteerimisettevõtja osakute emiteerimine või lunastamine ühisinvesteerimisettevõtja halduri poolt;

h)	finantsinstrumendis sisalduva õiguse kasutamine või vahetusvõlakirja vahetamine ja sellest tulenev tehing alusvaraks oleva finantsinstrumendiga;

i)	finantsinstrumendi loomine, aegumine või lunastamine eelnevalt kehtestatud lepingutingimuste alusel või investorist sõltumatute kohustuslike sündmuste tagajärjel olukorras, kus investor ei tee finantsinstrumendi loomise, aegumise või lunastamise ajal investeerimisotsust;

j)	tuletislepingu tingliku väärtuse vähenemine või suurenemine eelnevalt kehtestatud lepingutingimuste alusel või kohustuslike sündmuste tagajärjel olukorras, kus investor ei tee tingliku väärtuse muutumise ajal investeerimisotsust;

k)	indeksi või korvi koosseisu muutus pärast tehingu sooritamist;

l)	dividendide reinvesteerimise plaani alusel toimunud soetus;

soetus või võõrandamine, mis toimub töötajate aktsiatega motiveerimise programmi alusel või mis on seotud väljavõtmata vara fondi haldamisega, õigustega korporatiivsete sündmuste järel alles jäävatele murdaktsiatele või aktsionäride arvu vähendamise kavadega, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

i)	soetamise või võõrandamise kuupäevad on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud;

ii)	investori tehtud investeerimisotsus soetamise või võõrandamise kohta piirdub investori valikuga teha tehing ilma võimaluseta muuta ühepoolselt tehingu tingimusi;

iii)	investeerimisotsuse ja täitmishetke vahel on vähemalt kümme tööpäeva;

iv)

tehingu väärtus on konkreetse investori konkreetse instrumendiga tehtava ühekordse tehingu korral piiratud summaga, mis vastab 1 000 eurole, ning mitut tehingut sisaldava kokkuleppe korral on kalendrikuus konkreetse investori konkreetse instrumendiga tehtavate tehingute kumulatiivne väärtus piiratud summaga, mis vastab 500 eurole;

n)	võlakirja või muud liiki väärtpaberistatud võla kohta tehtav vahetus- ja ülevõtupakkumine, kui tingimused on eelnevalt kindlaks määratud ja avaldatud ning investeerimisotsus piirdub investori valikuga teha tehing ilma võimaluseta muuta ühepoolselt selle tingimusi;

o)	üksnes tagatise ülekandmisest tingitud soetamine või võõrandamine.

Esimese lõigu punktis a sätestatud välistust ei kohaldada väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute suhtes, mille vastaspool on Euroopa Keskpankade Süsteemi liige.

Esimese lõigu punktis i sätestatud välistust ei kohaldada esmase avaliku pakkumise, avaliku järelpakkumise, suunatud pakkumise ega võlakirjade emiteerimise suhtes.

Artikkel 3

Tehingu sooritamise mõiste

1. Investeerimisühing on sooritanud artiklis 2 sätestatud mõistele vastava tehingu juhul, kui ta osutab mõnda järgmist teenust või teeb mõne järgmise tegevuse, mille tulemuseks on tehing:

a)	ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine;

b)	korralduste täitmine klientide nimel;

c)	kauplemine oma arvel;

d)	investeerimisotsuse tegemine vastavalt kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhinevale volitusele;

e)	finantsinstrumentide ülekandmine kontodele või kontodelt.

2. Investeerimisühing ei ole tehingut sooritanud, kui ta on edastanud korralduse vastavalt artiklile 4.

Artikkel 4

Korralduse edastamine

1. Vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikele 4 korraldust edastava investeerimisühingu (edastav ühing) puhul eeldatakse, et ta on korralduse edastanud üksnes juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)	ühing sai korralduse oma kliendilt või korraldus tehti seoses ühingu otsusega soetada või võõrandada teatud kindel finantsinstrument kooskõlas ühelt või mitmelt kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volitusega;

b)	edastav ühing on saatnud korralduse lõikes 2 osutatud üksikasjad teisele investeerimisühingule (vastuvõttev ühing);

c)	vastuvõtva ühingu suhtes kohaldatakse määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõiget 1 ning see ühing nõustub teatama asjaomase korralduse tulemusena tehtavast tehingust või edastama korralduse üksikasjad teisele investeerimisühingule kooskõlas käesoleva artikliga.

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel tuleb kokkuleppes täpsustada tähtaeg, mille jooksul edastav ühing saadab korralduse üksikasjad vastuvõtvale ühingule, ning sätestada tingimus, et vastuvõttev ühing kontrollib enne tehinguaruande esitamist või korralduse edastamist käesoleva artikli kohaselt, kas saadud tellimuse üksikasjad sisaldavad ilmseid vigu või väljajätmisi.

2. Kooskõlas lõikega 1 tuleb edastada järgmised korralduse üksikasjad, kui need on konkreetse korralduse puhul asjakohased:

a)	finantsinstrumendi tunnuskood;

b)	teave, kas korraldus on tehtud finantsinstrumendi soetamiseks või võõrandamiseks;

c)	korralduses märgitud hind ja kogus;

d)	edastava ühingu kliendi identifitseerimisandmed ja üksikasjad korralduse jaoks;

e)	kliendi nimel otsuse teinud isiku identifitseerimisandmed ja üksikasjad juhul, kui investeerimisotsus tehakse esindusõigus alusel;

f)	lühikeseks müügi identifitseerimisandmed;

g)	edastavas ühingus investeerimisotsuse eest vastutava isiku või algoritmi identifitseerimisandmed;

h)	investeerimisotsuse eest vastutava isiku üle järelevalvet tegeva investeerimisühingu filiaali riik ning kliendilt korralduse vastu võtnud või kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel kliendi nimel investeerimisotsuse teinud investeerimisühingu filiaali asukohariik;

i)	kauba tuletisinstrumente käsitleva korralduse puhul teave, kas tehinguga vähendatakse riski objektiivselt mõõdetaval moel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 57;

j)	edastava ühingu tunnuskood.

Füüsilisest isikust kliendi korral esitatakse esimese lõigu punkti d kohaldamisel kliendi identifitseerimisandmed vastavalt artiklile 6.

Esimese lõigu punkti j kohaldamisel olukorras, kus korraldus on saadud eelmiselt ühingult, kes ei edastanud korraldust vastavalt käesolevas artiklis esitatud tingimustele, kasutatakse koodina edastava ühingu tunnuskoodi. Kui edastatav korraldus on saadud eelmiselt edastavalt ühingult kooskõlas käesolevas artiklis esitatud tingimustega, kasutatakse esimeses lõigus osutatud punkti j kohaselt esitatava koodina eelmise edastava ühingu tunnuskoodi.

3. Kui mõne korraldusega on seotud rohkem kui üks edastav ühing, esitatakse lõike 2 esimese lõigu punktides d–i osutatud üksikasjad esimese edastava ühingu kliendi kohta.

4. Kui korraldus tehakse liidetult mitme kliendi nimel, edastatakse lõikes 2 nimetatud teave kõigi klientide kohta.

Artikkel 5

Tehingu sooritanud investeerimisühingu identifitseerimisandmed

1. Tehingu sooritanud investeerimisühing tagab, et määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõike 1 kohaselt esitatavas tehinguaruandes kasutatakse ühingu identifitseerimiseks standardile ISO 17442 vastavat kontrollitud, välja antud ja nõuetekohaselt uuendatud juriidilise isiku tunnust.

2. Tehingu sooritanud investeerimisühing tagab, et tema juriidilise isiku tunnusega seotud alusandmeid uuendatakse vastavalt juriidilise isiku ülemaailmse tunnuse süsteemi akrediteeritud kohaliku tegevusüksuse tingimustele.

Artikkel 6

Füüsiliste isikute identifitseerimisandmed

1. Füüsilise isiku identifitseerimiseks kasutatakse tehinguaruandes tunnust, mis koosneb isiku kodakondsuse ISO 3166-1 alpha-2 (kahetäheline riigikood) kohasest koodist, millele järgneb isiku kodakondsusel põhinev II lisas esitatud riiklik klienditunnus.

2. Lõikes 1 osutatud riiklik klienditunnus määratakse vastavalt II lisas esitatud prioriteeditasemetele, kasutades isiku kõrgeima prioriteediga tunnust, olenemata sellest, kas see tunnus on investeerimisühingule varasemast teada.

3. Kui füüsilisel isikul on rohkem kui ühe Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigi kodakondsus, kasutatakse selle kodakondsusjärgse riigi koodi, mis jääb standardi ISO 3166-1 alpha-2 kohaste koodide tähestikulisel järjestamisel esimesele kohale, ning kodakondsusele vastavat tunnust, mis määratakse vastavalt lõikele 2. Kui füüsiline isik on mõne EMP-välise riigi kodanik, kasutatakse kõrgeima prioriteediga tunnust kooskõlas II lisas esitatud väljaga „kõik teised riigid“. Kui füüsilisel isikul on nii EMP kui ka EMP-välise riigi kodakondsus, kasutatakse EMP riigi kodakondsusele vastavat riigikoodi ja sellele kodakondsusele vastavat kõrgeima prioriteediga tunnust, mis määratakse vastavalt lõikele 2.

4. Kui lõike 2 kohaselt määratud tunnus on CONCAT, kasutab investeerimisühing füüsilise isiku identifitseerimisandmetena järgmistest elementidest järgnevas järjekorras koostatud ühendtunnust:

a)	isiku sünnikuupäev kujul AAAAKKPP;

b)	eesnime viis esimest tähte;

c)	perekonnanime viis esimest tähte.

5. Lõike 4 kohaldamisel ei kasutata nimede eesliiteid ning lühematele kui viietähelistele ees- ja perekonnanimedele lisatakse lõppu märk #, et lõikele 4 vastavad viited ees- ja perekonnanimedele sisaldaksid viit märki. Kõik tähed peavad olema suurtähed. Ülakomasid, rõhumärke, sidekriipse, kirjavahemärke ja tühikuid ei kasutata.

Artikkel 7

Kliendi isiku üksikasjad ning otsustaja identifitseerimistunnus ja üksikasjad

1. Füüsilisest isikust kliendi nimel sooritatud tehingut käsitlev aruanne peab sisaldama kliendi täisnime ja sünniaega vastavalt I lisa tabeli 2 väljadele 9, 10, 11, 18, 19 ja 20.

2. Kui asjaomase tehinguga seotud investeerimisotsust ei teinud klient, tuleb tehinguaruandes märkida, kes selle otsuse kliendi nimel tegi; märkimisel lähtutakse I lisa tabeli 2 väljadest 12–15 ostja puhul ja 21–24 müüja puhul.

Artikkel 8

Investeerimisotsuse eest vastutava isiku või arvutialgoritmi identifitseerimisandmed

1. Kui investeerimisotsuse finantsinstrumendi soetamise või võõrandamise kohta teeb investeerimisühingus töötav isik või arvutialgoritm, tuleb esitada selle isiku või algoritmi identifitseerimisandmed vastavalt I lisa tabeli 2 väljale 57. Investeerimisühing esitab isiku või arvutialgoritmi identifitseerimisandmed üksnes juhul, kui investeerimisotsus tehakse investeerimisühingu enda nimel või kliendi nimel kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel.

2. Kui investeerimisotsuse tegemisel osaleb investeerimisühingus rohkem kui üks isik, määrab investeerimisühing isiku, kellel lasub otsuse eest esmane vastutus. Isik, kellel lasub investeerimisotsuse eest esmane vastutus, määratakse vastavalt investeerimisühingus eelnevalt kehtestatud kriteeriumidele.

3. Kui kooskõlas lõikega 1 teeb investeerimisotsuse investeerimisühingus kasutatav arvutialgoritm, määrab investeerimisühing arvutialgoritmile identifitseerimistunnuse, mida kasutatakse tehinguaruandes. Nimetatud tunnus peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	see on algoritmi moodustava iga programmikoodi või kauplemisstrateegia puhul kordumatu, olenemata finantsinstrumentidest või turgudest, mille puhul algoritmi kasutatakse;

b)	pärast selle määramist kasutatakse seda algoritmile või algoritmi versioonile osutamisel järjekindlalt;

c)	see on aja jooksul kordumatu.

Artikkel 9

Tehingu sooritanud isiku või arvutialgoritmi identifitseerimisandmed

1. Kui investeerimisühingus tehingut sooritav isik või arvutialgoritm otsustab, millist väljaspool liitu asuvat kauplemiskohta, kliendi korralduste süsteemset täitjat või organiseeritud kauplemisplatvormi kasutada, millistele ühingutele korraldusi edastada või milliseid korralduse täitmisega seotud tingimusi rakendada, esitatakse selle isiku või arvutialgoritmi identifitseerimisandmed I lisa tabeli 2 väljal 59.

2. Kui tehingu sooritab investeerimisühingus töötav isik, määrab investeerimisühing isikule tehinguaruandes kasutatava identifitseerimistunnuse vastavalt artiklile 6.

3. Kui tehingu sooritab investeerimisühingus kasutatav arvutialgoritm, määrab investeerimisühing arvutialgoritmile identifitseerimistunnuse vastavalt artikli 8 lõikele 3.

4. Kui tehingu sooritamisse on kaasatud nii isik kui ka arvutialgoritm või rohkem kui üks isik või algoritm, määrab investeerimisühing, millisel isikul või algoritmil lasub tehingu sooritamise eest esmane vastutus. Isik või algoritm, kellel või millel lasub tehingu sooritamise eest esmane vastutus, määratakse vastavalt investeerimisühingus eelnevalt kehtestatud kriteeriumidele.

Artikkel 10

Kohaldatava vabastuse identifitseerimisandmed

Tehinguaruannetes esitatakse käesoleva määruse I lisa tabeli 2 väljale 61 vastavad identifitseerimisandmed sooritatud tehingu suhtes määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 või 9 kohaselt kohaldatava vabastuse kohta.

Artikkel 11

Lühikeseks müügi identifitseerimisandmed

1. Tehinguaruannetes esitatakse I lisa tabeli 2 väljale 62 vastavad identifitseerimisandmed selliste tehingute kohta, mis sooritamise ajal on tervikuna või osaliselt lühikeseks müügi tehingud.

2. Investeerimisühing teeb võimaluste piires kindlaks need lühikeseks müügi tehingud, milles klient on müüja, kaasa arvatud juhul, kui investeerimisühing liidab kokku mitme kliendi korraldused. Investeerimisühing esitab tehinguaruandes selliste lühikeseks müügi tehingute identifitseerimisanded vastavalt I lisa tabeli 2 väljale 62.

3. Kui investeerimisühing sooritab lühikeseks müügi tehingu enda nimel, märgib ta tehinguaruandes, kas lühikeseks müügi tehing tehti turutegija või esmasvahendajana vastavalt määruse (EL) nr 236/2012 artiklis 17 sätestatud erandile.

Artikkel 12

Finantsinstrumentide kombinatsiooniga seotud täitmisest teatamine

Kui investeerimisühing sooritab tehingu kahe või enama finantsinstrumendiga, teatab investeerimisühing iga finantsinstrumendiga tehtud tehingust eraldi ning seob vastavad aruanded üksteisega tunnuskoodiga, mis on ühingu tasandil tehingusooritusega seotud tehinguaruannete rühma puhul kordumatu, nagu on täpsustatud I lisa tabeli 2 väljal 40.

Artikkel 13

Juriidilise isiku tunnuste koostamise, omistamise ja haldamise tingimused

1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilise isiku tunnuseid koostatakse, omistatakse ja hallatakse kooskõlas järgmiste põhimõtetega:

a)	kordumatus;

täpsus;

c)	järjepidevus;

d)	neutraalsus;

e)	usaldusväärsus;

f)	avatud lähtekood;

g)	paindlikkus;

h)	skaleeritavus;

i)	kättesaadavus.

Liikmesriigid tagavad samuti, et juriidilise isiku tunnuste koostamiseks, omistamiseks ja haldamiseks kasutatakse ühtseid rahvusvahelisi tegevusstandardeid, nende suhtes rakendatakse juriidilise isiku tunnuste regulatiivse järelevalvekomitee juhtimisraamistikku ja need on saadaval mõistliku hinnaga.

2. Investeerimisühingul ei ole lubatud osutada teenust, mis tekitab kohustuse esitada juriidilise isiku tunnuse kasutamise õigust omava kliendi nimel tehtud tehingu kohta tehinguaruanne, enne kui ta on saanud sellelt kliendilt tema juriidilise isiku tunnuse.

3. Investeerimisühing tagab, et tunnuse pikkus ja ülesehitus vastavad standardile ISO 17442, tunnus sisaldub ülemaailmses juriidilise isiku tunnuste andmebaasis, mida haldab juriidilise isiku tunnuste regulatiivse järelevalvekomitee määratud keskne tegevusüksus, ja see kuulub asjaomasele kliendile.

Artikkel 14

Filiaalide sooritatud tehingutest teatamine

1. Investeerimisühing teatab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele tehingutest, mis on täielikult või osaliselt sooritatud ühingu filiaali kaudu, välja arvatud juhul, kui päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused on sõlminud teistsuguse kokkuleppe.

2. Kui investeerimisühing sooritab tehingu täielikult või osaliselt oma filiaali kaudu, teatab ta tehingust ainult ühel korral.

3. Kui seoses tehingu osalise või täieliku sooritamisega investeerimisühingu filiaali kaudu tuleb tehinguaruandesse lisada selle filiaali asukohariigi kood vastavalt I lisa tabeli 2 väljale 8, 17, 37, 58 või 60, esitab investeerimisühing tehinguaruandes asjaomase filiaali asukohariigi koodi standardi ISO 3166 järgi kõigil järgmistel juhtudel:

a)	filiaal sai korralduse kliendilt või tegi investeerimisotsuse kliendi nimel kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel;

b)	filiaalil on järelevalvekohustus asjaomase investeerimisotsuse eest vastutava isiku suhtes;

c)	filiaalil on järelevalvekohustus tehingu sooritamise eest vastutava isiku suhtes;

d)	tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kasutades filiaali liikmesust selles kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis.

4. Kui investeerimisühingu filiaali puhul ei esine ühte või mitut lõikes 3 nimetatud olukorda, täidetakse I lisa tabeli 2 asjakohased väljad investeerimisühingu päritoluliikmesriigi ISO riigikoodiga või kolmandast riigist pärit ühingu korral ühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi koodiga.

5. Kolmandast riigist pärit ühingu filiaal esitab tehinguaruande sellele pädevale asutusele, kes andis filiaalile tegevusloa. Kolmandast riigist pärit ühingu filiaal kirjutab I lisa tabeli 2 asjakohastele väljadele selle liikmesriigi ISO kohase riigikoodi, mille pädev asutus andis filiaalile tegevusloa.

Kui kolmandast riigist pärit ühing on asutanud filiaalid rohkem kui ühes liidu liikmesriigis, valivad need filiaalid ühiselt liikmesriikide pädevate asutuste seast ühe, kellele tuleb saata tehinguaruanded vastavalt lõigetele 1–3.

Artikkel 15

Finantstehingutest teatamise meetodid ja kord

1. Kauplemiskohtade ja investeerimisühingute kasutatavad tehinguaruannete koostamise ja esitamise meetodid ja kord peaksid hõlmama järgmist:

a)	süsteemid, millega tagatakse aruandes esitatud teabe turvalisus ja konfidentsiaalsus;

b)	tehinguaruande allika autentimise mehhanismid;

c)	ettevaatusabinõud, mille eesmärk on aruandesüsteemi tõrke korral aruannete edastamine aegsasti taastada;

d)	tehinguaruannete vigade ja väljajätmiste tuvastamise mehhanismid;

mehhanismid, mis võimaldavad vältida tehinguaruannete korduvat esitamist, kaasa arvatud juhul, kui investeerimisühingu tehinguid teostatakse kauplemiskoha süsteemide kaudu ja tehingu üksikasjadest teatamine on tehtud ülesandeks kauplemiskohale kooskõlas määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikega 7;

f)	mehhanismid, millega tagatakse, et kauplemiskoht esitab aruandeid ainult nende investeerimisühingute nimel, kes on otsustanud lasta kauplemiskohal saata nende nimel aruandeid tehingute kohta, mis tehakse kauplemiskoha süsteemide kaudu;

mehhanismid, mis võimaldavad vältida aruannete esitamist selliste tehingute kohta, mille suhtes ei kehti määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikes 1 osutatud aruandekohustus, kuna puudub tehing käesoleva määruse artikli 2 tähenduses või kuna instrument, millega asjaomast tehingut tehakse, ei kuulu määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõike 2 kohaldamisalasse;

h)	mehhanismid, mille abil tehakse kindlaks määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 alusel teatamiskohustuslikud tehingud, mille kohta ei ole teavet esitatud, kaasa arvatud juhud, kus pädeva asutuse tagasi lükatud tehinguaruandeid ei ole sobival kujul uuesti esitatud.

2. Kui kauplemiskohale või investeerimisühingule saab teatavaks, et pädevale asutusele esitatud tehinguaruanne sisaldab viga või väljajätmist, teatamiskohustuslikku tehingut käsitlev tehinguaruanne on esitamata jäetud või tagasi lükatud tehinguaruannet ei ole uuesti esitatud või on teatatud tehingust, millest teatamine ei ole kohustuslik, siis teatab ta vastavast asjaolust viivitamatult asjaomasele pädevale asutusele.

3. Investeerimisühingud kehtestavad korra, millega tagatakse, et nende tehinguaruanded on täielikud ja täpsed. Selline kord hõlmab aruandlusprotsessi testimist ning front office'i kauplemisdokumentide regulaarset võrdlemist pädevatelt asutustelt kontrollimiseks saadud väljavõtetega andmetest.

4. Kui pädev asutus andmeväljavõtteid ei esita, võrdleb investeerimisühing oma front office'i kauplemisdokumente teabega, mis sisaldub nende pädevale asutusele esitatud tehinguaruannetes või tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujate või kauplemiskohtade poolt nende nimel esitatud tehinguaruannetes. Võrdlemise käigus kontrollitakse aruande esitamise õigeaegsust, andmeväljade täpsust ja täielikkust ning nende vastavust I lisa tabelis 2 esitatud standarditele ja vormingutele.

5. Investeerimisühingud peavad kehtestama korra, millega tagatakse, et nende tehinguaruanded kajastavad ühiselt võetuna kõiki muutusi nende ja nende klientide finantsinstrumentidega seotud positsioonides finantsinstrumentidega tehtavate tehingute sooritamise ajal.

6. Kui tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja tühistab investeerimisühingu nimel esitatud tehinguaruande või parandab seda vastavalt investeerimisühingu korraldustele, säilitab investeerimisühing tunnustatud aruandlussüsteemi pakkujalt saadud üksikasjad paranduste ja tühistamiste kohta.

7. Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikes 5 osutatud aruanded saadetakse kauplemiskoha päritoluliikmesriigi pädevale asutusele.

8. Pädevad asutused kasutavad üksteisele tehinguaruannete saatmiseks turvalisi elektroonilisi sidekanaleid.

Artikkel 16

Likviidsuse poolest kõige kohasema turu kindlaksmääramine

1. Kui tehingu objektiks on vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti a tähenduses, lubatud heitkoguse väärtpaber või ühisinvesteerimisettevõtja osak, tehakse üks kord igas kalendriaastas eelmise kalendriaasta andmete põhjal kindlaks selle finantsinstrumendi kõige kohasem turg likviidsuse seisukohast (kõige kohasem turg) eeldusel, et eelmise kalendriaasta alguses oli finantsinstrumendiga kauplemine lubatud või sellega kaubeldi; kõige kohasem turg tehakse kindlaks järgmiselt:

a)	kui instrumendiga kauplemine on lubatud ühel või mitmel reguleeritud turul, on kõige kohasem see reguleeritud turg, kus selle instrumendiga seotud käive oli eelmisel kalendriaastal kõige suurem komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/587 (8) artikli 17 lõike 4 tähenduses;

b)	kui instrumendiga kauplemine ei ole reguleeritud turgudel lubatud, on kõige kohasem turg see mitmepoolne kauplemissüsteem, kus selle instrumendiga seotud käive oli eelmisel kalendriaastal kõige suurem;

c)	punktide a ja b kohaldamisel jäetakse suurima käibe arvutamisel arvesse võtmata kõik tehingud, mis on vabastatud kauplemiseelse läbipaistvuse nõuetest vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 4 lõike 1 punktile a, b või c.

2. Kui direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 lõigu 44 punkti a tähenduses vabalt võõrandatava väärtpaberi, lubatud heitkoguse väärtpaberi või ühisinvesteerimisettevõtja osakuga kauplemine ei olnud eelmise kalendriaasta alguses lubatud või sellega ei kaubeldud, finantsinstrumendi kõige kohasema turu kindlaksmääramisel käibe arvutamiseks vajalikud andmed on ebapiisavad või puuduvad või vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile c käibe arvutamiseks vajalikud andmed on ebapiisavad või puuduvad, on erandina käesoleva artikli lõikest 1 finantsinstrumendi kõige kohasem turg selle liikmesriigi turg, kus esitati esimene finantsinstrumendi kauplemisele lubamise taotlus või kus alustati esimesena instrumendiga kauplemist.

3. Kui tehingu objektiks on vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti b tähenduses või rahaturuinstrument, mille emitent on asutatud liidus, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus paikneb emitendi registrijärgne asukoht.

4. Kui tehingu objektiks on vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti b tähenduses või rahaturuinstrument, mille emitent on asutatud väljaspool liitu, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus esitati esimene finantsinstrumendi kauplemisele lubamise taotlus või mille kauplemiskohas alustati esimesena instrumendiga kauplemist.

5. Kui finantsinstrumendiks on tuletisleping, hinnavaheleping või vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti c tähenduses, määratakse kõige kohasem turg kindlaks järgmiselt:

kui finantsinstrumendi alusvara on reguleeritud turul kauplemisele lubatud või mitmepoolses kauplemissüsteemis kaubeldav vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti a tähenduses või lubatud heitkoguse väärtpaber, on kõige kohasem see turg, mida peetakse kõige kohasemaks aluseks oleva väärtpaberi puhul vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 või 2;

kui finantsinstrumendi alusvara on reguleeritud turul kauplemisele lubatud või mitmepoolses või organiseeritud kauplemissüsteemis kaubeldav vabalt võõrandatav väärtpaber direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 44 alapunkti b tähenduses või rahaturuinstrument, on kõige kohasem see turg, mida peetakse kõige kohasemaks aluseks oleva finantsinstrumendi puhul vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 või 4;

c)	kui finantsinstrumendi alusvara on finantsinstrumente sisaldav korv, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati või mille kauplemiskohas sellega esimesena kaubeldi;

d)	kui finantsinstrumendi aluseks on finantsinstrumente sisaldav indeks, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus finantsinstrument esimest korda kauplemisele lubati või mille kauplemiskohas sellega esimesena kaubeldi;

e)	kui finantsinstrumendi alusvara on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või kaubeldav tuletisinstrument, siis on kõige kohasem selle liikmesriigi turg, kus asjaomane tuletisinstrument on kauplemisele lubatud või kus sellega kauplemiskohas kaubeldakse.

6. Lõigetes 1–5 käsitlemata finantsinstrumentide kõige kohasem turg on selle liikmesriigi turg, kus finantsinstrument kauplemiskohas esimest korda kauplemisele lubati või kus sellega esimest korda kaubeldi.

Artikkel 17

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 3. jaanuarist 2018.

Artikli 2 lõike 5 teist lõiku hakatakse kohaldama 12 kuud pärast komisjoni poolt määruse (EL) 2015/2365 artikli 4 lõike 9 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. juuli 2016

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 173, 12.6.2014, lk 84.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349).

(3) Komisjoni 2. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/571, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad tegevuslubade väljastamist aruandlusteenuste pakkujatele ning neile esitatavaid organisatsioonilisi ja tehingute avaldamisega seotud nõudeid (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 126).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 236/2012 lühikeseks müügi ja krediidiriski vahetustehingute teatavate aspektide kohta (ELT L 86, 24.3.2012, lk 1).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/39/EÜ finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2365, mis käsitleb väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingute ja uuesti kasutamise läbipaistvust ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 337, 23.12.2015, lk 1).

(8) Komisjoni 14. juuli 2016. aasta delegeeritud määruse (EL) 2017/587 millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad kauplemiskohtade ja investeerimisühingute läbipaistvusnõudeid seoses aktsiatega, hoidmistunnistustega, börsil kaubeldavate fondidega, sertifikaatidega ja muude sarnaste finantsinstrumentidega, samuti tehingute tegemisega seotud kohustusi kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemsete täitjate kaubeldavate teatavate aktsiate puhul (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 387).

I LISA

Tabel 1

Tabeli 2 selgitus

SÜMBOL

ANDMELIIK

MÄÄRATLUS

{ALPHANUM-n}

Kuni n tähtnumbrilist märki

Vabateksti väli.

{CFI_CODE}

6 märki

Finantsinstrumendi liigi (CFI) kood ISO 10962 järgi

{COUNTRYCODE_2}

2 tähtnumbrilist märki

Kahetäheline riigikood (ISO 3166-1 alpha-2 riigikood)

{CURRENCYCODE_3}

3 tähtnumbrilist märki

Kolmetäheline valuutakood (ISO 4217 valuutakood)

{DATE_TIME_FORMAT}

ISO 8601 vormingus kuupäev ja kellaaeg

Kuupäev ja kellaaeg järgnevas vormingus:

AAAA-KK-PPTtt:mm:ss.ddddddZ.

—	„AAAA“ tähistab aastat;

—	„KK“ tähistab kuud;

—	„PP“ tähistab päeva;

—	„T“ tähendab, et kellaaja ette tuleb kirjutada täht „T“

—	„tt“ tähistab tunde;

—	„mm“ tähistab minuteid;

—	„ss.dddddd“ tähistab sekundeid ja sekundi murdosi;

—	Z tähistab UTC (koordineeritud maailmaeg) kellaaega.

Kuupäevad ja kellaajad esitatakse UTC kohaselt.

{DATEFORMAT}

ISO 8601 kuupäevavorming

Kuupäevad esitatakse järgmisel kujul:

AAAA-KK-PP.

{DECIMAL-n/m}

Kuni n-kohaline kümnendmurd, milles võib olla m kohta pärast koma

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

—	murdosa eraldusmärk on punkt (.);

—	negatiivsete arvude ees on miinus (–).

Väärtused ümardatakse, neid ei kärbita.

{INDEX}

4 tähtnumbrilist märki

EONA – EONIA

EONS – EONIA SWAP

EURI – EURIBOR

EUUS – EURODOLLAR

EUCH – EuroSwiss

GCFR – GCF REPO

ISDA – ISDAFIX

LIBI – LIBID

LIBO – LIBOR

MAAA – Muni AAA

PFAN – Pfandbriefe

TIBO – TIBOR

STBO – STIBOR

BBSW – BBSW

JIBA – JIBAR

BUBO – BUBOR

CDOR – CDOR

CIBO – CIBOR

MOSP – MOSPRIM

NIBO – NIBOR

PRBO – PRIBOR

TLBO – TELBOR

WIBO – WIBOR

TREA – Treasury

SWAP – SWAP

FUSW – Future SWAP

{INTEGER-n}

Kuni n-kohaline täisarv

Lahtrisse kantakse kas positiivne või negatiivne arv.

{ISIN}

12 tähtnumbrilist märki

ISIN-kood standardi ISO 6166 järgi

{LEI}

20 tähtnumbrilist märki

Juriidilise isiku tunnus standardi ISO 17442 järgi

{MIC}

4 tähtnumbrilist märki

Turu tunnuskood standardi ISO 10383 järgi

{NATIONAL_ID}

35 tähtnumbrilist märki

Tunnuskood moodustatakse vastavalt artiklile 6 ja II lisa tabelile.

Tabel 2

Tehinguaruannetes esitatavad üksikasjad

Kõik väljad on kohustuslikud, kui ei ole teisiti sätestatud

VÄLI

ESITATAVAD ANDMED

ESITAMISEL KASUTATAVAD VORMINGUD JA STANDARDID

Aruande staatus

Märge selle kohta, kas tegemist on uue tehinguaruandega või aruande tühistamisega.

NEWT – uus

CANC – tühistamine

Tehingu viitenumber

Kordumatu identifitseerimisnumber, mille tehingu sooritanud ühing määrab iga tehinguaruande jaoks.

Kui kauplemiskoht esitab vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõikele 5 tehinguaruande ühingu nimel, kelle suhtes määrust (EL) nr 600/2014 ei kohaldata, sisestab kauplemiskoht sellele väljale kauplemiskohasiseselt genereeritud numbri, mis on kauplemiskoha esitatava iga tehinguaruande puhul kordumatu.

{ALPHANUM-52}

Kauplemiskoha tehingu tunnuskood

Kauplemiskoht genereerib selle numbri ja edastab selle nii ostvale kui ka müüvale poolele kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/580 (1) artikliga 12.

See väli on nõutav üksnes kauplemiskohas sooritatud tehingu turupoole puhul.

{ALPHANUM-52}

Sooritava isiku tunnuskood

Tehingut sooritava isiku identifitseerimiseks kasutatav kood.

{LEI}

Direktiivi 2014/65/EL kohaldamisalasse kuuluv investeerimisühing

Näidatakse, kas väljal 4 osutatud isik on direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluv investeerimisühing.

„true“ – jah

„false“ – ei

Esitava isiku tunnuskood

Määruse (EL) nr 600/2014 artikli 26 lõike 7 kohaselt tehinguaruande pädevale asutusele esitanud isiku identifitseerimiseks kasutatav kood.

Kui tehingu sooritanud ühing esitab aruande otse pädevale asutusele, sisestatakse väljale sooritava ühingu LEI (kui sooritav ühing on juriidiline isik).

Kui aruande esitab kauplemiskoht, sisestatakse väljale kauplemiskoha korraldaja LEI.

Kui aruande esitab tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja, sisestatakse väljale tunnustatud aruandlussüsteemi pakkuja LEI.

{LEI}

Ostja andmed

—	Ühiskontode korral korratakse välju 7–11 iga ostja puhul.

—	Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing väljad 7–15 oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

—	Kui teabeedastuses käsitletakse edastatud korraldust, mis ei vasta artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, käsitab vastuvõttev ühing edastavat ühingut kui ostjat.

Ostja tunnuskood

Finantsinstrumendi omandaja identifitseerimiseks kasutatav kood.

Kui omandaja on juriidiline isik, kasutatakse omandaja juriidilise isiku tunnust.

Kui omandaja ei ole juriidiline isik, kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kus kasutatakse keskset vastaspoolt ja omandaja isikut ei avaldata, kasutatakse keskse vastaspoole juriidilise isiku tunnust.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kus ei kasutata keskset vastaspoolt ja omandaja isikut ei avaldata, kasutatakse väljaspool liitu asuva kauplemiskoha või organiseeritud kauplemisplatvormi turu tunnuskoodi (MIC).

Kui omandaja on investeerimisühing, kes tegutseb kliendi korralduste süsteemse täitjana, kasutatakse süsteemse täitja juriidilise isiku tunnust.

Koodiga INTC tähistatakse investeerimisühingus kasutatavat klientide koondkontot, et teatada sellele kontole või sellelt kontolt tehtud ülekandest koos vastava konto arvel tehtud jaotusega üksikklientide vahel.

Optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul on ostja selline vastaspool, kellel on õigus optsioon realiseerida, ja müüja selline vastaspool, kes müüb optsiooni ja saab optsioonipreemia.

Muude futuuride ja forvardite kui valuutafutuurid ja -forvardid puhul on ostja instrumenti ostev vastaspool ja müüja instrumenti müüv vastaspool.

Väärtpaberite vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes kannab alusvaraks oleva väärtpaberi hinnamuutuse riski ja saab väärtpaberi hinna. Müüja on vastaspool, kes maksab väärtpaberi hinna.

Intressimäära või inflatsiooniindeksiga seotud vahetustehingute puhul on ostja fikseeritud määra maksev vastaspool. Müüja on fikseeritud määra saav vastaspool. Baasvahetustehingute (ujuv-määr-ujuva-määra-vastu-vahetustehingud) puhul on ostja intressivahet maksev vastaspool ja müüja intressivahet saav vastaspool.

Valuutavahetustehingute ja -forvardite ning erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute puhul on ostja selline vastaspool, kes saab valuuta, mis on ISO 4217 standardi kohaselt tähestikulises järjekorras esitatuna tehingu teisest valuutast eespool, ja müüja sellist valuutat üleandev vastaspool.

Dividendi vahetustehingute puhul on ostja samaväärseid tegelikke dividendimakseid saav vastaspool. Müüja on dividendi maksev ja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Krediidiriski ülekandmise tuletisinstrumentide (välja arvatud optsioonid ja vahetusoptsioonid) puhul on ostja kaitset ostev vastaspool. Müüja on kaitset müüv vastaspool.

Kauba tuletislepingu puhul on ostja aruandes kindaks määratud kauba saaja ning müüja on kauba üleandja.

Intressiforvardite puhul on ostja fikseeritud intressimäära maksev vastaspool ja müüja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Tingliku väärtuse suurendamise korral on ostja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja ja müüja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi võõrandaja.

Tingliku väärtuse vähendamise korral on ostja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi võõrandaja ja müüja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja.

{LEI}

{MIC}

{NATIONAL_ID}

INTC

Täiendavad andmed

—	Välju 8–15 kasutatakse üksnes juhul, kui ostja on klient.

—	Välju 9–11 kasutatakse üksnes juhul, kui ostja on füüsiline isik.

Ostjat esindava filiaali riik

Kui omandaja on klient, märgitakse sellele väljale riik, kus asuv filiaal sai kliendilt korralduse või tegi investeerimisotsuse kliendi nimel kliendilt saadud kaalutlusõigusel põhineva volituse alusel, nagu on nõutud artikli 14 lõikes 3.

Kui nimetatud tegevust ei teinud filiaal, sisestatakse väljale investeerimisühingu päritoluliikmesriigi riigikood või investeerimisühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi kood (kolmandas riigis tegutseva ühingu korral).

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidetakse see väli edastavalt ühingult saadud teabega.

{COUNTRYCODE_2}

Ostja – eesnimi (-nimed)

Ostja täielik(ud) eesnimi (-nimed). Rohkem kui ühe eesnime korral sisestatakse väljale komadega eraldatult kõik nimed.

{ALPHANUM-140}

Ostja – perekonnanimi (-nimed)

Ostja täielik(ud) perekonnanimi (-nimed). Rohkem kui ühe perekonnanime korral sisestatakse väljale komadega eraldatult kõik perekonnanimed.

{ALPHANUM-140}

Ostja – sünniaeg

Ostja sünniaeg

{DATEFORMAT}

Ostja otsustaja

—	Välju 12–15 kasutatakse üksnes juhul, kui otsustaja tegutseb esindusõiguse alusel.

Ostja otsustaja kood

Finantsinstrumendi soetamise otsuse teinud isiku identifitseerimiseks kasutatav kood.

Kui otsuse teeb investeerimisühing, sisestatakse sellele väljale investeerimisühingu, mitte investeerimisotsuse teinud üksikisiku tunnus.

Kui otsustaja on juriidiline isik, kasutatakse otsustaja juriidilise isiku tunnust.

Kui otsustaja ei ole juriidiline isik, kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust.

{LEI}

{NATIONAL_ID}

Ostja otsustaja üksikasjad

—	Välju 13–15 kasutatakse üksnes juhul, kui otsustaja on füüsiline isik.

Ostja otsustaja – eesnimi (-nimed)

Ostja otsustaja täielik(ud) eesnimi (-nimed). Rohkem kui ühe eesnime korral sisestatakse väljale komadega eraldatult kõik nimed.

{ALPHANUM-140}

Ostja otsustaja – perekonnanimi (-nimed)

Ostja otsustaja täielik(ud) perekonnanimi (-nimed). Rohkem kui ühe perekonnanime korral sisestatakse väljale komadega eraldatult kõik perekonnanimed.

{ALPHANUM-140}

Ostja otsustaja – sünniaeg

Ostja otsustaja sünniaeg

{DATEFORMAT}

Müüja üksikasjad ja otsustaja

—	Ühiskontode korral korratakse välju 16–20 iga müüja puhul.

—	Kui müüja nimel tehtava tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing väljad 16–24 oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

—	Kui teabeedastuses käsitletakse edastatud korraldust, mis ei vasta artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, käsitab vastuvõttev ühing edastavat ühingut kui müüjat.

Müüja tunnuskood

Finantsinstrumendi võõrandaja identifitseerimiseks kasutatav kood.

Kui võõrandaja on juriidiline isik, kasutatakse võõrandaja juriidilise isiku tunnust.

Kui võõrandaja ei ole juriidiline isik, kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kus kasutatakse keskset vastaspoolt ja võõrandaja isikut ei avaldata, kasutatakse keskse vastaspoole juriidilise isiku tunnust.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis, kus ei kasutata keskset vastaspoolt ja võõrandaja isikut ei avaldata, kasutatakse väljaspool liitu asuva kauplemiskoha või organiseeritud kauplemisplatvormi turu tunnuskoodi (MIC).

Kui võõrandaja on investeerimisühing, kes tegutseb kliendi korralduste süsteemse täitjana, kasutatakse süsteemse täitja juriidilise isiku tunnust.

Optsioonide ja vahetusoptsioonide puhul on ostja selline vastaspool, kellel on õigus optsioon realiseerida, ja müüja selline vastaspool, kes müüb optsiooni ja saab optsioonipreemia.

Muude futuuride ja forvardite kui valuutafutuurid ja -forvardid puhul on ostja instrumenti ostev vastaspool ja müüja instrumenti müüv vastaspool.

Dividendi vahetustehingute puhul on ostja samaväärseid tegelikke dividendimakseid saav vastaspool. Müüja on dividendi maksev ja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Krediidiriski ülekandmise tuletisinstrumentide (välja arvatud optsioonid ja vahetusoptsioonid) puhul on ostja kaitset ostev vastaspool. Müüja on kaitset müüv vastaspool.

Kauba tuletislepingute puhul on ostja aruandes kindaks määratud kauba saaja ning müüja on kauba üleandja.

Intressiforvardite puhul on ostja fikseeritud intressimäära maksev vastaspool ja müüja fikseeritud intressimäära saav vastaspool.

Tingliku väärtuse suurendamise korral on müüja sama mis algse tehingu raames võõrandaja.

Tingliku väärtuse vähendamise korral on müüja sama mis algse tehingu raames finantsinstrumendi omandaja.

{LEI}

{MIC}

{NATIONAL_ID}

INTC

17–24

Väljadel 17–24 esitatakse müüja kohta täpselt samad üksikasjad nagu ostjaga seotud väljadel 8–15 (ostja üksikasjad ja otsustaja)

Edastamise üksikasjad

—	Vastuvõttev ühing täidab tehinguaruandes väljad 26 ja 27 üksnes juhul, kui kõik artiklis 4 esitatud edastamise tingimused on täidetud.

—	Kui ühing toimib ühtaegu nii vastuvõtva kui ka edastava ühinguna, näitab ta väljal 25, et ta on edastav ühing, ning täidab väljad 26 ja 27 vastuvõtva ühinguna.

Korralduse indikaatori edastamine

Edastav ühing sisestab oma aruandesse väärtuse „true“, kui artiklis 4 esitatud edastamise tingimused ei ole täidetud.

Kõigil muudel juhtudel sisestatakse väärtus „false“.

true

false

Ostja nimel tegutseva edastava ühingu identifitseerimiskood

Korraldust edastava ühingu identifitseerimiseks kasutatav kood.

Vastuvõttev ühing täidab selle välja oma aruandes, sisestades sinna edastavalt ühingult saadud identifitseerimiskoodi.

{LEI}

Müüja nimel tegutseva edastava ühingu identifitseerimiskood

Korraldust edastava ühingu identifitseerimiseks kasutatav kood.

Vastuvõttev ühing täidab selle välja oma aruandes, sisestades sinna edastavalt ühingult saadud identifitseerimiskoodi.

{LEI}

Tehingu üksikasjad

Kauplemise kuupäev ja aeg

Tehingu sooritamise kuupäev ja kellaaeg.

Kauplemiskohas sooritatud tehingute korral peab andmete detailsus vastama komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/574 (2) artiklis 3 esitatud nõuetele.

Kui tehingut ei sooritata kauplemiskohas, määratakse kuupäev ja kellaaeg selle põhjal, millal pooled lepivad kokku järgmiste väljade sisus: kogus, hind, väljadele 31, 34 ja 44 sisestatavad valuutad, instrumendi tunnuskood, instrumendi liigitus ja aluseks oleva instrumendi kood, kui see on asjakohane. Kui tehingut ei sooritata kauplemiskohas, esitatakse kellaaeg vähemalt lähima sekundi täpsusega.

Kui tehingu aluseks on korraldus, mille täitev ühing edastab kliendi nimel kolmandale isikule, ja artiklis 4 esitatud edastamise tingimused ei ole täidetud, kajastatakse sellel väljal tehingu sooritamise, mitte korralduse edastamise kuupäeva ja kellaaega.

{DATE_TIME_FORMAT}

Kauplemisvolitused

Teave selle kohta, kas tehingu sooritanud ühing tegi direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 38 kohase kliendikorralduste sobitamistehingu või kauples direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punkti 6 kohaselt oma arvel.

Kui tehingu sooritanud ühing ei teinud kliendikorralduste sobitamistehingut ja ei kaubelnud oma arvel, märgitakse andmeväljal, et tehing tehti muu volituse alusel.

DEAL – kauplemine oma arvel

MTCH – kliendikorralduste sobitamine

AOTC – muu volituse alusel

Kogus

Tehingu finantsinstrumendi ühikute või tuletislepingute arv.

Finantsinstrumendi nimiväärtus või rahaline väärtus.

Hinnavahekihlvedude korral on kogus panustatud rahaline väärtus alusvaraks oleva finantsinstrumendi punkti muutuse kohta.

Krediidiriski vahetustehingute puhul on kogus tinglik summa, mille puhul on kaitse omandatud või võõrandatud.

Tuletislepingute tingliku väärtuse suurendamise või vähendamise korral näitab arv muutuse absoluutväärtust ja seda väljendatakse positiivse arvuna.

Sellel väljal esitatav teave peab olema kooskõlas väljadele 33 ja 46 sisestatud väärtustega.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui kogus on väljendatud ühikute arvuna.

{DECIMAL-18/5} juhul, kui kogus on väljendatud rahalise või nimiväärtusena.

Kogusevaluuta

Valuuta, milles kogus on väljendatud.

Asjakohane üksnes juhul, kui kogus on väljendatud nimiväärtuse või rahalise väärtusena.

{CURRENCYCODE_3}

Tuletislepingu tingliku väärtuse suurenemine/vähenemine

Teave selle kohta, kas tehinguga suurendatakse või vähendatakse tuletislepingu tinglikku väärtust.

Välja kasutatakse üksnes juhul, kui tuletislepingu tinglik väärtus muutub.

INCR – suurenemine

DECR – vähenemine

Hind

Hind, millega tehing tehti, välja arvatud (kui see on asjakohane) vahendustasu ja kogunenud intressid.

Optsioonilepingute puhul märgitakse tuletislepingu hind alusvara või indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude puhul märgitakse alusvaraks oleva instrumendi võrdlushind.

Krediidiriski vahetustehingute puhul märgitakse kupongiintress baaspunktides.

Kui hind on väljendatud rahalises väärtuses, esitatakse see peamise valuuta ühikus.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse nende ootel, sisestatakse „PNDG“.

Kui hinda ei kasutata, sisestatakse „NOAP“.

Sellel väljal esitatav teave peab olema kooskõlas väljadele 30 ja 46 sisestatud väärtustega.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav.

NOAP juhul, kui hinda ei kasutata.

Hinna valuuta

Valuuta, milles hind on väljendatud (kui hind on väljendatud rahalises väärtuses).

{CURRENCYCODE_3}

Netosumma

Tehingu netosumma on rahasumma, mille võlainstrumendi ostja tasub tehingu arveldamisel. See rahasumma võrdub järgmisega: (puhashind * nimiväärtus) + kogunenud kupongiintress. Seega ei arvestata tehingu netosumma sisse vahendustasu ega muid võlainstrumendi ostja makstavaid tasusid.

Välja kasutatakse üksnes juhul kui finantsinstrument on võlainstrument.

{DECIMAL-18/5}

Koht

Esitada tuleb selle koha tunnuskood, kus tehing sooritati.

Kui tehing sooritati väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas, kliendi korralduste süsteemse täitja juures või organiseeritud kauplemisplatvormis, kasutatakse segmendi MIC-koodi vastavalt standardile ISO 10383. Kui segmendi MIC puudub, kasutatakse korraldaja MIC-koodi.

Kui tehingut finantsinstrumendiga ei sooritatud väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas, kliendi korralduste süsteemse täitja juures või organiseeritud kauplemisplatvormis või kui investeerimisühing ei tea, et ta kaupleb teise investeerimisühinguga, kes tegutseb kliendi korralduste süsteemse täitjana, kasutatakse kauplemisele lubatud, kauplemiskohas kaubeldavate või kauplemisele lubamise taotluses käsitletud finantsinstrumentide puhul MIC-koodi „XOFF“.

Kui finantsinstrument ei ole kauplemisele lubatud või sellega ei kaubelda kauplemiskohas või selle kohta ei ole esitatud kauplemisele lubamise taotlust ning sellega ei kaubelda väljaspool liitu asuvas organiseeritud kauplemisplatvormil, kuid selle alusvara on kauplemisele lubatud või alusvaraga kaubeldakse kauplemiskohas, siis kasutatakse selliste finantsinstrumentide kohta MIC-koodi „XXXX“.

{MIC}

Filiaali liikmesusejärgne riik

Kood, millega näidatakse investeerimisühingu selle filiaali asukohariiki, mille turuliikme staatust kasutati tehingu sooritamiseks.

Kui filiaali turuliikme staatust ei kasutatud, sisestatakse väljale investeerimisühingu päritoluliikmesriigi riigikood või ühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi kood (kolmandas riigis tegutseva ühingu korral).

Väli täidetakse üksnes väljaspool liitu asuvas kauplemiskohas või organiseeritud kauplemisplatvormis sooritatud tehingu turupoole kohta.

{COUNTRYCODE_2}

Ettemakse

Müüja saadud või tasutud ettemakse rahaline väärtus.

Kui müüja on ettemakse saaja, on sisestatav väärtus positiivne. Kui müüja on ettemakse maksja, on sisestatav väärtus negatiivne.

{DECIMAL-18/5}

Ettemakse valuuta

Ettemakse valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

Komplekstehingu osa tunnus

Aruannet edastava ühingu sisene tunnus, mis võimaldab identifitseerida kõiki finantsinstrumentide kombinatsiooni sisaldava tehingu sooritamisega seotud aruandeid vastavalt artiklile 12. Kood peab olema iga tehinguga seotud aruannete rühma puhul ühingu tasandil kordumatu.

Välja kasutatakse üksnes juhul, kui kehtivad artiklis 12 osutatud tingimused.

{ALPHANUM-35}

Instrumendi üksikasjad

Instrumendi tunnuskood

Finantsinstrumendi identifitseerimiseks kasutatav kood

Välja kasutatakse selliste finantsinstrumentide korral, mille kohta on esitatud kauplemisele lubamise taotlus, mis on kauplemisele lubatud või millega kauplemiskohas või kliendi korralduste süsteemse täitja juures kaubeldakse. Samuti kasutatakse seda selliste finantsinstrumentide korral, millel on ISIN-kood, millega kaubeldakse väljaspool liitu asuval organiseeritud kauplemisplatvormil ja mille alusvara on kauplemisplatvormil kaubeldav finantsinstrument.

{ISIN}

Välju 42–56 ei kasutata järgmistel juhtudel:

tehingud sooritatakse kauplemiskohas või investeerimisühing tegutseb kliendi korralduste süsteemse täitjana; või

väljale 41 sisestatakse ESMA viitandmete loendis sisalduv ISIN-kood.

Instrumendi täisnimi

Finantsinstrumendi täielik nimi

{ALPHANUM-350}

Instrumendi liigitus

Taksonoomia, mida kasutatakse finantsinstrumendi liigitamiseks.

Esitatakse täielik ja täpne CFI-kood.

{CFI_CODE}

Tinglik valuuta 1

Valuuta, milles tinglik väärtus on nomineeritud.

Intressimäära- või valuutatuletislepingu puhul esitatakse poole 1 tinglik valuuta või paari valuuta 1.

Vahetusoptsioonide puhul, mille aluseks olevas vahetustehingus osaleb üks valuuta, on see aluseks oleva vahetustehingu tinglik valuuta. Vahetusoptsioonide puhul, mille aluseks olevas vahetustehingus osaleb mitu valuutat, esitatakse vahetustehingu poole 1 tinglik valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

Tinglik valuuta 2

Mitme valuuta või erinevate valuutade intressimäära vahetustehingute puhul valuuta, milles lepingu pool 2 on nomineeritud.

Vahetusoptsioonide korral, mille aluseks on mitme valuuta vahetusleping, valuuta, milles vahetuslepingu pool 2 on nomineeritud.

{CURRENCYCODE_3}

Hinnakordaja

Ühe tuletislepinguga seotud alusvaraks oleva finantsinstrumendi ühikute arv.

Ühe vahetuslepingu rahaline väärtus, kui koguse väljal on näidatud tehingus sisalduvate vahetuslepingute arv. Indeksfutuuri või indeksoptsiooni korral väärtus indeksipunkti kohta.

Hinnavahekihlvedude korral kihlveo aluseks oleva instrumendi hinna muutus.

Sellel väljal esitatav teave peab olema kooskõlas väljadele 30 ja 33 sisestatud väärtustega.

{DECIMAL-18/17}

Aluseks oleva instrumendi kood

Aluseks oleva instrumendi ISIN-kood.

Ameerika-tüüpi hoidmistunnistuste, globaalsete hoidmistunnistuste ja sarnaste instrumentide korral nende aluseks oleva finantsinstrumendi ISIN-kood.

Vahetusvõlakirjade korral selle instrumendi ISIN-kood, mille vastu võlakirja vahetada saab.

Tuletisinstrumentide ja muude alusvaraga instrumentide korral aluseks oleva instrumendi ISIN-kood, juhul kui alusvara on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või sellega kaubeldakse. Kui alusvaraks on aktsiadividend, märgitakse alusvaraks oleva dividendi saamise õigust andva aktsia ISIN-kood.

Krediidiriski vahetustehingute korral märgitakse aluseks oleva võlainstrumendi ISIN-kood.

Kui aluseks on indeks ja sellel on ISIN-kood, märgitakse indeksi ISIN-kood.

Kui aluseks on varade korv, märgitakse ISIN-kood iga korvi osa kohta, mis on kauplemiskohas kauplemisele lubatud või millega seal kaubeldakse. Väli 47 täidetakse nii mitu korda kui vaja, et esitada kõigi korvis sisalduvate teatamiskohustuslike instrumentide andmed.

{ISIN}

Aluseks oleva indeksi nimi

Kui aluseks on indeks, märgitakse indeksi nimi.

{INDEX}

või

{ALPHANUM-25} juhul, kui indeksi nime ei ole nimekirjas {INDEX}

Aluseks oleva indeksi kehtivusaeg

Kui aluseks on indeks, märgitakse indeksi kehtivusaeg.

{INTEGER-3}+'DAYS' – päevad

{INTEGER-3}+'WEEK' – nädalad

{INTEGER-3}+'MNTH' – kuud

{INTEGER-3}+'YEAR' – aastad

Optsiooni liik

Märge selle kohta, kas tuletisleping on ostuoptsioon (õigus osta konkreetne alusvara) või müügioptsioon (õigus müüa konkreetset alusvara) või et tehingu teostamise hetkel ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegu on ostu-või müügioptsiooniga.

Vahetusoptsioonide puhul kasutatakse järgmisi koode:

—	„PUTO“, kui tegemist on saaja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing fikseeritud intressimäära saajana;

—	„Call“, kui tegemist on maksja vahetusoptsiooniga, mille korral ostjal on õigus teha vahetustehing fikseeritud intressimäära maksjana.

Ülem- ja alammäärade puhul kasutatakse järgmisi koode:

—	„PUTO“ alammäära korral;

—	„Call“ ülemmäära korral.

Välja kasutatakse ainult selliste tuletisinstrumentide puhul, mis on optsioonid või ostutähed.

PUTO – müügioptsioon

CALL – ostuoptsioon

OTHR – juhul, kui ei ole võimalik kindlaks teha, kas tegemist on ostu- või müügioptsiooniga

Täitmishind

Eelnevalt kindlaks määratud hind, millega hoidja peab aluseks olevat finantsinstrumenti ostma või müüma või märge selle kohta, et tehingu teostamise hetkel pole hinda võimalik kindlaks teha.

Väli täidetakse ainult optsioonide või ostutähtede korral, mille täitmishinda on täitmise hetkel võimalik määrata.

Kui andmed hinna kohta puuduvad, ent ollakse nende ootel, sisestatakse „PNDG“.

Kui täitmishinda ei kohaldata, siis välja ei täideta.

{DECIMAL-18/13} juhul, kui hind on väljendatud rahalises väärtuses.

{DECIMAL-11/10} juhul, kui hind on väljendatud protsentides või tootlusena.

{DECIMAL-18/17} juhul, kui hind on väljendatud baaspunktides.

PNDG juhul, kui hind ei ole kättesaadav.

Täitmishinna valuuta

Täitmishinna valuuta.

{CURRENCYCODE_3}

Optsiooni täitmise tüüp

Märge selle kohta, kas optsiooni saab täita üksnes kindlaksmääratud kuupäeval (Euroopa ja Aasia tüüp), mitmel eelnevalt kindlaksmääratud kuupäeval (Bermuda) või mis tahes hetkel lepingu kehtivusajal (Ameerika tüüp).

Väli täidetakse ainult optsioonide, ostutähtede ja omandamisõiguse sertifikaatide korral.

EURO – Euroopa

AMER – Ameerika

ASIA – Aasia

BERM – Bermuda

OTHR – muu tüüp

Lõpptähtaeg

Finantsinstrumendi lõpptähtaeg.

Välja kasutatakse ainult kindlaksmääratud lõpptähtajaga võla instrumentide korral.

{DATEFORMAT}

Aegumise kuupäev

Finantsinstrumendi aegumise kuupäev. Välja kasutatakse ainult kindlaksmääratud aegumise kuupäevaga tuletisinstrumentide korral.

{DATEFORMAT}

Ülekande liik

Märge selle kohta, kas tehing arveldatakse füüsiliselt või rahas.

Kui ülekande liiki ei saa sooritamise hetkel kindlaks teha, sisestatakse „OPTL“.

Välja kasutatakse ainult tuletisinstrumentide korral.

PHYS – füüsiline arveldus

CASH – rahaline arveldus

OPTL – vastaspoole vabal valikul või juhul, kui ülekande liigi määrab kolmas osapool

Kaupleja, algoritmid, vabastused ja indikaatorid

Ühingusisene investeerimisotsus

Investeerimisühingus investeerimisotsuse eest vastutava isiku või algoritmi identifitseerimiseks kasutatav kood.

Füüsiliste isikute korral kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust.

Kui investeerimisotsuse tegi algoritm, täidetakse väli vastavalt artiklile 8.

Välja kasutatakse ainult ühingusisese investeerimisotsuse korral.

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab artiklis 4 esitatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing selle välja oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

{NATIONAL_ID} – füüsilised isikud

{ALPHANUM-50} – algoritmid

Investeerimisotsuse eest vastutava isiku üle järelevalvet tegeva filiaali riik

Kood, millega näidatakse investeerimisühingu selle filiaali asukohariiki, mis vastutab investeerimisotsuse teinud isiku eest vastavalt artikli 14 lõike 3 punktile b.

Kui investeerimisotsuse eest vastutav isik ei tegutsenud filiaali järelevalve all, sisestatakse väljale investeerimisühingu päritoluliikmesriigi riigikood või ühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi kood (kolmandas riigis tegutseva ühingu korral).

Välja ei kasutata juhul, kui investeerimisotsuse tegi algoritm.

{COUNTRYCODE_2}

Ühingusisene täitmine

Investeerimisühingus tehingu sooritamise eest vastutava isiku või algoritmi identifitseerimiseks kasutatav kood.

Füüsilise isiku korral kasutatakse artiklis 6 osutatud tunnust. Kui tehingu sooritas algoritm, täidetakse väli vastavalt artiklile 9.

{NATIONAL_ID} – füüsilised isikud

{ALPHANUM-50} – algoritmid

Täitmise eest vastutava isiku üle järelevalvet tegeva filiaali riik

Kood, millega näidatakse investeerimisühingu selle filiaali asukohariiki, mis vastutab tehingu sooritanud isiku eest vastavalt artikli 14 lõike 3 punktile c.

Kui vastutav isik ei tegutsenud filiaali järelevalve all, sisestatakse väljale investeerimisühingu päritoluliikmesriigi riigikood või ühingu peakontori või registrijärgse asukoha riigi kood (kolmandas riigis tegutseva ühingu korral).

Välja ei kasutata juhul, kui tehingu sooritas algoritm.

{COUNTRYCODE_2}

Vabastuse indikaator

Märge selle kohta, kas tehingu suhtes kohaldati tehingueelset vabastust vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artiklitele 4 ja 9.

Kapitaliinstrumentide korral:

„RFPT“ = võrdlushinnaga tehing

„NLIQ“ = määratud vastaspoolega tehingud likviidsete finantsinstrumentidega

„OILQ“ = määratud vastaspoolega tehingud mittelikviidsete finantsinstrumentidega

„PRIC“ = määratud vastaspoolega tehingud, mille suhtes kohaldatakse muid tingimusi peale asjaomase kapitaliinstrumendi turuhinna

Mittekapitaliinstrumentide korral:

„SIZE“ = kindlat mahtu ületav tehing

„ILQD“ = tehing mittelikviidse instrumendiga

Väli täidetakse üksnes kauplemiskohas vabastust rakendades sooritatud tehingu turupoole kohta.

Sisestatakse üks või mitu järgmist koodi:

RFPT – võrdlushind

NLIQ – määratud vastaspoolega (likviidne)

OILQ – määratud vastaspoolega (mittelikviidne)

PRIC – määratud vastaspoolega (tingimused)

SIZE – kindlat mahtu ületav

ILQD – mittelikviidne instrument

Lühikeseks müügi indikaator

Investeerimisühingu enda või kliendi nimel tehtud lühikeseks müügi tehing, nagu on kirjeldatud artiklis 11.

Kui investeerimisühing sooritab tehingu müüva kliendi nimel ja investeerimisühing ei suuda oma võimaluste piires kindlaks teha, kas tegemist on lühikeseks müügi tehinguga, sisestatakse sellele väljale „UNDI“.

Kui tehingu aluseks on edastatud korraldus, mis vastab käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud edastamise tingimustele, täidab vastuvõttev ühing selle välja oma aruandes, kasutades edastavalt ühingult saadud teavet.

Välja kasutatakse üksnes juhul, kui instrument kuulub määruse (EL) nr 236/2012 kohaldamisalasse ning müüja on investeerimisühing või investeerimisühingu klient.

SESH – lühikeseks müük ilma vabastuseta

SSEX – lühikeseks müük koos vabastusega

SELL – lühikeseks müügi tehing puudub

UNDI – teave puudub

Börsivälise kauplemise järgse etapi indikaator

Indikaator, mis näitab tehingu liiki vastavalt määruse (EL) nr 600/2014 artikli 20 lõike 3 punktile a ja artikli 21 lõike 5 punktile a.

Kõigi instrumentide korral:

„BENC“ = võrdlustehingud

„ACTX“ = vahendaja risttehingud

„LRGS“ = kauplemisjärgsed suuremahulised tehingud

„ILQD“ = tehing mittelikviidse instrumendiga

„SIZE“ = kindlat mahtu ületav tehing

„CANC“ = tühistamine

„AMND“ = muudatused

Kapitaliinstrumentide korral:

„SDIV“ = eridividenditehingud

„RPRI“ = parandatud hinnaga tehingud

„DUPL“= dubleerivad tehinguaruanded

„TNCP“ = tehingud, mis ei mõjuta hinna leidmise protsessi määruse (EL) nr 600/2014 artikli 23 kohaldamisel

Mittekapitaliinstrumentide korral:

„TPAC“ = kombineeritud tehing

„XFPH“ = füüsilise instrumendi vahetamise tehing

Sisestatakse üks või mitu järgmist koodi:

BENC – võrdlustehing

ACTX – vahendaja risttehing

LRGS – suuremahuline tehing

ILQD – mittelikviidne instrument

SIZE – kindlat mahtu ületav

CANC – tühistamine

AMND – muudatused

SDIV – eridividend

RPRI – hinna parandamine

DUPL – dubleeriv

TNCP – ei mõjuta hinna leidmise protsessi

TPAC – kombineeritud

XFPH – füüsilise instrumendi vahetus

Kauba tuletisinstrumendi indikaator

Märge selle kohta, kas tehinguga vähendatakse riski objektiivselt mõõdetaval moel vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 57.

„true“ – jah

„false“ – ei

Väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu indikaator

Väljale sisestatakse „true“, kui tehing jääb tegevusala piiridesse, kuid vastavalt määrusele (EL) 2015/2365 ei kehti selle suhtes teatamiskohustus.

Muudel juhtudel sisestatakse „false“.

„true“ – jah

„false“ – ei

(1) Komisjoni 24. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/580, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 600/2014 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad finantsinstrumentidega seotud korralduste asjaomaste andmete säilitamist (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 193).

(2) Komisjoni 7. juuni 2016. aasta delegeeritud määrus (EL) 2017/574, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses äritegevuses kasutatavate kellade täpsust käsitlevate regulatiivsete tehniliste standarditega (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 148).

II LISA

Tehinguaruannetes kasutatavad füüsiliste isikute riiklikud klienditunnused

ISO 3166-1 alpha 2	Riigi nimi	1. prioriteedile vastav tunnus	2. prioriteedile vastav tunnus	3. prioriteedile vastav tunnus
AT	Austria	CONCAT
BE	Belgia	Belgia riiklik number (Numéro de registre national – Rijksregisternummer)	CONCAT
BG	Bulgaaria	Bulgaaria isikukood	CONCAT
CY	Küpros	Riiklik passinumber	CONCAT
CZ	Tšehhi Vabariik	Riiklik identifitseerimisnumber (Rodné číslo)	Passinumber	CONCAT
DE	Saksamaa	CONCAT
DK	Taani	Isikukood 10 tähte või numbrit: PPKKAAXXXX	CONCAT
EE	Eesti	Eesti isikukood (isikukood)
ES	Hispaania	Maksukohustuslasena registreerimise number (Código de identificación fiscal)
FI	Soome	Isikukood	CONCAT
FR	Prantsusmaa	CONCAT
GB	Ühendkuningriik	Ühendkuningriigi sotsiaalkindlustusnumber	CONCAT
GR	Kreeka	10-kohaline number elektrooniliste väärtpaberite süsteemis (DSS)	CONCAT
HR	Horvaatia	Isikukood (OIB – Osobni identifikacijski broj)	CONCAT
HU	Ungari	CONCAT
IE	Iirimaa	CONCAT
IS	Island	Isikukood (Kennitala)
IT	Itaalia	Maksukood (Codice fiscale)
LI	Liechtenstein	Riiklik passinumber	Riikliku isikutunnistuse number	CONCAT
LT	Leedu	Isikukood (Asmens kodas)	Riiklik passinumber	CONCAT
LU	Luksemburg	CONCAT
LV	Läti	Isikukood (Personas kods)	CONCAT
MT	Malta	Riiklik identifitseerimisnumber	Riiklik passinumber
NL	Madalmaad	Riiklik passinumber	Riikliku isikutunnistuse number	CONCAT
NO	Norra	11-kohaline isikukood (Foedselsnummer)	CONCAT
PL	Poola	Riiklik identifitseerimisnumber (PESEL)	Maksunumber (Numer identyfikacji podatkowej)
PT	Portugal	Maksunumber (Número de Identificação Fiscal)	Riiklik passinumber	CONCAT
RO	Rumeenia	Riiklik identifitseerimisnumber (Cod Numeric Personal)	Riiklik passinumber	CONCAT
SE	Rootsi	Isikukood	CONCAT
SI	Sloveenia	Isikukood (EMŠO: Enotna Matična Številka Občana)	CONCAT
SK	Slovakkia	Isikukood (Rodné číslo)	Riiklik passinumber	CONCAT
Kõik teised riigid		Riiklik passinumber	CONCAT

Top